Lea Danilson-Järg
Erakond Isamaa
Lea Danilson-Järg sündis 27. novembril 1977 Tallinnas, ta on abielus ning kahe tütre ja poja ema. Danilson-Järg astus 2022. aastal erakonda Isamaa. Aastatel 1998-2004 oli rahvaerakond Mõõdukad liige.
Töö- ja teenistuskäik
- Aastatel 2022-2023 oli justiitsminister.
- Aastatel 2018-2019 ja 2021-2022 oli AS Postimees Grupp rahvastikupoliitika fookuskülje toimetaja.
- Aastatel 2019-2021 oli Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja.
- Aastatel 2017-2018 oli MTÜ Eesti Sündimusuuringud analüütik.
- Aastatel 2014-2016 oli Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfokeskuse infospetsialist.
- Aastatel 2001-2004 oli Sisekaitseakadeemia rektori nõunik.
Haridus
Lõpetas 2002. aastal Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise erialal. Ta valdab eesti keelt emakeelena, lisaks inglise, vene ja soome keelt.
Muu
2021. aastal nimetati Aino Järvesoo auhinna laureaadiks.
Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.
18. juuli 2022, Tallinn
Justiitsministri ametist
Justiitsminister juhib Justiitsministeeriumi ja tema vastutusvaldkonnas on selle valitsemisala.
Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President peaministri ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
- Justiitsminister juhib justiitsministeeriumi ja langetab selle valitsemisalasse kuuluvaid otsuseid. Lisaks annab minister Vabariigi Valitsusele aru justiitsministeeriumi tegevusest ja esitab vajadusel ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala puudutavate küsimuste otsustamiseks.
- Justiitsminister esitab valitsusele ettepaneku riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseks, nimetab ametisse juhtiva riigiprokuröri ja juhtivprokuröri ning riigiprokuröri ja teeb teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle.
- Justiitsminister nimetab ametisse ja vabastab ametist vanglate direktorid ning määrab kinnipeetavate isikute piirmäära igas konkreetses vanglas.
- Justiitsminister määrab maa- ja halduskohtute tööpiirkonna ja kohtute täpse asukoha ning neis töötavate kohtunike arvu ja nimetab ametisse kohtute esimehed, kohtudirektorid ja kohtunikuabid.
- Justiitsminister esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve ja vajadusel lisaeelarve kohta. Ta otsustab eelarvevahendite kasutamise üle ning vastutab Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite ning muu välisabi sihipärase kasutamise eest. Minister kinnitab ka justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved.
Justiitsministeerium
Justiitsministeeriumi peamine ülesanne on kavandada ja viia ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitaksid tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla.
Loe edasiVabariigi Valitsuse töökorraldus
Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Valitsus võtab kollegiaalselt vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega.
Loe edasi