1. Vabariigi Valitsuse 7.03.2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vähendada maksukohustuslaste halduskoormust, parandada riiklikku järelevalvet nii maksu- ja tollikohustuste täitmise üle kui ka rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks, lisaks ka suurendada põhimääruse normide õigusselgust.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus eraldi alamregistrina, nii et edaspidi saavad maksukohuslased vahetult selle kaudu oma deklaratsioone edastada.
Täiendavalt kehtestatakse veel uusi alamregistreid. Esiteks võetakse kasutusele kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus. Sellega tagatakse riskianalüüsi andmevahetus EL keskse süsteemiga, mis parandab riiklikku järelevalvet kaupade tollistaatuse kinnitamisel ja tõendamisel. Teiseks võetakse kasutusele makseteenuse pakkujate aruannete rakendus, et täielikult üle võtta EL direktiiv, mis kohustab liikmesriike kehtestama makseteenuse pakkujatele aruandekohustuse. Aruandekohustuse kehtestamisega paraneb piiriülese e-kaubanduse majandussektorist maksude laekumine.
Seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks antakse rahapesu andmebüroole juurdepääs sisenemisformaalsuste rakenduse andmetele. Sisenemisformaalsuste rakenduse eesmärk on tugevdada riiklikku järelevalvet EL-i sisenevate kaupade saabumiseelse ohutuse ning turvalisuse üle.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Muudatused, mis puudutavad kauba dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendust, jõustuvad 1. märtsil 2024. a., ja muudatused, mis puudutavad riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduse andmekoosseisu, 1. veebruaril 2024. a.
2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatuste eesmärk on ajakohastada elektroonilise salastatud teabe töötlemise põhimõtteid ning selleks kasutatavatele töötlussüsteemidele esitatavaid nõudeid. Määruse koostamisel on suurel määral tuginetud seni kehtivatele nõuetele ning valdav osa neist jääb muutmata või vähe muudetud kujul kehtima ka edaspidi. Seetõttu ei vaja töötlussüsteemid kõnesoleva määruse rakendamiseks suuremahulisi ümberkorraldusi.
Eelnõuga lisatakse ka uusi nõudeid. Näiteks raadioseadmete konfiguratsioon ja topoloogia peab olema dokumenteeritud ning raadioseadmete kasutusele võtmiseks peavad krüptolahendused olema eelnevalt välisluureameti poolt heaks kiidetud. Lisaks kohaldub autentse allika nõue nüüd ka riistvarale, mille eesmärk on tagada usaldusväärsete ja autentsete seadmete kasutamine ning kontrollitud tarneahel. Seni kehtis see ainult tarkvarale.
3. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 1. jaanuarist 2024. a põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1803 eurot kuus. Kehtiv õpetaja töötasu alammäär on 1749 eurot kuus.
Eelnõu järgi tuleb täiskohaga töötavale üldhariduskooli õpetajale tagada 2024. aasta 1. jaanuarist tööandja poolt töötasu vähemalt määruses sätestatud õpetaja töötasu alammääras. 2024. aasta riigieelarvesse planeeritud vahendid võimaldavad üldhariduskoolide pidajatel maksta täistööajaga töötavale õpetajale brutokuupalgaks keskmiselt 2164 eurot, seega suureneb õpetajate keskmine arvestuslik brutopalk 2024. aastal võrreldes praegusega 5,7%.
Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega antakse linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 20% kõrgem käesoleva määrusega kehtestatavast õpetaja töötasu alammäärast. See võimaldab õpetajate töötasu diferentseerida kooli pidaja ja kooli direktori kehtestatud töö- ja palgakorralduse põhimõtteid järgides. Riigi üldhariduskoolidele tagatakse eelarvesse õpetajate tööjõukulud samadel alustel. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti kokku 14 521.
Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
4. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2022. a määruse nr 78 "Ukraina sõjas haavata saanud isikutele osutatud tervishoiuteenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrus esitatakse Ukraina sõjas haavata saanud isikutele tervishoiuteenuste osutamise jätkamiseks 2024. aastal.
Eelnõu kohaselt hüvitatakse ka 2024. aastal tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale Eestisse ravile suunatud, Ukraina sõjas haavata saanud inimeste meditsiinilise transpordi ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas taastusravi kulud. Õigusselguse huvides lisatakse määrusesse, et inimesel on õigus saada tervisekassa rahastamise kaudu ala- ja ülajäsemeproteese. Nende kulu hüvitab tervisekassa tervishoiuteenuse osutajale.
Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta eelarves on 3,05 miljonit eurot tervisekassale Ukraina sõjas haavata saanute raviteenusteks, millest prognoosi kohaselt kasutatakse ära 1,5 miljonit eurot. Jääk 1,55 mln eurot tagastatakse riigile, kuna tegemist on 2022. aasta lisaeelarve vahenditega, mida enam 2024. aastasse üle viia ei saa. Valitsuse sihtotstarbelisse reservi on planeeritud Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenusteks 1,8 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt ei kasuta sotsiaalministeerium käesoleval aastal 2023. aastal seda summat ära, vaid taotleb selle üleviimist järgmisesse aastasse, et katta vahenditest 2024. aastal Ukraina sõjas haavata saanute raviteenused. Kui ülekandmist ei ole võimalik rakendada, tuleb sotsiaalministeeriumil otsida kuludele kate valitsemisala eelarvest.
Ukraina sõjas haavata saanuid ravitakse peamiselt Ida-Tallinna Keskhaiglas, kus on selleks sobivad ravivõimalused amputatsioonijärgses taastusravis. 2023. aastal sai Eestis ravi üle 20 haavatu, nende arv suureneb pidevalt.
5. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
2024. aasta riigieelarves on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus suurenenud 468 miljonilt eurolt 485 miljonile eurole (+3,7%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega eraldatakse linnadele ja valdadele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 2024. aastast 20% kõrgem eelnevalt arvestatud alammäärast. Nii anti 2023. aastal toetust alammäärast 17,1% rohkem. Toetust arvestatakse õpilase kohta ning see suureneb 2192 eurolt 2286 eurole (+4,3%).
Riigieelarves toetusfondi summa kujundamisel on arvestatud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasvuga 2048 eurolt 2136 eurole (+4,3%).
Toetus munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks kasvab 393 mln eurolt 408 mln eurole (+3,7%). Toetussumma kasvu mõjutab lisaks pearahale õpilaste arvu muutus õppeliigiti ja kokku. Munitsipaalkooli õpilaste koguarv on vähenenud aastaga 1%.
Täiendavalt on haridus- ja teadusministeerium leidnud võimaluse oma eelarvest suunata munitsipaalkoolide õpetajate palgatõusu toetuseks vahendeid juurde, mida 2024. aasta riigieelarve eelnõu menetlemise raames ei olnud võimalik ajapuuduse tõttu toetusfondi ümber tõsta. Käesoleva määruse eelnõus nende lisavahenditega ei ole arvestatud ning on piirdutud 2024. aasta riigieelarves toetusfondi määratud vahenditega.
Määrusega täiendatakse ka riigieelarvest hüvitatavate rahvastikutoimingute nimekirja rahvastikuregistri väljavõtetega, mille avaldus on esitatud veebikeskkonnast. Lisaks sätestatakse, et riiklike ülesannete täitmisega kaasnenud kulud, mis on juba hüvitatud muudel alustel, ei kuulu toetusfondi vahenditest täiendavalt hüvitamisele.
Määruse jõustub 1. jaanuaril 2024.
6. Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on laiendada Ida-Viru maakonnas asuva Kaitseväe Sirgala harjutusvälja. Praegu on harjutusvälja pindala 2790 hektarit ja välispiir pikkusega 21 500 m, laiendamise järgselt on kogupindala 7758 hektarit ja välispiir pikkusega 41 582,66 m. Nii olemasolev harjutusväli kui selle laiendus asub endise põlevkivikarjääri alal. Harjutusvälja laienduse alal ei asu eraomanikele kuuluvaid kinnistuid.
Laiendamine on vajalik kaitseväe 1. jalaväebrigaadi harjutusvõimaluste parandamiseks. Harjutusvälja arendamise põhieesmärk on võimaldada kahe mehhaniseeritud kompanii samaaegset lahinglaskeharjutuste läbiviimist kaitse ja rünnaku ülesande täitmisel koos lahingtoetuse ja lahingteenistustoetuse üksustega. Praegu saab harjutusväljal korraldada rühmasuuruse üksuse lahinglaskmisi, kuid Eesti sõjalist võimekust suurendavate mehhaniseeritud üksustega lahingut jäljendavaid manöövreid ei ole võimalik teha.
Harjutusvälja laiendamise ehitusprojektile koostati keskkonnamõjude hindamise aruanne, mille tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tunnistas nõuetele vastavaks. Seire- ja keskkonnameetmete rakendamisel ei ole selle järgi ette näha harjutusvälja suurenemises olulist keskkonnamõju. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.
Harjutusväli külgneb põlevkivimaardla ja turbamaardlaga ja selle laiendamine ei hakka takistama maardlate toimimist. Narva-Jõesuu linn hakkab pärast laiendamist saama senisest kolm korda suuremat häiringutoetust ja lisaks hakkab häiringu tasu saama Alutaguse vald ja Toila vald.
Sirgala harjutusväli ja selle laiendatud piirid on kajastatud Ida-Viru maakonnaplaneeringus ja kooskõlas kohaliku omavalituse üksuste kehtivate üldplaneeringutega ning laiendatud piiridega on arvestatud pooleliolevate üldplaneeringute menetlustes.
7. Volitus Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit asutama Sihtasutust Tartu Kunstimuuseum. Minister saab nõusoleku anda sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum kasutuses olev vara.
Tartu Kunstimuuseumi sisulist tööd sihtasutuse asutamine ei mõjuta. Samas annab see paindlikuma juhtimismudeli ning veelgi suurema võimaluse kaasata muuseumi tegemistesse kohalikku kogukonda. Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu. Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse laiapõhjalisem juhtimismudel ja nõukogu kaudu valdkonna spetsialiste ning kohalike omavalitsuste esindajaid. Mitmed muuseumid on seeläbi tugevdanud ka oma positsiooni kogukonnas.
Tegemist on 2012. a alanud riigimuuseumide reformi viimase etapiga. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast muuseumivõrku korrastanud ning muuseumide juriidilist vormi muutnud, lähtudes seejuures muuseumide eripärast ja kohalikest oludest. Riik on asutanud 13 uut muuseumide sihtasutust, kohalike omavalitsuste juhtida on antud 6 endist riigimuuseumi.
8. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ja volitatakse regionaalminister Madis Kallast vajadusel esindama Eesti riiki arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Arengukava hõlmab lisaks perioodi 2014-2020 ka aastaid 2021 ja 2022, mis on n.ö üleminekuaastad uuele Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) perioodile. Arengukava jaoks ettenähtud vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Liidu taasterahastust (EURI) ning see keskendub kuuele EL-i prioriteedile maaelu arengu valdkonnas. Arengukava sisaldab kokku 17 meedet (sh tehniline abi) ja 41 tegevuse liiki. 2023. a detsembriks on kõik meetmed rakendunud, arengukava avaliku sektori kogueelarvest, kogusummas 1 298 762 723 eurot, on 2023. a 30. novembri seisuga ära kasutatud, see tähendab toetusesaajatele välja makstud 1 064 317 515 eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise protsendiks 81,9.
Arengukava ainsaks oluliseks sisuliseks muudatuseks on põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute raames toetuse maksimumsumma suurendamine ministeeriumi valitsemisala asutusele Maaelu Teadmuskeskus seniselt 2 000 000 eurolt 5 200 000 euroni. Muudatuse eesmärk on soodustada suuremahulisi investeeringuid, millel on omakorda positiivne mõju Eesti põllumajandussektorile laiemalt.
9. "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse uus perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri valitsuse 3. juuli korraldusega kinnitatud nimekirja asemel. Uues nimekirjas kajastatakse rakenduskava ülebroneeringu muudatusi ning struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud muudatusettepanekuid. Rakenduskava ülebroneering väheneb 18, 3 miljoni euro ulatuses peamiselt finantskorrektsioonide ning rakendamisel tekkinud kokkuhoiu võrra.
Euroopa Regionaalarengufondi ülebroneering väheneb 20 669 136 eurolt 5 133 836 eurole ning Ühtekuuluvusfondil 6 416 219 eurolt 1 945 353 eurole. Seoses vajadusega maksimaalselt ära kasutada ka REACT-EU ERF vahendid, lubatakse 1 621 991 euro suurune ülebroneering ka selles fondis. Eeldatavalt on võimalik kõik ülebroneeringud katta perioodi lõpus vabanevate vahenditega, vajadusel tuleb ülebroneeringu katteks kasutada selleks Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi kavandatud vahendeid.
Meetmete nimekiri on riigisisene välisvahendite tööriist, mis sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, nende tegevusi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi.
Perioodi 2014-2020 viimased kulud tuleb toetuse saajatel teha enne 31. detsembrit 2023, rakendusüksused saavad aruandeid kontrollida ja makseid toetuse saajatele teha kuni 31. märtsini 2024 ning perioodi lõpparuanne esitatakse Euroopa Komisjonile 15. veebruariks 2025.
10. Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab järgmiseks viieks aastaks rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mille koostamisel lähtutakse riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.
Statistikatööde loetelus on 2024. aastal 62 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieelarvesse planeeritud 2024. aastaks 13,1 mln eurot. Statistikaameti programmi eelarve on aastatel 2024–2028 iga-aastaselt samas suurusjärgus, selle keskmine aastamaksumus on ligikaudu 13 mln eurot ja kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil 65 mln eurot. Samas Euroopa Liidu liikmesriikide tasemel kokku lepitud kohustuslike statistikatööde maht kasvab, 2024. a moodustab EL kohustuslik statistika 93% statistikaprogrammi eelarvest.
Statistikatööd annavad sisendi riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste hindamiseks.
11. 2024. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vastavalt riigieelarve seadusele liigendab valitsus riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Valitsus võib liigendada ka riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulusid. Seega on lisaks investeeringutele liigendatud ka investeeringutoetused kui kulud.
Liigendus sisaldab kõiki kokkuleppeid riigikantselei ja ministeeriumidega, milleni jõuti 2024. a riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimistel rahandusministeeriumis ja valitsuses ning muudatusi, mis tehti eelarve menetlemise käigus.
Rahandusminister soovib eelnõu arvata 21. detsembri 2023. a istungi päevakorda.
12. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2023. a korralduse nr 16 "2023. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Muudatused on seotud Riigikogus 23. novembril 2023. a vastu võetud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse kõrghariduse tegevustoetusest rakenduskõrgkoolide investeeringuteks 300 000 eurot. Sellest 200 000 eurot Tallinna Tehnikakõrgkoolile hoone energiatõhusust kasvatavate nutikate investeeringute omaosaluseks ja toetuse eelarvet ületavate täiendavate abikõlbmatute tööde finantseerimiseks. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile suunatakse konsensusleppest tulenevalt 100 000 eurot seoses meditsiiniõdede vastuvõtuarvu suurenemisega kooli simulatsioonikeskuse laiendamiseks ja ventilatsioonisüsteemi remonttöödeks, mis klassifitseeruvad investeeringuteks. Kavandatud eelarve kulude eesmärk ei muutu.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas vähendatakse maa soetuste vahendite mahtu 26 161 euro võrra ja suurendatakse investeeringu hoonete ja rajatiste soetamine ning renoveerimise mahtu.
Kliimaministeeriumi valitsemisalas suunatakse Rohuküla sadama kai taastamise vahenditest 1 970 833 eurot valitsuse reservi, kuna kai taastamise projekt lükkub edasi. Selle summa võrra suurendati RES 2024-2027 protsessis ministeeriumi järgmise aasta eelarvet. Ministeeriumi kulude eelarves täpsustatakse 4 547 529 euro ulatuses investeeringutoetuste liigitust, eristades toetustest investeeringutoetused. Samuti kajastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kliimaministeeriumi vahel investeeringute ja investeeringutoetuste liigenduse muudatused vastavalt ministeeriumite ümberkorraldustele.
Siseministeeriumi valitsemisalas suunatakse 1,6 miljonit eurot valitsuse reservi seoses sisekaitseakadeemia ühiselamute projekteerimishanke edasilükkumisega. Selle summa võrra suurendati RES 2024-2027 protsessis ministeeriumi valitsemisala 2024.-2026. a eelarveid. Samuti suunatakse akadeemia eelarves kuludest 119 500 eurot investeeringutesse Kase tn kompleksi uue pääsla ehituseks. Päästeameti eelarves täpsustatakse investeeringute eelarve sisu ning suunatakse 310 000 eurot Tartumaal Kardla lõhkamiskoha ehitustöödeks. Tulenevalt täpsustunud prognoosist suunatakse „Mäealuse 2/2, Tallinn“ vahenditest kuludest 13 401 eurot investeeringutesse.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala Kunstihoone investeeringutoetusest suunatakse 3,3 miljonit eurot Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise kallinemise katteks vastavalt RES 2024-2027 protsessis tehtud kinnisvara otsustele.
13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab regionaalministri taotlusel ettepaneku eraldada valitsuse reservist regionaal- ja põllumajandusministeeriumile 1, 2 miljonit eurot ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks.
Tänavu juulis kinnitas põllumajandus- ja toiduamet sigade Aafrika katku puhangud Põlvamaal asuvas Rakvere Farmid AS-is ja Võrumaal, Rõuge vallas asuvas Siberi talus. Loomapidajatele hüvitatakse katku tõttu hukkunud ja hukatud sigade väärtus ning taudipunkti likvideerimisel hävitatud saastunud sööda ja muu materjali väärtus.
14. Eesti kodakondsusest vabastamine (30 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 30 inimest. Neist 9 soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses Soome, 7 Venemaa, 3 Norra, 4 Itaalia, 2 Saksamaa, 1 Hispaania, 1 Suurbritannia, 1 Liechtensteini, 1 Hollandi ja 1 Luksemburgi kodakondsuse saamisega.
15. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2023. aastal
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigisekretär esitab valitsusliikmetele teadmiseks ülevaate valitsuse tegevusest 2023. aastal, mis kirjeldab arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtide poole liikumist ning valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 täitmist 2023. aastal.
Alates novembrist on riigikantselei uuendanud valitsuse tegevusprogrammist ülevaate saamist ning andmeid uuendatakse iga kuu. Valitsuse tegevusprogrammi täitmist saab jälgida: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/ulevaade-tegevusprogrammi-taitmisest
16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon avaldas 17. oktoobril 2023 määruse (EL) 2016/1011 (nn võrdlusaluste määrus) muudatused, millega kahandatakse määruse kohaldumisala ning lihtsustatakse nõudeid võrdlusaluste kasutamiseks, vähendades turuosaliste halduskoormust ja seonduvaid kulusid.
Võrdlusalused (ingl k benchmarks) on indeksid, mille alusel määratakse finantssektoris kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu alusel tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus. Selliseid võrdlusaluseid on tuhandeid, aga tuntumateks on näiteks intressimäära võrdlusalus EURIBOR ja erinevad aktsiate võrdlusalused (näiteks S&P 500 indeks).
Praktikas on probleemiks osutunud kolmandates riikides välja antavate võrdlusaluste ELis kasutamisega seonduv regulatsioon. Kolmandates riikides ei ole ELiga samaväärset regulatsiooni kehtestatud ja see on tekitanud olukorra, kus pärast üleminekutähtaja lõppemist 2025. aasta lõpus ei või enamikke nendes väljastatud võrdlusaluseid enam ELis kasutada. Ühtlasi on tuvastatud, et ka väiksematele EL võrdlusaluste väljastajatele on osutunud regulatsiooniga kaasnev koormus liiga suureks, võrreldes sellega kaasneva kasuga. Sellest lähtuvalt muudetakse võrdlusaluste määrust nii, et sinna alla jääks edaspidi eelkõige ainult süsteemselt olulisemad võrdlusalused ja nende haldurid. Seda nii ELis väljastatavate kui ka kolmandate riikide võrdlusaluste korral, et säilitada ühtlasi võrdsed nõuded mõlemat tüüpi võrdlusaluste kasutamiseks ELis.
Oluliseks võrdlusaluseks on võrdlusalus, mida järgivate finantslepingute ja -instrumentide koguväärtus ületab 50 miljardit eurot.
Ühtlasi antakse järelevalveasutustele, koordineerituna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega (ESMA) õigus oma turu olukorrast ja eripäradest lähtuvalt määrata vajadusel olulisteks ka selliseid võrdlusaluseid, mis ülaltoodud künnist ei ületa. Seda saab teha, kui võrdlusalusel puuduvad turupõhised asendajad või neid on väga vähe ja antud võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele selle liikmesriigis.
Eesti toetab üldiselt tehtavaid muudatusi. Eestis seni ühtegi võrdlusaluste määruse alla käivat võrdlusalust ei väljastata, mistõttu Eestile hinnanguliselt olulisi mõjusid antud muudatustega ei kaasne.
