Juhataja Jevgenia Värä
Lugupeetud ajakirjanikud! Äsja lõppes valitsuse julgeolekuteemaline kabinetinõupidamine, alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, siseminister Kristian Jaani, kaitseminister Kalle Laanet ja kultuuriminister Tiit Terik. Ja annan sõna peaminister Kaja Kallasele. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere kõigile! Eile, kui meie tahtsime ja soovisime tähistada – ja tähistasimegi – oma vabaduse aastapäeva, oma vabariigi aastapäeva, siis tõesti ärkasime üles uudiste peale, mida oli ju küll tegelikult luureinfo põhjal pikalt ennustatud, aga mida tegelikult mitte keegi ikkagi ei uskunud. Oli ju kõigil kuidagi lootus, et see luureinfo ehk läheb mööda ja ehk ei lähe nii, nagu ennustatakse. Aga tõesti, 2022. aastal selline sõjaline mahukas rünnak teise iseseisva riigi vastu on midagi ennekuulmatut.
Eile meil toimus ka Euroopa Liidu ülemkogu, Euroopa valitsusjuhtide kohtumine, kus me Ukraina teemat ja Ukraina-Venemaa teemat jällegi põhjalikult käsitlesime. Mulle tundub, et seal laua taga see meeleolu oli põhiliselt selline, et kõik olid šokeeritud. Täpselt samamoodi oli seal väga palju neid, kes ütlesid, et me oleme olnud Venemaa suhtes või Putini suhtes naiivsed. Oleme uskunud ja lootnud, kuid tõesti, see rünnak suveräänse rahuliku Ukraina vastu on igal juhul kuritegu.
Meil oli eelhoiatus, et meie luureinfo oli õige, ja me nägime selle kõige hullema stsenaariumi rullumist. Olulised on edasivaates mitu aspekti. Esiteks see, kuidas me saame Ukrainat aidata, et Ukraina ei oleks selles küsimuses üksi. Eesti on teinud väga palju. Eesti on aidanud Ukrainat nii sõjaliselt, poliitiliselt kui ka praktilise abiga. See on üks pool, kuidas saab aidata. Veel mõtleme kõik kaasa, kuidas me saaksime ukrainlasi aidata sellele agressioonile vastu seista. Ja teine pool on kindlasti see, mis me nüüd edasi teeme.
Eile Euroopa Liidu erakorralisel ülemkogul arutasime ka kehtestatavaid sanktsioone ja tõesti, laua taga oli konsensus selles, et tuleb kehtestada kõige karmimad võimalikud sanktsioonid Putini režiimi vastu, just selleks, et tegelikult sanktsioonidel on kaks efekti: üks on heidutav efekt, et hoida ära selliseid rünnakuid ja rünnakute arenemist, aga teine pool on see, et nõrgestada vastast, nii et ta ei saaks järgmisi samme astuda, ning nõrgestada majandust, kust tuleb ka selle sõjategevuse rahastamine.
Nüüd, detaile nende sanktsioonide üle veel praegu arutatakse, soov on enne NATO tippkohtumist, mis toimub täna õhtul, ka kokku leppida. Põhimõtteliselt poliitilise heakskiidu said sanktsioonid kuues valdkonnas: finantssektor, energeetika, transpordisektor, kahesugune kaupade eksport ja ekspordi finantseerimine, ka viisapoliitika ja isikutevastased sanktsioonid.
Finantssanktsioonide eesmärk on piirata Venemaa finantsasutuste tegevust ja nende ligipääsu ülemaailmsele finantssüsteemile. Oluline on eriti ka see, et nii Euroopa kui ka NATO liitlased on hetkel väga ühtsed ja sõnumid on olnud väga ühtsed. Me oleme hoidnud sama liini, isegi sellistes väga rasketes küsimustes, ja mulle tundub, et mingit erinevat arusaama siin küll ei olnud, et sellesse agressiooni saaks kuidagi teistmoodi suhtuda.
Venemaa on end asetanud sisuliselt paaria staatusesse, need sanktsioonid on mastaapsed ja tehakse koos samameelsete riikidega ehk Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Juttu on olnud ka Šveitsist. Ma tean, et suuremate liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide juhtidel on suhtlus ka teiste riikidega G7 raames, väljapoole, näiteks Aasia riikidega, kes peaksid ka üleüldiselt sellist ÜRO harta räiget rikkumist taunima ja sellise tegevusega kaasa tulema, sest kui Venemaal läheb see agressioon läbi, siis see tegelikult annab sõnumi kõikidele maailma riikidele, kellel on himu oma naabrite territooriumite järele, nii et need asjad ei tohi jääda kuidagi karistama.
Nagu ma ütlesin, täna toimub ka NATO juhtide tippkohtumine video vahendusel. Siin on oluline, et NATO tugevdab meie regiooni kaitstust. Eile varahommikul otsustas valitsus alustada artikkel 4 konsultatsioone koos Balti ja Poola kolleegidega ja neid konsultatsioone ka alustati. Selle asja eesmärk on see, et NATO saab käivitada oma kaitseplaanid ja valmistada juba ette kaitse tugevdamiseks. Need kaitseplaanid käivitati. Jällegi, väga oluline on meile, et kaitseplaanide käivitamine, see otsus on olnud ühtne ja üksmeelne otsus on ka tugevdada NATO idatiiba. See on preventatiivne samm, mis ei tähenda seda, et meile oleks praegu sõjalist ohtu, aga selle eesmärk on tagada NATO liitlaste paiknemine õigel ajal õiges kohas. See on preventatiivne heidutav samm.
Nii, nüüd tuleme Eesti tegevuste juurde. Olukord Eestis ja meie välispiiril on hetkel rahulik. Kuigi me oleme tugevdanud ka kontrolli, piirikontrolli meie välispiiril, just selle jaoks, et kontrollitakse saabuvaid sõidukeid ja ja inimesi ning antakse ka infot piiripunkti saabuvatele Ukraina kodanikele, kuidas suunduda kodumaale, näiteks kui minnakse mobilisatsiooni korras Ukrainasse sõjaväele appi, või kuidas Eestis hakkama saada.
Välisministeerium on andnud tungiva soovituse ilma vajaduseta Ukrainasse mitte reisida ja mitte reisida ka Venemaale või Valgevenesse. Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 on valmis aitama inimesi ka Ukraina küsimustes.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori eilse korraldusega tohivad Ukraina kodanikud, kellel Eestis viibimise alus on peatselt lõppemas, Eestis ajutiselt edasi viibida. Samuti saavad nüüdsest Eestisse viisavabalt siseneda need Ukraina kodanikud, kellel pole biomeetrilist passi. Sellest räägib siseminister ka täpsemalt.
Sõjaliseks eskalatsiooniks Ukrainas on Eesti teinud ettevalmistusi juba nädalaid. Kõikide ministeeriumite valdkonnad me käisime üle, et näha, mis võib olla mõju ühes või teises valdkonnas ja mida me peame tegema selleks, et olla kriisiplaanideks valmis. See töö jätkub ja tundub, et need mõjud, kui me räägime nüüd näiteks kas või sõjapõgenikest, vaadates neid põgenike horde Ukrainast, siis need muutuvad nüüd reaalsemaks ja me saaksime neid plaane ka rakendada.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on teinud sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada Venemaa nelja telekanali ja Valgevene ühe telekanali taasedastamine Eesti territooriumil. See on vajalik selleks, et võidelda selle valeinfoga ja sõjapropagandaga, mida Venemaa kanalid teevad, ja nende narratiividega, mida üritatakse üles ehitada. Need telekanalid on RTR Planeta, NTV Mir, Belarus 24, Rossia 24 ja TV Centre International. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tuvastas, et nende telekanalite eetris oli 24. veebruaril Vladimir Putini kõne, mida saab tervikuna pidada sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete üldiseks eiramiseks ja selle õigustamiseks. Nii et sellega rikuti meediateenuse seaduse nõudeid, mis riigikogu just alles vastu võttis.
Me peame seisma kõikide Eesti inimeste eest ja me tahame toetada inimeste võimalust saada ligipääs vabale ajakirjandusele, aga selleks ei ole Venemaa riiklikud telekanalid ja nende sõjapropaganda. Kuna see informatsioonisõda on käimas täpselt samamoodi, siis paraku sellise sammu oleme otsustanud teha. Nüüd kohe tekib küsimus, kust siis muukeelsed elanikud saavad infot. Seetõttu otsustasime täna valitsuses ka täiendavalt eraldada valitsuse reservist Eesti rahvusringhäälingule sel aastal veel inglis- ja venekeelsete kanalite sisu tootmise tugevdamiseks summa 1,5 miljonit eurot. Ka riigi eelarvestrateegias saame arvestada veel selle vajadusega, mis tekib. Kuna oluline on ka see, et meil ei ole mitte ainult riigile kuuluv rahvusringhääling, vaid on ka erakanalid, kes saavad edastada muukeelsetele elanikele sisu, siis ka seal üritame mõelda võimalust toetada neid kanaleid ka muukeelse või eelkõige venekeelse sisu tootmises. Oluline on see, kuidas tagada ka ajakirjanduse toimetuste sõltumatus, aga sellest saab kultuuriminister täpsemalt rääkida.
Ukraina toetamisest veel. Me oleme mõtetes Ukraina rahvaga. Ja ma pean küll ütlema, et eile meil oli ülemkogul ühendus ka president Zelenskiga ja see oli väga dramaatiline, sest ta tõesti oli pommivarjendis, ta ütles, et ma ei lahku Kiievist ja et nad tunnevad nii: „Me oleme jäetud üksi“. Mina tahan kinnitada, et Ukraina ei ole jäetud üksi. Me aitame Ukrainat kõikide võimalustega, mis meil on, ja me tõesti ei tohi lasta sellel kõigel selliselt juhtuda, nagu me praegu näeme. Me peame Ukrainat toetama kõikvõimalikel viisidel, ja Eesti kindlasti seda teeb.
Täna valitsuse kabinetiistungil said ka kõik ministeeriumid ülesande mõelda veel, kuidas nad oma valdkondades saaksid Ukrainat ja ukrainlasi aidata. Teisipäeval me tuleme selle juurde tagasi. Samamoodi tuleb kõigil mõelda sellele, mis on veel need heidutavad tegevused, mida me saaksime teha selle jaoks, et ikkagi Venemaa agressiooni pidurdada, ära hoida ja aidata kuidagi ukrainlasi seda konflikti ületada. Me loomulikult toetame Ukrainat humanitaarabi, arengukoostöö kaudu ning kutsume ka kodanikuühiskonda ja rahvusvahelisi organisatsioone suurendama Ukrainale pakutavat humanitaarabi.
Eesti seisukohast on lisaks ukrainlaste toetamisele väga oluline see, kuidas me tegelikult rasketel aegadel hoiame kokku, mitte ainult ei toeta ukrainlasi, vaid toetame ka üksteist. Tõesti on nii, et kõiki ei saa meist igaüks aidata, aga igaüks saab aidata kedagi. Oluline on tegelikult ka see, et me suudaksime riigisiseselt ärevust maandada. Ma kordan veel: meile hetkel sõjalist ohtu ei ole. Aga ma saan aru, et inimestel on raske ja inimlikult on mure väga suur.
Nüüd, mis on meie erinevus Ukrainast? See, et me oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. Eile ka seal laua taga riigid, kes ei ole valmis näiteks sõjaliselt toetama Ukrainat, kinnitasid, et kui Balti riikidel või teised Euroopa Liidu ja NATO riikidel peaks tekkima selline olukord, siis nemad tulevad teistele sõjaliselt appi. Nad ütlesid: „Meie tuleme teile appi igal juhul, sest me oleme teie liitlased.“
Aga väga oluline Eestis on ikkagi märgata üksteist, märgata muresid. Ja üks minu suur mure on ka see, kuidas tulla toime laste ärevusega. Lapsed vaatavad väga palju sotsiaalmeediat. Sõda on hirmutav, mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele, aga lastele eriti. Ja seda on ka täiesti mõistlik tunnistada, et see ongi hirmutav. Meil on ka palju inimesi, kelle lähedased on Ukrainas või neil on ukrainlaste pärast sügav mure. Ka neile tuleb toeks olla.
Aga ma tulen korra veel laste juurde. Me peame vaatama seda, eriti praegusel ajal, mida lapsed ikkagi oma telefonides teevad. Sest TikTokis näiteks levib väga palju sõjakaadreid, mida lapsed tegelikult ei tohiks üksi vaadata, sest see tekitab hirmu, see tekitab ärevust. Samamoodi [on tähtis jälgida], mida nad televiisorist vaatavad. Nii et tõesti, palun pöörame sellele tähelepanu. Lapsed tõenäoliselt teavad praegusest Ukraina olukorrast palju rohkem, kui me oleme neile rääkinud, lihtsalt sellel põhjusel, et sotsiaalmeedias väga palju selle kohta infot levib. Aga nagu me teame, levib ka palju valeinfot. Seetõttu lapsed tajuvad seda kõike, kuulevad ja tajuvad seda ümberringi toimuvat, ka teisest toast, ka möödaminnes. Isegi kui te ütlete, et ärge vaadake uudiseid või et on aeg magama minna, nad saavad aru, et ärevus on õhus.
Nüüd, psühholoogidelt on käitumisjuhised, kuidas lastega sellest rääkida. Üldiselt esimene soovitus on see, et praegusel äreval ajal peaks kindlasti võtma rohkem aega, et lastega rääkida, igas vanuses lastega, mitte ainult väikestega, vaid ka teismelistega, ja nendega koos olla, vestelda, anda neile turvatunnet. Väikeste laste puhul on väga oluline hoida lapsega usalduslikku suhet, olla temaga kontaktis, püüda mõista, mis tema sees toimub, võtta aega, temaga vestelda ja just ise mitte väga palju rääkida, vaid pigem kuulata, mida ta arvab-mõtleb, mida ta on kuulnud, mis tunded tal sellega seoses on, mis hirmud tal sellega seoses on. Alles seejärel tuleks anda lapse küsimustele vastuseid. Ei ole mõtet vähendada sõja tõsidust. Aga laps ei pea kindlasti teadma kõiki veriseid üksikasju.
Teismeliste ja noorukitega võiks uudiseid vaadata koos ja nendega sellel teemal arutleda, julgustada neid avaldama oma arvamust, [väljendama] tundeid ja [esitama] küsimusi. See on see, mida me saame praegu omalt poolt teha, et olla üksteisele toeks. Aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Kristian Jaani, palun!
Siseminister Kristian Jaani
Aitäh! Tervist minu poolt ka! Siseriiklikult on Eestis kõik väga rahulik ja turvaline, aga nagu peaminister juba ütles, kindlasti on oluline jälgida neid välisministeeriumi antud reisihoiatusi, olgu need Venemaale, Ukrainaga piirnevate aladele või Valgevenesse, aga ka Ukrainasse. See on kindlasti väga oluline. Ja veel kord: ühtsus, ühtsus ja veel kord ühtsus, siin meil Eestis ühtsuse Ukrainat toetades ja ka ühtsus Ukraina kogukonnaga, sest ukrainlasi on Eestis väga palju.
Nüüd natukene tõesti sellest, et PPA on andnud välja korralduse, mis põhimõtteliselt üldkorraldusena automaatselt pikendab nende ukrainlaste siin viibimisaluseid, kes siis on siin Eestis mingisuguse lühiajalise viibimisalusega. Neid, seda sihtgruppi on circa 16 000. See ei tähenda, et see puudutab nüüd kohe korraga igapäevaselt ühe päevaga 16 000 vaidlust, aga see on see hulk, kes on siin näiteks lühiajalise viisaga töötamas, aga meil on siin circa 10 000 ukrainlast, kes on tähtajalise elamisloaga, aga üldiselt tähtajaline elamisluba antakse maksimaalselt viieks aastaks, aga võib-olla kellelgi hakkab ka see tähtaeg lõppema, siis on ka nemad see sihtgrupp, keda see mõjutada mõjutada võib.
PPA on ka tugevdanud välispiiri valvet, ressurssi viinud juurde nii kagupiirile kui ka idapiirile. Eelkõige tähendab see seda, et tuleb rohkem pöörata tähelepanu Eestisse sisenevale suunale. Eelkõige Vene Föderatsiooni numbrimärkidega autode puhul tuleb vaadata, kes nende autodega täpselt tulevad, kes seal autos on ja nii edasi, ja nii edasi.
Meil on olnud siin mõned meeleavaldused. Need on möödunud vägagi rahulikult. On olnud meeleavaldused Vene Föderatsiooni saatkonna ees, toetusavaldused Ukrainale ja sõja hukkamõist. Politsei- ja piirivalveamet on ka tõstnud valve taset Ukraina saatkonnas.
Eraldi juhin kindlasti tähelepanu küberhügieenile ja küberohtudele. See on nüüd see koht, kus iga inimene ise saab väga palju ära teha. Ehk küberohtude risk on tõepoolest hetkel väga kõrge. Ja veel kord: ikkagi tundmatud e-postid, SMS-id, mida iganes – palun mitte avada neid. Ja see ei ole ainult see, mis puudutab kuidagi avalikku sektorit, täpselt samamoodi puudutab see erasektorit, kõiki Eesti inimesi. Nii et see on kindlasti väga oluline.
Nüüd, PPA korraldus tõepoolest tähendas ka seda, et Eestisse saavad siseneda ka need inimesed viisavabalt, kellel ei ole biomeetrilist passi anda. Muidu tõepoolest, jah, Euroopa Liidu vaates viisavabalt said 90 päevaks siseneda need, kellele oli välja antud biomeetriline pass.
Ma toon siinjuures välja ja väga kiidan meie kohalikku ukraina kogukonda. Mul oli täna hommikul nendega ka kiire kontakt. Igakülgset toetust neile ka avaldasin. Siin on ka kultuuriministeerium seda kontakti hoidnud, samuti sotsiaalministeerium. Tõepoolest, nad on väga aktiivselt abistamas kogukonda, kes on siin ajutise viibimisalusega, aga on ka väga hästi valmis selleks juhuks, kui siia peaksid hakkama tulema inimesed Ukrainast. Ja tõepoolest, ukrainlaste kogukond siin on väga abivalmis, väga aktiivne, väga head initsiatiivi näitab üles. Veel kord suur tänu nendele.
Me panime eilsest tööle sellise infosuuna, info andmise suuna ka riigi infotelefonile 1247, kust saab küsida kõikvõimalikku informatsiooni selle kohta, mis puudutab Ukrainat, siinseid ukrainlasi ja ka neid ukrainlasi, kes tahavad siia tulla. Oluline on, et sellele infotelefonile saab helistada ka välismaalt. See on äärmiselt oluline ja telefoninumber:600 1247. Meil siin Eestis riigis on see 1247. Äärmiselt oluline [info]. Iseenesest seda rahulikkust hetkel näitab ka see, et eilse päeva jooksul kõnesid sellel teemal oli 50. See ei ole nagu väga suur hulk, aga samas jällegi näitab, et inimestel kõnesid on ja küsimusi, mida küsida. Aga ei ole koormus väga suur. Samas oleme tõesti selle valmisoleku löönud, loonud, et väga palju informatsiooni just nimelt sellel riigi infotelefonil anda.
On olnud erinevad kohtumised ka 3B siseministritega, on ka täna plaanis 3B siseministritega kohtumine ja kavas on suhelda ka Soome siseministriga 3B siseministrite vaates. Meie taktikad on vägagi sarnased, mis puudutavad, ütleme, kohalikku ukraina kogukonda, aga ka seda, kuidas me teeme ja käitume siin, ning kuidas me toetame näiteks neid ukrainlasi, kes viisavabalt jõuavad Balti riikidesse. Nii et see käitumine on meil tõepoolest väga sarnane.
Planeerimisel ja ettevalmistamisel on ka Euroopa Liidu siseministrite kohtumine lähiajal. Varasemalt, kui oli algselt planeeritud korraline siseministrite kohtumine, see korraline oli planeeritud ka nagunii järgmiseks nädalaks, 3. märtsiks, aga see tõenäoliselt toimub varem. Ja fookus on kõik see, mis on seotud sõjapõgenikega, juhul kui need peaksid Ukrainast Euroopa Liitu tulema.
Täna on päästeameti eestvedamisel ka kriisinõupidamine kohalike omavalitsustega. Tänane on selline pigem erakorraline. Muidu on see rütm selline, et igal esmaspäeval toimuvad regionaalsed kriisikomisjonid, mida päästekeskuste regioonide juhid juhivad. Aga täna on ka juba toimumas see, mida päästeameti peadirektor isiklikult läbi viib. Olulised teemavaldkonnad, fookus jällegi eelkõige sellel, kuidas toetada Ukraina kogukonda ja kui peaksid ka sõjapõgenikud siia jõudma, siis selleteemaline. Nii et selline kohalike omavalitsustega kriisikohtumine täna on ka toimumas.
Me oleme ette valmistamas siseministeeriumis ka sissesõidukeeldu Vene Föderatsiooni kodanikele, see nimekiri on kuni 200 inimest ja see puudutab Eestisse sissesõidukeelu määramist. See töö on meil hetkel ettevalmistamisel.
Samuti on PPA-s ettevalmistamisel sideohvitseri saatmine Poola. Eelkõige jällegi see, et juhul kui on vaja abistada kohapeal Eesti inimesi, kes on Ukrainast jõudnud näiteks Poola, üle piiri, kellel on aga mingisugustel põhjustel võib-olla keeruline siia tagasi pöörduda. Aga teine fookus on kindlasti jällegi see, kui peaksid Poolas näiteks tekkima sõjapõgenikud, et siis oleks ka politsei- ja piirivalveametil kohe seal meie enda kontaktohvitser kohapeal olemas. Tõenäoliselt lähiajal see inimene sinna Poola ka liigub.
Lühidalt minu poolt hetkel kõik. Aitäh!
Juhataja
Täiendus peaministrilt veel.
Kaja Kallas
Jaa, ma lihtsalt siin unustasin ühe olulise asja veel ära. See on see, et rääkides kokkuhoidmisest, siis tõesti eile, kui see rünnak toimus, ma saatsin ka kõikidele Eesti parlamendierakonna esimeestele ettepaneku istuda maha ja sisepoliitiline sõjakirves teatud teemadel matta mõneks ajaks maha. Me arutame seda täna kell 14.30 kõikide erakonna esimeestega.
Mõte on just selles, et meil on ühiskonnas väga palju pingeid, aga ehk me saame kuidagi kokkuleppele nii, et me teatud pingeid ise ei võimenda, arvestades seda, et meil on väga vaja hoida rahvana kokku, olla üksteisele toeks. On mõte arutada, kuidas võiks olla võimalik kõikide nende teemade puhul, mis võivad tekitada täiendavaid pingeid. Nii. Aga jah, vabandust! Selle unustasin enne.
Juhataja
Kaitseminister Kalle Laanet, palun!
Kaitseminister Kalle Laanet
Austatud ajakirjanikud! Kaitsevaldkond, töötab põhiliselt kolmes suunas. Esimene on olukorrateadlikkus ehk see, millised võimalikud ohud võivad olla Eesti riigi suhtes. Nagu ka proua peaminister ütles, mul on samuti hea meel öelda, et sõjalist ohtu Eesti riigile ei ole.
Teine põhisuund on see, kuidas aidata Ukrainat. Täna lõuna ajal, ma usun, me saame ära otsustada kaitseministeeriumis teise abipaketi, mille sisu on nii sõjaline kui ka kõik muu abi, alustades lihtsustatult öeldes toidupakkidest ja lõpetades reaalse sõjalise.
Kolmas suund on see, kuidas enda julgeolekut ehk NATO idatiiva julgeolekut tugevdada. Ja sellel teemal on juba eile toimunud Prantsuse kaitseministriga mul telefonivestlus, samamoodi Taani kaitseministriga. Samuti toimus eile hilisõhtul üheksa idatiiva kaitseministri ja Ameerika Ühendriikide kaitseministri videovestlus.
Kui lühidalt kokku võtta, siis kõigi eelduste kohaselt prantsuse riigipea härra Macron annab täna NATO liidrite kohtumisel avalikult teada, milline ... [peaminister K. Kallas täpsustab, et juba eile andis]. Aa, ülemkogul andis juba teada. Põhimõtteliselt on nii, et Prantsusmaa toetab lisavõimetega, Taani toetab lisaüksusega. Samamoodi on Ameerika Ühendriigid toetanud meid, nagu me teame, F-35 hävitajatega, mis on juba Ämari lennuväljal. Samamoodi prantslased toetavad meid õhudomeeni parema kaitsega. Nii et selles mõttes on NATO ühtsus tuntav.
See ei välista seda, et me peaksime veelgi rohkem selle nimel pingutama, et ka Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt. Aga lühidalt kõik.
Juhataja
Kultuuriminister Tiit Terik, palun!
Kultuuriminister Tiit Terik
Jaa, tere päevast! Meediapilt kogu selles konfliktis on ääretult oluline. Meil on infovoog väga tihe, kiiresti muutuv, ja inimeste informeerimine sõltumata nende emakeelest Eestis on meie jaoks ääretult oluline. Suur tänu erakanalitele, kes ka praegust pressikonverentsi otse üle kannavad! Infot kriisiolukorras, nagu ma ütlesin, on hästi palju. Oluline on see, et meil oleks meediakanalites selge, adekvaatne ja aus kommunikatsioon, mis kajastab reaalset olukorda. ... (Hääl kommenteerib midagi.)
Väga oluline on tasakaalustatud inforuum kõikides keeltes, nii nagu ma mainisin, et meie elanikkond saaks informatsiooni. Eri rahvusrühmad. Nagu ma ütlesin, meie jaoks on eriti oluline rahvusringhäälingu kõrval ka erameedia. Nii nagu peaminister ka mainis, me täna hommikul arutasime, kuidas tõsta võimekust nii rahvusringhäälingul kui väga selgelt ka erameedial. Sellepärast, et inimesed jälgivad erinevaid kanaleid. Meie jaoks on ääretult oluline see, et meediapilt Eestis oleks võimalikult lai, et inimestel oleks võimalik valida erinevate kanalite vahel, kust nad oma informatsiooni saavad, et see oleks kättesaadav.
Kindlasti tahan siinkohal rõhutada seda, et keele ja meelsuse vahele kindlasti ei saa tõmmata võrdusmärki. Ka selle sõja puhkedes on tunda õhus pinget meie kogukondades. Mitmed inimesed on oma muret ühtepidi ju väljendanud selle pärast, kuidas nüüd see kommunikatsioon meil erinevate keelegruppide vahel käib. Kindlasti tahan öelda seda, et ei saa kuidagi inimesi lahterdada nende koduse keele järgi. Siin kindlasti ei ole nagu mõtet pingeid üles tuua. Julgen meelde tuletada, et ka Jaan Poska kodune keel oli vene keel, ja meie vene kodukeelt rääkivate inimeste informatsiooniga varustamine on meie jaoks ääretult oluline.
Tuues siia juurde selle numbrilise poole, nii nagu peaminister mainis, suurusjärgus poolteist miljonit käesoleval aastal venekeelse sisu loomiseks rahvusringhäälingu juures on meie plaan ka järgmise aasta suhtes. Peame oluliseks venekeelse sisu loomist ERR-is ja kindlasti ka erameedias. Kindlasti ka erameedia peaks saama riigi tuge, et tõsta oma toimetuste võimekust just nimelt venekeelse sisu tootmiseks erinevates žanrites.
Meie vabas ajakirjanduses on oluline see, et erinevad meediamajad saaksid siin oma vaatajate, lugejate ja kuulajateni tuua seda infot, mis toimub Eestis ja mis toimub maailmas. Meil on tegelikult rahvusringhäälingus ka juba pikemat aega olnud ukrainakeelne raadiosaade. Kindlasti on ka see väga oluline. Suur aitäh, et te reageerite kiiresti ka pressikonverentsidele! Ma saan aru, et kõik transleerivad seda, nii erameedia kui ka rahvusringhääling oma portaalis. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja see, kellele küsimus on suunatud, ning kasutage mikrofoni. Palun!
Herman Kelomees, Delfi
Suur tänu! Mida me NATO tippkohtumisel selle artikli 4 raames küsime? Küsimus on peaministrile ja võib-olla ka kaitseministrile.
Kaja Kallas
Aitäh! Kuivõrd me käivitasime artikkel 4 konsultatsioonid, siis me küsime tegelikult nende kaitseplaanide käivitamist, mis on juba tegelikult ka toimunud. Selle NATO liidrite kohtumise mõte on ühelt poolt vahetada infot, olla samas inforuumis, sest meil on olnud Euroopa tasandil kohtumisi, meil ei ole olnud tegelikult NATO tippkohtumist selles võtmes. Need võimekused, millest me oleme rääkinud, seal me nii detailidesse ei lähe, sellepärast et see ei ole peaministrite tase. Oluline on see, et idatiiva tugevdus tuleb, ja teiseks see, et need kaitseplaanid käivituvad.
Mida see tähendab? Sisuliselt see tähendab seda, et käsuahelad muutuvad. Et NATO oleks tegutsemisvalmis ja oleks selge, kelle käsu järgi midagi toimetatakse. Põhimõtteliselt see on nagu struktuuri muutus. Aga võib-olla detailides oskab ka kaitseminister siin veel aidata.
Kalle Laanet
Jah. Eelkõige on see tõesti plaanide ülevaatamine ja rakendamine, seal on mitmel tasandil plaanid. Kõige olulisem on see, et ohusituatsioonis, kus reaalne oht on olemas, oleks piisavalt võimekusi. Või kui neid võimekusi piisavalt ei ole, siis [peaks olema teada], millise plaani järgi oleks võimalik võimalikult kiirelt lisavõimed sinna viia, sõjalisi võimeid. See on selle põhiline eesmärk. Ja tõesti, see eelnev informatsioon nüüd, kui palju britid on meid aidanud ja kõik teised riigid, ongi üks osa nendest ennetavatest käikudest.
Herman Kelomees, Delfi
Aitäh! Kas ma tohin ka siseministrilt küsida? Mis on need arvud, milleks me valmis oleme? Mis on selline kiiresti eskaleeritav põgenike arv ja mis on maksimum?
Kristian Jaani
Mina ütlen nii, et me peame olema valmis kõigeks ja me peame Ukrainat igakülgselt toetama. Aga siin on hästi oluline eristada nagu kahte võimalikku stsenaariumit. Veel kord: kõikidel ukrainlastel, Eesti mõttes kõikidel ukrainlastel on võimalik siia tulla viisavabalt ja viibida siin põhimõtteliselt 90 päeva. Tegelikult me oleme juba rääkinud ka sellest, et kui see 90 päeva saab näiteks täis, no siis justkui peaks nagu inimene ära minema, natukene ära olema ja tulema tagasi, siis ta saab uuesti 90 päeva olla. Meil on see võimekus olemas, et tegelikult saab automaatselt viisat pikendada ja anda see nendele inimestele kohe 12 kuuks. Ja need inimesed, kes viisavabalt siia tulevad – me üldjuhul näeme, kas nad saavad siin tuttavate või lähedaste juures elada. Paljudel on siin ka pereliikmed. Nagu ma enne ütlesin, ukraina kogukond siin on võimeline vastu võtma väga suure osa ukrainlasi, kes siia tulevad.
Teine stsenaarium on tõepoolest see – ja see on ka igal inimesel olemas rahvuslus õiguse järgi –, et nad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse. Esimese sammuna ma ei näe, miks peaks see olema mõistlik samm, kui on võimalik viisavabalt tulla, kui on olemas koht, kuhu tulla. Aga kindlasti, nagu ma ütlesin, et Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel see üheks küsimuseks saab. Ja ma arvan, et seal tuleb aktuaalse teemana jutuks ka see, kuhu [paigutada] kuidas tegeleda edasi nende inimestega, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
Aga veel kord: mina ütlen nii, et ukrainlasi tuleb abistada maksimaalselt.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis tänan teid.
