1. Kiisa elektrijaamade kasutamise alternatiividest
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Kiisa avariireservelektrijaam (AREJ) valmis 2014. aastal, et suurendada Eesti varustuskindlust ja vältida sõltuvust välismaistest reservvõimsustest. Jaam kuulub Eleringile ega osale elektriturul – see on mõeldud varuallikaks vaid kriitilistes olukordades.
Eesti saab Euroopa Liidu elektriturureeglite erandi alusel kuni 2028. aasta lõpuni arvestada Kiisa jaama sagedusreservide hulka ilma, et seda peaks turult ostma. Seda on võimalik pikendada kuni 2033. aastani.
Kiisa avariireservelektrijaama (AREJ) koguvõimsus ulatub kokku 250 MW-ni. See uus võimsus turul aitab ära lõigata elektrihinna tippe ja toob tarbija jaoks elektrihinna alla.
2. Ülekoormustulust ja sagedusreservide kulust
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Desünkroniseerimise järel on Eestil endal kohustus hoida elektrienergias püsivat sagedust. Seoses Venemaa elektrisüsteemist lahkumisega ja Eesti elektrivõrgu ühendamisega Mandri-Euroopaga, käivitus selleks Baltikumis sagedusreservide turg.
Prognoosi järgi on sageduse hoidmise kulu Eestile aastas u 60 miljonit eurot, mis tuleb kokku koguda tarbijatelt ja tootjatelt.
Kuni 1. juulini kaetakse see tarbija eest Eleringi ülekoormustulust, mis annab võimaluse sagedusturul välja kujuneda ja hoiab elektrihinna tarbijate ja tootjate jaoks odavama.
Ülekoormustulu kogub Elering eraldi fondi, kus on tänase seisuga u 330 miljonit eurot ning seda raha saame kasutada piiriüleste ühenduste, näiteks Estlink3 ja Eesti-Läti 4. ühenduse rajamiseks.
3. Sotsiaalministeeriumi ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalminister tutvustab valitsuse liikmetele ettepanekuid lõpetada terviseameti järelevalve aegunud nõuded, mis säästab ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi. Kehtetuks tunnistatavad nõuded kaardistas sotsiaalministeerium koos terviseameti ja ravimiametiga.
