Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Kell on täpselt kolm, saame alustada tänast pressikonverentsi. Teie ees on Eesti peaminister Kaja Kallas ja Narva linnapea Katri Raik. Peaminister Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Mul on suur hea meel täna siin olla ja suhelda volikogu liikmetega. Ma olen väga tänulik Narva volikogule, et nad nii lühikese etteteatamisajaga said kokku tulla. Minu arvates oli arutelu meil väga sisuline. Ma olen täna just selleks siin, et selgitada valitsuse otsust, mis puudutab nõukogude sümbolitega monumentide ümber kuhjunud pingeid ja selgitada seda valitsuse otsust, mis puudutab seda, et punamonumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada.
Me arutasime seda täna volikogu liikmetega ja minu meelest see õhkkond oli väga hea ja konstruktiivne. Mul on hea meel näha, et tegelikult ka Narva volikogu liikmed saavad aru selliste otsuste vajalikkusest, arvestades seda, et olukord on kapitaalselt muutunud. Eelmisel neljapäeval kinnitas valitsus selgelt üle oma põhimõttelise seisukoha, mida me oleme juba varem väljendanud: okupatsiooni sümbolitega monumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada ja hauatähised tuleb asendada neutraalsetega. See otsus puudutab kogu Eestit ja Narva on samuti Eesti osa, nii et see puudutab ka Narvat ja kogu Ida-Virumaad.
Meie otsus on tingitud sellest, et Venemaa sõda Ukraina vastu on rebinud lahti need haavad, mis Eesti ühiskonnas on olnud ja mis on juba mõnevõrra armistunud, aga nüüd vaadates seda, mis on toimumas Ukrainas, tegelikult see sisuliselt toob tagasi või nähtavaks kõik need kuriteod, mida nõukogude okupatsioon ka Eesti pinnal toime pani. Ja sel põhjusel need monumendid tekitavad valu nii neile, kes on selle režiimi all kannatanud – selliseid lugusid on igas Eesti perekonnas –, kui ka neile, kelle jaoks need on Venemaa julmade kuritegude sümbolid, mida siis praegu pannakse toime Ukraina vastu.
Nüüd, oluline on see, et me suudame tagada Eestis julgeoleku. Siin ma ei pea silmas ainult julgeolekut või ohte, mis ohustavad meid väljastpoolt Eestit, vaid ma pean silmas ka sisejulgeolekut. Just selleks, et avalikku korda tagada, tuleb kõik need monumendid teisaldada enne, kui need pinged või ärevus kasvab sellisele tasemele, et sellel on juba palju kõrgem hind.
Narva volikogu esitas mulle ka pöördumise, kus tegelikult jõutakse sellelesamale järeldusele, et need punamonumendid tuleb ära viia. See on kindlasti suur edasiminek ja ma olen selle eest väga tänulik. Enam meil ei ole vaidlust selle üle, kas tank sinna sobib. Küsimus on lihtsalt, kuidas ja millal [see teisaldatakse]. Kinnitan ka seda, et nõukogude sümbolite, ka monumentide teisaldamine toimub kindlasti lugupidavalt nende inimeste mälestuste suhtes, kes nendega võivad seotud olla. Ajalugu tuleb jätkuvalt mäletada ja ajalugu tuleb ka jätkuvalt seletada. See aitab meil tegelikult teineteist mõista ja kuulata.
Ka täna Narva volikogu liikmetega läks meil ka elavaks aruteluks ajaloo üle. Nii nagu ma sealgi selgitasin, näiteks 9. mai kui sümbol meie jaoks, Eesti rahva jaoks, tähendanuks see võib-olla teise maailmasõja lõppu juhul, kui 10. mail oleks Stalini öelnud kõigile, et te olete vabad minema edasi oma riigiga, nii nagu te tegite seda enne sõda. Aga kuna Eesti rahva jaoks kannatused siis väga suures osas alles algasid, ei ole see paraku mingi rõõmupäev. Ja kõik need [sõja]sümbolid, mis on, tegelikult seda ka meelde tuletavad.
Nüüd ajaloo- ja kultuuriväärtusega monumendid. Kui te küsite, kuhu need lähevad, siis ütlen, et ajaloo- ja kultuuriväärtusega monumendid lähevad kindlasti muuseumisse. Selle korraldamine on riigikantselei ülesanne. Selle mõte on ikkagi see, et me ei ei kavatse lõhkuda, vaid teha seda ikkagi väärikalt.
Mis puudutab hukkunute mälestamist, siis tõesti Eesti pinnal ka Eesti inimesed, sõltumata nende emakeelest, on sõdinud erinevatel pooltel. Ja nii, nagu on öelnud üks tark inimene: maailmasõda väikeste riikide jaoks ei ole mundrite kaubamaja, et sa seda väga valida saaksid. Seetõttu tuleb hukkunuid mälestada ja teha seda ka väärikalt, eelkõige kalmistul, nii et see on kooskõlas vabariigi väärtustega.
Ma rõhutasin ka meie kohtumisel, et sõltumata sellest, kui erinev on meie arusaam minevikust, on meil ühine tulevik. Ja sellele tulevikule me peamegi keskenduma. Näiteks, inimeste toimetuleku tagamine seoses kõrge inflatsiooniga, mis on omakorda tingitud Ukrainas toimuvast sõjast. Meil on julgeoleku teemad, mis on meie kõigi ühine huvi. Eesti on meie kõigi kodu. Mitte keegi ei taha, et kodus oleksid probleemid, ja mitte keegi ei taha, et kodus laamendatakse või lõhutakse. Seetõttu ei tohiks me lasta ennast õõnestada välismaisel propagandal ega ka mitte provotseerida selliselt, et tekiksid pinged. Nii et keskendume olulisele.
Mis on veel oluline ja millest oli ka juttu Narva volikogu liikmetega, on see, et me kogu selle kolmekümne aasta jooksul, mis Eesti on olnud iseseisev, oleme me väga palju investeerinud Ida-Virumaa tulevikku. Ma ütlesin ka seal Narva volikogu liikmetele, et kui ma käin üle Eesti kuskil, näiteks Kagu-Eestis, siis väga palju on etteheiteid seoses sellega, et kuulge, teie keskendute väga palju just Ida-Virumaale ja teised jäävad vaeslapse ossa. Aga tõesti see nii on, et me oleme pidanud oluliseks, et Ida-Virumaad tuleb järele aidata. Näiteks, ka õiglase ülemineku fond on suunatud ainult Ida-Virumaale, selleks et siia meelitada töökohti. Aga see nimekiri sellest, kuidas Narva on aastate jooksul arenenud, on väga pikk. Kui liikuda ise Narvas ringi, siis tegelikult on hea näha, et Narva on ilus, puhas ja igatpidi äge Eesti linn. Nii et kutsun ka üles kõiki, kes siia tihti ei satu, tulema siia vaatamisväärsustega tutvuma.
Kohtumise lõpetuseks me käisime ka üle selle ühisosa. Esiteks, ühisosa on selles, et punamonumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada. See oli arusaam, mis oli ka valdaval osal Narva volikogu liikmetest. Teine ühisosa ja ühtne arusaam oli see, et seda tuleb teha kiiresti, selleks et pinged ei jõuaks kasvada. Mis oli veel oluline ja ühisosa, on see, et meie kõigi soov on, et me tegeleme sellega üks kord. Ei ole nii, et me peame sellega tegelema mitu korda, vaid me soovime selle probleemi lahendada ühekordselt, nii et see probleem ei liiguks lihtsalt kuhugi mujale. Ka selles oli meil ühine arusaam. Ja ühine arusaam oli ka see, et riigi roll on tagada kord, avalik kord, riigi roll on tagada ka sisejulgeolek. Sellega peab riik tegelema. Samal ajal loomulikult kohalikul omavalitsusel on ka oma otsustuspädevus, mida kindlasti peab samamoodi austama. Nii et mulle tundus selle kohtumise kokkuvõttena, et see ühisosa oli hea, need arutelud olid head ja sellise suurema plaaniga me võiksime kiiresti edasi liikuda.
Minu palve Narva volikogu liikmetele oli ka see, et kuivõrd nemad on rahva esindajad, siis nad rahvaga Narva inimestega suhtleksid ja selgitaksid ka valitsuse otsuseid, nii nagu mina selgitasin seda neile, ja üritaksid siis ka pingeid igat moodi maha võtta, et meil ei juhtuks midagi, mis läheb käest ära. Aitäh!
Juhataja
Aitäh. Narva linnapea Katri Raik, palun!
Narva linnapea Katri Raik
Tere päevast! Kõigepealt aitäh, proua peaminister, et te võtsite täna aega Narva tulla, vaatamata kergelt kähisevale häälele ja puhkuste ajale.
Tõepoolest, Narvas on läinud ärevaks, mõnevõrra, peale seda otsust, et punamonumendid Eestis kõrvaldatakse. Narva tankist on saanud selline mälestusmärkide mälestusmärk ja Narvast endast kahjuks natuke ühe tanki linn, mis, nagu ka peaminister rõhutas, ei ole kaugeltki mitte tõsi.
Narva volikogu liikmed ja linnavalitsus püüab vältida vastandumist „meie ja teie“ ehk kohalikud inimesed ja ülejäänud Eesti. See ole meile kellelegi kasulik.
Ma rõhutan, et Narva on iseseisev linn ja Narvast ei saa teha eripiirkonda, kus valitsus langetab otsuseid nende asjade kohta, mis on nii linnale olulised ja kuuluvad linnale, niimoodi nagu ka tank T-34 Narva-Jõesuu teel. Seda otsust, mille täna Narva volikogu eri fraktsioonide juhid on alla kirjutanud, ei oleks kaks nädalat tagasi saanud sündida, sest arvamused oleksid olnud nii erinevad. See dokument sündis viimaste päevade keerulises arutelus. Otsus [on] ise Narva linnal kõrvaldada tank T-34 oma tänasest asukohast pjedestaalil ja teha sellest muuseumi eksponaat, teha sellest museaal.
Peaminister rõhutas, et oluline on tempo. Selles keegi ka ei kahtle. Me oleme täna rääkinud sellest, et volikogu istung, kus vastavad otsused vastu võetakse, saab kõige varem toimuda järgmise nädala teisipäeval . Me oleme täna rääkinud ka kahest nädalast. Aga igal juhul see ei ole teema, millega me tegeleme oktoobris ja novembris, vaid ikka kohe praegu.
Sellessamas pöördumises, mis peaks olema ajakirjanikele kättesaadav, on ettepanek see tank ajutiselt ladustada, et ta oleks nii-öelda silma alt ära, ei oleks avalikus ruumis, ja siis vastava komisjoni läbi siis linnas kindlasti koostöös riigikantselei komisjoniga otsustada, mis saab edasi. Narva inimestele on oluline, et tank jääb Narva. Sellest on kujunenud põhiküsimus. Rääkides mittetulundusühingutega, kes meil tavaliselt neid asju, mälestusmärkide asju ja selliseid tähtpäevi jms siin korraldavad, aga rääkides samuti tanki valvavate inimestega, [on meil tekkinud selge arusaam, et] tank peab jääma Narva.
See oleks lühidalt sellest avaldusest, mis on täna tehtud.
Loodame, et pinged Narvas ei kasva. Arusaadavalt, kui linn võtab siin rolli, mälestusmärk tank T-34 saatuses osaleda, siis on ka meie asi oma inimesi rahustada, püüda lõpetada valve tanki juures, teha inimestele selgeks, et politsei valvab korda, teha see kaamerapilt tankist avalikuks, et kaoks ära see hirm, et tank öösel ära läheb.
Tahan veel lõpetuseks öelda paar ilusat asja Narva kohta, sest Narva ei ole tank T-34 linn. Meie selle augustikuu volikogus on detailplaneeringu arutelu Silmeti magnetitehase ehitamiseks Narva territooriumil, mis toob Narva 400 täiesti uut tüüpi töökohta. Ragn-Sellsil, Rootsi firmal on plaanis teha siia Põhja-Euroopa suurim ringmajandustehas. Ka seda detailplaneeringut oleme me alustamas. See on natuke keerulisem. On leitud ka koht demotehaseks Ragn-Sellsile, et seda tegevust arutada. See on täiesti uus vaade Narvas olevatele töökohtadele ja Narva tulevikule.
Kes natukegi Narvas ringi ringi käib, leiab siit palju-palju ehitusi. Homme on sarikapidu erivajadustega inimeste hoolekodul, mille üle ka omal ajal Narva rahvas arutas, et kas seda ikkagi on vaja ja kas ta tohib teha või ei tohi teha. Nüüd ma selliseid hääli enam ei kuule. Meil ehitatakse praegu kolme koolihoonet neljale koolile. Minge eesti gümnaasiumi juurde ja vaadake, auk on päris suur, varsti on nurgakivi panemine. Möödunud reedel oli sarikapidu teisel riigigümnaasiumi hoonel. Riik on siia pannud raha 50 miljonit, et iga kolmas Narva õpilane aastal 2024 õpiks uues koolikeskkonnas.
Meile on oluline koostöö riigiga. Ma olen ka kuulnud nii nagu peaministergi Kagu-Eestis, et kõik raha läheb Ida-Virumaale, aga ma loodan, et riik peab seda omapärast, aga kindlasti riigile armsat territooriumi silmas.
Tahan lõpetuseks öelda, et ma olen viimastel päevadel paljude inimestega rääkides kuulnud – ja väga erinevate inimestega, ka nendega, kes ütlevad, et tank peab olema seal, kus ta on –, et selle jutu juurde käib alati üks lause: „Ma armastan Eestit.“ Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd jätkame küsimustega. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni. Ja esimene küsimus esimesest reast, palun!
Mari Eesmaa, Delfi
Tere! Mul on küsimus peaministrile. Siin te mõlemad ütlesite koos Katri Raigiga, et see tuleb teha ära kiiresti. Kas te leppisite kokku ka konkreetsed tähtaja, mis ajaks peab olema tehtud? Ja kas kaks nädalat on teie jaoks, st valitsuse jaoks liiga pikk aeg või paras aeg? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Ei, me ei leppinud seda kokku. Tõesti, Katri Raik ja volikogu ütlesid, et see aeg võiks olla kaks nädalat. Mina ütlesin, et see on liiga pikk aeg. Tegelikult me peaksime tegutsema kiiremini. Aga jah, meil selles kokkulepet ei ole. Oluline on see, et me jälgime tegelikult sisejulgeolekuolukorda ka, kuidas pinged kasvavad. Nii et minu soov ja palve volikogule ja linnapeale, mida ma ka edastasin, oli see, et me peaksime tegutsema palju-palju kiiremini.
Mari Eesmaa
Siit kohe ka jätkuküsimus Katri Raigile. Kas teie olete valmis kiiremini kui kahe nädala jooksul selle asja ära tegema?
Katri Raik
No me võime siin põrgatada seda praegu mitu korda. Me tahame homme kohe teha volikogu eestseisuse, et kutsuda kokku volikogu istungi, võtta vastu vastavad otsused, et volikogu annab linnavalitsusele vastavad ülesanded ja ka vastava raharessurssi. Ma usun, et kaks nädalat on selline realistlik toimetamine. Veel kord: kogu selle protsessi juures on väga oluline, et me peame oma inimestele seletama, seletama tanki juures, seletama igal tänavanurgal. Ja seda ei pea tegema mitte ainult linnapea, vaid peavad tegema volikogu liikmed ka, kui me nüüd oleme valdavas osas üksmeeles, kuidas me edasi liigume. Et me suudame ise oma linnas pinget hoida kontrolli all, see on kõige olulisem praegu.
Kaja Kallas
Veel täpsustan ühe asja üle. Seda ma ütlesin ka väga selgelt kõigile volikogu liikmetele, et meie roll on tagada kord. Ja kui minult küsiti lubadust, et riik midagi ei tee, et me teeme ise, siis sellist lubadust ma ei andnud, lihtsalt sellel põhjusel, et korra tagamine on meie ülesanne. Ja kui me näeme, et pinged sisejulgeolekus või välisjulgeolekus kasvavad, mida ei näe Narva volikogu liikmed, siis me riigina lihtsalt peame sekkuma, et need kahjud oleksid võimalikult väiksed.
Juhataja
Aitäh. Järgmine küsimus.
Roman Starapopov, Delfi
Tere! Küsimus peaministrile. Mina olin ka monumentide juures, rääkisin inimestega. Nad ütlesid, et nad tahavad kohtuda ja rääkida teiega. Ja nende küsimus oli selline: kas te tulete monumendi juurde, et rääkida nendega?
Kaja Kallas
Eestis on punamonumente 200 kuni 400. Ja Narva volikogu liikmed heitsid mulle ka ette, et kuidas te 30 aasta jooksul ei tea kõiki neid monumente.
Kas peaminister läheb kõikide monumentide juurde? Ei, mul ei ole sellist kavatsust. Minu palve ja suhtlus linnavolikogu liikmetega oli just see, et nemad seda teeksid, kuna nemad on Narva inimeste esindajad ja nemad saavad ka nendega kõige paremini jutu peale. Nii et mul jah ei ole praegu plaanis sinna minna.
Katri Raik
Tohib, ma lisan? Täna hommikul oli kohtumine mittetulundusühingutega, seal olid samad monumendi juures olevad inimesed ka kohal. Ja täna on tõepoolest kokkulepe, et nii linnapea kui ka volikogu liikmed siis, kui me oma arutelud lõpetame – me arusaadavalt arutame täna veel edasi peaministriga kohtumise tulemusi –, me kindlasti ka tanki juures käime ja inimestega räägime. Nagu ma ka enne rõhutasin, inimestega rääkimine, ühisosa otsimine ja leidmine on väga selgelt järgmiste päevade kõige olulisem töö.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?
Margus Martin, Postimehe Eesti uudiste toimetus
Tere! Vesteldes Narva inimestega, tuleb nende jutust välja, et nende tunnetus Eesti riigi kohalolekust Narvas on ebapiisav. Kuidas te seda kommenteeriksite?
Kaja Kallas
Alati võiks olla paremini. Selles suhtes ma arvan, et see on ka kõikide meie roll. Valitsus on käinud siin ka väljasõiduistungil ja kui ma jällegi toon paralleelina teised piirkonnad, siis paraku peaministri ajagraafik on üsna tihe ja mõned piirkonnad on, kuhu ma veel jõudnud ei ole. Ida-Virumaal ma olen juba kolmandat korda. Selles suhtes minu tunnetus on küll see, et me pöörame Ida-Virumaale väga palju tähelepanu. Aga ma võtan seda kriitikat tegelikult ka komplimendina, sest see tähendab, et Narva inimesed tahavad rohkem näha, et Eesti riik on siin täiesti olemas. Ja mõtleme, mida me saame selleks veel teha. Aitäh!
Juhataja
Järgmine küsimus.
Jüri Nikolajev, Rahvusringhäälingu uudised
Mul on küsimus proua peaministrile. Kuivõrd te usaldate Narva linnavõimu tegelema tanki eemaldamisega? Kas te aktsepteerite nende plaani, et Narva ise leiab koha, kus tanki hoida ja pärast eksponeerida? Ja mis hetkel riik sekkub, kui midagi ei meeldi?
Kaja Kallas
Seda me arutasime põhjalikult. Ma tõin välja just needsamad ohud, mida ma teile ka kirjeldan. On ohud, mida tegelikult Narva volikogu liikmed ei näe, aga mida meie näeme. Nagu ma ütlesin, me jõudsime sinna ühisosani, kui ma üle kordasin ka Narva volikogu ei taha selle küsimusega tegeleda mitu korda.
Meil on moodustatud nii-öelda punamonumentide komisjon, mis on ekspertide komisjon. Ja see lahendus peab olema nendega selles mõttes läbi räägitud, kuna seal on ka kõik need teised pooled, mitte ainult Narva linna vaade esindatud. Minu meelest on positiivne see, et Narva volikogu ja linnavalitsus tegelikult on jõudnud selle otsuseni, et punamonumendid, sealhulgas tank, tuleb eemaldada. See on suur asi. Seal volikogu liikmed ka mulle seda eraldi veel rõhutasid, et tegemist ei ole Otepää või Viljandiga, vaid tegemist on Ida-Virumaaga, kus need vaated on hoopis teistsugused. Nii et see on suur samm, kuhu Narva volikogu on tegelikult sisuliselt jõudnud.
Tegelikult soov on teha koostööd nii palju kui võimalik. Aga ma rõhutasin ka on volikogu liikmetele, et kui asjad ei liigu piisavalt kiiresti, kui me näeme, et need pinged kasvavad ja lähevad üle käte ja me näeme asju mis, mis võib-olla avalikule silmale alati nähtavad ei ole, siis riik peab tagama avaliku korra ja tegema vastavad sammud.
Aga nagu ma ütlesin, koostöömeel või see kohtumine minu meelest möödus väga heas meeleolus. Meil on volikogu liikmeid kui rahvaesindajaid vaja ka selleks, et inimesi siin rahustada, sest jällegi, meie kõigi ühine eesmärk on see, et siin oma kodus ei tuleks rahutusi, et ei tuleks midagi sellist, mis meie ühiskonda veelgi lõhestab. Aitäh!
Juhataja
Järgmine küsimus, palun!
Valeria Lavrova, kohalike elanike arutelude korraldaja
Tankide teisaldamine on mõnede protsesside lõpetamine. Missuguste protsesside algus see on? Kas on plaanis teistes sfäärides ka mingid muutused või teiste protsesside algatamine, mingi muutus, integratsiooniprogrammid, mingid teised üritused, arutelud ja seesama sõjahaudade topeltkaitse lõpetamine? Kas see mõjub nii, et ka mõned teised protsessid algavad, või see on lõpp-punkt ja me alustame nullist? Mida me teeme edasi, mis on homme või kahe nädala pärast?
Kaja Kallas
Kui teaks, mis on homme või kahe nädala pärast, siis kindlasti oleks väga edukas. Aga hetkel me tegeleme nende punamonumentidega.
Arvestama peab sellega, et me oleme teinud otsuse: kõik sellised punamonumendid Eesti avalikust ruumist kaovad.
Mis puudutab sõjahaudasid, siis see on täiesti eri erijuhtum, just sellepärast, et hukkunuid oli kõikides vägedes võidelnute poole peal ja hukkunuid tuleb mälestada, nende langemist tuleb austada, aga see peaks toimuma kalmistutel.
Selge on see, et Venemaa sõda Ukrainas on avanud need haavad, mida võib-olla varem ei olnud. Tähendab, haavad olid, aga nad olid juba armistunud. Nüüd see kõik rebib need haavad uuesti uuesti lahti. Seetõttu me peame sellistest pingekolletest vabanema. Miks ma ütlen, et ma ei tea, mis kahe nädala pärast seda pinget tekitab, on see, et kui ma vaatan tagasi, siis ka juuli alguses veel pinged seoses punamonumentide ei olnud nii suured, kui nad on täna. See on põhjus, miks me peame kiiresti toimetama.
Nii et jällegi, meie soov on see, et me keskenduksime ühisele tulevikule, tegelikult ka kuulates Narva inimesi ja kõiki Eesti inimesi, et teada saada, mida võiks veel teha. Lisaks, me peame tegelema koos nende väljakutsetega, mis meil on seoses julgeolekuga, seoses inflatsiooniga, seoses energiakandjate hindade tõusuga. Need on kõik murekohad, mis meil ees seisavad. Nii et kui meil on võimalikult vähe lõhestavaid teemasid, siis seda paremini me tuleme toime nende suurte väljakutsetega, mis tegelikult kõiki meid mõjutavad. Aitäh!
Katrin Raik
Ma võtan siit peaministri sõnasabast kinni ja ütlen, et praegu on tõesti kõige kuumem teema tank. Tank, tank ja veel kord tank. Aga niipea, kui tulevad juba juulikuu elektriarved, tulevad esimesed küttearved, siis läheb ilmselt see teravik üsna palju kõrvale. Meil on oluline, et sügisel selles linnas, kus keskmine palk on 650 eurot väiksem kui Tallinnas, oleks soodne küttehind, et inimesed jõuaksid oma toasooja eest maksta, et ei realiseeruks Enefit Poweri taotlus saada kütte hinnale 78% tõusu. See tähendaks, Valeria, näiteks sinu kõrvalkorteris elavale prouale, eks ju, kahetoalises korteris elavale prouale sisuliselt aastas 200 või 300 eurot lisamaksu, lisatasu, rahasumma tõusu, mis tuleb kütte eest välja käia. Narva on selles mõttes omapärane linn, et me oleme väga sõltuvad oma tsentraalsest küttest. Nii et monumendid ei ole ainus Narva ees seisev väljakutse, mis kõiki Narva inimesi puudutab. Aitäh!
Juhataja
Kas meedia esindajatel on veel küsimusi? Jah, palun!
Mari Eesmaa, Delfi
Siin mõni aeg tagasi oli juttu sellest, et järsku võiks teha sellist asja, et anda Narvale siis midagi vastu, n-ö präänikuid. Kas sellest ka täna juttu oli, et kui nüüd kahe nädala jooksul ikkagi suudab Narva selle tanki sealt ära viia, siis saab näiteks haiglaks raha või mingeid muid hüvesid?
Kaja Kallas
Sellised otsused käivad eraldi ja sellise sellest juttu ei olnud täna. Me rääkisime ainult punamonumentidest. Aga veel kord ma tahan rõhutada, et kui ma võtan ette selle tabeli, kui palju me tegelikult Ida-Virumaale investeerime, siis me teeme seda igal juhul. Oleme teinud seda enne ja teeme ka pärast. See ei ole kuidagi seotud sellega, mis puudutab punamonumente.
Ühe asja kõrvalmärkusena ma tahan veel ära öelda. See puudutab seda, et 9. mai kult läks Eestis väga rahumeelselt. See oli meie kõigi ühine pingutus. ka Narva elanikud töötasid kaasa, kuulasid, mis on need mured seoses sellega, et see sõda on alanud ja sümbolitel on hoopis uued väärtused. Ja me näeme seda koostööd tegelikult igal pool, ka venekeelse elanikkonna hulgas, kes on varasemalt olnud hoopis teistel seisukohtadel, kasvõi seesama agressioonikuritegude õigustamise paragrahv, mis ei ole toonud sellist laviini menetlusi, lihtsalt sellel põhjusel, et inimesed saavad aru ja nad ei kasuta neid. Nii et ma küll loodan kõigi Eesti elanike heale koostööle, just selleks, et siin oleks rahulik. Ja seda ootan ka Narva inimestelt. Aitäh!
Juhataja
Nii, meie pressikonverents on tänaseks lõppenud. Suur tänu teile!
