„Eesti ei soovi Putini sõda Ukraina vastu finantseerida, mida paratamatult läbi energiakandjate ostmise teeme. Samuti on sõltumatuse saavutamine Venemaa gaasist osa meie julgeolekust. Majandus- ja taristuminister sai mandaadi liikuda edasi vajalike sammudega, et Paldiskis oleks veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus. Töötame selle nimel, et meie regioon muutuks Venemaa gaasitarnetest sõltumatuks veel käesoleva aasta jooksul,“ selgitas peaminister Kaja Kallas.
„Venemaa energiatoodetest loobumine on ainuõige otsus, et lõpetada võimalikult kiiresti sõjamasina rahastamine. Arvestades ka praegust energiaturu turbulentsust, peame Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks investeerima Eestis vajaliku taristu rajamiseks, et siin oleks võimalik vastu võtta veeldatud maagaasi. Eelkõige tähendab see ettevalmistustega alustamist, et sügiseks oleks valmis ehitatud vajalik haalamiskai ja selle ühendus Balticconnektoriga,“ selgitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Eesmärk on, et vajadusel saaks LNG-terminal alustada Paldiskis tööd juba novembris.“
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärit maagaasist nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks. Geopoliitilisest olukorrast tulenevalt on suurenenud tõenäosus Venemaa gaasitarnete katkemiseks või katkestamiseks juba varem. Läti, Eesti ja Soome regioon on tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, gaasitarnete katkemisel jääks regioonis katmata ca 45% aastasest tarbimisest, millest enamik puudutab Soomet.
Eestil ja Soomel on ligipääs ka Leedu LNG terminalile, kuid täies ulatuses terve piirkonna gaasivarust Leedu terminal tagada ei suuda. Eesti ja Soome puhul takistavad Leedu terminali täies ulatuses kasutamist ka gaasivõrgustiku piiratud läbilaskevõimekus Läti ja Leedu vahel. Seetõttu tuleb regioonis veel sellel aastal luua vajalik täiendav LNG vastuvõtuvõimekus, mis annaks soovi korral Baltimaadele ja Soomele valmisoleku Vene gaasitarnetest loobuda omal algatusel.
