1. Riigi teaduspreemiate põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kaasajastatakse vabariigi aastapäeval väljaantavate riigi teaduspreemiate määramise korda nii nagu panid ette Eesti Teaduste Akadeemia ning teised teadus- ja arendusasutused.
Teaduse elutööpreemia rahaline suurus ühtlustatakse teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega. Alates 2025. aastast antakse välja üks teaduse elutööpreemia suurusega 65 000 eurot. 2024. aastal ja varem anti teaduse elutööpreemia välja kahele teadlasele, kummalegi 40 000 eurot.
Aastapreemiate suuruseks jääb 20 000 eurot ja nende väljaandmisel hakatakse kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud OECD Frascati teadusvaldkondade klassifikatsiooni.
See tähendab, et teadus- ja arendustegevuse valdkondi vähendatakse seniselt kaheksalt kuuele, mis võimaldab teaduspreemiate komisjonil teha paindlikumalt ettepanekuid preemiate määramiseks.
Eelnõu kohaselt kuulutatakse teaduspreemiate konkurss välja senisest üks kuu varem ehk teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks.
Ettepanekuid teaduspreemiate määramiseks saavad esitada nagu seni ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised otsustuskogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda, kuid eelnõu järgi lisaks ka Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu.
Eelnõuga täpsustatakse riigi teaduspreemiate komisjoni otsustuspädevust, näiteks võib komisjon teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku aastapreemia jätta määramata jm.
Määrus jõustub üldises korras.
2. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ muudatusettepanekute heakskiitmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Korralduse eelnõu
EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetuste kogumaht Eestis on aastatel 2023-2027 1,6 miljardit eurot. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas).
Strateegiakava on rakendatud üks aasta ja sellele kogemusele tuginedes teeb regionaal- ja põllumajandusministeerium ettepanekud muudatusteks. Muu hulgas tõstetakse põllumajandustootjate investeeringute maksimaalset toetuse suurust ühe taotleja kohta 500 000 eurolt 1 000 000 euroni, loomakasvatushoonete ehitamise korral 1 500 000 euroni; toidutööstuse investeeringute toetust suurendatakse 2 miljonilt eurolt 3,5 miljoni euroni ning abikõlblikuks muutuvad ka majanduslikku võimekust toetavad investeeringud. Põllumajandusega alustava noore ettevõtja toetust suurendatakse ühe taotleja kohta 60 000 eurolt 100 000 euroni, samuti muudetakse abikõlblikuks kasutatud masinate soetamine.
Strateegiakava tingimusi soovitakse Eesti osas muuta ka paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt kiidab valitsus Eesti strateegiakava muudatused heaks, sellele järgneb läbirääkimine Euroopa Komisjoniga.
Kui Euroopa Komisjon on muudatusettepanekud heaks kiitnud, avaldatakse strateegiakava regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kodulehel.
3. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust taotlejale, keda on viiel korral karistatud kriminaalkorras ja kelle karistatus ei ole kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
4. Riikliku keskpika perioodi "Eelarve- ja struktuurikava 2025–2028" heakskiitmine
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus plaanib heaks kiita Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule esitatava eelarve- ja struktuurikava aastateks 2025-2028. Tegemist on uut tüüpi dokumendiga, mis on koostatud vastavalt EL uuenenud eelarvereeglitele. Kavaga kirjeldatakse seda, millistes piirides peab Eesti järgmise nelja aasta eelarvepoliitika igal juhul püsima. Sellised kavad esitatakse kõikide EL liikmesriikide poolt ning need kinnitatakse enne aasta lõppu ECOFINis.
Euroopa Liidu alusleping nõuab, et valitsemissektori eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst ja valitsemissektori võlg ei tohi ületada 60% SKPst.
Eelarve- ja struktuurikavad räägivad eelarvepoliitika üldistest piiridest. Põhiline näitaja on valitsussektori netokulude iga-aastane juurdekasv. Täpsemalt ja põhjalikumalt plaanitakse riigi tulusid ja kulusid riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias.
Eesti Eelarve- ja struktuurikava koostati lähtudes sügisel riigikokku esitatud riigi eelarvestrateegiast, Eesti 2035 strateegia tegevuskavast ning arvestas lähiaastatel riigikaitseinvesteeringute vajadusega. Just riigikaitsevajaduste tõttu on eelarve- ja struktuurikava netokulukasvu piirmääraks number, mis kajastab EL eelarvereeglistiku poolt võimaldatavat maksimaalset võimalikku netokulude kasvu. Praktikas ei ole riigil mingit kohustust eelarveruumi maksimaalselt ära kasutada, küll ei tohi riigi eelarvepoliitika siinseid piire ületada.
Valitsus tagab jätkuvalt, et Eesti eelarvedefitsiit jääb -3% nominaalsest piirist madalamaks ning kõik Euroopa nõuded ja reeglid saaksid täidetud.
5. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 14. oktoobri 2024. a kohtumisel
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
14. oktoobril toimub keskkonnanõukogu istung Luxembourgis, kus on plaanis kinnitada rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste COP29 ja elurikkuse konventsiooni COP16 kohtumiste järeldused. Selleks kujundab EL ühise positsiooni nõukogu järeldustega. Lisaks tulevad arutelud kemikaalistrateegia rakendamise ning plastireostuse INC-5 kohtumise ettevalmistuse kohta. Samuti arutletakse Draghi raporti kliima- ja keskkonnaaspektide üle. Eestit esindab nõukogul kliimaminister Yoko Alender.
6. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2024. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
14. oktoobril toimub EL välisministrite kohtumine Luksemburgis, kus põhiteemadena tulevad aruteluks Vene agressioon Ukraina vastu ning eskaleeruvad pinged Lähis-Idas. Päevakajaliste teemade all tulevad jutuks olukord Gruusias, Moldovas ja Venezuelas ning Aafrika sarvega seonduv. Lisaks toimub välisministritel lõuna Ühendkuningriigi välisministri David Lammy'ga. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.
Välisasjade nõukogu materjalis sisalduvad lisaks ka Eesti seisukohad 16. oktoobril 2024. aastal esimest korda toimuva Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu tippkohtumise kohta, kus plaanitakse vastu võtta ühisavaldus, Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise salastatud teabe kaitse lepingu läbirääkimiste alustamise kohta, ning ülevaade kehtestatud piiravate meetmete kohta.
