NATO riigijuhid võtsid tippkohtumisel vastu otsuse NATO strateegilise kontseptsiooni uuendamise osas ning nn kerksuse lubaduse, mille kohaselt on igal riigil kohustus tugevdada oma esmast kaitseliini, milleks on riigi ja ühiskonna toimepidevus.
„Kinnitasime üheskoos üle liitlaste pühendumuse NATOle ja kollektiivkaitsele, tugeva atlandiülese sideme. Meie ees on mitmeid väljakutseid ja ohte, millega NATO tegeleb. Sealhulgas Venemaa, terrorism, kliimamuutus,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Tagamaks NATO tehnoloogiline üleolek ning juhtroll uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel asutasid riigijuhid NATO innovatsioonikiirendi ja -fondi. „Oluline on üha keerulisemas muutunud julgeolekukeskkonnas tagada NATO kohanemisvõime ja tehnoloogiline eelisseisund,“ rõhutas peaminister Kallas.
Kuigi pandeemia tingimustes ei toimunud Brüsseli tippkohtumise raames kohtumisi NATO partneritega, kinnitasid NATO riigijuhid partnerluste olulisust alliansile. „Soome, Rootsi, Ukraina, Gruusia, Euroopa Liit, aga ka kaugemad partnerid, kes jagavad meiega samu väärtusi, on NATO jaoks väga tähtsad ning soovime jätkata nendega koostööd,“ rõhutas peaminister Kallas. „Kinnitasime üle, et NATO avatud uste poliitika on jätkuvalt jõus,“ lisas ta.
Tippkohtumisel arutati veel olukorda Ukrainas, Valgevenes ja ka Afganistanis. Liitlased avaldasid tugevat toetust Ukrainale ning väljendasid muret olukorra pärast Valgevenes. „NATO jälgib arengute mõju NATO julgeolekule,“ märkis Kaja Kallas. Kuigi NATO Afganistani missioon on jõudmas lõpule, jätkab NATO Afganistani toetamist tsiviilsete vahendite kaudu, kinnitasid liitlased.
Lisainfo:
Kersti Luha
+372 511 3893
kersti.luha@riigikantselei.ee
Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157719411776871
