Riigieelarve peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Hästi kaitstud Eesti
Eesti inimeste ja riigi sõjaliseks kaitseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit eurot, millele riigi eelarvestrateegia käigus lisati 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani. See tõstab lähiaastate kaitsekulu igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja 2026. aastal kuni 3,7% SKPst. Selle seisuga on Eesti NATOs kaitsekulude osakaalult pärast Poolat teisel kohal, kolmandal kohal on USA.
Laia riigikaitsesse eraldatakse järgmisel neljal aastal investeeringuteks täiendavad 219 miljonit. Sellest 30 miljonit euroga suurendatakse PPA kriisireservi 1000 inimese võrra. 24 miljonit eurot suunatakse 18 haigla traumavarude suurendamiseni kuue päevani ning tõstetakse perearstide ja apteekide toimepidevust. Riigi küberkaitsevalmidusse investeeritakse täiendavalt 5,3 miljonit eurot.
Valitsus jätkab idapiiri väljaehitamisega. Idapiiril ja neljas suurlinnas drooniseire- ja tõrje võime välja arendamiseks eraldatakse ca 16 miljonit eurot. Eesti piiri kaitsmiseks vajaliku eritehnika ja masinapargi tarbeks eraldatakse ca 13 miljonit eurot.
Eesti julgeoleku kindlustamisse panustab iga inimene. Hüppeliselt kasvanud kaitsekulude katmiseks kehtestab riik tähtajalise laia julgeolekumaksu kuni 2028. aasta lõpuni. Nelja aasta jooksul kogub riik julgeolekumaksuga kuni 2,6 miljardit eurot, ettevõtete kasumimaksu osa sellest on 594 miljonit eurot.
Majanduse elavdamine
Majanduse elavdamiseks on järgmise aasta eelarves kokku 1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi. Investeeringute tasemelt on Eesti Euroopa Liidu tipus.
CO2 kvoodimüügi tuludest suunatakse majanduse elavdamiseks täiendavalt järgmistel aastatel 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu ehituseks, sealhulgas Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks, kuhu läheb 74 miljonit eurot. 50 miljonit eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks ja 25 miljonit rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.
2025-2028 toetab riik 160 miljoni euro ulatuses suuremahulisi investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisesse, mis tugevdab Eesti eksporti ja loob heapalgalisi töökohti väljaspool nn kuldseid ringe. Iga projekti investeeringu maht peab olema vähemalt 100 miljonit eurot ning looma vähemalt 30 otsest ja 70 kaudset töökohta.
Eesti jätkab Ukraina abistamist 0,25% ulatuses SKPst, mis summana ületab 100 miljonit eurot aastas. Riik teeb seda võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil, mis panustab sektori kiiremasse arengusse ja on seni suurim tööstuse kasvuplaan riigi poolt.
Aktiivsete tööturumeetmetena pakutakse inimestele tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, mis aitavad inimestel hõivesse liikuda ja seal püsida. Tööturuteenustele kulub 2025. aastal üle 86 miljoni euro.
Tasakaalus riigirahandus
Valitsuse pikaajaline eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust toetav eelarvepoliitika. Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk sel eelarvestrateegia perioodil on kindlustada Eesti riigi püsimine, selleks tuleb katta Venemaa agressiooni tõttu hüppeliselt kasvanud kaitsekulutusi. Pikemas perspektiivis on valitsuse eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust, Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu. Tasakaalus rahanduspoliitika tagab Eesti iseotsustamise vabaduse.
Eelarve nominaalne puudujääk püsib järgmisel aastal nõutava 3% SKPst juures. Struktuurse eelarvepuudujääk järgmisel kolmel aastal suureneb, mis tuleneb riigikaitse ja laiema julgeolekuga seotud kulude kasvust. 2028. aasta lõpuks väheneb puudujääk taas 1,4%-le SKPst.
2025. aasta maksukoormus kujuneb 35,8% SKPst.
Riigi võlakoormus ulatub 2025. aastal 24,3% SKPst.
Riigi kulude kokkuhoid
Riik korrastab ja muudab efektiivsemaks töötushüvitiste süsteemi. Õiglasem, rohkem tööturu olukorrale vastav ja inimese jaoks lihtsam süsteem on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2026. Aastatel 2026-2028 aitab see riigieelarves hoida kokku üle 45 miljoni euro.
Piirkondlik konkurentsivõime, taristuinvesteeringud ja ühendused
Valitsus kiirendab Rail Balticu ehitamist ja jätkab investeeringuid raudtee elektrifitseerimiseks ning kiiruste suurendamiseks.
Rail Balticu ehituseks suunatakse 197 miljonit eurot, lisaks Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks 74 miljonit eurot. Kliimaministeeriumi valdkonnas kasvab investeeringute maht, et tagada Pärnu–Tallinn maanteel Euroopa Liidu poolt rahastatud 2+2 teelõigu kaasrahastus. Tartu ja Riia vahelise rongiliini ühenduse tagamiseks eraldati 2 miljonit eurot.
2025. aastal käivitub Ida-Viru keskkonnaprogramm, mille kaudu suunatakse osa põlevkivi kaevandamistasudest keskkonnamõjude leevendamiseks Ida-Virumaal, esimesel aastal suunatakse keskkonnamõjude leevendamisse 1 miljon ja edaspidi 2 miljonit eurot aastas.
Jätkuvad riigi investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ja elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks.
Taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks planeeritakse erarahastuse toel riigi eriplaneeringutega Liivi lahe meretuulepargi elektriühendust ning Eesti-Läti neljandat elektriühendust, mõlema planeeringu maksumus on ca 1,5 miljon eurot. Ettevalmistamisel on EstLink3 rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine, mille eeldatav maksumus on 1 miljon.
Uued investeeringud
2025. aasta lõpuks suurendab valitsus riikliku investeerimisfondi SmartCap juurde loodud kaitsefondi mahtu 100 miljoni euroni. Fond teeb otseinvesteeringuid sõjalise kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid arendavatesse või tootvasse ettevõttesse ning investeerimisfondidesse, millega toetatakse kõrget lisandväärtust loova ja süvatehnoloogiatel põhineva ettevõtluse arendamist Eestis. Lisarahastusega toetatakse ekspordipotentsiaaliga kasvuettevõtteid.
Riik investeerib puhta ühistranspordi arendamisse. Valitsus jätkab maapiirkondades elamute rekonstrueerimise toetamisega. CO2 kvoodimüügituludest eraldatakse 50 miljonit eurot korterelamute energiatõhususe investeeringuteks.
Metsade kliimakindluse suurendamiseks rakendab valitsus alates 2025. aastast lisatoetusmeetmeid, et metsad seoksid rohkem süsinikku ja metsamaad oleks senisest rohkem. Järgmisel neljal aastal panustab riik sellesse 17,1 miljonit eurot.
7 miljoni euroga toetab riik biometaani kasutuselevõttu ning investeerib 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste jaoks.
Tööstusinvesteeringute soodustamiseks vähendab riik elektrienergia regulatiivseid kulusid.
Haridus ja kultuur
Kultuurieelarvesse on arvestatud 3,5 miljoni euro suurune toetus 2025. aasta suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma" läbiviimiseks.
Eesti Rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks eraldatakse 17,5 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu avamine on plaanitud 2027. aasta algusesse, Tallinna Kunstihoone esimese näituse renoveeritud majas võiks aset leida 2026. aasta lõpus.
2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt jätkub eestikeelsele haridusele ülemineku reform planeeritud mahus. Haridusliku lõimumise tegevustele, sh eestikeelsele haridusele üleminekuks on 2025. aastal ette nähtud 61,8 mln eurot, millest 5,1 mln on välisvahendid.
Õpetajate tööjõukuludeks on riigieelarves ette nähtud 598 mln eurot. Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr 20%, õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate palka 2025. aastal ei kärbita ja valitsus jätkab sihil, et õpetajate palk peab aastaks 2027 moodustama 120% Eesti keskmisest.
Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 262,6 mln eurot, kasv võrreldes 2024. aastaga on 30,2 mln eurot ehk 13%. Lisavahendid võimaldavad suuremas mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ja haridusteaduste valdkondades ning tagada akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu.
Tööturg ja tervishoid
Eelarverevisjoni käigus muutis valitsus otstarbekamaks nii sotsiaalvaldkonna teenused kui otsustas reformida töötushüvitissüsteemi, mis on loodud enam kui 20 aastat tagasi.
Sotsiaalvaldkonna otsused puudutasid haigus- ja vanemahüvitistele kahekordse keskmise kuupalga lae kehtestamist alates 2026. aastast ning lõpeb sotsiaalmaksu maksmine koduse vanema eest. 2025. aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale pensionärile.
Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks võetakse kasutusele 160 miljonit tervisekassa reservidest ning tõstetakse retsepti-, visiidi ja voodipäevatasusid, mis osalt kehtivad alates 2013. aastast.
Ukraina toetamine
Iseseisva kaitsevõime tugevdamisel jätkab Eesti Ukraina abistamist 0,25% ulatuses SKPst, mis summana ületab 100 miljonit eurot aastas. Riik teeb seda võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil.
Peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Haridus- ja teadusministeerium
Eestikeelsele haridusele üleminek jätkub
Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava elluviimine jätkub. Haridusliku lõimumise tegevustele, sh eestikeelsele haridusele üleminekuks on 2025. aastal ette nähtud 61,8 mln eurot, millest 5,1 mln on välisvahendid. Jätkub üleminekut toetav koolitusprogramm, täiendava töötasu maksmine Ida-Virumaa haridustöötajatele, keeleõppe toetused ning asendus- ja abiõpetajate pakkumine. Välisvahenditest korraldatakse keeleõpet toetavaid metoodikakoolitusi, arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid, hangitakse õppevara.
Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, lisandub diferentseerimise määr 20%
Õpetajate tööjõukuludeks on riigieelarves ette nähtud 598 mln eurot. Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr 20%, õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate palka 2025. aastal ei kärbita ja jätkatakse koalitsioonilepingus seatud sihil, et õpetajate palk peab aastaks 2027 moodustama 120% Eesti keskmisest palgast. Jätkuvad läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks aastateks 2025-2027. Haridusleppe eesmärk on anda üldhariduskoolide õpetajatele kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes.
Kõrgharidus saab lisavahendeid
Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 262,6 mln eurot, kasv võrreldes 2024. aastaga on 30,2 mln eurot ehk 13%. Lisavahendid võimaldavad suuremas mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ja haridusteaduste valdkondades ning tagada akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu. Jätkub doktoriõppe reform.
Teaduse rahastamise põhiinstrumendid jäävad samale tasemele 2024. aastaga – asutuste baasfinantseerimiseks eraldatakse 59,3 mln eurot ja uurimistoetusteks 59,3 mln eurot. Kärped on suunatud teadust toetavatele tegevustele, mille mõju Eesti majandusele ja teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem, aidates samas vähendada teadusbürokraatiat.
Kokkuhoid
Justiitsministeerium
Sidusam ja ligipääsetavam digiriik
Inimesed saavad digiriigi teenuseid kasutada mobiiltelefonis ja neid pakutakse kõrgema küberturvalisuse astmega. Valmistame ette kriisides sidusa digiriigi toimimist. Parandame oluliselt digiriigi ligipääsetavust.
Kriminaaljustiitssüsteem muutub senisest kiiremaks tänu digitaliseerimisele. Sellega paraneb Eesti inimeste õiguste kaitse.
Arendame andmepõhist ja kaasaegsel tehnoloogial põhinevat personaalriiki. Inimeste jaoks tähendab see riigi poolt rohkem abi, märkamatult, sujuvalt, õiguspäraselt. Panustame avalike teenuste tõhusamaks ja mugavamaks muutmisse nii kodaniku kui ettevõtja jaoks.
Tagame infosüsteemide toimimise ning andmete kättesaadavuse ka kriitilise taristu olulise hävingu või häiringu korral. Selleks suurendame andmesaatkonna võimekust majutada enamas koguses kriitilisi andmeid, mida kogutakse tagavaraks juhuks, kui originaal andmekeskkondadest ei peaks näiteks tehnilise rikke või küberründe tõttu olema võimalik neid enam kätte saada.
Kaasaegsed kohtud ja õiguskindlad kohturegistrid
Algatame kohtureformi, mille eesmärk on kohtute iseseisvuse suurendamine, kohtute töö digiteerimine ja ettevalmistused tehisintellekti suuremaks kasutusele võtmiseks. Sellega muutub rida seni kohtu kaudu käinud asju inimeste jaoks lihtsamalt ja kiiremini lahendatavaks, vähendamata sealjuures ühiskondlikku õiglustunnet.
Tagame õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad, aitavad kujundada ettevõtjale lihtsama ning mugava tegutsemise keskkonna.
Vähem bürokraatiat ja läbipaistvam avalik sektor
Suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni ning aitame tuvastada korruptsiooniriske.
Vähendame reguleerimist ja kehtestame reegli, et iga uue halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.
Vähendame bürokraatiat, kaasajastame Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) regulatsiooni selliselt, et inimeste ja ettevõtete koormus väheneb juba õigusloome uue disaini kaudu.
Kokkuhoid
Kaitseministeerium
Eesti kaitsevõime tugevneb märkimisväärselt
Eesti inimeste ja riigi sõjaliseks kaitseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit eurot, millele riigi eelarvestrateegia käigus lisati veel 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani.
Lähiaastate kaitsekulu on seega märkimisväärselt üle 3% SKP, olles igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja ulatudes 2026. aastal 3,7%-ni SKPst. Oleme praeguse seisuga NATOs kaitsekulude osakaalult teisel kohal Poola järel ja USA ees.
Kaitse-eelarvest läheb rohkem kui pool kaitseotstarbelise varustuse hangetesse ja olenevalt aastast kuni veerand laskemoona. Seega täiendame sel perioodil märkimisväärses mahus oma laskemoonavarusid ning Eesti kaitsevõime suureneb nii maismaal (nt mitmikraketiheitjad HIMARS, luuakse kolmas suurtükiväepataljon, tankitõrje), õhus (nt keskmaa õhutõrje) kui merel (nt kaldaradarite uuendamine).
Samuti suurendame valmidust koos NATO liitlastega Eestit kaitsta, kus põhirõhk on kaitseplaanide läbiharjutamisel koos liitlasüksustega. Lisaks hoiame oma reservväe õppuste kaudu värskena. Täieneb Kaitseliidu varustus ja selle iga-aastane toetus küünib 2028. aastaks üle 66 miljoni euro.
Ukraina sõjaline abistamine jätkub
Lisaks iseseisva ja kollektiivse kaitsevõime tugevdamisele jätkame Ukraina sõjalist abistamist 0,25% ulatuses SKPst, mis summana ületab 100 miljonit eurot aastas. Riik teeb seda võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil. Sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks aastakümneteks. Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma, sealhulgas Eesti abist.
Kokkuhoid
Kliimaministeerium (kliimaministri ja taristuministri valitsemisala)
Jätkame pikaajalisi investeeringuid
2025. aastal käivitub Ida-Viru keskkonnaprogramm, mille kaudu suunatakse osa põlevkivi kaevandamistasudest keskkonnamõjude leevendamiseks Ida-Virumaal (esimesel aastal 1 miljon ja edaspidi 2 miljonit eurot aastas).
Jätkame investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks ja elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks:
- 7 miljonit eurot biometaani kasutuselevõtu toetamiseks.
- 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste jaoks.
- 74 miljonit eurot elektrivõrkude tugevdamiseks ning uute liitumisvõimsuste väljaehitamisse.
Metsade kliimakindluse suurendamiseks hakkab Kliimaministeerium alates 2025. aastast rakendama lisatoetusmeetmeid, et metsad seoksid rohkem süsinikku ja metsamaad oleks senisest rohkem. Aastatel 2025 - 2028 on meetmete kogumaht 17,1 miljonit eurot.
Investeeringute maht kasvab, et tagada Pärnu–Tallinn maanteel Euroopa Liidu poolt rahastatud 2+2 teelõigu kaasrahastus.
Suuname CO2 kvoodimüügi tulud majanduse elavdamisse
CO2 kvoodimüügi tuludest suunatakse majanduse elavdamiseks järgmisel neljal aastal 402,6 miljonit eurot. Sellega tagatakse Kliimaministeeriumi pikaajaliste prioriteetide elluviimine ja kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmine. Rail Balticu ehituseks suunatakse 197 miljonit eurot, lisaks Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks 74 miljonit eurot. 50 miljonit eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks. See võimaldab tagada ehitusturule kindluse renoveerimisvõimekuse loomiseks ja kuulutada välja edasisi toetusvoore ka pärast just alanud suuremahulise vooru vahendite lõppemist.
Järgmisel aastal laieneb heitkogustega kauplemine ka merenduse valdkonda. Merendusettevõtted hakkavad ostma CO2 kvooti. Mõjude leevendamiseks käivitab Kliimaministeerium 25 miljoni eurose toetusskeemi merendussektori CO2 heitmete vähendamiseks ja laevade ümberehitamiseks.
Kokkuhoid
Kultuuriministeerium
Rahvusraamatukogu valmib, Tallinna Kunstihoone renoveeritakse
Valitsus on otsustanud eraldada järgmistel aastatel poolelioleva Eesti Rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks 17,5 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.
Kirjanduse, spordi ja filmikunsti toetamine jätkub
Kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond, sh autorihüvitusfondi 1,6 miljoni euro suurune eelarve, 7,7 miljoni euro suurune toetus Team Estoniale ning rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede mahuga 3 miljonit eurot aastas. Veel jääb kärpimata 7,4 miljoni eurone toetus kodumaiste filmide tegemiseks ja 6 miljoni suurune tagasimakseprogramm Film Estonia, samuti venekeelse erameedia toetus miljon eurot aastas. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmisel aastal ressursse, mis vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks.
2025 on laulupeoaasta
Kultuurieelarvesse on arvestatud 3,5 miljoni euro suurune toetus 2025. aasta suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma" läbiviimiseks.
Kokkuhoid
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Põllumajanduse prioriteetsed valdkonnad on koolikava toetus, põllumajandustootja asendamise teenuse toetus ja praktilise (kliinilise) veterinaarõppe korraldamine
Koolikava toetuseks eraldatakse ligi 2 miljonit eurot, toetamaks puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete pakkumist lastele. Toetuse eesmärk on suurendada puu- ja köögivilja tarbimist, aidata kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele ning tõsta nende teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.
Põllumajandustootja asendamise teenuse toetuseks eraldatakse 550 000 eurot, et haigestumise, ootamatu elusündmuse või puhkuse ajaks oleks põllumajandustootjale tagatud asendustöötaja. Teenuse eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatel sarnaselt teiste ettevõtjatega töö- ja puhkeaega korraldada. Sellega parandab ettevõtete tegutsemiskindlust, tagab loomade heaolu ning toidu varustuskindluse.
Samas mahus jätkub Eesti Maaülikooli praktilise (kliinilise) veterinaarõppe korraldamise toetamine. Tänu toetusele saavad tulevased loomaarstid praktika läbida põllumajandusettevõtetes, toidutööstustes ning väikeloomakliinikutes, et õppida nii toiduohutuse tagamist kui saada kõrgtasemel teadmisi loomahaiguste diagnostikast ning ravist. Ilma kliinilise õppe toetuseta ei ole võimalik praktikakohti tekitada ja võib juhtuda, et Eesti Maaülikool peab vähendama veterinaarmeditsiini erialale vastuvõetavate tudengite arvu, loomaarstidest on aga juba täna suur puudus. Ka lõpetajate arv ei kata enam sektori tööjõuvajadust.
Maa- ja ruumiloome vallas on tähelepanu ühistranspordil ja toidujulgeolekul
Ühistransport on aastaid olnud alarahastatud, mistõttu tuleb igal aastal taotleda kulude katmiseks lisaraha valitsuse reservist. Rahastuse puudujääki kompenseeritakse piletihinna tõusuga - vaatame üle erinevate sihtgruppide omaosaluse määra. Eelarve puudujäägi täitmiseks vähendatakse ka liinimahte, kuid seda tehakse nii vähe kui võimalik. Kuigi riik on sunnitud jooksvate kulude katteks hindu tõstma, saame investeerida taristusse, et tagada järgmistel aastakümnetel mugavam teenus.
Valitsus otsustas eraldada 2 miljonit, et tagada rongiühendus Tartu ja Riia vahel.
Valitsus eraldas vahendid toiduvarude suurendamiseks ja reageerimisvarude süsteemi juurutamiseks, mis võimaldab kriisis koostöös erasektoriga tagada ühiskonna jaoks toiduga varustatuse. Reageerimisvarude kompensatsiooni mõte on luua süsteem, mis võimaldab paindlikumalt varusid tagada.
Kuna Regionaal- ja põllumajandusministeerium vähendab oma valitsemisala majandamiskulusid kiirema sammuga, annab see lähiaastatel eelarves võimaluse valitsemisalaüleste suurte ja oluliste projektide elluviimiseks. Näiteks järgmisel aastal on kavas konsolideerida valitsemisala IT kompetents loodavasse Maaelu Infotehnoloogia Keskusesse (MITK).
Regionaalarengu valdkonnas säilitatakse KOVide tulubaas
Kokkuleppe kohaselt ei puuduta kärped KOVide tulubaasi. Suvise prognoosi alusel kasvavad kohalike omavalitsuste tulud 2025. aastal 5,6% ehk ca 3,3 miljardi euroni. Tulude kasvu toetab omavalitsuste maksutulude – tulumaks, maamaks – kasv pea 6,5% võrra.
Kärpeotsused ei puuduta ka KOVidele suunatavaid välisabi rahasid. Täiendavalt tõusevad KOVidele laekuvad välisabi toetused põhivara soetuseks: tänavuselt 27 miljonilt eurolt 2025. aastal 66 miljoni euroni.
Alates 2025. aastast jätkub kohalike omavalitsuste tulubaasi ning maamaksu ümberkorraldus ning lisaks otsib ministeerium võimalusi KOV finantsautonoomia suurendamiseks.
Regionaaltoetusteks suunatud (nt hajaasustuse programm, Ida- Viru ja Kagu-Eesti programmid) riigieelarvelisi vahendeid kärbitakse 2025. aastal ca 10% ulatuses. Ühtki senist regionaalarengut toetavat programmi 2025.aastal täielikult ei suleta.
Paralleelselt vaatame lähima aasta jooksul üle kõik riigieelarvest rahastatavad regionaalarengu programmid. Soovime edaspidi sihistada programmid nii, et iga toetuseuro eest luuakse võimalikult palju kohapealset väärtust.
Kärped puudutavad teatud ulatuses ka maapiirkondades perioodika kojukannet, mida senini on läbi ministeeriumi ja Eesti Posti (Omniva) doteeritud.
Kokkuhoid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhieesmärk järgmistel aastatel on kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja tõsta ettevõtete tootlikkust. Arendame edasi ettevõtluskeskkonda, vähendame ettevõtete halduskoormust ja kiirendame planeeringuid, et soodustada Eestis suurinvesteeringute tegemist.
Elavdame majandust
Majanduse elavdamiseks loome suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, milleks eraldatakse 2026. aastal 20 miljonit eurot ja edaspidi 40 miljonit eurot aastas. Sellega edendame Eesti eksporti ja meelitame siia kõrgemat lisandväärtust loovaid heapalgalisi töökohti.
Suurendame 2025. aasta lõpuks riikliku investeerimisfondi SmartCap juurde loodud kaitsefondi mahtu 100 miljoni euroni. Fond teeb otseinvesteeringuid sõjalise kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid arendavatesse või tootvasse ettevõttesse ning investeerimisfondidesse, millega toetatakse kõrget lisandväärtust loova ja süvatehnoloogiatel põhineva ettevõtluse arendamist Eestis. Lisarahastusega toetatakse ekspordipotentsiaaliga kasvuettevõtteid.
Muudame riigi planeeringud selgemaks ja kiiremaks, tagame energiajulgeoleku
Järgmisel, 2025. aastal viiakse lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess, millega tehakse planeerimismenetlust kiiremaks ja arusaadavamaks. Lihtsustatud planeerimisprotsessi toel soodustatakse Eestisse suurinvesteeringute tegemist ning hoogustatakse majanduse arengut. Tõhustatakse nii planeerimissüsteemi kui planeeringutele heakskiidu andmise korraldust. Planeerimismenetluse tõhustamiseks on oluline jätkata ka ruumilise planeerimise digipöördega, muuta kehtivad planeeringud riigi andmekogu kaudu kõikidele hõlpsasti kättesaadavaks ja luua planeeringute menetlemise infosüsteem.
Aastateks 2025 kuni 2028 on riigieelarves riigi planeeringute koostamiseks igal aastal ette nähtud ligi üks miljon eurot. Eesmärk on luua läbi planeeringute eeldused tasakaalustatud ruumiliseks arenguks ja soodustada rahulolu elukeskkonnaga. Selleks luuakse eeldused uue üleriigilise planeeringuga „Eesti 2050“ ning määratletakse maakonnaplaneeringutega alad, mis on sobilikud ehitusmaavarade uurimiseks ja potentsiaalseks kaevandamiseks. Sealhulgas seatakse tingimused, millest tuleb kaevandamisel lähtuda. Ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tagatud nii, et kaevandamine toimuks nii loodust kui ka inimeste elukeskkonda hoidvalt.
Taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks planeeritakse erarahastuse toel riigi eriplaneeringutega Liivi lahe meretuulepargi elektriühendust ning Eesti-Läti neljandat elektriühendust (mõlema planeeringu maksumus on u 1,5 miljon eurot. Ettevalmistamisel on EstLink3 rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine, mille eeldatav maksumus on 1 miljon. Lisaks energiajulgeoleku tagamisele võimaldavad täiendavad elektriühendused toota Eestis enam taastuvenergiat, mis on eelduseks null-heitme eesmärki täitvate tööstuste rajamisele Eestis.
Töötushüvitiste süsteem muutub efektiivsemaks ja õiglasemaks
Töövaldkonnas tagame, et tööhõive püsiks kõrge, ebavõrdsus ja vaesus väheneks ja riigi tegevused toetaksid inimeste pikaajalist ja kvaliteetset tööelu.
Aktiivsete tööturumeetmetena pakutakse inimestele tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, mis aitavad inimestel hõivesse liikuda ja seal püsida. Tööturuteenustele kulub 2025. aastal üle 86 miljoni euro.
Lisaks korrastame ja muudame efektiivsemaks töötushüvitiste süsteemi. Eesmärk on muuta töötushüvitiste süsteem õiglasemaks, rohkem tööturu olukorrale vastavaks ja inimese jaoks lihtsamaks ja selgemaks. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2026 ja aastatel 2026-2028 aitab see riigieelarves hoida kokku üle 45 miljoni euro.
Kokkuhoid
Rahandusministeerium
Rahandusministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahapesu Andmebüroo.
Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on 487 mln eurot. Eelarvest 58% moodustavad finantskulud, 21% tööjõukulud, 8% majandamiskulud ja 13% muud eelarved (investeeringutoetused, põhivara amortisatsioon, käibemaks jne).
Investeeringute 2025. aasta eelarve on 23,4 mln eurot, suurema osa investeeringutest moodustavad IT investeeringud. Suuremad investeeringud tehakse peamiselt tolli- ja maksuvaldkonna süsteemidesse, mis parandavad riigi turvalisust piiril ja koostöövõimekust Euroopa Liiduga.
Turvaline piir
Maksu- ja Tolliametile on kavandatud toetus röntgeniseadmete soetamiseks 2,4 mln eurot. Lisaks laekuvad toetused tolli ja maksunduse koostööprogrammile Tobac summas 0,1 mln eurot, aktsiisikuritegude vastu võitlemiseks 0,1 mln eurot ja rahvusvahelise kriminaalkoostööoskuse parendamiseks 0,1 mln eurot.
Energiatõhusad avalikud hooned
Moderniseerimisfondi avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi elluviimiseks on kavandatud 7,5 mln eurot.
Tõhusam andmekasutus
Taaste- ja vastupidavusrahastust on Rahapesu Andmebüroole planeeritud toetus reaalaja strateegilise analüüsi infosüsteemi arendamiseks 2,1 mln eurot, Statistikaametile ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomiseks ja väljaarendamiseks kokku 0,8 mln eurot.
Kokkuhoid
Siseministeerium
Paralleelselt sõjaliseks kaitseks valmistumisega tugevdab riik laia riigikaitse valdkondasid, milleta sõjaline kaitse ei püsi. Selleks planeeriti valitsuse reservi Siseministeeriumi valitsemisala vajadusteks täiendavad 130 miljonit. Lisarahastusega tugevdab Siseministeerium kolme olulist valdkonda: elanikkonnakaitse, piir ja hübriidohtudega toimetulek.
Laia riigikaitse osaliste kriisideks valmisolek paraneb oluliselt
Parandame oluliselt laia riigikaitse osaliste – elanikkonna, kutseliste ja vabatahtlike, kriisiülesannetega asutuste, sh tippjuhtide kriisideks valmisolekut. Muuhulgas pakume kriisikoolitusi elanikele, nõustame kohalikke omavalitsusi, loome õppetöö järjepidevuse tagamiseks Sisekaitseakadeemiasse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse õppetooli ja korraldame kriisiõppusi.
Idapiiri ehitus viiakse lõpule, politsei ja piirivalveametnike väljaõpe uueneb
- viime Politsei ja piirivalveametnike väljaõppe täiesti uuele tasemele – praktilise väljaõppe tugevdamiseks ehitame välja SKA taktikamaja Tallinnas ja õppeväljakud ja alarmsõidukikoolitusteks vajaliku autodroomi Väike-Maarjas
- suurendame PPA kriisireservi 1000 inimese võrra ja ehitame väljaõppeks vajaliku täiendava lasketiiru;
- tugevdame PPA relvastust ja suurendame pääste- ja demineerimistööde varusid – suurendades valmisolekut nii tsiviil- kui riigikaitselisteks kriisideks
- loome idapiiril ja neljas suurlinnas drooniseire- ja tõrje võime
- ehitame idapiiri taristu lõpuni, sh uuendame piiri kaitsmiseks vajaliku eritehnika ja masinapargi.
Hübriidohtudega toimetulekuks suurendame hübriidohtudega võitlemise võimekust.
Kokkuhoid
Sotsiaalministeerium (terviseministri ja sotsiaalkaitseministri valitsemisala)
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. a kulud kokku on ligi 7,5 miljardit eurot, millest ligi kaks kolmandikku moodustavad pensionid ning erinevad toetused- hüvitised ja pisut üle kolmandiku tervise valdkonna rahastamine. Näiteks lastega perede toetamiseks on 2025. aastal riigieelarves peretoetustele ette nähtud 426,6 miljonit, vanemahüvitistele 364 miljonit eurot, lastevanemate pensioni ja ravikindlustuskaitse tagamiseks 99,8 miljonit ja elatisabile 12,8 miljonit eurot. Raske ja sügava puudega laste ning tööealisteni jõuab 2025. aastal ka puudetoetuste tõus ja lihtsamaks läheb abivahendite saamine.
Kasutusele võetakse Tervisekassa reservid
Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks võetakse kasutusele Tervisekassa reservidest ca 160 miljonit eurot.
Tervishoiusüsteemi tõhustamise ja tasude ümber jagamise kaudu hoitakse kokku ja suunatakse ravi jaoks 41 miljonit eurot.
Haiglates luuakse traumavarud
Tervishoiu vältimatu abi toimepidevuse tagamiseks ja tuginedes Ukraina õppetundidele investeerib riik 24 miljonit eurot traumavaru loomiseks haiglates üle Eesti. See võimaldab suurendada tervishoiusüsteemi valmisolekut tulla toime suurte kriisidega, kui haiglasse saabub tavapärasest oluliselt rohkem traumapatsiente.
Loe muudatustest sotsiaalministeeriumi valitsemisalas lähemalt: ministeeriumi koduleht
Kokkuhoid
Välisministeerium
Välisministeeriumile eraldatavad vahendid on suunatud Eesti riigi julgeoleku tagamisele ja samameelsete riikidega suhete tugevdamisele, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamisele, heaolu kasvu tagamisele ning eestlaskonna huvide kaitse edendamisele kogu maailmas välispoliitika ja välissuhtluse kaudu.
Kokkuhoid
Majanduse ja rahanduse üldnäitajad
Eesti majanduse näitajad on olnud languses, kuid on lootust, et järgmisel aastal hakkab majandus kasvama. Väga kiire inflatsioon, mis on suures osas põhjustatud Ukraina sõja mõjudest, on vähendanud elanike ostujõudu ja raskendanud ettevõtete majandustegevust. Kaupade kiire hinnatõus tekitab omakorda palgasurvet.
- Valitsuse pikaajaline eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust toetav eelarvepoliitika.
- Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk sel eelarvestrateegia perioodil on kindlustada Eesti riigi püsimine, selleks tuleb katta Venemaa agressiooni tõttu hüppeliselt kasvanud kaitsekulutusi. Pikemas perspektiivis on valitsuse eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust, Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu.
- Eelarve struktuurne puudujääk on 2024. aastal 0,3 protsenti SKPst ja 2025. aastal valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk kasvab 0,9 protsendile SKPst majanduse taastumisele pöördumise tulemusel.
- Majanduskasvu taastudes hakkab 2025. aastal negatiivne toodangulõhe vähenema ehk majandustsükli negatiivne mõju eelarvele väheneb.
- Nominaalne puudujääk on 2024. aastal on 2,9% SKPst ja järgmisel aastal püsib see nõutava 3% SKPst juures. Järgnevatel aastatel paraneb eelarve olukord pidevalt jõudes 2028. aastaks 1,2% juurde SKPst.
- Struktuurse eelarvepuudujäägi kasv aastatel 2025-2027 tuleneb lisaks riigikaitse ja laiema julgeolekuga seotud kulude kasvust. 2028. aasta lõpuks väheneb puudujääk taas 1,4%-le SKPst.
- Võlakoormus ulatub 2025.aastal 24,3%ni SKPst.
- 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst.
