1. Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu kliimamääruse muutmise ettepaneku kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
EL Kliimamääruses on Euroopa komisjonile ülesanne töötada välja Euroopa Liidu ülene 2040. aasta kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise vahe-eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.
Selleks esitas Komisjon 2. juulil 2025 seadusandliku ettepaneku: -90% KHG heite vähendamine 2040. aastaks koos tingimustega selle saavutamiseks. Tegemist on ELi ülese eesmärgiga, mis ei ole liikmesriikidele otsekohalduv ning hõlmab ka neid sektoreid, mis ei kuulu liikmesriikide heitkoguste arvestusse: rahvusvaheline merendus (ca 3,5% EL koguheitest 2022) ja lennundus (ca 4% koguheitest). Eesmärgi jaotumine sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku valdkondlikes õigusaktides. Vastavad läbirääkimised algavad alates 2026. aastast.
Kliimamääruse läbirääkimistel lähtub Eesti 14. novembril 2024 Eesti valitsuses vastu võetud ning 13. detsembril 2024 Riigikogu ELAKis kinnitatud seisukohtadest seoses 2040. aasta kliimaeesmärgiga. Valitsus arutab täiendavaid seisukohti kliimamääruse muutmisettepanekus sätestatud uute elementide osas nagu rahvusvahelise KHG kauplemise süsteemi kasutuselevõtt, püsiva KHG heite arvestamine heitkogustega kauplemise süsteemis, EL kasvuhoonegaaside arvestussektorite vahelist paindlikkust.
2. Rail Baltica veeremi ja hooldusdepoo varustuse soetushanke korraldamisest
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Rail Baltica raudtee 1435 mm infrastruktuur valmib rahvusvahelise kokkuleppe alusel 2030. aasta lõpuks. Et koheselt alustada uuel raudteel ka siseriiklikku reisirongiteenuse osutamist, tuleb 2025. a välja kuulutada kuni 5 rongikoosseisu ehk veeremi ning selle remondiks ja hoolduseks vajaliku varustuse soetushanked.
Kuivõrd Läti ja Leedu valitsustasandi otsustusprotsessid siseriikliku reisirongiteenuse osutamist võimaldava veeremi soetamiseks kolme riigi ühishankena ei ole Eestiga samas ajajoones, teeb taristuminister valitsusele ettepaneku RB riigisiseseks reisijateveoks ettenähtud veeremi ja tehnoloogilise varustuse soetushangete väljakuulutamiseks ning pärast pakkumuste esitamist ja valitsuselt täiendava heakskiidu saamist hankelepingute sõlmimiseks üksnes Eesti osas.
3. Reisirongiliikluse taastamisest ning raudteetaristu ehitamise ja taristutasude mõjust AS Eesti Liinirongid tegevusele
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Viimastel aastatel on ulatuslikud raudteetaristu ehitus- ja rekonstrueerimistööd mõjutanud Elroni tegevust, vähendanud reisijate arvu ning suurendanud kulusid eelkõige Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva liinidel. Pikenenud sõiduajad ja ebastabiilne sõiduplaan on toonud kaasa piletitulu languse ning kasvava töökoormuse vedurijuhtidele ja tehnikutele. Regionaal- ja põllumajandusminister annab valitsuse liikmetele ülevaate olukorrast reisirongiliikluses.
4. Riigi eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve eelnõudest
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Valitsus jätkab arutelusid riigi eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve üle. Hommikuses istungiosas käsitletakse kinnisvara, personali ja palgaküsimuste ülevaateid, Euroopa Liidu ÜKP fondide kasutamise kiirendamist ning CO₂ kauplemissüsteemist riigieelarvesse laekuva tulu kasutamise ettepanekuid.
Pärastlõunal jätkuval nõupidamisel on plaanis arutada riigi IKT vajadusi, õigusaktidest tulenevaid lisavajadusi ja varasemaid rahastamisotsuseid, samuti seadusandlikke muudatusi, mis tuleb teha enne eelarve eelnõu Riigikogule esitamist. Lisaks on päevakorras aastatevahelised eelarve ümbertõstmised, revisjonid ehk nulleelarve ja tõhustamiskavad ning riigieelarve baasseaduse muutmine.
5. Kohapeal algatatud teemad
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras annab valitsuse liikmetele ülevaate sigade Aafrika katku leviku viimasest seisust.
