„Hetkel on väga pingelised ajad. Julgeolekuolukord on 30 aasta kõige keerulisemas seisus. Venemaa ähvardab sõjalise jõu kasutamisega mitte ainult Ukrainat, tegelikult esitatakse ultimatiivseid nõudmisi ka kõigi meie julgeoleku põhialuste kohta,“ ütles pärast kohtumist Kaja Kallas. „Venemaa sõnumid näitavad meie senise kaitsepoliitika eesmärkide põhjendatust. Oleme pidevalt rääkinud NATO idatiiva heidutushoiaku tugevdamisest. Tervitan Ameerika Ühendriikide otsust saata täiendavaid vägesid Euroopasse. Oleme tänulikud ka Suurbritanniale kes on teatanud otsusest suurendada kohalolu meie piirkonnas. Mitmed liitlased on teatanud oma suuremast panusest NATO idatiivale,“ sõnas Kallas.
Balti riikide peaministrid kinnitasid oma toetust Ukrainale ja tervitasid Euroopa Liidu otsust anda Ukrainale 1,2 miljardit eurot majanduslikku abi. Balti riigid saadavad vastuseks Kiievi palvele ka kaitseotstarbelist sõjalist abi ukrainlastele. Kui Venemaa valib eskalatsiooni, siis toetavad Eesti, Läti ja Leedu tugevaid sanktsioone Euroopa poolt.
Kaja Kallas tutvustas oma ametikaaslastele Eesti valitsuse 3. veebruaril vastu võetud otsust kehtestada täiendav riiklik sanktsioon Valgevenest pärit mineraalõlidele ehk kaubagrupile 2707. Peaministrid kinnitasid, et kui sanktsioonide režiimis on lüngad, peab neid täitma ka kogu Euroopa Liidu tasandil.
Kohtumisel tõdeti, et tihe koostöö ja tõhusad ühendused naabritega aitavad tagada piirkonna energiajulgeolekut. „Hetkel on Baltimaades elektri- ja gaasivarustuskindlus olemas. Olulised on nii piisav varu kui ka uued ühendused, ka Leedu-Poola sel aastal valmiv gaasitoru peaks gaasitarnekindlust tagama. Liigume edasi elektrivõrkude sünkroniseerimisega Kesk-Euroopasse. Hea meel on tõdeda, et sellega toimub kõik plaanipäraselt. Värske otsus eraldada projektile Euroopa ühendamise rahastust 170 miljonit eurot aitab ellu viia projekti viimase etapi. See kõik on oluline varustuskindluse tagamiseks, kuid ka selleks, et meie inimestele oleks gaas ja elekter mõistliku hinnaga,“ kinnitas Kallas.
Eesti peaministri sõnul tagavad mõistlikku hinna eelkõige taastuvenergiavõimsused. „Meretuuleparke arendame edukalt koos Lätiga ja kindlasti on hinnavapustuste vältimiseks potentsiaali veel. Ühiselt oluline on arendada ka meretuuleparkide võrku Euroopa Liidu tasandil, mis võimaldaks seal toodetud elektrit kasutada kõikidel Läänemere kallastel. See on tõesti odavam elekter,“ toonitas Kaja Kallas.
Kiirete investeeringute vajadus taastuvenergiavõimsustesse on rõhutatud ka kohtumisel allkirjastatud Balti riikide ühistes positsiooniles läbirääkimisteks „Eesmärk 55“ ettepanekute üle Euroopa Liidus.
Lisaks investeeringutele energiataristusse on Eestile, Lätile ja Leedule eriti oluline tagada prognoositav CO2 hind, püstitada realistlikumad eesmärgid maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste sidumisel ning luua tingimused, et heite vähendamine transpordi, hoonete ja põllumajanduse sektoris oleks võimalikult sujuv ning jõukohane kõigi liikmesriikide jaoks. Samuti peame oluliseks säilitada Euroopa Liidu merendussektori võrdne konkurentsipositsioon, mis on eriti oluline Läänemere sadamate ja ettevõtete puhul, kelle läheduses asuvad kolmandad riigid, kus keskkonnaalane ambitsioon samavõrd kõrge ei ole. „Rohepöörde eesmärk on saavutada jätkusuutlik majanduskasv viisil, mis arvestab looduslikke piire. Meie inimesed, ettevõtjad ja keskkond peavad olema hoitud. Peame ka vaatama, et püstitatud eesmärgid oleksid realistlikud. Mul on hea meel, et meil on ühtsed seisukohad, mida kindlasti üheskoos Euroopa tasandil kaitseme,“ ütles Kallas.
Peaministrid arutasid ka võitlust koroonaviirusega ja leppisid kokku, et vaatamata iga riigi eripärale peavad terviseministrid veelgi rohkem jõupingutusi koordineerima, et pürgida tulevikus ühetaoliste reeglite poole, mis lihtsustaks olukorda reisijate ja ettevõtjate jaoks.
Eesti, Läti ja Leedu ühised positsioonid seoses “Eesmärk 55” kliimaõigustikuga: https://www.valitsus.ee/media/4381/download
