Esialgsetel andmetel oli 2024. aasta eelarvepuudujääk 3 protsendi asemel 2,0 protsenti SKP-st ehk ca 773 miljonit eurot. Tegelik puudujääk kujunes väiksemaks võrreldes nii 2023. aasta puudujäägiga, 2024. aasta viimase majandusprognoosiga kui ka 2024. aasta eelarves prognoosituga.
Maksutulusid laekus möödunud aastal riigieelarvesse 146 miljonit eurot rohkem kui prognoositud. Seda mõjutasid peamiselt kiire palgakasv, käibemaksu laekumine enne mootorsõidukimaksu kehtestamist ja juriidiliste isikute kasumieraldiste suurenemine enne maksutõusu. Samuti ületas ootusi intressitulu - eelmise aasta jooksul kõrgena püsinud Riigikassa reservitase võimaldas puudujäägi katteks kulutada vähem vahendeid.
Oodatust vähem kulutati sotsiaaltoetustele, majandamiskuludele ja kohalike omavalitsuste tegevuskuludele. Töötukassa lõpetas aasta 15 miljoni euro suuruse ülejäägiga, mis oli tingitud tööturu olukorra paranemisest. Tervisekassa ülejääk ulatus aasta lõpuks 20 miljoni euroni, kuna ajutise töövõimetuse hüvitistele kulutati oodatust vähem vahendeid.
Kokku ulatus tulude ülelaekumine 220 miljoni euroni, mis on 0,6 protsenti SKP-st.
Tegemist on esialgsete andmetega, lõplikud andmed avaldatakse statistikaameti poolt pärast andmete auditeerimist septembris.
Kaitsekulude kajastamise metoodika riikide eelarvepuudujäägi arvestamisel on jätkuvalt arutelu all Euroopa Komisjonis.
Galerii: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720324098382/
