„Meie Euroopa Liidu poliitika keskmes on Eesti inimene – koos leiame lahendused muredele, tähistame rõõme, saame üle takistusest ja haarame kinni uutest võimalustest,“ ütles peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul on järgmise kahe aasta eesmärgiks soov seista euroopalike väärtuste eest ja töötada selle nimel, et Euroopa Liit oleks tervikuna tugev ja tulevikkuvaatav. „Valitsuse prioriteediks on võimalikult hästi ära kasutada rohepöörde ja innovatsiooni võimalusi Eesti arengu toetamiseks, pidades sealjuures silmas, et see oleks õiglane inimestele ja ettevõtetele. Meie Euroopa Liidu poliitika teenib Eesti arengut,“ lisas Kallas.
Kliimaneutraalsuseni jõudmine ja eesseisvateks kümnendiks seatud eesmärgid saavad olema Euroopa Liidu ja Eesti poliitikakujundamise keskmes. Eesti jaoks on oluline, et rohepööre oleks kõigi jaoks jõukohane ja toimuks sobivas tempos: rohepööre peab olema inimeste rohepööre, mis loob uusi võimalusi. Valitsuse eesmärgiks edendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest saavutamaks tasukohasemad energiahinnad, energiajulgeolek ja keskkonnahoid. Detsembris võetakse vastu Eesti seisukohad EL kliimaettepanekute kohta, mille põhjal algavad EL-is läbirääkimised täpsemate eesmärkide ja tegevuste üle. Samal ajal töötab valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon läbi olemasolevad lahendused ja analüüsib uute kasutamist süsinikuheite vähendamiseks.
Euroopa Liidu digipöörde kiirendamiseks tuleb soodustada piiriülest andmemajandust koos andmete koosvõime ja vahetusega. Kõigil eurooplastel peab tekkima võimalus piiriüleseks elektroonilise identiteedi ja e-allkirjade kasutamiseks asjaajamise lihtsustamiseks. Koos uue Euroopa digiidentiteedi taskuga annab see võimaluse muuta andmevahetuse kiiremaks ja lihtsustada erinevate dokumentide nagu EL ravikindlustuskaardi või kvalifikatsioonide tõendamist teistes riikides. Samuti on Eesti jaoks oluline, et digipöördest tingitud muutuvas töömaailmas oleks töötegijatele tagatud sotsiaalkaitse ja tööohutus arvestades uudsete ettevõtlusmudelite vajadustega.
Samuti on Eesti jaoks fookuses Schengeni ala välispiiride valvamise ja kaitsmise tõhustamine ning politsei- ja justiitskoostöö arendamine, et tagada kõrge turvalisus ja vaba liikumine Schengeni alal. Euroopa julgeolekupoliitika aluste loomisel (nn Strateegiline Kompass) on Eesti peamiseks eesmärgiks tagada NATO ja transatlantiliste liitlaste keskne roll Euroopa julgeoleku ja kaitse tagamisel. Jätkame tööd laiapindse julgeolekukäsitluse viimisel Euroopa tasandile, et tuua traditsioonilise kaitsepoliitika kõrval aruteluks ka vastupanuvõime hübriidohtudele, majandus- ja energiajulgeolek ning kolmandate riikide mõjutustegevuse piiramine.
Eesti Euroopa Liidu prioriteedid puudutavad järgmist kahte aastat, aga paralleelselt on käimas Euroopa tuleviku konverents, mis vaatab veel kaugemasse tulevikku. Igaüks on oodatud avaldama omi mõtteid, ideid ja arvamusi konverentsi kesksel digiplatvormil. Öelge oma sõna sekka!
