Valitsus: EL tagasilaekuv raha tuleb jätkuvalt suunata ettevõtete konkurentsivõime kasvu

05.12.2024 | 12:37

Stenbocki maja, 5. detsember 2024 - Valitsus suunab EL 2014-20 perioodi ettevõtlusele antud laenude ja käenduste tagasilaekuvad vahendid taas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantsinstrumentidesse, et toetada nende kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Valitsuse liikmed tegid sellise otsuse tänasel majanduskabineti nõupidamisel.

Aastatel 2014-2020 suunati Euroopa Liidu struktuurivahenditest kokku 99 miljonit eurot väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks.

Sellest 49,5 miljonit suunati Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu laenudeks ja käendusteks. 49,5 miljoni euro eest loodi väikese ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali investeeringute toetamiseks Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt juhitud fondifond EstFund.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigi huvi, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid rahastust parematel tingimustel kui turg seda pakkuda saab: “Uuringud on näidanud, et alustavatel või keskustest kaugematel ettevõtetel on oma riskide tõttu keeruline pankadest laenu saada. Seetõttu on läbi aastate riik laenude, käenduste ja laenude abil selliste ettevõtete kasvu toetanud,” ütles ta.

Kõik väikestele ja keskmistele ettevõtetele ettenähtud vahendid said 2014-2020 aastatel lepingutega kaetud ning järgmistel aastatel laekub nendelt laenudelt ja käendustelt riigieelarvesse tagasi hinnanguliselt kokku üle 10 miljoni euro.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kinnitas, et mõlemad finantsinstrumendid, nii laenud ja käendused, kui ka EstFund, täitsid oma eesmärgi, kuid kuna probleem püsib, tuleb kõik tagasilaekuvad vahendid suuna uuesti ettevõtete toeks.

“Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted seisavad endiselt silmitsi kapitali leidmise raskustega, mistõttu on riigi tugi pakkuda neile soodsaid rahastamisvõimalusi ning finantsriskide jagamist, jätkuvalt vajalik,“ ütles Keldo. „Eesmärk on toetada meie ettevõtete kasvu, soodustada innovatsiooni ja aidata kaasa majanduse üldisele käekäigule,” lisas Keldo.

Minister tõi välja ka Civitta läbiviidud ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuse mõju hindamise. See näitas, et toetust või laenu saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv oli ca 40 protsenti. Võrreldes teiste liikmesriikidega oleme pingereas kasvu poolest 4. kohal.

“See näitab, et riigi tugi panustab väga otseselt meie ettevõtete konkurentsivõime kasvu. Lisaks on EstFund aidanud kaasa meie riskikapitalituru arendamisele, mida kinnitab värske State of European Tech raport. Eesti on tõusnud maailmas esikohale riskikapitali rahastamisel, moodustades viimase kümne aasta jooksul 1,17 protsenti SKP-st,” tunnustas Keldo.

Otsuse kohaselt suunatakse järgmise 8 aasta jooksul EIS-i käendustelt ja laenudelt tagasilaekuvad vahendid uute käenduste ja laenude andmiseks ning EstFundi lõppemisel suunatakse tagasilaekuvad vahendid Eesti kapitalituru arendamiseks riiklikule fondivalitsejale SmartCap. Otsuse tulemusel uuendatakse nii EIFi kui EIS-i rahastamislepinguid.

EIS-i laenude ja käenduste raames toetati 2014-2020 aastatel 691 ettevõtet, sõlmiti 962 lepingut ja kättesaadavaks tehti 178 miljonit eurot (käenduste võimendusefekt). EIF-i EstFundi raames loodi 3 allfondi ja fondide investeeringute maht moodustas kokku 61,53 mln eurot: 1) riskikapitalifond, mida juhib United Angels Co-Investment Fund 2) kasvukapitalifond, mida juhib Tera Ventures Fund ja 3) äriinglite kaasinvesteerimisfond- Equity United.

Kokkulepe suunata EL 2014-20 perioodil ettevõtlusele laenudeks ja käendusteks antud tagasilaekuv raha taas väike ja keskmise suurusega ettevõtete finantsinstrumentidesse tehti täna majanduskabineti nõupidamisel. 

Galerii nõupidamiselt: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720322371317

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

open graph image