Alustuseks on mul väga hea meel, et Eesti julgeolekut tagava NATO kollektiivkaitse paremaks lihvimiseks on juba palju tehtud. Siiski peab töö kaitsevõime arendamise ja heidutuse tugevdamise nimel jätkuma.
Eesti ja paljud teised liitlasriigid on viimaste aastatega oma kaitsekulusid tõstnud, ja peame sellega ühekoos edasi minema, et NATO kaitseplaanid saaks vajalike relvasüsteemide ja üksustega kaetud.
Praegune kohustuslik kaitsekulutuste tase 2 protsenti SKT-st ei vasta enam tänase julgeolekuolukorra tegelikkusele, ja kõik liitlased võiksid kaitsele kulutada vähemalt 2,5 protsenti. Hiljemalt järgmise aasta Haagi tippkohtumisel võtame selle ühiseks eesmärgiks. See on kindlasti signaal meie liitlastele kui ka vaenlastele, et meie meelekindlust, NATO meelekindlust ei tasu proovile panna.
Me rääkisime kohtumisel ka sellest, et Eesti on väga tänulik ja hindab väga kõrgelt NATO ja liitlassõdurite kohalolekut. Teeme pidevat tööd selle nimel, et parandada siinseid elutingimusi ja väljaõppevõimalusi. Ikka selleks, et liitlassõdurid meie ühisesse julgeolekusse panustades ennast hästi tunneksid.
Ukrainat puudutavaid teemasid me arutame põhjalikumalt tänasel tööõhtusöögil, pärast seda pressikonverentsi, kuid on päris selge, et sealne olukord on talve tulekul ülimalt keeruline.
Venemaa on süsteemselt hävitanud Ukraina energiataristut ning korraldanud pidevaid rünnakuid tsiviilelanike vastu. Lisaks on Venemaa otsene, märkimisväärne ja pikaajaline oht ka NATO-le.
Putin soovib oma brutaalsusega külvata hirmu ja lootusetust, kuid me ei tohi poolel teel väsida ega alla anda. See sõda on eksistentsiaalne kogu Euroopa nagu NATO julgeoleku jaoks.
Ainus tee õiglase ja püsiva rahuni on aidata Ukraina võidule kaasa kõigega, mida vähegi anda saame. Eesti on andnud lubaduse aidata Ukrainat iga-aastaselt 0,25 protsendiga oma SKT-st ja kutsunud ka teisi riike seda eeskuju järgima. Eesti toetab kindlalt ka Ukraina võiduplaani, mida president Zelenskõi eelmisel nädalal esitles ja toetab ka Ukraina liitumist NATO-ga.
Aitäh kõigile!
