Kristen Michal
Eesti Reformierakond
Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.
23. juulil 2024 Tallinnas
Eesti Vabariigi peaminister alates 23. juulist 2024.
Kristen Michal sündis 12. juulil 1975 Tallinnas, ta on vabaabielus ja kolme poja isa. Ta astus 1996. aastal Eesti Reformierakonda ja on selle juhatuse liige.
Töö- ja teenistuskäik
- 2023-2024 kliimaminister.
- 2016-2023 kuulus Riigikogu XIII ja XIV koosseisu.
- 2015-2016 majandus- ja taristuminister.
- 2012-2015 Riigikogu XII koosseisu.
- 2011-2012 justiitsminister.
- 2004-2007 kuulus Riigikogu X ja XI koosseisu.
- 2003-2011 Eesti Reformierakonna peasekretär.
- 2002-2003 Tallinna Kesklinna linnaosa vanem.
- 2002 peaministri nõunik.
- 2001-2002 regionaalministri nõunik, büroo juhataja.
- Alates 1999. aastast on Tallinna Linnavolikogu liige.
- 1999-2001 Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik.
- 1996-1999 Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik.
Haridus
Õppis 1994. aastal kõrgkooli I Stuudium majanduse erialal, seejärel aastatel 1994-1999 Tallinna Ülikoolis haldusjuhtimise erialal, lõpetas 2009. aastal Akadeemia Nordi õiguse erialal ning aastatel 2010-2014 õppis Tallinna Ülikoolis õigusteaduse magistriõppes. Valdab eesti keelt emakeelena, lisaks inglise, soome, saksa ja vene keelt.
Muu
On Kaitseväe reservohvitser. Huvideks on kirjandus, sport ja kalapüük.
Peaministri ametist
Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul.
Vabariigi Valitsuse keskne liige on peaminister, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine. Peaminister juhib valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud.
Peaminister ei ole põhiseaduslik institutsioon või kõrgem riigiorgan, ta on Vabariigi Valitsuse kui ühe põhiseadusliku institutsiooni juht.
- Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.
- Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi.
- Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu.
- Peaminister täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud seadustega. Näiteks on peaminister teadus- ja arendusnõukogu esimees.
- Peaminister esindab valitsust. Tal on oluline roll riigi välissuhtluses ja Euroopa Liidu asjades. Eesti poliitilised prioriteedid Euroopa Liidus määratleb valitsus, aga peaminister juhib Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordineerimist ja kannab poliitilist vastutust selle tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest.
- Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogu (European Council) istungitel – Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatva võimu juhtide foorumil. Ülemkogu määratleb tavapäraselt neli korda aastas toimuvatel istungitel üldised poliitilised suunad liidu arenguks.