Eesti iseseisvuse taastamise üks eestvedajaid
Edgar Savisaarel on väga oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Nimelt oli just Savisaar see, kes 1988. aastal tuli saatesarjas „Mõtleme veel“ välja ideega moodustada Rahvarinne. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte, sealhulgas Balti keti üks peaorganisaatoreid.
3. aprillil 1990 sai Savisaar Eesti üleminekuvalitsuse esimeheks, tänases mõttes peaministriks. Savisaare ametiaega jäi Toompeal asuvatele rahvasaadikutele laialdase toetuse leidmine nii sise- kui välisriiklikult ning rahumeelne iseseisvuse taastamine 20. augustil 1991. Majanduskriisist tulenevate vastuolude, hüperinflatsiooni ja kaupade defitsiidi tõttu astus Savisaare valitsus 30. jaanuaril 1992 tagasi. Eesti iseseisvuse õiguslikku järjepidevust arvestades oli see järjekorras 34. Vabariigi Valitsus.
Eesti erakonnamaastiku pikaaegne kujundaja
Edgar Savisaare algatusel loodi Rahvarinde aktiivsete liikmete poolt 12. oktoobril 1991 Eesti Keskerakond. Savisaarest sai Keskerakonna juht. Kui välja arvata ligi pooleaastane vaheperiood 1995 kuni 1996, juhtis Savisaar Keskerakonda ligi 25 aastat, olles Eesti kõige pikaajalisem parteijuht. 6. novembril 2016 valis Keskerakonna kongress uueks esimeheks Jüri Ratase.
1992. aasta Riigikogu valimistel sai Savisaar 4678 häält ning pääses isikumandaadiga parlamenti. Ta oli aastatel 1992–2007 viie riigikogu koosseisu liige.
22. septembril 1995 puhkes Edgar Savisaarega seotud lindiskandaal. Savisaart süüdistati peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises. Savisaar küll eitas süüdistusi, kuid astus tagasi nii siseministri kui parteijuhi kohalt. Esitatud süü võttis enda peale tollane abiline Vilja Laanaru. Savisaar naasis siiski mõnekuulise eemaloleku järel poliitikasse, saades 1996. aastal Tallinna linnavolikogu esimeheks.
Tähenduslik oli 1999. aasta Riigikogu IX koosseisu valimine, kus Keskerakond sai küll kõige enam mandaate Riigikogus (28 101-st), kuid koalitsiooni moodustasid hoopis Isamaaliit, Reformierakond ning Mõõdukad. Savisaare parteijuhiaega jäid nii K-kohukese kampaania, mitmed korruptsioonijuhtumid ja ka vastandumine Toompeal paiknevale riigivõimule.
Edgar Savisaar oli 1995. aastal Tiit Vähi juhitavas Koonderakonna, Maarahva Ühenduse (KMÜ) ja Keskerakonna valitsuse siseminister ning aastatel 2005-2007 Andrus Ansipi juhitavas Reformierakonna, Keskerakonna ja Ravaliidu valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Viimases rollis pani ta aluse Eesti Arengufondile.
Edgar Savisaarel on esimesest abielust poeg Erki, teisest abielust tütar Maria ja poeg Edgar ning kolmandast abielust tütar Rosina. Savisaar elas peale tervise halvenemist ja avalikust elust tagasitõmbumist Lääne-Virumaal Hundisilma talus.
Savisaar lõpetas aastal 1973 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolasena, töötas 1973–1976 Ahja keskkoolis õpetajana ja oli aastast 1976 ELKNÜ KK Eesti Õpilasmaleva rühmaülema asetäitja. Aastal 1980 sai ta väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" filosoofiakandidaadiks.
Edgar Savisaart on tunnustatud 2001. aastal Riigivapi II klassi ja 2006. aastal Riigivapi I klassi teenetemärgiga. 2003. aastast on ta Läti Kolme Tähe ordeni ja 2008. aastast Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurristi kavaler.
*
Vabariigi Valitsuse 34. koosseis koosnes Rahvarinde ja Koonderakonna ministritest. Valitsus astus ametisse 3. aprillil 1990 ja oli ametis kokku 668 päeva, so kuni 30. jaanuarini 1992.
- esimees Edgar Savisaar
- materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal (17.04.1990-31.12.1991)
- ehitusminister Gennadi Golubkov (11.04.1990-30.01.1992)
- sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir (25.04.1990-30.01.1992)
- kultuuriminister Lepo Sumera (10.04.1990-30.01.1992)
- minister Artur Kuznetsov (24.04.1990-29.11.1991)
- põllumajandusminister Harry Õunapuu (13.02.1991-30.01.1992)
- haridusminister Rein Loik (11.04.1990-30.01.1992)
- riigiminister Raivo Vare (17.04.1990-30.01.1992)
- tervishoiuminister Andres Ellamaa (10.04.1990-30.01.1992)
- majandusminister Jaak Leimann (11.04.1990-30.01.1992)
- transpordiminister (hiljem trandspordi- ja sideminister) Tiit Vähi (11.04.1990-30.01.1992)
- põllumajandusminister Vello Lind (07.05.1990-13.02.1991)
- justiitsminister Jüri Raidla (17.04.1990-30.01.1992)
- sotsiaalminister (hiljem tööminister) Arvo Kuddo (17.04.1990-30.01.1992)
- kaubandusminister Aleksander Sikkal (01.01.1992-30.01.1992)
- sideminister Toomas Sõmera (25.04.1990-20.06.1991)
- rahandusminister Rein Miller (07.05.1990-30.01.1992)
- keskkonnaminister Tõnis Kaasik (13.02.1991-30.01.1992)
- välisminister Lennart Meri (11.04.1990-30.01.1992)
- kaubandusminister Ants Laos (11.04.1990-31.12.1991)
- tööstus- ja energeetikaminister Jaak Tamm (25.04.1990-12.12.1991)
- üleminekuvalitsuse siseminister Olev Laanjärv (17.04.1990-30.01.1992)
- üleminekuvalitsuse keskkonnaminister Toomas Frey (11.04.1990-13.02.1991)
- üleminekuvalitsuse minister Endel Lippmaa (11.04.1990-29.11.1991)
