Kallas Tapa sõjaväelinnakus: Eesti kaitseväe tugevus ja koostöö NATO liitlastega on meie julgeoleku vundamendiks

Sõjaväelinnakut väisanud peaminister Kaja Kallas kohtus 1. jalaväebrigaadi staabiülema kolonelleitnant Mart Sireliga, kes andis ülevaate brigaadi igapäevategevusest ning liitlastega koostööst.
Lisaks kohtus Kallas nii Eesti kaitseväelaste kui ka liitlasvägede üksuste ehk NATO eelpaigutatud vägede (enhanced Forward Presence, eFP) koosseisus teenivate sõduritega. Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ning Briti üksuste esindajad tutvustasid liitlaste tegevust Eestis heidutuse tugevdamiseks
Peaminister tänas nii kaitseväe teenistujaid kui ka liitlaste sõdureid panuse eest Eesti julgeoleku tagamisel.

„Sel nädalal möödub 20 aastat Eesti liitumisest NATOga, mis on andnud meile kindluse, et me ei ole enam kunagi üksi. Meie sõjaline kaitsevõime on viimastel aastatel arenenud väga kiiresti ning oluliselt kohandunud muutunud julgeolekukeskkonnaga. Eesti liitlassuhted on tugevamad kui kunagi varem ning NATO kohalolek Baltimaades ja kogu Põhjalas annab meile kindluse meie turvatunde hoidmisele nii rahu kui ka kriisi ajal. Oleme liitlastele selle valmisoleku ja koostöö eest väga tänulikud,“ sõnas Kallas liitlasüksustele.

Peaminister rõhutas, et muutunud julgeolekuolukorras ei saa turvalisuse pealt kokku hoida ning kaitsekulude ja kaitsevõime suurendamine on nii Eesti kui ka NATO ning Euroopa Liidu ühine pingutus, mida tuleb teha.

„Eesti on tugev ja kindel partner ning alates sellest aastast investeerime riigi kaitsekuludesse 3,2 protsenti oma SKP-st. Näeme selgelt kõigi liitlaste kaitseinvesteeringute tõhustamise vajadust vähemalt 2 protsendini SKP-st ning sellega ei ole aega raisata. Muutunud maailmas tuleb meil olla enesekindlad, keskenduda lahendustele ja vajadusel teha raskeid otsuseid ning säilitada ühtsus, mis on ka NATO olemus,“ sõnas ta.

Peaministrit ja liitlasriikide suursaadikuid võõrustanud 1. jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Mart Sirel sõnas, et Eesti iseseisev kaitsevõime ning NATO kollektiivkaitse on sambad, mille eesmärk on heidutada agressiooni ja kaitsta Eesti territooriumi juba esimesest sentimeetrist. „Kaitseväe võitlusvõime hoidmine ja arendamine on meie igapäevane panus, et Eesti inimesed oleksid kodudes kaitstud ning riik turvaline ja hoitud. Täna seisame siin koos NATO liitlastega, kes aitavad meile määratud eesmärke täide viia, et Eesti piir kindlana püsiks,“ sõnas kolonelleitnant Mart Sirel 1.

Eesti liitus NATOga 29. märtsil 2004. aastal. Täna teenib Eestis kokku umbes 2000 liitlasvägede sõdurit kuuest erinevast riigist.

Peaminister jätkab päeva Raplamaa maakonnavisiidiga, mille käigus ta kohtub kohalike elanike, ettevõtjate ja eestvedajatega.

Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjBiQe2