Kohtumisel Timmermansiga rõhutas peaminister, et Eesti toetab Euroopa Liidu ambitsiooni vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, kuid tähtis on tagada sellele ühiskonna toetus. „Venemaa argessioon Ukraina vastu näitas veenvalt ka viimastele skeptikutele, kui oluline võimalikult kiiresti vabaneda sõltuvusest Vene energiast ja edendada taastuvenergia arendamist ning rohepööret tervikuna. Näeme selles suuri võimalusi Eesti jaoks, kuid peame hoolitsema selle eest, et meie inimesed, kes niigi pidid viimasel ajal silmitsi seisma mitme kriisi tagajärgedega, nende muutuste mõjul ei kannataks,“ ütles Kallas. „Rohepööre peab olema inimeste rohepööre, mis aitab tõsta eestimaalaste heaolu ja teha majandusmudeleid jätkusuutlikumaks,“ lisas ta.
Eesti soovib, et plaanitavad muudatused kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis tagaksid ettevõtetele stabiilse ja ennustatava CO2 hinna. Metsanduse ja maakasutuse puhul on Eesti jaoks oluline, et eesmärkide seadmisel arvestatakse metsarikaste riikide olukorraga, ning et sotsiaalmajanduslike, looduslike ja ühiskondlike ootuste vahel oleks tagatud tasakaal. Kuna merendussektoris osaleme tugevas konkurentsis kolmandate riikidega, siis tuleb säästlikumale laevandusele üle minnes vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandmist EList väljapoole. Transpordi- ja hoonete sektoris tuleb kasvuhoonegaaside heidet vähendada viisil, mille mõju keskmisest vaesematel leibkondadele ei oleks ülejõukäiv.
Neljapäeval käis Euroopa Komisjoni president muu hulgas Ida-Virumaal, kus kohtus ettevõtjate, ametiühingute ning Ida-Viru noorte kliimakoguga. „Loodame kiiresti saada ka komisjoni positiivse hinnangu meie õiglase ülemineku plaanile, mis lubab avada esimesi õiglase ülemineku fondi meetmeid piirkonnas juba suvel,“ ütles Kallas kohtumise järel. „Uued kõrgepalgalised töökohad peavad tekkima Ida-Virumaale vähemalt sama kiiresti, kui langeb tööhõive põlevkivisektoris seoses järkjärgulise väljumisega põlevkivienergeetikast.“
Kaja Kallas ja Frans Timmermans vestlesid ka Läänemere tuuleparkide ja võrgu arendamisest ning rahastamisvõimalustest ning kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni REPowerEU kavast, mille eesmärk on kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ning leida lahendus ülemaailmsel energiaturul tekkinud kriisile, samuti Ukraina toetamisest ning uute sanktsioonipakettide rakendamisest Venemaa vastu. Kohtumisel tõstatati ka põgenike abistamise teema. Kallase sõnul vajavad eesliiniriigid täiendavat ELi tuge pikaajaliste vastuvõtukulude katmiseks.
