EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneering
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teatab, et Elering AS esitas riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse. Taotluse kohaselt soovitakse valida asukoht ning kavandada Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 3 tarbeks Rehemäe-Aulepa 330 kV kõrgepingeliin ja selle toimimiseks vajalikud ehitised.
EstLink 3 elektriühenduse loomiseks vajalik õhuliini trass Rehemäe alajaama ja Aulepa konverteralajaama vahel on planeeritud 330 kV õhuliinina, kuna õhuliini rajamine annab täiendava varustuskindluse võimalike taristurünnete ning riketele korral. Õhuliin dimensioneeritaks nii, et liin oleks võimeline üle kandma kogu EstLink 3 võimsust ja vajadusel täiendavat võimsust suursaarte ümbruses olevatelt meretuule tootmisaladelt. Sellisel juhul rajataks liin, mis vastab ka elektrivõrgu arengukava pikaajalisele 2050 tulevikuvisioonile.
Otsuse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotlusega on võimalik tutvuda, samuti lisainfot saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama riigi eriplaneering
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teatab, et Fermi Energia AS esitas riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjus strateegilise hindamise algatamise taotluse. Taotluse kohaselt soovitakse valida asukohta ja kavandada Eestisse moodsal VMR (väike moodulreaktor) tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam (TEJ) nimivõimsusega 600 MW, mis koosneb kahest tuumareaktorist (2x300MW).
Tuumaenergia kasutuselevõtu kavandamine panustab olulisel määral Eesti ja Balti regiooni kindla süsinikuvaba energia varustuskindlusesse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös teiste riigiasutustega tuvastamas, kas riigi eriplaneeringu algatamise taotlus vastab riigi eriplaneeringu algatamise eelduseks olevatele tingimustele, sealhulgas:
- Kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi?
- Kas sellise planeeringu elluviimine on tulevikus võimalik.
Otsuse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotlusega on võimalik tutvuda, samuti lisainfot saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
Tallinna ringraudtee eriplaneering
Rahandusministeerium teatab, et MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit esitas riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse. Taotluse kohaselt soovitakse valida asukoht ning kavandata avalik raudtee - Tallinna ringraudtee. Tallinna Ringraudtee kavandamise eesmärk on luua võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Samuti on eesmärk võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal. Tallinna ringraudtee võimalikud põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+.
Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.
Otsuse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotlusega on võimalik tutvuda, samuti lisainfot saab Rahandusministeeriumi veebilehel.
Läänemerre, Saaremaast läände kavandatava meretuulepargi elektrikaabli riigi eriplaneering
-
Lõpetatud
Taotluse kohaselt soovitakse koostada riigi eriplaneering Läänemerre, Saaremaast läände jäävale alale kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. Planeering hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut ning tehnilise lahenduse koostamist. Riigi eriplaneeringu algatamise avalik huvi tugineb taastuvenergia ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel läbi meretuuleparkide arendamise. Planeeringuala paikneb maismaal Saare ja Pärnu maakondades ja merealal Läänemeres, Liivi lahes ja Väinameres.
Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.
Otsuse planeeringu algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotlusega on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi dokumendiregistris.
Saare-Liivi 1, 2, 3, 4 ja 5 meretuuleparkide elektrikaabli riigi eriplaneering
Taotluse kohaselt soovitakse koostada riigi eriplaneering Liivi lahes kavandatavate Saare-Liivi 1, 2, 3, 4 ja 5 meretuuleparkide ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. Planeering hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut ning tehnilise lahenduse koostamist. Riigi eriplaneeringu algatamise avalik huvi tugineb taastuvenergia ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel läbi meretuuleparkide arendamise. Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes.
Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.
Otsuse planeeringu algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotluse, selle menetluse ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Haljala-Kukruse 2+2 riigimaantee riigi eriplaneering
Taotluse kohaselt soovitakse koostada riigi eriplaneering, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist.
Tallinn–Narva põhimaantee on osa riiklikult tähtsast riigiteede võrgustikust, mistõttu on Haljala–Kukruse trass olulise ruumilise mõjuga ehitis, mis avaldab mõju suurele piirkonnale, parandades teelõigul liiklusohutust ja luues eeldused piirkonna konkurentsivõime suurenemiseks ning maakonnakeskuste vaheliste aegruumiliste vahemaade vähenemiseks. Lisaks on Haljala–Kukruse trassil maakonnaülene mõju, kuna teelõik läbib kahte maakonda – Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise kaubanduse, kultuuriliste sidemete ja turismi arendamiseks, kuna Tallinn–Narva põhimaantee kuulub rahvusvahelisse TEN-T teedevõrgustikku ja tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega. Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt).
Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.
Otsuse planeeringu algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotluse, selle menetluse ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Liivi lahe meretuulepargi elektrikaabel
Taotluse kohaselt soovitakse koostada riigi eriplaneering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. Planeering hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut ning tehnilise lahenduse koostamist. Riigi eriplaneeringu algatamise avalik huvi tugineb taastuvenergia ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel läbi meretuuleparkide arendamise. Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes.
Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.
Otsuse planeeringu algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotluse, selle menetluse ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare rajamise eriplaneering
-
Lõpetatud
Taotluse kohaselt soovitakse kavandada Soome ja Eesti vahelist raudteetunnelit ja sellega seonduvat tehissaart. Samuti tuleb leida asukohad raudtee toimimiseks vajalikule taristule. Raudteetunnel teenindab reisijaid ja kaubatransporti, seda on võimalik kasutada ka andmeside- ja elektrikaablite ning muude kommunikatsioonide ja torustike paigaldamiseks. Raudteetunnel ei ole mõeldud autotranspordiks.
Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.
Otsuse planeeringu algatamise või algatamata jätmise osas langetab Vabariigi Valitsus.
Taotluse, selle menetluse ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Viimati uuendatud 13.02.2025
