Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=ycGi4e73QPk
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsus istung on tänaseks lõppenud, alustame pressikonverentsi. Ja alustab nagu ikka peaminister Kristen Michal. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Räägin põhiliselt kahest teemast, üks puudutab julgeolekut ning teine puudutab põllumajanduses toimuvat ja toidutootmises toimuvat laiemalt.
Viimastel päevadel on väga palju suhtlust olnud Ukraina teemal, kuna on tulemas USA presidendi ja Venemaa presidendi vaheline tippkohtumine Alaskal. Olen mina palju seda suhtlust pidanud, on välisminister palju suhtlust pidanud, teised, meie diplomaadid ja võtmeisikud on seda suhtlust pidanud.
Olen rääkinud pikemalt president Zelenskõiga, olnud korduvalt kontaktis ja vestelnud meie naaberriigi presidendi Alexander Stubbiga, samuti olen olnud kontaktis paljude teistega, nii Euroopa liidritega kui ka väljastpoolt Euroopa liitu Ühendkuningriigiga, ja nii edasi, ka Emmanuel Macroni ja teistega.
Üldine positsioon on ikkagi see, mis Eestil on: jõuga territooriume muuta ei tohi. Meie ei tunnusta jõuga alade ära võtmist. See on meie muutumatu positsioon, selle ma olen välja öelnud ja seda on ka meie avalikud sõnumid igale poole edastanud.
Riikide territoriaalne iseseisvus, territooriumi puutumatus ja suveräänsus peab olema tagatud. Sellega meie nõus ei saa olla, et territooriume kuidagi muul moel muudetakse.
Eile oli meil videosilla teel eraldi Ukraina tahtekoalitsiooni pikem kohtumine, kus olid koos nii Euroopa liidrid, maailma liidrid kuni Kanada ja Jaapanini välja kui ka Ameerika Ühendriikide esindajad, asepresident J. D. Vance ja kindral Kellogg. Ja seal käidi täpselt seesama positsioon üle. Seal ka ma meie positsiooni kirjeldasin meie liitlastele ja nendele, kes kogu seda kohtumist ette valmistavad.
Ma arvan, et Euroopa positsioon on läinud päris tugevalt avalikkusele kõlama, see positsioon on läinud Ukraina toetuseks, samuti on see sõnum läinud Ameerika Ühendriikidele.
Nii et ma ütleksin, et vähemalt praegu … Ma mäletan erinevaid selliseid, kuidas öelda, ärevushetki näiteks enne Haagi NATO tippkohtumist, mis lõppkokkuvõttes läks oluliselt paremini, kui paljud muretsejaid arvasid.
Ma ei taha täna kutsuda inimesi üles optimismi kalduma või langema. Aga ma ütlen nii, et Euroopa on väga tugevalt Ukraina toetusel, ta on andnud oma positsioonid, Eesti sealhulgas, Euroopa Liidu liikmena, aga ka otse oma liitlastele. Väga palju tööd selle nimel tehakse ka kuluaarides, mis avalikult alati välja ei paista, ja sotsiaalmeediasse kõiki kõnesid üles ei panda. Nii et väga palju tööd on tehtud.
Ja ma ütleks, et see kohtumise pilt ongi umbes selline, nagu ka maailma ajakirjanduses on kirjeldatud ja ka Eestisse peegeldatud, et üldiselt selline hoiak on ikkagi pigem optimistlik. Ukraina asju saab ikkagi arutada ainult Ukrainaga. Ukraina asju ei saa arutada ilma Ukrainata. Ja see on kindlasti päris oluline printsiip, mida kõik edasi annavad.
Meie omalt poolt teeme kõik selleks, et olla Ukrainale kindel tagala, et Ukraina heaks: alati, mis iganes hetkel ta saab loota Põhjamaade, Baltimaade ja Euroopa peale laiemalt, samuti väljaspool Euroopa Liitu olevate liitlaste peale, et teha, mis iganes on vaja, ja survestada Venemaad.
Meie positsioon on olnud ka see, on jätkuvalt edasi selline arusaam, et Venemaalt viisakuse ja soojade sõnadega ei saa mitte midagi, selleks on vaja survet avaldada, selleks peavad püsima sanktsioonid. Mitte millestki ei saa järele anda.
Ja head usaldust Venemaa vastu ei ole. Kui nad midagi lubavad, siis üldiselt on neil kombeks neid lubadusi murda. Kui nad lubavad vaherahu, siis tavaliselt kasutatakse seda selleks, et ümber reastada oma väed ja ise olla paremini uuteks rünnakuteks valmis.
Nii et see on see pilt, mida me oleme ka oma liitlastele kirjeldanud. Ma arvan, et noh, paljud seda mõistavad ja, kuidas öelda, selline üldine foon Euroopa liitlaste ja Ameerika liitlaste vahel on üsna ühetaoline või ühesugune, st me oleme kindlasti oluliselt lähemale üksteisele, kui me olemi võib-olla veel natukene aega tagasi.
Nii et vaatame siis, kuidas edasi. Aga eesmärk on ikkagi see, et kogu see sõnum jõuaks kohale, ütleme, läbi meie julgeolekuliitlaste suu. See on esimene asi.
Teine on samuti keeruline olukord. Ütleme nii, et ma oleksin pidanud olema täna ja homme tegelikult puhkusel, aga ma jätsin selle puhkuse ära just sellepärast, et esiteks tegeleda julgeolekuasjadega ja teiseks selle teemaga, millest ma nüüd rääkima hakkan, nimelt Aafrika seakatk.
Ma kindlasti tänan ajakirjandust ja sotsiaalmeedia neid inimesi, kes fakte kontrollivad ja jagavad neid mõistlikult. Ma lihtsalt tahaks siin algusesse sissejuhatuseks öelda seda – ja kindlasti Hendrik Terras räägib sellest kõigest täpsemalt –, et Aafrika seakatkuga tekkinud olukord on kindlasti palju tõsisem, kui tundub selle järgi, mis toimub seal laagris Nurme talu või kombinaadi väravas.
Tegemist on oluliselt ohtlikuma haigusega, mis mõjutab meie toidutootmist, isevarustatust, sisejulgeolekut toidujulgeoleku kaudu väga palju. Selles mõttes on esimene üleskutse kindlasti see: käituda tasakaalukalt.
Võin mõista inimesi, kes tahavad oma arvamust avaldada. Seda kindlasti saab nii teha, et ei seata ohtu julgeolekut ja toidujulgeolekut laiemalt.
Aafrika katk on väga nakkav, seda on võimalik edasi kanda, u 35%–40%-l juhtudest kandub see edasi inimestega. Neid detaile saab kõike kirjeldada.
Tasub arvestada seda, et tänaseks meil on numbrites umbes selline olukord, et ligikaudu 10% meie seakasvatussektorist on saanud Aafrika seakatku diagnoosi, nii et umbes 25 700 siga on selle juba saanud. Nii et tegemist ei ole kuidagi kergeltvõetava asjaga.
Nii et seetõttu, jah, ma veel kord tänan kõiki, kes on säilitanud külma pea selles asjaajamises, eriti kui, ütleme, kogunevad kohalike valimiste eel või mis tahes muul etapil tähelepanu otsivad inimesed, keda võiks kõige elavamalt täheldada kui endised keskerakondlased Tartust, kes nüüd on plaani B nime all väljas, on ka EKRE liikmed ja mõned EKRE-st eraldunud, selle uue erakonna – Eesti Rahvuslaste Kogu või mis selle nimi on? – liikmed.
Ja kindlasti on sinna tõmmatud sisse ka inimesi, kes on võib-olla naiivsusest või heast tahtest kaasa läinud, aga kes ehk uudiseid ja faktikontrolle lugedes saavad aru, et tegelikult ei pea seal olema.
Ja mis selle võimalik tagajärg on? Tegelikult see, et arvestades selle riski toidutootmisele, on võimalik suur kahju toidutootmises, on võimalik isevarustatuse taseme ehk selle taseme, mida meil on endale enda toidu jaoks vaja toota, vähenemine.
On võimalik, et eksporditurud pannakse kinni, sest ka teiste riikide tootjad loevad ajakirjandust ja nad näevad väga hästi, kuidas me sellega toime tuleme. Need on needsamad reeglid, mida me oleme kõik Euroopas ise kokku leppinud, kuidas sellel turul toimetatakse. Ja kui me neid reegleid ise ei järgi, siis kõik teised saavad aru: väga hea, nemad neid reegleid ei järgi, nad ei ole meie turule teretulnud.
Nii mitmeski mõttes paneb see ilmselt päris korraliku paugu meie toidutootmisele. Nii et seetõttu ma kutsun üles inimesi väga kriitiliselt suhtuma sellistesse toimetamistesse.
Kui on tegemist keerulise haigusega, nagu Aafrika seakatk on, siis kindlasti tuleb pigem eemale hoida nendest kohtadest, kus see katk on ja kus see katk levida saab, mitte minna siis sinna perimeetrisse toimetama, seda laiali kandma, seal mingisugust tralli korraldama.
Eriti selles valguses, kus valdkonna ettevõtjad on pannud seljad kokku ja palunud inimestel sinna mitte tulla. Farm ise on teinud avaldusi, palunud sinna mitte tulla, põllumajandus- ja toiduamet on palunud sinna mitte tulla, teadlased maaülikoolist on palunud sinna mitte tulla. Aga ikka tullakse.
Nii et sellesse, sellisesse kõige vastasusse tasub suhtuda ikkagi üsna kriitilise meelega. Need inimesed on olnud meil nii tuulikute vastu, päiksepaneelide vastu kui ka vaktsineerimise vastu. Ja needsamad inimesed ilmuvad kogu aeg uuesti ja uuesti välja.
Ma ei taha ühele kanalile reklaami teha, aga Delfis oli üks sotsiaalmeedia klipp, kus oli seesama protestijate nii-öelda ilus paremik ära kirjeldatud, nende esiviisik või esikümme.
Tegemist on samade inimestega, keda me igal pool näeme, eks ju. Aga see tähendab seda, et kui see haigus levib – 10% on juba pihta saanud –, kui need numbrid kasvavad ja suuremad farmid pihta saavad, siis see mõjutab Eesti majandust, toidutootmist ja põllumajandust väga rängalt.
Ja see ei mõjuta ainult seafarme. Näiteks söödatootjaid puudutab see samuti ja kõiki teisi. See on tegelikult väga suur tükk, mis võib pihta saada läbi selle.
Nii et seetõttu loodan väga inimeste mõistmisele, Eesti inimeste kriitilisele meelele, et seal ei käida ringi ja hoitakse tervet mõistust selle koha pealt, kui selliseid üleskutseid tehakse või korraldatakse selliseid üritusi.
Veel kord: ma hindan seda, et Eesti on peaaegu kõige vabam riik maailmas. Kõigil on õigus kõike öelda. Aga selle käigus ei tasuks võib-olla haigust ise laiali kanda ja Eesti toidutootmist pikaks ajaks kinni panna.
Ja siis valitsuse [istungilt] üks punkt, mis puudutab maamajanduse toetamist. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras räägib sellest täpsemalt.
Me kinnitasime regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ettepanekul ka valitsuse korralduse ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemise kohta põllumajandussektoris 2025. aastal.
See tegelikult tähendab seda, et põllumajanduses on lihtsam tulla toime. Nad ei pea eraldi tõendeid enam esitama PRIAl-e selle kohta, et neil ei ole võimalik või ei olnud võimalik erandlike asjaolude või vääramatu jõu tõttu toetuste saamise nõudeid täita. Nii et see teeb ka meie põllumeeste elu lihtsamaks.
Ja seda saab võtta aluseks ka lepinguliste suhete ja kohustuste ümbervaatamisel. Nii et see aitab ka põllumehi kindlasti olukorras, kus ilmastikuolud ei ole soodsad olnud. Muuhulgas [aitab see kaasa] näiteks [suhtlemisel] pankadega.
Ja viimasena ütlen seda, et valitsus täna kogunes, me koguneme või teeme eraldi koosoleku ka laupäeval, et arutada täiendavaid meetmeid. Regionaal- ja põllumajandusminister koostöös teiste ministeeriumitega valmistab erinevaid meetmeid ette, et Aafrika seakatkuga tõhusalt tegeleda ja [arutada], mida me saame veel täiendavalt teha.
Nii et selle tõttu valitsus koguneb täiendavalt laupäeval, et seda arutada ja pakkuda välja erinevaid lahendusi, vajaduse korral [mingeid otsuseid] heaks kiita. Ja kindlasti laupäeval analüüsime ka värsket informatsiooni, mis tuleb Alaska tippkohtumiselt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun järgmisena Margus Tsahkna.
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa, aitäh! Täna me käsitlesime julgeolekukabinetis välispoliitilist olukorda, eelkõige selles vaates, mis toimub Ukraina suhtes läbiviidava agressiooni teemal. Homme on siis president Trumpi ja Putini kohtumine Alaskal.
Peaministri räägitule lisaks ütlen, et on tulnud väga palju küsimusi, mis siis tegelikult juhtub ja milliste mõjudega kõik on ja mis üldse saab.
Seda me tegelikult näeme ju alles homme või ülehomme. Ja valitsusega ka ülehomme ehk laupäeval teeme väikse koosoleku ja anname infot, kommunikeerime ka avalikkusele oma positsioone ja anname teada, mis seal siis toimus – nii palju, kui me teame.
Aga mida võib öelda, on see, et Euroopa on väga ühtne selles teemas, et me toetame jätkuvalt Ukrainat, me ei kao Ukraina tagant mitte kuskile ära.
Teiseks on väga tähtis, et mingit maade vahetamist või mingisugust sellist juttu, et de facto või de jure osa territooriume nagu antaks Venemaale, et de facto tunnustame, aga de jure ei tunnusta, [ei saa olla].
Ma tuletan meelde, me kirjutasime eile ka Financial Times'is kolme Balti välisministriga artikli sellest, mis Balti riikides juhtus, kui me de jure olime ikkagi veel iseseisvad, aga ka de facto ehk tegelikult olime 50 aastat okupeeritud peale Jalta konverentsi.
Kõik see, kui palju me inimesi kaotasime ja mis siin toimus – täpselt sama asi toimub ju reaalselt okupatsiooni all olevates alades Ukrainas.
Nii et mis on väga tähtis? Euroopa seisab nende väärtuste eest: territoriaalne terviklikkus, Ukrainal on õigus määrata oma julgeolekupoliitilisi otsuseid tuleviku suhtes, mis puudutab ka näiteks NATO-liikmesust.
See sõnum on nüüd kõige kõrgemal tasemel edastatud. Ka eile esitas meie peaminister selle koos teiste maailma liidritega Trumpile, nii et see sõnum on edastatud.
Ja tundub, et Trump saab selgelt aru, et ilma Ukrainata ja ilma Euroopata ei ole tal võimalik mitte mingisuguseid kokkuleppeid teha. Nii et see on see töö.
Veel on tähtis see, et me oleme otsustanud suurendada sõjalist abi Ukrainale seoses selle uue raamistikuga, mis NATO raamides Euroopa Liidu rahaga tehakse, näiteks Ameerika ühendriikidest ostetakse sõjalisi võimeid. Päris mitmed riigid on alustanud uusi programme. Meie kaalume samamoodi oma järgmisi käike. See on väga tähtis.
Ja me arutasime ka seda, et nüüd tuleb ikkagi sügisel liikuda edasi nii Moldova kui ka Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamise protsessiga. Seda on Ungari senimaani blokeerinud, aga me peame kuidagimoodi sellest ummikseisust edasi liikuma, sest Ukrainale on vaja väga selgeid sõnumeid Euroopast.
Selles mõttes Euroopa on, ma võiksin isegi öelda, üle väga pikkade aastate nendes küsimustes ühtne. Saadakse aru, et 1938. aasta Münchenit Euroopas enam kunagi juhtuda ei saa. See on kõikidele väga selge ja seda on kommunikeeritud ka president Trumpile.
Putin kindlasti üritab maksimaalselt ära kasutada seda võimalust, et ta kohtub Ameerika Ühendriikide presidendiga, ükspuha, milliseid otsuseid või mitte otsuseid seal tehakse. Meile teadaolevalt on Putin sinna kaasa viimas kohutavalt suurt ajakirjanike armeed ja seal tehaksegi korralik propagandaüritus.
Nii et sellest perspektiivist vaadatuna võib-olla pole kõige parem see kohtumine, sest Putin saab igal juhul näidata ennast, ükspuha mis sealt välja tuleb, nii-öelda võitjana. See pole hea.
Aga säilitame meie rahu, sest meil selles mõttes ei ole põhjust muretseda, praktiliselt, ma arvan. Pigem peame me Ukraina toetamist jätkama.
Teine teema, hästi lühidalt. Eile käis ka läbi, et eile kutsusime välja Vene saatkonna asjuri, õigemini ajutise asjuri, ja edastasime noodi, et kuulutasime nende suursaatkonna esimese sekretäri persona non grata’ks ehk mittesoovitud isikuks. Tal on nüüd aega 20. augustini siit Eesti Vabariigist ära minna.
See isik on väga aktiivselt tegelenud just nimelt põhiseadusliku korra õõnestamisega ja riigivastastele kuritegudele kaasaaitamisega. Üks konkreetne isik istub praegu riigivastase kuriteo eest – samal põhjusel, nagu ka see esimene sekretär oli nii-öelda abistavaid rollis – trellide taga.
Nii et selles mõttes tegu ei olnud mingisuguse propagandistiga, vaid väga konkreetse diplomaadiga, kellel olid väga konkreetsed ülesanded, mida ta ka ellu viis.
See on väga selge sõnum. Me oleme kõiki oma Euroopa partnereid ja Kanada partnereid teavitanud, et me ei kavatse mitte mingil kombel tolereerida sellist tegevust.
Üs ajakirjanik küsis, kes see siis täpselt on. Vastavalt tavale me nime ei ütle kunagi. Aga vaadake, kodulehekülje peal on kolm esimest sekretäri, ühte nendest varsti enam Eestis ei ole.
Ja see ongi minu poolt praegu kõik.
Aa, üks asi veel. Ma tahtsin öelda selle sigade katku teemal, et plaan B – ma olen väga tänulik ajakirjandusele, kes väga palju seda infot levitab –, seal on ka isikud, kes on seotud väga selgelt Kremli ja Venemaaga.
Ja millegipärast kuidagi ei taha uskuda, et sealkandis keegi laseb pisarat sellepärast, et vaesed sead on seakatku surnud, nad plahvatavad ja veritsevad, me peame nad lihtsalt võib-olla hukkama, vaid pigem on eesmärk tekitada võimalust, videopilte või mida iganes, sellest, kuidasmoodi paha riik ajab kodanikualgatusi laiali ja nii edasi.
Suhtume sellesse tõsiselt. See on samamoodi vähemalt katse mõjutustegevuseks. Meil on kõigil väga kahju nendest sigadest.
Ja noh, minister annab kohe ülevaate, kui tõsine see olukord tegelikult on. Aga me näeme ka seda, et see on ühtlasi selline Venemaaga seotud teema meie ühiskonna lõhestamiseks. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja palun järgmisena Andres Sutt.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh! Ja tere minu poolt ka! Valitsuse istungil kiitsime heaks maapõue seaduse, maakatastriseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Selle eelnõu eesmärk on hästi lihtne ja muidugi väga hea: võimaldada kasutatud kaevandusaladel taastuvenergiarajatiste paigaldamist ehk siis taastuvenergia tootmist.
See on hästi loogiline käik ka maakasutuse koha pealt. Kasutatud kaevandusalad on tööstuslik maa ja sinna rajada päikese- või tuuleparke või ka salvestust või kombinatsiooni kolmest on kindlasti ratsionaalne nii energeetika kui ka loodushoiu vaatest.
Selle eelnõuga vähendame ka bürokraatiat, sest väiksemate kaevanduste juures saab edaspidi kaevandusmaanteed kiiremini ja lihtsamini korrastada. Ehk kui on siis kuni 15 hektarit mäeeraldisega kaevandus või 150 hektarit turbatootmisala, siis seal on vaja üksnes korrastamistingimusi, mitte korrastamisprojekti. Nii et see teeb protsessi kindlasti lihtsamaks.
Teine otsus, mis me täna tegime – minu valdkonnast –, oli kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine.
Need tasumäärad jäävad kehtima sellel tasemel, nagu nad praegu on, ka järgneval aastal. Ja selleks, et neid tasumäärasid muuta ja, siiski väga olulisena, viia sisse kohaliku kasu instrument, mille kaudu edaspidi laekuks teatud osa nendest tasudest kohalikule omavalitsusele, me valmistame ministeeriumis ette eelnõu, seadusemuudatuse, millega me sügisel saame juba liikuda valitsusse ja sealt edasi riigikokku.
Kolmas teema, mida ma soovin jagada, kuulub rubriiki „Toredad uudised“. Laupäeval tähistame koos Eesti looduse päeva. Soomaa rahvuspargis on väga palju toredaid üritusi ja neid on ka mujal üle Eesti. Ma arvan, et iga inimene saab ka ise loodust avastada ja loodusesse nautima minna.
Nimelt, 114 aastat tagasi loodi Eestis esimene looduskaitseala. See on Vaika linnukaitseala. Nii et me saame väga selgelt tunda uhkust oma pikkade looduskaitsetraditsioonide üle.
Võib-olla see aasta on eriline tähelepanu just märgaladel, soodel ja soometsadel, mis kogu kliima ja elurikkuse vaatest on meile kõigile väga tähtsad. Nii et naudime sel nädalavahetusel loodust ka, kuigi tegelikult võiks seda igal nädalavahetusel teha. Aitäh!
Juhataja
Jah, aitäh! Ja palun järgmisena Hendrik Terras.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere kõigile! Sissejuhatuseks, et me kõik mõistaksime olukorra tõsidust, annan teile ülevaate faktidest.
14. augusti seisuga on Aafrika seakatk Eestis laialt levinud. Sellel aastal on taud tabanud nüüdse seisuga tegelikult juba kaheksat farmi. Sain just 15 minutit tagasi teate, et üks 300 seaga farm on lisandunud.
Viimased kolded. On kinnitatud see, et enne seda 13. augustil Põlvamaal Atria Kuula farmis, kus on üle 6500 sea. 12. augustil Tartumaal Maag Agro Ilmatsalu farmis, kus on ligi 2000 siga.
Lisanduvad varasemad puhanguid juulis Viljandimaal Nurme farmis 4500 seaga, Raplamaal Frank Kutter OÜ Petlema farmis ligi 4000 seaga, Tartumaal Porkna talus üheksa seaga ja Kiisa seafarmis üle 6000 seaga ning juunis Viljandimaal Atria Tempo seafarmis üle 2700 seaga.
Kokku tähendab see seda, et hukkamisele läheb või on juba hukatud ligi 26 000 tuhat siga, mis moodustab peaaegu 10% kogu Eestis olevate kodusigade arvust.
Riigi otsene kulu nende puhangute likvideerimiseks on praegu juba üle kolme miljoni euro, millele lisandub veel ettevõtete saamata jäänud tulu, mis varieerub.
Viiruse surve looduses on samuti kõrge. Metssigade arvukus on alates 2028. aastast pidevalt tõusnud ja on hetkel kolm siga tuhande hektari kohta.
Meie riigis on ligi 283 000 tuhat siga ja see kriis ohustab neist igaüht. See ohustab kogu meie seakasvatussektorit, mis andis 2024. aastal 14% meie loomakasvatuse koguväärtusest ja pakub tööd tuhandetele inimestele.
Seepärast on meie valitsuse ja kõigi ametkondade tegevus suunatud ühele eesmärgile: kaitsta meie loomi, kaitsta meie inimesi ja kaitsta meie majandust.
Tänase hommiku seisuga oleme teinud raske, kuid vältima vältimatu otsuse: suunata kõik põllumajandus- ja toiduameti ressursid Põlvamaale Kuula farmi.
See otsus on ajendatud eelkõige loomade heaolust. SAK on äärmiselt piinarikas haigus ja olukord Kuula farmis, kus on juba hukkunud üle paarikümne looma, nõuab kohest sekkumist, et nende kannatusi lõpetada. See on meie moraalne kohus.
Selle tõttu kinnitame, et täna Nurme farmis loomade hukkamist ei alustata, tegeleme esmajärjekorras kõige kriitilisemate kolletega.
Mõistame täielikult neid emotsioone, mida selline olukord tekitab. Kuid meil lasub ka suur vastutus. Me ei võitle mitte millegi lihtsaga, see viirus on erakordselt vastupidav, see säilib külmutatud lihas aastaid, mullas üle poole aasta ning selle eemaldamiseks farmist ei ole mitte ühtegi muud meetodit kui täielik puhastus.
Kaalul on meie riigi jaoks väga palju. Meie Eesti päritolu sealiha eksport ainuüksi eelmisel aastal oli väärt üle 22 miljoni euro. Kaotades rahvusvahelise usalduse, kaotame need turud, mis omakorda tähendab lööki tuhandetele töökohtadele, eriti just maapiirkondades.
Ma soovin pöörduda loomakasvatajate ja töösturite poole. Te ei ole selles kriisis üksi. Me mõistame teie kahjusid ja riik toetab teid.
Me hüvitame taudi tõttu hukatud loomad, sööda ja materjalid. Kuid me vaatame ka tulevikku. Valitsus on eraldanud 3 miljonit eurot bioohutusse investeerimiseks ning me teame, et see vajadus on veelgi suurem. Eelmine investeeringumeede taotleti ära nelja päevaga.
Me töötame selle nimel, et leida lahendusi, et sellest kriisist võimalikult puhtalt välja tulla.
See viibki meid pikaajalise plaani juurde. Kriiside lahendamisest üksi ei piisa. Kõige olulisem menetlustegevus on metssigade populatsiooni otsustav vähenemine.
Viiruse surve looduses on liiga kõrge ja meie eesmärk on viia metssigade asustustihedus alla kolme isendi tuhande hektari kohta. Selleks oleme lauale pannud konkreetsed meetmed jahimeeste motiveerimiseks, sealhulgas kütitud sealihast konservide kokkuost.
Lõpetuseks soovin tänada ja tunnustada kõiki, kes selle kriisi lahendamisse ööpäevaringselt panustavad: põllumajandus- ja toiduametit, LABRIS-e töötajaid, loomaarste, teadlasi, päästjaid ning regionaaln- ja põllumajandusministeeriumi pühendunud töötajaid.
Ja loomulikult tänan ka neid kohusetundlikke farmereid, kes teevad rasket tööd enda loomade kaitsmiseks. See on meie kõigi ühine pingutus.
Kinnitan teile, et me tuleme sellest olukorrast üheskoos läbi. Meie tugevus on rahulik, otsustav ja läbipaistev. See on meie ühine vastutus: kaitsta oma toidulauda ja oma majandust ning seista selle eest, et Eesti seakasvatusel oleks kindel tulevik.
Teisest teemast. On ka oluline uudis põllumajandussektorist. Vabariigi Valitsus kiitis oma tänasel istungil heaks korralduse, millega tunnistame 2025. aasta ilmastikutingimused Eesti põllumajanduses ametlikult ebasoodsat.
See otsus ei tulnud kergekäeliselt. Me kõik oleme näinud, milline on olnud selle aasta suvi. Jahe kevad, mis jättis taime arengu nädalateks seisma ning sellele järgnev järgnenud lakkamatud sajud ja rahe on pannud meie põllumehed äärmiselt raskesse seisu.
Paljude jaoks on see juba kolmas järjestikune aasta, mis on keeruline. Saagid on hävinemas, kvaliteet langeb ja plaanitud töid ei ole võimalik teha.
Mida see otsus praktikas tähendab ja miks see on oluline? Toon välja kolm peamist punkti. Esiteks, see on reaalne ja praktiline tugi põllumehele läbirääkimistel. Kui põllumees ei suuda halva ilma tõttu oma lepingulisi kohustusi täita, näiteks tarnida kokku lepitud kogust vilja, annab riigi ametlik seisukoht talle läbirääkimistel tugeva aluse.
See on signaal nii pankadele, kindlustustele kui ka kaubanduspartneritele: tegemist on erakordse olukorraga.
Teiseks, see vähendab bürokraatiat ja põllumeeste halduskoormust. Tänu sellele otsusele ei pea põllumees eraldi hakkama PRIA-le tõestama, et just tema põldu laastas halb ilm. Me käsitleme seda olukorda nüüd üldise vältimatu vääramatu jõuna. See säästab nii põllumeeste kui ka ametnike aega ja närve.
Ja kolmandaks, see otsus on vundament edasistele sammudele. Ebasoodsate ilmastikutingimuste ametlik kindlakstegemine annab meile nüüd aluse pöörduda Euroopa Komisjoni poole, et taotleda Eesti põllumeestele erakorralist abi Euroopa Liidu põllumajanduse reservist. See on järgmine samm, millega me praegu juba tegeleme.
Oluline on siinjuures rõhutada, et tänane korraldus ei too kaasa otsest kulu riigieelarvele. Selle eesmärk on anda põllumeestele kohest leevendust lepingulistes suhetes ja vähendada bürokraatiat.
Lõpetuseks, meie sõnum Eesti põllumeestele on selge: me näeme teie rasket olukorda, me mõistame seda ja me tegutseme selle nimel, et seda leevendada.
Kutsume üles ka kõiki tarneahel osapooli – ostjaid, töötlejaid ja kaupmehi – näitama üles mõistmist ja paindlikkust. Meie kõigi toidulaud sõltub sellest, kuidas me oma põllumehi praeguses kriisis toetame. Aitäh!
Juhataja
Aitäh peaministrile ja ministritele! Nüüd palun küsimusest saalist. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun! Alustab Karoliina.
Karoliina Vasli, Delfi
Peaministrile. Eelarvekõnelused pole väga kaugel. Mis on teie sõnum politseinikele, päästjatele, kultuuritöötajatele ka õpetajatele, kuidas on nende võimaliku palgatõusuga?
Täpsustav küsimus minister Tsahknale. Eesti 200 on väga kõvasti seisnud õpetajate ees. Kas seal kõnelustel ka panete jala maha ja ütlete, et õpetajate palk peaks kindlasti tõusma? Aitäh!
Kristen Michal
Aitäh! No siin ma pean tunnustama Delfi ajakirjanikku, sest tal on täitsa õigus. Eelarvekõnelused ei olegi veel kuskil, õigupoolest. 26. augustil tuleb eelarveprognoos, mis näitab meile kõiki võimalusi, mille sisse meie soovid peavad mahtuma.
Ja õpetajate palgatõusust me oleme haridusminister Kristina Kallasega juba rääkinud, see ei ole erakondlik küsimus. Me oleme arutanud, et kui vähegi võimalik – ja ma arvan, et küllap on võimalik, küsimus on, kui palju palk tõuseb –, siis õpetajate palgatõusu me püüame ikkagi sellesse raami ära mahutada. Aga see kõik sõltub 26. augusti prognoosist.
Erinevaid palgatõusu soove on kindlasti palju. Noh, ma eeldaks siiski, et prioriteetsed valdkonnad on haridus, kultuur, sisejulgeolek, ja sealt siis saame edasi vaadata.
Ja nagu on öeldud, mina ise olen öelnud ja Jürgen Ligi on seda vastanud rahandusministrina, et kui eelarvenumbrid on paremad, siis me saame kaaluda ka kõiki teisi võimalusi, muuhulgas tulumaksukoormuse alandamisele lisaks, mida me niikuinii teeme juba, lisaks Keskerakonna, sotside ja Isamaa astmelise tulumaksu kaotamisele, tulevaste maksutõusude ärajätmist.
Aga see on võimalik ainult siis, kui eelarvelaekumised on paremad, kui me oleme oodanud ja planeerinud.
Nii et 26. augustist alates algavad eelarvekõnelused. Enne nad ei olegi mitte kuskil, ei kaugele lähedal. Siis algavad.
Margus Tsahkna
Jaa, kuna küsimus oli ka Eesti 200-le, siis ma võin öelda, et me paneme jala maha, aga me paneme loodetavasti jala maha kogu valitsusena, selles mõttes, et meil ei ole praegu hetkel neid vaidlusi.
Me oleme käsitlenud õpetajate palgatõusu teemat ka siis, kui me seda kahest koalitsiooni moodustasime, koalitsiooniläbirääkimistel. See soov on ühine, õpetajate palk peab tõusma. Ja nüüd need konkreetsed numbrid tulevadki siis vastavalt sellele prognoosile ja eelarveläbirääkimistele. Nii see ongi. Aitäh!
Kristen Michal
Ma ütlen lihtsal siia eelarve teema juurde selle, et kõik saaksid aru, mida see valitsus ja see koalitsioon ikkagi on teinud. Mulle tundub, et kõigil on niisugune tunne, et eelarve on midagi niisugust nagu 3.50 ja kaitsekulud on juba läinud ja kõik on tehtud, eks ju.
Enne sõda me plaanisime kaitsekuludeks umbes 800 miljonit, no midagi sinna kanti. Protsent SKT-st on umbes 400 miljonit, arvutamise lihtsustamise huvides.
Järgmisel aastal meil on kaitsekulud 2,2 või 2,3 miljardit, st vahe on 1,5 miljardit. Noh, seda ei kata ära ühegi maksuga, me peame laenu lisaks võtma.
Et kõik saaksid aru: tegelikult see, mis paneme kaitsesse, et meie saaksime ja meie lapsed saaksid elada rahus, on tohutult suur summa. Selleks ei piisa maksudest, on vaja laenu juurde võtta.
Nii et selliste tingimuste juures me arutame kõiki neid soove ja unistusi, mis sinna sisse peavad veel mahtuma. Nii et tasub seda, ütleme, eelarvekõneluste protsessi ka ajakirjandusel sisuliselt ja tõsiselt kajastada. Aitäh!
Marii Karell, „Laser“
Küsimus regionaal- ja põllumajandusministrile, Terrasele. Millal ja milliste meetoditega plaanite protestijad Nurme farmi juurest laiali ajada? Ja mis nendest sigadest edasi saab?
[Kristen Michal kommenteerib, et see kõlas, nagu oleks meelavaldajaid nimetatud sigadeks.]
Hendrik Terras
Aitäh selle küsimuse eest! See küsimus läheb minu vastutusalast väljapoole, sest riigi sisejulgeolekut tagab siseminister ning politsei- ja piirivalveamet. Küll aga ma loodan, et selgitustööga selle kohta, mida see kõik tähendab ja miks me seda tegema peame, me suudame meeleavaldajatega rahulikult kokkuleppele jõuda, et nad ikkagi laseksid põllumajandus- ja toiduametil oma tööd teha.
Praegu on järjekorras meil kolm farmi. Me alustasime Põlvamaalt, sest seal on olukord kõige kriitilisem. Ja kui see töö on lõppenud, siis hinnatakse uuesti olukorda, kus on ressurssi kõige rohkem vaja.
Aga see ei tähenda seda, et see otsus oleks muutunud. See ei muutu. Ja see ei muutu põhjusel, et meie kaubanduspartnerid juba vaatavad sellele otsa. Kodus iga majanduslik loom – teda ei kasvatata lihtsalt selle jaoks, et ta oleks lemmikloom. Ja selleks, et majandustegevuste saaks jätkuda ka meie kaubanduspartneritega, tuleb see otsus ellu viia.
Küll ma pean tõdema, et ka teadlased on selle vastu huvi tundnud, eksperimendi korras oleks huvitav vaadata, et mis seal juhtub. Ka mina jagan seda mõtet.
Kui meil see võimalus oleks ja meil ei oleks kaubandussurvet meie teistelt Euroopa Liidu riikidelt, ei oleks survet Euroopa Komisjonilt, siis ma arvan, et ka teaduslikus mõttes oleks see asi, mida võiks kaaluda, et teha. Aga praeguses olukorras oleme me ise need reeglid kokku leppinud.
Kõik Euroopa Liidu peaveterinaararstid on leidnud, et see on kõige parem viis selle väga raskelt leviva, väga hästi peituva ja väga vastupidava haiguse eemaldamiseks meie toidusüsteemist. Et oleks tagatud meie toiduturvalisus, on see meetod selle farmi täielik puhastamine. Ja me peame selle ka lõpuni viima.
Sven Soiver, TV3
Küsimus samuti minister Terrasele sealiha tootmise mahu kohta. Kui palju Eesti praegu toodab? Ja kui palju siis on selline taluvuspiir veel, kui paljud farmid peaksid veel saama selle haiguse külge, siis millal muutub asi kriitiliseks? Sest asi puudutab ka põrsaste tootmist, kulte ja selliseid teemasid.
Hendrik Terras
Aitäh selle küsimuse eest! Nagu enne mainisin, Eestis on 280 000 kodusiga, keda peetakse majanduslikul eesmärgil.
Küsimus selles mõttes on õige asetusega, et meie jaoks on kõige kriitilisemad just põhikarjad. Mõned farmid on täislahendusega, mõned hoiavad ainult nii-öelda nuumikuid.
Põhikarjad ei tohiks saada pihta. Tähtis on, et ei saaks pihta emised ja samuti ei saaks pihta meie kuldifarmid, kes toodavad paljundusmaterjali. See on erilise tähelepanu all.
Me oleme ka jahimeestega sellest rääkinud, et nad nende farmide ümbrusest prioriteetselt metssigu eemal hoiaksid ja sealt tõrjuksid.
Kriitiliseks läheb tõesti siis, kui saavad pihta suured hulgad põhikarjadest või siis emised.
Juhataja
Palun järgmine küsimus.
Mirjam Koch
Kas olete arutanud ka midagi konkreetsemat üleujutuste vastu, nagu Läti, kes võttis vastu eriolukorra? Kas olete plaaninud sama teha? Aitäh!
Hendrik Terras
See tänane valitsuse otsus on … Kuna riikides on erinevad seaduslikud alused, kuidas olukorda kehtestada. Vaatame, mis see eriolukord Lätis tähendab. See, mis me täna otsusena vastu võitsime, tähendab põhimõtteliselt sama asja ehk siis leevendust läbirääkimistel.
See ongi meie vaste eriolukorrale, lihtsalt me enda seadusruumis oleme selle sõnastanud teistmoodi. Aga sisuliselt tähendab see sama asja.
Karoliina Vasli, Delfi
Üks teema, mida me ei ole veel puudutanud, on Reformierakonna reitingud. Nägin, et need on veel allapoole läinud.
Peaminister, kui te erakonna juhina vaatate peeglisse, siis mis oleksid järgmised sammud, päästerõngas või äkki ise vastutuse võtmine? Isegi tagasiastumine.
Kristen Michal
No ma ütleks nii, et reiting peegeldab mingisugust segmenti ühiskonnast, me oleme, ka mina olen seda ju korduvalt kirjeldanud. Ilmselt see on vastus sellele, et on mitu aastat suhtelist keerulist aega olnud majanduses, et mitte öelda langust.
Nüüd on see pöördumas kasvule, kuigi aeglaselt. Kindlasti on sõjarusutus, eks ju, mis mõjub. Kindlasti on palju erinevaid muid sündmusi, muuhulgas Tallinna turbulents ja nii edasi. Nii et see kõik on mõjunud.
Mida oodatakse, on selged sõnumid ning sammud selleks, et Eesti riigil hästi läheks ja majanduskorda saaks. Nii et sellega ma tegelen.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui rohkem ei ole, siis tänaseks lõpetame. Aitäh kõikidele!
