Eesti ja Läti peaministrid avasid piiriülese elektriliini

Kilingi-Nõmme Eleringi alajaamas sümboolselt avatud 330-kV õhuliin aitab peaminister Kaja Kallase sõnul tagada suurema varustuskindluse ning elektrituru tõhusa toimimise Balti riikide sees, aga loob ka eelduse Balti riikide lahti ühendamiseks Venemaa elektrivõrgust.

„Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi ühendamine Euroopaga vähendab meie energiasõltuvust Venemaast ning tagab elektrivarustuskindluse,“ lausus peaminister. „Eesti-Läti uus ühendus tugevdab ka Eesti-sisest võrku Lääne-Eestis ja Pärnu piirkonnas," lisas ta.

Kallas tõi esile, et elektriühenduste tugevdamisel on pikemas plaanis oluline roll süsinikuheite vähendamisele ja keskkonnasõbraliku energiasüsteemi välja arendamisele.

„Kliima- ja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on Eestil plaanis investeerida avamere tuuleparkide arendamisse. Huvi sarnaste projektide osas on üles näidanud ka meie naaberriigid. Mul on hea meel, et Eesti ja Läti on eestvedajaks meretuuleparkide rajamisele Läänemerel. Uute elektriühenduste loomine ja olemasolevate tugevdamine võimaldab meil tulevikus suures mahus taastuvelektri tootmisvõimsusi elektrivõrku ühendada ning loob uusi võimalusi ka teistele tuuleparkide arendustele,“ sõnas ta.

Liivi lahte kavandatava Eesti-Läti meretuulepargi suuruseks oleks kuni 1000 MW ning eeldatav valmimisaeg 2030. aasta. Tuulepark toodaks aastas ligikaudu 3,5 teravatt-tundi elektrit, mis on ligikaudu 40 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest. Tegu oleks esimese osaga laiemast Läänemere tuuleparkide võrgust.

Eesti ja Läti koostöös valminud elektriühenduse kogumaksumus on 172 miljonit eurot, millest Euroopa Liidust tulnud toetus moodustab 112 miljonit eurot ehk 65%. Eesti elektritarbijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pidanud.

Fotod avamistseremoonialt (Elering / Egert Kamenik): https://flic.kr/s/aHsmWtJgz2