Pressikonverentsi salvestust saab vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=5tB9ojon9dw
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Palun, peaminister!
Peaminister Kristen Michal
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! See oli nüüd uue valitsuse teine istung. See on lihtsalt meenutuseks kõigile nii koalitsioonis kui ka opositsioonis, sest mõnele ehk tundub, et me oleme juba sada aastat sama tööd teinud. Ei ole.
Ja nagu näete, töö käib sellise hooga, et erinevad ministrid kõik tahtsid siia pressikonverentsile pääseda. Selle tulemusena Rasmus istub nüüd ajakirjanike ridades. See ei tähenda, et ta oleks ajakirjandusse üle läinud, aga kunagi muidugi ei tea, mis tulevik toob.
(Jürgen Ligi kommenteerib)
Jah, nii on, tõsi, peaminister käskis.
Nüüd mõned märksõnad möödunud nädalast. Eks ta on loomulik, et kõik mõtlevad kaasa ja muretsevad maailma ja majandusolukorra pärast, see on enam kui mõistlik. Aga ma ütlen lihtsalt mõned saatesõnad sellele debatile.
On ju üdini selge, et kui me tahame majandust kasvama saada, peab olema eelarve korras ja kaitse kindel. See tähendab seda, et ära tuleb teha kärped avalikus sektoris.
Maksud ja kärped, nagu ma ütlesin ka oma mandaadi küsimise kõnes parlamendi ees, loomulikult pärsivad majandusaktiivsust. Sellest saavad kõik valitsuses olijad ja inimesed, kes majandusreegleid tunnevad või nendega kokku puutuvad, kindlasti aru.
Aga kui seda võrrelda ebakindlusega, siis ebakindlus mis tahes riigi asjaajamises ja korrast ära majapidamine on alati kallim. See on kallim majandusele, see on kallim pereelule, see on kallim kõikidele muudele asjadele. Ebakindlusest ei sünni uued asjad, ebakindlusest ei sünni kasvu.
Seetõttu kindlus on igal juhul oluline. Ja ma arvan, et see võiks olla esimene selline märksõna. Ma näen paljusid, kes üritavad avalikus ruumis öelda seda, et kärped ja maksutõusud võiks olemata olla. Aga ma meenutan alati, et alternatiiv on tegelikult ebakindlus, alternatiiv on tegelikult see, et me ei tee oma asju korda, me ei osta seda moona, mida Eestil kindel-olekuks vaja on. Ja ebakindlas maailmas ei saa olla riigi ja riigi asjade peale kindel. Nii et see alternatiiv, ma arvan, on kallim.
Selles valguses ma hea meelega, ütleme, alati refereerin toimetuste juhtkirju. Alati ei jõua seda teha, aga vahel siiski teen. Täna ma lugesin ka kõikide teiste toimetuste omad jõudumööda läbi ja vaatasin ka Äripäeva.
Ja Äripäev on väga sellise, ütleme, kena juhtkirja kirjutanud. Seal on tegelikult ära öeldud seesama mõte: edu sünnitab edu ja vastupidi. Kui me iseennast üles kütame, räägime seda turgu ja majandust väiksemaks ning elu ebakindlamaks, siis küllap see kõik ka saabub. Kes pole veel lugenud, saab seda [Äripäeva artiklit] lugeda.
Siin on viidatud sellele samale faktikontrollile, mille eest ma tänan ajakirjanikke ja inimesi netiavarustes. Nimelt, konjunktuuriinstituudi juhataja või direktor – mis iganes ta ametinimetus on – andis teada, et me oleme kohe Euroopa viie kallima riigi hulgas.
Faktid siiski, ka toimetuste kontrollituna, näitavad, et Euroopa majandusruumis oleme 15. ja Euroopa Liidus 12. kohal. Nii et ma saan aru, et fakt iseenesest tihtipeale ei riku head pealkirja või head lugu iseennast, aga on hea, kui need faktid ka teinekord järele kontrollitakse.
Turgu väiksemaks rääkida, majanduses ebakindlust tekitada ei saa olla eesmärk. Seda enam, et kunagi konjunktuuriinstituudi inimesed, mäletan – tunnistan, et olen nii vana, et mäletan seda aega, kui seal oli veel kadunud Leev Kuum ja Marje Josing – pigem otsisid alati seda pirni koridori lõpus, mitte ei rääkinud majanduse jaoks turgu väiksemaks.
Nii et eks kaubandus-tööstuskoda peab ka enda käest küsima, et kui konjunktuuriinstituut seda turgu räägib süngemaks, siis millist kasu sellest Eesti ettevõtlusele tõuseb.
Aga see ei ole üleskutse kellegi noomimiseks, vaid lihtsalt faktikontrolliks. Faktides tuleb olla täpne. Seda esiteks.
Teiseks, maksudest on ka veidi räägitud ja ma olen sotsiaalmeediasse pannud ka ise täiendavat informatsiooni. Eks seda tuleb ka tulevikus. Maksukoormusest võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega – Euroopa Liidu keskmine on umbkaudu 41% või 42% ja Eesti maksukoormus 2022. aastal on 33% ehk me oleme tagantpoolt 7. kohal.
Need on mitteametlikud hinnangud ja rõhutan, et need on ligikaudsed hinnangud, need ei ole täpsed hinnangud. Maksukoormus sellel aastal võib tõusta umbes 35% lähedale ja jõuda 2026. aastaks 36% lähedale.
Ja kui eeldada, et teiste Euroopa riikide maksukoormus ei muutu, oleks meie selle aasta maksukoormus endiselt Euroopa Liidu tagantpoolt 7. kohal, aga me ei ole isegi keskmise lähedal. Ja isegi 2026. aastal me oleksime tagantpoolt 11. kohal.
Seda on oluline tajuda, kui pidada debatti selle üle, kus me asume hindade poolest ja kus me asume maksude poolest, ning siis võrrelda seda tegelikult muu majanduspildiga.
Nii et seetõttu ma seda Äripäeva juhtkirja siin ka refereerin, et öelda tegelikult seda, et toimetustel, ajakirjandusel, nagu inimestel, kes debattides osalevad, on kindlasti kohustus neid fakte ise kontrollida ja jälgida, et see debatt ka püsib nendes raamides, kus faktid siiski loo fabula’ga kooskõlas on. Seda esiteks.
Teiseks, valitsuse üldise, ütleme, pildi puhul ma ütleksin nii, et majandusprognoosi me ootame augusti lõpuks – sellest saab rahandusminister täpsemalt rääkida –, vahepeal me tegeleme kärbete ettevalmistamisega, rahandusministeeriumist on ka teele läinud sedasama kärpemetoodika ametnike tasandil juba erinevatesse ministeeriumitesse.
Võin juba ette kinnitada, et kindlasti tuleb palju erinevaid mõtteid sellest, milline valdkond seal kärpe sees ei peaks olema. Ja võin ette kinnitada, et rahandusminister annab ainult innustust juurde selle kärpe tegemiseks, hoolimata nendest kirjadest.
Aga see, et valdkondades need kärped kindlasti mõjuvad ja 5% kärbet on väga mõjus kärbe, on kindel. Nii palju siis sellest.
Valitsuse enda päevakorrast rahandusminister räägib täpsemalt, [aga mina ütlen, et] meil oli seitse erinevat otsust. Võib-olla selline kõige pikem või suurem debatt oli täieliku tollikontrolli sisseseadmise üle.
Mõte on ikkagi selles, et kui me vaatame numbreid, siis Venemaa poole minevate vedude, kaupade ja kontaktide arv on kasvanud. Ja samal ajal, kui me räägime, et me tahaksime, et sanktsioneeritud kaupu sinna ei liiguks, ometi neid liigub. Ja ütleme, kes veel kui Eesti peaks selle tegevuse piiramise eesmärke mõistma.
Euroopa on hetkel augustikuisel puhkusel, aga kohe, kui puhkus läbi saab, Euroopas erinevate laudade taga me kindlasti seisame selle eest, et Venemaa sanktsioonid oleksid mõjusad, et sinna ei veetaks kaupa, millega pidada sõda Ukraina vastu ning õõnestada Euroopa, kaasa arvatud Eesti julgeolekut.
Aga see tähendab seda, et Narva-Koidula-Luhamaa maantee- ja raudteepiiripunktides Eestist väljuval suunal hakatakse sujuvalt rakendama täielikku tollikontrolli. See algab 8. augustist, aga detailidest räägib täpsemalt rahandusminister. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Piret Hartman!
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tere päevast! Mina jätkan ka majanduse teemadega, aga seekord põllumajanduse teemadega, mis ei ole kuidagi vähem tähtsad.
Täna võeti valitsuses vastu mitmed olulised muudatused ja mitmed olulised eelnõud saadeti riigikogu poole teele. Mõne sõnaga neist.
Kõigepealt, taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu saadeti riigikogu poole teele.
Selle eesmärk on säilitada elurikkust ja mitmekesisust. Meil on mitmed pärandsordid, mida väiksemates kogustes kasvatatakse ja soovitakse tegeleda nende paljundamisega.
[Tuleks aga] vähendada bürokraatiat nii, et need ettevõtted, kes sellega tegelevad, ei peaks igal pool seda kõike registreerima, kuna tegemist on tuntud-teatud sortidega, ja eesmärk on, et nad saaksid seda lihtsasti teha ja sellega mitmekesisust hoida. Sellepärast selline [seaduse]muudatuse eelnõu.
Siin on mitmeid muudatusi veel, aga kõigil on endal võimalik nendega tutvuda.
Siis muutsime määrust „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded“. Peamiselt puudutab see mõdu tootjaid. Neil on olnud Eestis oluliselt karmimad tingimused kui teistes Euroopa riikides, muutsime nende tegutsemise õiglasemaks võrreldes teiste riikidega.
Kolmandaks kujundas valitsus Eesti seisukohad seoses hülgetoodete kauplemisega Euroopas. Hetkel on selline diskussioon käimas. Meie leiame, et teatud kogustes võiks olla hülgetoodetega kauplemine võimalik, sellepärast et sellega me toetame ka oma rannapiirkondade kogukondi.
Loomulikult teeme seda ainult n-ö õiglases mahus. Meil on Eestis väga palju hülgeid, 6000, ja ainult ühte protsenti neist on võimalik küttida.
Loomulikult, teine pool on see, et hülged võtavad väga palju ka meie kalavarudest, nii et nende populatsiooni tuleb hoida kontrolli all. Aga eesmärk on ka see, inimesed, kes sellega tegelevad, saaksid neid tooteid turustada.
Need olid valitsuses meie punktid.
Aga sel nädalal võttis riigikogu vastu väga olulise muudatuse, mis mõjutab kohalike omavalitsuste rahastamist. Ehk siis rahva seas tuntud Robin Hood jõudis kolmanda lugemisega lõpuni.
Nii et järgmisest aastast muutub kohalike omavalitsuste rahastamine õiglasemaks. Loodame sellega piirkondade vahel tekkinud lõhesid vähendada ja tagada Eesti inimestele head avalikud teenused kõikjal Eestis.
Jälgime meie ministeeriumis tähelepanelikult seda, mida teeb kliima meie sektorile. Meil olid eile Lõuna-Eestis väga karmid ilmastikutingimused, suur vihmasadu.
Tänaseks teame, et on hästi suuresti mõjutada saanud Kadarbiku tootmine siinsamas Tallinna lähedal – peaaegu pool toodangust on hävinud. Oleme pöördunud ka Euroopa Liidu komisjoni poole selleks, et saada katet ettevõttele tekkinud kahjude hüvitamiseks. Aga vaatame pingsalt ka seda, mis toimub mujal Eestis.
Ja võib-olla viimase teemana mainin seda, mis on kerkinud sellel nädalal, nimelt Omniva küsimus. Äripäev on tõstatanud selle teema, et valitsus on võtnud seisukoha, et tuleb vaadata üle riigiettevõtted ja minna kas erastamise teed või mitte.
Ütlen siinkohal välja ka selle, et hetkel me seda küsimust põhjalikult kaalume ja teeme siin koostööd Omnivaga. Loomulikult avab see meile teatud võimalusi, aga riigi eesmärk on eelkõige avalike postiteenuste kättesaadavuse tagamine ja see meie põhimõte kogu selle teema juures. Aga täna annan Äripäevale selle kohta ka natukene pikema kommentaari ja [räägin, mis on meie] seisukohad. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun nüüd Liisa Pakosta.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Justiits- ja digiministrina ma muidugi ei ole väga õnnelik selle Robin Hoodi kasutamise üle. Me kindlasti koalitsioonis robinhoodlust ei harrasta, aga vast leiab mingi parema nime sellele. Ka see, Tõde ja Õigus, on vale.
Aga meil oli üks punkt, mida on ka meedias laialt kajastatud, ehk siis Andrei Ševljakovi väljaandmine Ameerika Ühendriikidele. Meil on Ameerika Ühendriikidega 8. novembrist 1923. aastast leping, et me sellised raskemad kurjategijad anname üksteisele vastastikku ikkagi välja, kui teine riik seda taotleb.
Nüüd on ka kõik kohtuotsused sellel suunal jõustunud. Ja me valitsuses otsustasime seda teha.
Kuidas otsustab Andrei Ševljakov, kas ta kaebab selle valitsuse otsuse veel halduskohtusse või mitte, on tema otsustada. See võimalus tal veel jääb. Nagu me varasemast teame, seda suure tõenäosusega kasutatakse.
Aga tõesti on meediasse jõudnud ka vanglateenistuse küsimus. Meil on Eestis vanglates ikkagi täisrelvastatud korralikud julgeoleku tagajad, kes iga ära jooksnud vangi ükskõik kuskohas kohe maha jooksevad ja meie seda sisejulgeolekut tagavad. Nii et seda me vaatame hea kolleeg Ligiga tõesti, edasi. Käisin ka Tallinna vanglas kohapeal ise sellega tutvumas ja ka Ukraina kolleegiga rääkimas.
Aga ma kommenteeriks seda seemnete ja sibulate eelnõu, millest Piret rääkis. See tegelikult näitab seda üldist suunda, kuhu me kärbetega muuhulgas liigume. Ehk me tahame, et me ei kontrolli ülemäära palju väikeseid ja keskmisi ettevõtteid. Me usaldame inimesi. Ja eriti me usaldame neid, kes on tõesti väiksemad tegijad. Me võtame ju selle eelnõuga maha riigi kontrolli väga olulisel määral ja sellises kohas, kus seda pole mõttekas teha.
Peipsi sibul on vast kõige tuntum näide sellest. Peipsi sibula n-ö väikseid sibulaid saab palju vabamalt ja mugavamalt siis edasi müüa. Aga see peaks andma kärpe-eesmärgi täitmist ka sedapidi, et kui meil on vähem kontrolle seal, kus me saame inimesi tegelikult usaldada, siis see tähendab seda, et meil on ka vaja vähem kontrollijaid. Ja see on kindlasti üks suund, kuhu me liigume.
Hülgetoodete kommentaariks, tõesti, kui keegi veel ei ole kuulanud, siis kuulake Anu Raua väga head Ööülikooli loengut, kus ta näitlikustab seda, kuidas tegelikult on keskkonnale kasuks see, kui me surnud looma lõpuni ära kasutame, sellest kõikvõimalikke tooteid teeme. Tema tõi näite, et isegi lamba munandikotist saab teha rahakotte.
Ehk need hülgetooted on, nagu Piret ka ütles, tegelikult aastasadu olnud meie kultuuri osa. Me ei leia, et Euroopa Liit peaks siin tulema seda reguleerima.
Hästi palju on küsitud ministeeriumite kokkupanemise kohta. Sellest me räägime pikemalt järgmisel nädalal, aga saan kinnitada, et meil on hea koostöö.
Otsime selliseid lahendusi, mis oleks Eestile kõige paremad, kõige tõhusamad, kõige ökonoomsemad ja kus ei jääks sisse dubleerimisi. Seal on mõned sellised n-ö servaalad, mida me veel sätime. Aga üldiselt on sektori tagasiside olnud väga positiivne.
Ja eile õhtul käisin Kehtna kutsekoolis – üliäge, RIA on selle teinud, seal on tüdrukutele tehtud selline kübervõlurite laager, rahvusvaheline, suur. Ka seal arutasime seda. Ja tõesti, isegi 13-aastased lapsed saavad hästi aru, et õiguste kaitse kogu selles kübermaailma, digimaailma arengus on ülioluline ja väga-väga tore. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Jürgen Ligi!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Mina arvan vastupidi, et riigi asi on ikkagi kontroll taastada oma rahanduse üle, oma piiride üle, ja sellest ma ka räägin. Mittekontroll on rohkem erasektori teema.
Aga enne ma mainin paar sõna majandusest. Kõigile, kes räägivad sellest, kuidas maksud pärsivad majandust: tegelikkus on ju nii, et seni, kuni riiki väiksemaks ei saa – aga üldine meelsus on ju selline, et riik on meil liiga õhuke, ja see kipub peale jääma –, igatahes juba tehtu ärakaotamine on reeglina hästi valus, tänapäeval, vanasti läks see võib-olla suurema konsensusega, aga praegu leidub ikka keegi, kes vastu hakkab ja endale ka erandeid küsib.
Sel juhul … Noh, ei ole sellist igiliikurit olemas, et riik makse ei kogu ja siis võtab kogu aeg laenu peale.
Tegelikult me peame oma riigi funktsioonid ära katma põhimõtteliselt ju maksudega. Ja alternatiiv ei ole see, et me käime kogu aeg pangas ja siis kulutame seda raha. Pangas paraku tuleb käia sellepärast, et see tõde vahepeal ära ununes ja halvemate aegade saabudes meil tegelikult tugevusvaru ei jagunud.
Nii et ärge ostke seda juttu, et maksud pärsivad majandust. Kõik sõltub, mis on alternatiiv. Kui nad on liiga kõrged, siis küll, aga kui neid ei ole, siis on veel hullem. Ja keegi ei saa majandusega tegeleda, kui riiki põle. Turvaliselt [ei saa] tegeleda.
Nüüd hea uudis ka majandusest. Täna saime teada – mina kui suur peremees nüüd –, et üldkoosolek jälle, Eesti Energia on oma kasumit kahekordistanud.
Hulk inimesi on maruvihased. Mina rõõmustan. Ja ma arvan, et kõigil neil vihastajatel on ka põhjust rõõmustada, sest see tähendab ju tegelikult ainult seda, et Eesti Energia saavutab börsil suurema turuosa. Ta suudab toota odavamalt ja suurendada sedapidi oma sissetulekut. Tarbija tegelikult sellest kokkuvõttes rohkem ei maksa, kui Eesti Energia asendab oma fossiilenergiat taastuvenergiaga. Tarbija võidab parema keskkonna ja puhtama südametunnistuse. Ma loodan vähemalt, et see jõuab ka südametunnistuseni.
Ja see, mis konjunktuuriinstituudi kohta öeldi. Ma tahaks ka väga üle rõhutada, et ega ikkagi konjunktuuriinstituudi asi ei ole rääkida majandust kogu aeg alla ja siis uurida, et kui alla ta läks. See on praegu niimoodi juhtunud, et on käidud riigikogus seda juttu ajamas. See paradigma muutus on täiesti totaalne. Ja ammugi ei ole konjunktuuriinstituudi asi poliitilist konjunktuuri kujundada ja siis uurida ja öelda, et vot, nüüd on lahendus selles – nii nagu on viimasel juhtunud.
Nüüd aga see, mis ma kontrollist rääkisin, riigikontrollist. See puudutab muu hulgas piirikontrolli. Peaminister seda mainis, et me oleme otsustanud kehtestada täielikku piirikontrolli. See tähendab seda, et iga piiriületaja satub kontakti riigivõimuga, riigikontrolliga, ma rõhutan, bürokraatiaga.
Ja Euroopa Liit, ma arvan, sellest ainult võidab. Mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liit, mis on ju tegelikult piiri mõttes üks ja sama, aga muus mõttes ka üsna kokkulangev.
Nüüd, mida see tähendab? Või õieti eesmärk on jah, muidugi, Venemaa sanktsioonid, see piirikontroll tähendab väljuvat suunda. Selle koha pealt oleme me natukene erinevad Euroopast kui tervikust, et sissetulev suund on meil juba päris hea kontrolli all, kultuur on parem, töö on tõhusam, aga ka ületuste arv ei ole nii massiline kui mõnel teisel suunal. Ja nüüd see, mida me teeme, on ikkagi väljuv suund.
Ja on põhjust. On põhjust, sellepärast, et meie kaudu liigub ikkagi, õieti on see hakanud – ei tea küll, miks –, paari aastaga on alanud tihe sanktsioneeritud kaupade läbivool.
Meil küll deklareeritakse sihtkohana kolmandaid riike. Aga me ei usu seda. Ja elu näitab ka, et see kaup ei jõua sinna, vaid poolel teel – enamasti Aasiasse – see peatub kusagil Venemaa avarustes. Seal hulgas on väga koledaid asju, rohkem militaarseid või ka segakasutusega kaupa, on sularaha suurtes kogustes. Ja on selge, et meie kaudu [midagi kuhugi] sokutatakse.
Täielik piirikontroll tähendab, nagu öeldud, täielikku kokkupuudet Eesti riigiga. Reisijate puhul seisneb see kõigepealt selles, et visuaalselt toimub – justiitsminister ei luba seda öelda ja ma siis ei ütle – profileerimine. Jätan selle ütlemata.
Liisa-Ly Pakosta
Ma ei öelnud seda.
Jürgen Ligi
Ei öelnud, jah? Sa kuulsid valesti. Küsitletakse, aga tegelikult on see ju riskihinnang. Nii nagu me eluski orienteerume ikkagi silmade ja meeltega, et [otsustada,] kus on ohtlik, ja sellele siis reageerime teisiti kui nendele, mis ohtlikud ei ole. Meeldivusega on, muide, sama lugu.
Ja edasi, kui on riskid ära hinnatud või ka juhuvalimi korras ei kao seegi kuhugi, siis isiklike asjade täiendav kontroll. Samal põhimõttel võib toimuda ka alguses täiendav kontroll ja siis isiklike asjade täielik kontroll, kui asi tundub halb asjade läbivalgustamisel, jne.
Transpordivahendite puhul on asi sarnane. Kõigepealt inimesi küsitletakse – kõigepealt mitte ainult ei vaadelda vahendeid, vaid ka küsitletakse juhti ja vaadatakse ka pagasiruumi. Vastavalt riskidele võib see asjade läbivaatus olla põhjalikum või samm edasi, täielik koos läbi valgustusega.
Ja kaubaga on samamoodi – inimest küsitletakse, alati, vaadeldakse kaupa, kontrollitakse dokumente, vajaduse korral tehakse täiendavat kontrolli, sh läbivalgustust. Ja vajaduse korral, kahtlustuste puhul on mahalaadimine, avamine, ülelugemine.
Põhjused. Nagu ma ütlesin, et kuigi meil üldiselt on pikas perspektiivis piiriületuste arv või kaubavedu kenasti vähenenud, lühiajalist tõusu võib küll poole aasta jooksul olnud, on sanktsioneeritud kaup läinud hästi populaarseks.
Ütleks ka, mis need kahese kasutusega kauba avastused on, illustratsiooniks. Droonid – selge, populaarne asi –, Starlinki komplektid, relvaosad, nagu padrunisalved, sama ka automaatidel, püstolitel ja automaatidel, militaarriided, sh NATO riikide sõjaväevormid, sukeldumisvarustus. Nii et sihuke igati huvitav kaubandus käib. Me võtame selle siis nüüd [pihtide] vahele.
Nädala jooksul see protseduur käivitub. Seda on juba katsetatud. Ja katsetus, mõnetunnine, näitab, et tegelikult peavad pätid ja sõjardid ikkagi Eesti tollist ja politseist üksjagu lugu, väga palju avastusi ei ole. Aga siit ei tohi ka miski läbi pääseda, see on meie eesmärk.
Muidugi võib küsida, kuidas siis reisijate vedu selle all kannatab. No eks ta ikka kannatab, aga ega sinna Venemaale nüüd nii asja ei pea tingimata sõja ajal olema, on ka ju võimalik piir täiesti kinni panna, Soomes seda tehakse.
Kannatust sel juhul! Kui ikkagi väga suur vajadus on Venemaale minna, siis [varuge] kannatust. Ei maksa üllatuda ka, kui läheb mõni asi natuke kehvemini kui tavalisel turismireisil. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, Erkki Keldo!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jah, aitäh! Tere ka minu poolt! Väga hea meel on tõdeda, et põhimõtteliselt kõigist eelnevatest kõnelustest üks põhinurgakivisid oli majandus.
Kui tänane valitsus ametisse astus, siis sai öeldud konkreetselt, et selle valitsuse kaks kõige suuremat nurgakivi on kindlustunde andmine läbi julgeoleku, tänu millele saab Eesti majandus ja majanduskeskkond kasvada, saab kindlustunde siia investeerida.
See nädal on päris palju majandusest ja meie olukorrast räägitud. Siinkohal võib veel meelde tuletada, et kuigi meie majandus on hetkel ka veel tulenevalt sõjast Euroopas ja välisturgude vähesest nõudlusest keerulises olukorras, siis ka sellessamas konjunktuuriinstituudi uuringus, kui andmeid vaadata, on näha tegelikult esimesi paranemise märke.
Eile ka statistikaamet ütles, et küll aastases võrdluses, jah, meie majandus langes 1,7% SKT-st, aga kvartalite võrdluses oli kasv 0,2%. Ehk siis esialgsetel hinnangutel saame öelda, et Eesti majandus on väljunud üheksa kvartalit kestnud langusest ja SKT langus on üldiselt aeglustumas.
Samamoodi sellessamas konjunktuuriinstituudi analüüsis tegelikult eksperdid ja majandusteadlased just väitsid seda, et majanduskliimaindeks, mis koondab hetkeolukorra ja kuue kuu tulevikuväljavaateid, on viimase kahe ja poole aasta kõrgemal tasemel. Ehk siis inimesed on tuleviku suhtes kergelt optimistlikud.
Ja kui me nüüd vaatame, mis on siis meie valitsuse uued prioriteedid majanduses, majanduse konkurentsivõime tõstmisel, siis, nagu me oleme öelnud, me soovime, esiteks, kiirendada planeeringuid.
Kui siin on potentsiaalseid huvilisi, kes soovivad Eesti majandusse investeerida, siia uusi tööstusi luua, nad soovivad, et riik vähendaks bürokraatiat, kiirendaks menetlusi, et riik oleks stabiilne partner.
Samamoodi oleme kokku leppinud, et me vaatame otsa tööjõupuuduse küsimusele. Üks osa sellest on kindlasti Eesti-sisese inimeste kvalifikatsiooni võimaliku ümberõppetegemine läbi kutsehariduskeskuste kutseharidusreformiga.
Teine teema, mida väga pikalt on ettevõtjad ja tööandjad rääkinud, on see, et me vajame siia kvalifitseeritud tööjõudu. Siinkohal on, ma arvan, ka aus otse öelda, et ei tasu kindlasti inimesi hirmutada. Kõike seda tehakse ju koostöös sisejulgeolekuasutustega. Siia tulevad inimesed ainult siis, kui neil on olemas tööandja, ja nad peavad tõenäoliselt minimaalselt vähemalt üle Eesti keskmist palka saama. Need on inimesed, näiteks, OSKA hinnangul, kes on meil puudu. Need on eelkõige töötlevas tööstuses olevad inimesed.
Näiteks, üle 100 lõpetaja jääb aastas puudu mehhatroonikute, masinate ja seadmete tehnikute, puittoodete konstruktsioonide valmistajate hulgas, töömasinate tõsteseadmete operaatorite hulgast. Üle 50 inimese aastas jääb meil puudu metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajate hulgast, tekstiili, rõivaste ja jalatsite tootjate hulgast.
Need on need inimesed, kes tegelikult siia tulles panustavad meie majanduse lisandväärtusesse. Nendesamade maksulaekumistega on võimalik rahastada meie haridussüsteemi ja tervishoiusüsteemi ning pakkuda avalikke teenuseid.
Sellepärast kindlasti ka minu üks suur väljakutse on leida võimalikult mõistlik tasakaal ja paindlikkus, et siia saaksid tulla need inimesed, kes tahavad panustada meie majandusse. Ilmselgelt peavad nad ka arvestama meie ühiskondlike normide, kultuuri ja tavadega, see on ka iseenesestmõistetav.
Teine suur teema puudutab eksporti. Nagu me teame, jõukamaks saame siis, kui me suudame enda teenuseid ja tooteid võimalikult kõrge lisandväärtusega Eestist väljaspoole müüa. Kavatsen juba homme külastada ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutust, mille alla kuuluvad nii välisinvesteeringute keskus kui ka ekspordiga tegelevad inimesed. Seal ka kindlasti lähiajal on oodata erinevaid uudiseid ja tegevusi.
Ja muidugi see, millest ka peaminister rääkis: ettevõtjatele on vaja stabiilset majandus- ja maksukeskkonda. Sellepärast me oleme algusest peale mõelnud ette kolme aastat enda plaanid nii maksumuudatustes kui ka riigi tegevustes. See on samamoodi väga oluline.
Ja veel tegelikult sellest nädalast häid uudiseid ka õiglase ülemineku fondi kohta. Nimelt, sel nädalal tulid väga head uudised Ida-Virumaalt. Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus sulges Ida-Viru suurinvesteeringute toetuse taotluse vastuvõtu, kuna eelarve on täielikult ja isegi kerge ülekattega kaetud.
Mida see praktiliselt tähendab? Praktiliselt tähendab see seda, et lähiaastatel rajatakse Ida-Virumaale väga palju uusi tehaseid, tööstuseid ja muid projekte, mis aitavad kogu piirkonnal minna üle uuele keskkonnasõbralikumale majandusmudelile, ja mis muidugi kõige olulisem, see aitab luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti.
Kui veel natuke aega tagasi tundus, et on kartus, et õiglase ülemineku fond ei tule täis Ida-Virumaale, kuna ei ole piisavalt huvi, siis meetmed said üle vaadatud ja väga hea meel on öelda, et nüüd on see täis ja kartus oli asjatu.
Veel natuke numbritest. Toetuse eelarve kokku on 144 miljonit, millest juba rahastusotsuseid on tegelikult 80,5 miljoni euro eest tehtud. Ja võib-olla kõige tuntumad projektid, mis rahastust saavad, on juba kokku lepitud. Neo Performance Materials, mis tegutseb magnettehasena. Projekti kogumaht ulatub lausa 100 miljonini ning toetus moodustab sellest 18,7 miljonit.
Teine hea näide on EstProtein Foodtech, mis rajab Jõhvi ligi 30 miljonit eurot maksva proteiinitehase.
Samamoodi Fortaco Estonia OÜ, mis valmistab keerulisemaid terastooteid.
Ehk need on reaalsed uued ettevõtted, uued töökohad, mis aitavad meil kõigepealt majanduskasvuni jõuda ja tulevikus ka kiiremat majanduskasvu saavutada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Ja nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Üks küsimus on.
Eget Velleste, Äripäev
Küsimus rahandusminister Jürgen Ligile. Te ütlesite, et Eestist on käinud tihe sanktsioneeritud kaupade edasiliikumine. Mis andmeid või numbreid oskate selle tiheduse näitlikustamiseks tuua?
Jürgen Ligi
Tegelikult ma ütlesin, et suhteliselt hea oli see – kuidas siis öelda, vastik sõna „piloot“, aga – piloteerimise tulemus. Nende tundide jooksul, kui ette teatamata sajaprotsendiline kontroll kehtestati, oli avastusi üks koma millegagi protsenti.
Ma vaatan, kas minu pildimaterjalis on ka natukene arve ja kas mulle tundub, et ma tohin neid avaldada. (Lehitseb pabereid.) Ma vaatan korra.
Kaubavahetust transiidina. See on siis nüüd üle … Jah, see periood on ka alates 2021. aasta detsembrist. Tollal oli käimas juba täie hooga see, mida on võib-olla maha magatud siin paljudes avalikes tekstides – täie hooga oli juba pool aastat käinud energiasõda, aga meie avastasime umbes sel ajal energiahindade tõusu. Siis neid sanktsioone veel polnud, aga siiski natukene saab hinnanguid anda – kui märtsis need kehtestati, siis on suurusjärk ühikut ennast 432 miljonit transiidi väärtus. Ja parematel aegadel – nende lurjuste jaoks parematel aegadel – on see pigem tuhandetes … Kas see on tuhandetes? Ei saa olla miljonid. Ei, ikka miljonid.
Kujutage ette, 400 miljonit kohe alguses. Sest see puudutab ju kogu … Mingi ettekujutus on, et piir on väga kinni, aga see päris tõsi ei ole, tegelikult ju need kaubaautod on sõitnud. Ja parematel aegadel ta on siin 6 miljardi kandis. Kuu jooksul.
Ma loen jooniselt, nii et ma vabandan, et ma olen nii kohmakas. Ma ei olnud valmis selliseks küsimuseks.
Jah, peaaegu 7 on tipp, ja selle aasta rekord on jah ka üle 6. Nii et igal juhul käive üle piiri on päris kole, aga sanktsioneeritus ei tähenda seda, et on nagu kuritegelik, et on kaubavahetus, vaid tähendab seda, et deklareeritud on mõni muu sihtkoht kui Venemaa.
Aga me ei usu seda, et Kesk-Aasia on hakanud … Et Eesti on hakanud oma majandust ümber tegema sellisel määral. Aitäh!
Eget Velleste
Mul on teine küsimus ka rahandusministrile. See on seoses ettevõtete kasumi maksustamisega alates 2026. aastast. Millal siis võiks selguda selle maksu kogumise viis? Ja kas sama aastanumbri sees on mõistlik oodata ka maksulaekumist?
Jürgen Ligi
Kuidas ma seda nüüd ütlen? See maksulaekumine peab meil vastama loomulikult riigi rahanduslikele hädavajadustele, need on koledad, kole suured ja maksumaksjat kindlasti ei rõõmusta. Aga ei tohi toimuda ka tagasiulatuvalt maksustamist. Nii et see tehniline lahendamine – kui see on ära toimunud, eks me siis anna märku. Ma praegu ei lisa midagi, ei spekuleeri rohkem.
Iseenesest on käinud ju alternatiivide otsimine ja pakkumine ja nende ülevaatamine, et kuidas seda asja siis lahendada, enne ja pärast. Kolme erakonna läbirääkimistoimkonnad on kokku leppinud sellises, ma ei tea, kas siis öelda ilmavaatelises või tasakaalukas maksude jaotamises majanduse seisukohalt, kuivõrd Äripäeval kõik need kõik otsused tohutud ei ole. Igal juhul selline tulude maksustamine majandusele stiimul pole, aga noh, nagu on palju räägitud, nagu sai ka siin mainitud juba, ega see ei ole alternatiiv, et me ahmime kogu aeg, selle asemel, et makse koguda, laene kokku.
Ka see pole lahendus, kokkuvõttes lõpuks muudab see ettevõtete laenu hinna kõrgemaks, kui me nii niimoodi käitume. Aga igal juhul riigi toimimise võimalusi…
Noh, ühe asjana näiteks on ettevõtjatega käinud käinud arutelu, kas seda maksuobjekti ettevõtetele muuta. Ma pigem olen skeptiline, et see vastab samadele sotsiaalsetele eesmärkidele.
Kui me näiteks hakkaksime kuidagi tööjõukulu lisamaksustama, et see oleks nagu parem variant majandusele, või rääkimata poliitiliselt või sotsiaalselt.
Aga need on veel otsustamata asjad. Lõplik lahendus tuleb siis, kui tuleb lõplik lahendus. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Üks küsimus veel, kui jõuame.
Jürgen Ligi
Aga no ma mainin ära, et ettevõtetega arutelu ei käi selles vormis, nagu ta käib tihti opositsioonierakondade suu läbi või ka, mis seal salata, meedia kaudu, et ettevõtted on maruvihased jne.
Me tegelikult suhtleme, kuidas öelda siis, edumeelsemate või esinduslikumate inimestega ja nad tegelikult mõistavad, et rahandus ei saa niimoodi lohisema jääda ja et tegelikult riik peab julgeolekusse oluliselt rohkem panustama.
Siin on arvatud küll, ka kõva häälega, et laen asendab seda. Aga selle jutu on ka ettevõtjad tegelikult mõistlikult tagaplaanile lükanud. Laen ei asenda … Laenu peale ei saa rajada julgeolekut, mille probleem on pikem kui hetk. Ja sellepärast me peame ikkagi maksubaasiga ka järele tulema. Aitäh!
Ott Tammik, Bloomberg
Küsimus peaministrile seoses Ungari otsusega Venemaalt ja Valgevenest rohkem tööjõudu lubada enda riiki. Välisminister ütles eile ERR-i intervjuus, mis tema sellest arvab. Nagu ma aru sain, tema toetaks isegi Ungari hääleõiguse äravõtmist.
Kas te samuti toetate seda? Kas järgmisel Euroopa Ülemkogul te plaanite seda arutada? Ja mis lahendusi te näete? Aitäh!
Kristen Michal
Aitäh! Kaks sõna kõigepealt sellest, millest Jürgen rääkis, ja siis räägin korra sellest ka.
Koalitsioonis lepiti üldiselt kokku, nagu koalitsioonilepetega tihtipeale on, printsiipides. Printsiibid sõnastavad selle, et julgeolekumaks on võimalikult laiapõhjaline.
Ja noh, oleme ausad, nagu Äripäeva juhtkiri -- nagu on selgunud, ma neid loen, loen ka teisi juhtkirju, prillidega inimesed loevad üldse palju –, see tähendab seda, et seal alguses leiti, et tehti sigadus, ja nüüd on leitud, et üldiselt ettevõtete maksustamine on mõistlik, tuleb lihtsalt leida arukas printsiip.
Sellest printsiibist lähtuvalt me ettevõtlusega suhtleme. Ja ettevõtjatelt on tulnud juba erinevaid ettepanekuid, kuidas seda teha, sest ega see… Noh, ütleme nii, et julgeolek on kõigi asi. See puudutab kõiki. Kui riigis on asjad korras, riigi asjad, muu hulgas ka rahandus, [siis on hästi]. Aga me ei tee seda ainult eelarve tasakaalu pärast.
Ma saan aru, et kõigil võib olla väike ettekujutus, et reformierakonnas käib nii, et kui noor inimene tuleb reformierakonda, siis küsitakse, kas tema jaoks on ema-isa kõrval eelarve tasakaal kõige tähtsam.
Aga meie jaoks siiski on [tähtis] riik ise – et see riik toimiks, et riik oleks kindel ja et siin ei oleks kahtlusi selles suhtes, kas siia saab investeerida, kas siin saab tunda ennast kindlalt, kas siin saab ka peret kasvatada.
Nii et riigi kindlus on ikkagi see baas, millelt majandus saab kasvama hakata. (Jürgen Ligi kommenteerib.) Jah. Seetõttu ei ole ka sellist, ütleme, kitsendavat tingimust, kuidas seda teha.
Nii et me otsime seda, et see võimalikult ühtlaselt jaotuks. Ja ma olen kindel, et ettevõtjad nagu sõnades nii ka tegudes on nõus panustama. Vähemalt omavahelistes vestlustes ja muuhulgas osa ka avalikult on öelnud, et loomulikult tulebki panustada.
Nüüd, mis puudutab Venemaa ja Valgevene kodanikke, seda lihtsustatud ligipääsu, siis loomulikult see, mida välisminister on kirjeldanud, on minu meelest adekvaatne. Ja see teeb muret. See ei ole mõistlik. Ungari flirt selliste riikidega, kelle väärtused meiega kuidagi ei kattu, ei ole mõistlik.
Oma esimesi telefonikõnesid – ilmselt võib-olla avalikkuses vähem, aga kuskil sotsiaalmeedias on seda ka kajastatud – oleme alustanud meie lähiriikidest: Soomest, Balti riikidest, aga muuhulgas oleme rääkinud ka Ukraina presidendi ja peaministriga.
Eile tegin telefonikõne Poola peaministrile, kellega me seda küsimust samamoodi arutasime.
See kindlasti on kogu Euroopas täiesti kandev mure.
Kas see jõuab artiklini 7, nii et me üritame peatada Ungari hääleõiguse? Kas see jõuab selleni, et teha Ungari eesistumine lühemaks? Kui puhkus Brüsselis läbi saab, Euroopas tervikuna augustis, kui tuleb Ülemkogu, mina lähen sinna laua taha esimest korda, aga kindlasti Eesti ei saa seda lihtsalt niimoodi [lihtsalt pealt] vaadata. Meie arvates see kindlasti ei ole mõistlik.
Tuleb arutada, kas see toob kaasa mingeid tagajärgi, kas see toob kaasa täiendavaid piirikontrolle, erinevaid samme. Ei saa olla nii, et keegi on Euroopa eesistuja, aga siis ta kasutab seda positsiooni Euroopa Liidu väärtuste õõnestamiseks. See kindlasti ei ole aktsepteeritav.
Kuidas me sellele vastu astume? Milline on teiste riikide positsioon? Eks me siis seal laua taga seda arutame. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Täna lõpetame.
