Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=d1IOafCavcY&list=TLGG-n3Joz946ngxNzEwMjAyNA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame neljapäevast valitsuse pressikonverentsi. Valitsus pidas täna e-istungi. Peaminister on ülemkogul Brüsselis ning istungist annab ülevaate siseminister Lauri Läänemets, samuti on teie ees täna rahandusminister Jürgen Ligi ning välisminister Margus Tsahkna.
Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tere kõigile! Täna oli meil selline tore hommik siin Stenbocki majas, et üliõpilased käisid meelt avaldamas. Seekord oli meeleavaldus omapärane sellepärast, et alati on meeleavaldused mingi muudatuse vastu, aga praegu avaldati toetust tasuta kõrgharidusele. Ja üliõpilastele saab rahulikult öelda, et tasuta kõrgharidus hetkel kuskile kadumas ei ole. Nii et valitsus ja üliõpilased on ühte meelt selles küsimuses.
Kui tasuta kõrgharidus kunagi loodi, siis selle peamine mõte oli selles, et kõigil oleks ligipääs haridusele ja kodune perekonna rahakott ei takistaks hea hariduse omandamist.
Aga elanikkonnakaitse kuu on käimas. Ja elanikkonnakaitse kuul julgustame kõiki inimesi läbi mõtlema, mida nemad saavad ära teha, et olla valmis ootamatuteks olukordadeks. Kohalikud ja rahvusvahelised kriisid, nagu looduskatastroofid, sõda, aga ka keemiaõnnetused jms, on paraku muutunud igapäevaseks ohuks, millega me kõik peame arvestama.
Seepärast on märgiline ka see, et homsest jõustuvad hädaolukorra seaduse muudatused, mis aitavad muuta kogu Eesti kriisikindlamaks.
Täna kiitsime valitsuses heaks kolm selle seaduse jõustamiseks vajalikku valitsuse määrust. Homsest laieneb elutähtsate teenuste nimekiri, mis aitab tagada inimestele erinevates kriisideks eluks hädavajalikud teenused. Elutähtsate teenuste nimekirja lisanduvad perearsti teenus, ravimite ja toiduga varustamine, samuti aeronavigatsiooni ning lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused. Juurde tuleb ligi 300 elutähtsa teenuse pakkujat, praegu on neid Eestis 107. See arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate tõttu.
Edaspidi on hõlmatud ka kõik kohalikud omavalitsused sellega. Seni olid omavalitsused, kus oli alates 10 000 elanikust, nüüdsest aga peavad kõik kohalikud omavalitsused elutähtsaid teenuseid tagama ja korraldama.
Lisaks peab riik koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis hakkab suurelt jaolt tuginema asutuste ja kohalike omavalitsuste riskihinnangutele. Iga kohalik omavalitsus peab hindama, missugused riskid tema piirkonda enim ohustavad, ja esitama selle riskianalüüsi hiljemalt järgmise aasta juulis päästeametile. Riskid tuleb kohalikel omavalitsustel ka avalikustada, et kõik inimesed oleksid neist teadlikud.
Tulevikus saab iga inimene vaadata maa-ameti kaardirakendusest, kas tema kodukohta jääb mõni ohtliku ettevõtte mõjuala ning kus see täpselt on ja kas [inimese elukoht] jääb ka sinna sisse.
Omavalitsustel aitab riske hinnata päästeamet, kes on tänaseks korraldanud juba palju koolitusi ja nõustamisi.
Me teeme seda kõike sellepärast, et Eesti ühiskond oleks valmis toimima igas kriisis. Ja tuletan ka meelde, et käes on sügis ning lähenemas on tormid ja külmade hooaeg. Sellepärast panen kõigile südamele, et iga inimene saab valmistuda ootamatusteks. Vaadake üle oma kriisivarud, mõelge läbi, mis on teil kodus puudu ja kuidas te saate hakkama ilma elektri, vee ja kütteta. Hea nõu saab alati veebilehe olevalmis.ee juhistest.
Lisaks kolmele hädaolukorra seaduse elluviimiseks vajalikule määrusele kiitsime istungil heaks 13 päevakorrapunkti. Kriisidega seonduvalt tõstsime ka sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäära 10% teenistujatest 50%-le. Ehk 50% sisekaitseakadeemia töötajatest on nüüd riigikaitselise kohustusega.
Peamiselt on tegemist väljaõpet läbi viivate õppejõududega. Tihti on nad päästjad või politseinikud sisekaitseakadeemias, et tagada erinevates kriisiolukordades see, et väljaõpe ei katkeks, sest võib juhtuda, et just kriisides on vaja kiiresti suurendada väljaõppe mahtu, siis riik suudaks reageerida tekkinud olukorrale.
Valitsus kiitis heaks ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava muudatused, et toetuse saamise tingimused põllumeestele võimalikult siis kiirelt teada oleks. See vajab küll veel Euroopa Komisjoni heakskiitu, aga viie aasta jooksul saame Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti maaelu toetada 1,6 miljardi euroga.
Näiteks on valitsusel soov ehitushindade kasvu tõttu tõsta põllumajandustootjate investeeringutoetuste maksimumsummat poolelt miljonilt eurolt ühe miljoni euroni ja loomakasvatushoonete ehitamise korral pooleteist miljoni euroni.
Noorte põllumajandustootjate ühekordne starditoetus tõstetakse 60 000 eurolt 100 000 eurole. Ma arvan, et üks olulisemaid otsuseid on see, et tõstetakse Natura 2000 erametsa omanikele sihtkaitsevööndis makstavat iga-aastast hüvitist. Praegu on see 134 eurot hektari kohta, aga plaani järgi peaks see tulevikus olema 160 eurot hektari kohta. Ehk siis erametsaomanikele ka kindlasti siit väga hea uudis. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, rahandusminister Jürgen Ligi!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Valitsuse istungi punktidest ma nimetaksin ära perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamise.
Siin on kaks head uudist. Esiteks, korterelamute rekonstrueerimiseks Ida-Virumaal nähakse ette 15 miljonit lisaeurot. Teiseks nähakse ette sama suurusjärk ehk 15,9 miljonit eurot Ida-Viru ettevõtlusmeetmete eelarvesse. Teine on peegel sellest, et Ida-Virumaa ettevõtlus on siiski mitmekesistumas ja aktiviseerunud. Üldiselt selle piirkonna kohta seda alati ei ole saanud öelda. Nõudmised nende meetmete järele on tunduvalt suuremad, kui on eelarve maht seni olnud. Nii et see on hea uudis.
Aga ma viiks juttu natukene ka eelarvele, mida eile loeti. Seisin eile ka mitu tundi seal riigikogu ees. Ja pean küll ütlema, et see on parim argument riigikogu rolli suurendamise vastu. Riigieelarve menetluses on viis minutit riigikogu debatti.
Tegelikult see süvenemise huvi määr räägib küll vastu kõigile neile, kes räägivad, et riigikogu peaks eelarvet rohkem muutma. Ma olen pikki aastaid tegelikult sama väitnud, et see poliitiline suva, mis seal domineerib, tegelikult ei võimalda riigirahandust juhtida. Sellepärast on valitsus see, kes esitab eelarve, ainsana, ja sellepärast on ka sellised punktid, mis piiravad riigieelarve muutmist, seadusesse kirjutatud.
Nii et see jutt läbipaistmatusest on kahjuks suuresti haaranud kogu eelarvedebati ja varjutanud seda, just nimelt muutnud läbipaistmatuks selle, et tegelikult meie riigirahanduse olukord on raske. See on käest lastud just sellise retoorika peidus ja, mis seal salata, sellise tühikargamise taustal.
Eilne debatt koosnes ju põhiliselt sellest, kuidas väike osa opositsioonist üldse osales, isegi hääletusele nad ei tulnud, kuigi oli nende ettepanek ning need, kes kohal olid, püüdsid iga hinna eest kuidagi alavääristada ettekandjat ja peita oma küsimustesse mingisugust valeinformatsiooni. See on tegelikult päris masendav lugu, ma soovitan seda stenogrammi vaadata. Eelarvepoliitika vastu seal huvi ei olnud.
See, et eelarvest on raske leida teatud numbreid, on fakt. Ega minister puldis ka ei leia sealt 700 leheküljest kiiruga kõigele vastuseid. Paar sellist kohta oli, kus ma ei leidnud, aga luban, et ma selle vea parandan. Iseenesest ei käi opositsioon – pool opositsioonist – isegi rahanduskomisjonis, kus on tegelikult koht küsida detailide kohta, mis huvitavad.
Ma kindlasti ei alaväärista kuidagi huvi, vastupidi, tahan, et see oleks suurem. Selline raamatupidamislik detailsus, juhul kui selline kirg on kellelgi riigikogu liikmel, tuleks rahuldada muidugi rahanduskomisjonis. Aga sinna ei tule ju oponendid kohale, kõige kirglikumad.
Ja noh, mis veel kurvastab, eks, on see, et siis tõstab ajakirjandus esile mingit tühikargamist. No võtame ette siis suurmees Urmas Reinsalu, kes suutis kolme minutiga neli valet öelda, ja tema video on siis esileheküljel. Ta räägib, kuidas rahvas vaesub, kuidas majandus langeb, kuidas valitsemiskulud kasvavad. Ja mis see veel oli? Eks ole.
Ma olen enne pidanud tegelikult ettekande, kus on ametlikud andmed, faktid, sealhulgas see, et valitsemiskulud vähenevad, sealhulgas see, et majandus on kasvuteel, et jalad on põhjas, kõige hullem asi ei ole, ja tegelikult täpsustanud seda rahva vaesuse asja, mis on viimasel paaril aastal olnud ja mis järgmine aasta juhtub. Aga mis eetrisse saab, on siis sihuke suurmeeste praalimine sel teemal, et meid tegelikult ei huvita, meid huvitavad oma jutupunktid.
No vot, sellises sellises olukorras öelda, et tegelikult peaks riigikogu eelarve üle rohkem otsustama – minu suu ei paindu seda ütlema. Ja sõltumata sellest, kas ma olen riigikogus või valitsuses, ma väidan sedasama: süvenemise ja huvi aste on liiga madal selleks, et midagi väga seal lõdvendada.
Nii et soovitan faktikontrolli sellise tagasiside peale, ka Delfile. Üks faktikontrolli asi ka, millele ma ei ole vigade parandust kuulnud Delfilt: palun parandage ära see väide, nagu ma oleksin valetanud riigitöötajate palga kohta, et erasektori palga kasvutempo läheb riigitöötajate omast mööda. Ikkagi, kui ma sellist asja ütlen – see oli vist eelmisel pressikonverentsil, kus ma olin –, siis ma toetun ametlikele andmetele. Ja see on fakt.
Ja veidi selle taju koha pealt peaks ju see ka olema, et ma ei fantaseeri, kui on sellel aastal palgafond põhimõtteliselt külmutatud, väikeste eranditega võib-olla, ma pean seda nüüd üle kontrollima, selle autor ma ei ole. Aga põhimõtteliselt. Erasektoriga palk kasvab edasi, ju siis ikkagi on selles mingisugune fakt.
Aga kui ma ütlen, et läheb mööda või kihutab mööda, nagu ma tookord ütlesin, siis see on ju pigem tulevikuvorm, kui ma eelarvest räägin. Igal juhul see protsess on selline, et erasektori palgad kasvavad edasi, tavaliselt ületab nende palgakasv isegi majandusprognoosi, aga riigisektor kärbib. See on tõsiasi.
Nii et palun faktikontrolli. Aga eelkõige sellistele inimestele, kes ametlikele andmetele tavaliselt ei toetu ja teevad konjunkturistlikke avaldusi. On ka selline rahandusminister olnud, aga enam sellist ei ole. Nii et mina ei fantaseeri. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja välisminister Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Ma olen Jürgeniga suures osas nõus, tõsiselt ka. Ma tulin öösel visiidilt Moldovasse ja Ukrainasse – see oli Põhjala ja Baltimaade ühine visiit, mis toimus juba teist korda – ja vaatasin ka neid uudiseid. Väga tähtis esimene lugemine – riigieelarve esimene lugemine parlamendis on väga tähtis, sisuliselt – ja siis välja tuli, nagu tuli.
Võtke Jürgeni juttu tõsiselt. Tegelikult inimestele tuleb anda seda debatti sisuliselt, mitte lihtsalt anda puusalt hinnangut, et kõik on halvasti.
Tehakse olulisi otsuseid ja muudatusi selle eelarvega, millel on majanduspoliitika muudatused, millel on tegelikult kulude muudatused ja mis mõjutab inimeste elusid. Kui öelda, et kõik läheb lihtsalt halvemini, valede põhjal, siis see ei ole õige meie inimeste suhtes.
Aga nüüd kõigepealt sellest visiidist. See Põhja-Balti koostöö, mida ma olen ka siin korduvalt üles tõstnud, saab järjest rohkem hoogu juurde ja ja muutub hästi konkreetseks, eriti pärast seda, kui Soome ja Rootsi liitusid ka NATO-ga.
Lihtsalt üks näide. Me panime kokku sellise võrdlustabeli, et Põhjala ja Balti riigid kokku on andnud Ukrainale sõjalist abi suurusjärgus 16 miljardit eurot. See on teine panus peale Ameerika Ühendriike.
Ja per capita ehk ühe isiku kohta, kõigi meie kodanike kohta [antava abi poolest] oleme absoluutne liider, see teeb 485 eurot ühe inimese kohta. See on metsikult suur abi. Lisaks sellele, et me oleme poliitiliselt samameelsed.
Nii et see Põhja-Balti grupp on väga suure mõjujõuga ja teeb ka väga palju ära. Ja see sai väga suurt tähelepanu.
Nüüd, soovitan pöörata tähelepanu sellele, mis sel nädalavahetusel toimub Moldovas. Esiteks, Moldova valitsus ja ka nende president on selline väga Euroopa-meelne, reformimeelne. Mulle meenuvad need ajad, mis olid meil Mart Laari esimese valitsuse ajal, kui tehti väga suuri reforme väga rasketes oludes. Moldovas toimub nädalavahetusel referendum Euroopa Liiduga liitumise teemal. Ja teiseks on presidendivalimised.
Venemaa näeb seal põrgulikult suurt vaeva, et seda tulemust mõjutada. Ostetakse hääli. Seal oli üks eksperiment, kus üks ajakirjanik imbus sisse sellesse struktuuri, püramiidskeemi, mikrofon küljes ja kaamerad küljes. Otsige üles – see on internetis saadaval – ja näidake Eesti rahvale ka seda oma portaalides. See on väga paljastav lugu, kuidas üks riik teises riigis möllab. Seal on hübriidrünnakud, küberrünnakud, libauudised. Seal on kõik vahendid kasutusel.
Nende peaminister ütles meile, et suurusjärgus 3% Moldova SKT-st moodustavad need vahendid, mida Venemaa paneb Moldovasse, et mõjutada seda riiki sisemiselt kõikvõimalike vahenditega. Kujutage ette, me paneme 3,4% riigikaitsesse oma SKT-st, mis on väga suur panus, ja Venemaa paneb sellise panuse Moldovasse.
Aga sellele vaatamata see riik on reformide teel. Ja ma väga loodan, et osalusaktiivsus tuleb suur ja Moldova selle ajaloolise otsuse teeb Euroopa Liidu suhtes. Ja siit tuleb ka edasi minna.
Võib-olla on Moldova kõigist nendest kandideerivatest riikidest hetkel üldse kõige kiiremal kursil. Nii et tasub tähelepanu pöörata. Meie visiit sai seal suure tähelepanu osaliseks ja me käisime ka regioonides eraldi gruppidena laiali.
Moldova inimestel on hästi suur huvi selle vastu, kuidas meie elu 20 aastaga on muutunud. Vaatame lihtsalt nendele numbritele otsa. Me oleme siin harjunud kogu aeg kiruma, kui halvasti läheb, aga tegelikult me oleme saanud neli korda rikkamaks, meie pensionid-palgad on tõusnud suurusjärgus neli korda. Vaadake enda ümber, meie infrastruktuuri ja investeeringuid.
Mõnikord on ikkagi väga hea tunne olla Eesti välisminister, kui sa saad rääkida, mis teele me oleme asunud. Me käisime ka Odessas, Ukrainas. Miks Odessa? Põhjus on see, et läbi Odessa sadama läheb kogu viljatransport, eksport, suurusjärgus 400 miljonit inimest maailmas saab toidetud selle sadama kaudu. Ja venelased on võtnud selle nüüd järjest rohkem eraldi rünnakute alla.
Samal ajal esitles president Zelenskõi oma võiduplaani raadas ehk nende parlamendis. Paar sõna selle kohta ka. Kindlasti see leiab käsitlust ja nüüd ka president Zelenskõi annab sel teemal ülevaate Euroopa Liidu riigijuhtidele. Aga see on plaan, mis on ka plaan. See on reaalne teekaart selleks, et saabuks rahu ja rahuläbirääkimised Ukraina tingimustel.
Seal on paar aspekti, mille suhtes Eesti on olnud juba varem väga selgetel seisukohtadel. Esiteks, sõjalise abi tõstmine. Ma tuletan meelde, et Eesti on sõlminud kokkuleppe, et me järgmiste aastate jooksul 0,25% oma SKT-st anname sõjalist abi suurusjärgus 100–120 miljonit eurot aastas. Kui kõik riigid seda teeksid, ei oleks mitte mingit probleemi, ilma igasuguse naljata.
Teiseks, tuleb võtta maha piirangud kaugmaarelvade suhtes, et ukrainlased saaksid kasutada relvi ka Venemaa territooriumil. Me oleme sellel seisukohal olnud ja kogu NB8 seltskond on väga selgelt sellel seisukohal samamoodi.
Ja mis puutub julgeolekugarantiisid, siis see on üks osa sellest, et NATO liikmeks kutsumine kohe – ka see on meie seisukoht –, aga et oleks ka päriselt tagatud julgeolek siis, kui on saavutatud rahu. Ehk see tähendab ikkagi ka võimekuste lisamist.
Mulle tundub, et nad ei oleks seda võiduplaani niimoodi välja käinud, kui ei oleks mingit teoreetilist lootust, et võib-olla selle aasta jooksul veel suudetakse neid otsuseid langetada, sest NATO-liikmesus on ainukene julgeolekugarantii.
Mis on huvitav selle võiduplaani juures? Siin on kaks aspekti. Ukraina mitte ainult ei küsi, vaid ta pakub ka vastu. See, et neil on täna umbes miljon meest relva all, ühel hetkel nad on kõige parema kogemusega kõige suurem ja võimsam sõjaline jõud meie regioonis ning nad on varustatud NATO relvadega, nad on katsetanud neid reaalselt lahingutes ja kasutanud. Nad pakuvad oma julgeolekugarantiid meie regiooni.
Tegelikult võiks see meid mõtlema panna. Me alati mõtleme, et Ukraina ainult küsib, aga tegelikult nad pakuvad ühel hetkel midagi vastu.
Mis on uus huvitav aspekt? See, et rinne on umbes 80–100 kilomeetrit nendest maailma suurimatest maardlatest, mis puudutab uraani ja teisi selliseid olulisi varusid. Nad pakuvadki, et läänemaailm saaks nendest osa. Ehk siis see on natuke uutmoodi lähenemine.
Ma väga loodan, et seda plaani võetakse tõsiselt ja [sellega arvestatakse].
Paar head sõnumit veel. Praegu on meie peaminister ülemkogul. Ma loodan, et sealt tulevad head uudised, mida me saime öelda tegelikult ka Ukrainas.
Venemaa külmutatud varade teema, mida Eesti on eest vedanud rohkem kui aasta, on hakanud kandma vilju. Nüüd on põhimõtteliselt ära otsustatud G7 tasemel, et antakse Ukrainale laenu, tagastamatut laenu, Venemaa külmutatud varade kasviku ehk kasumi garantii mõttes 50 miljardit dollarit.
Nüüd, Euroopa Liit on ära otsustanud, et Euroopa teeb igal juhul oma osa ära kuni 35 miljardit, seda arvatavasti selle aasta jooksul. See on kohutavalt suur panus.
Ja siin võib ka Eesti tõesti olla õnnelik ja uhke oma tegevuse üle, sest veel aasta tagasi keegi sellest väga rääkida ei tahtnud. Ma loodan, et need otsused tulevad, et need tehakse ära.
Teine on see, et pikendatakse sanktsioone. Kuni 36 kuud. See on see, mida ameeriklased sedasama laenu [andes] tahavad Euroopalt, et sanktsioonid jääksid pikaks ajaks külmutatuks, et nad saaksid oma osa teha, kokku 50 miljardit.
Miks ma seda räägin? Põhjus on see, et aeg-ajalt tundub, et midagi ei juhtu. Tegelikult Ukraina olukord ongi keeruline, aga ikkagi me astume mingite sammudega edasi ning me saame toetada ja toetame Ukrainat.
Nii et kui panna need ettepanekud ja tegevused kokku, siis tegelikult ma loodan, et Ukraina on võimeline saavutama edu ja elama üle ka selle talve, mis tuleb väga raske.
Üks asi veel. Me saavutasime Luksemburgis, kus oli välisasjade nõukogu, selle, et Iraani vastu kehtestati sanktsioonid, aga lepiti kokku ka uus sanktsioonirežiim, mis on puhtalt Eesti initsiatiiv peale Venemaa hübriidrünnakuid – eelmise aasta lõpus rünnati ka siseministri enda isiklikku autot ja Eestis on vahistatud tänaseks üle 10 isiku –, nimelt, me tegime ettepaneku kehtestada uus Euroopa Liidu sanktsioonirežiim nende isikute ja organisatsioonide vastu, kes korraldavad hübriidrünnakuid Euroopa Liidu territooriumil, aga ka kolmandate riikide suhtes.
Me olime esimesed, kes välja ütlesid, et hübriidrünnakud toimuvad, ja nüüd on ka kõik teised hakanud rääkima. Nii Saksamaal kui ka igal pool mujal toimuvad Venemaa organiseeritud hübriidrünnakud. Ja nüüd on selleks olemas konkreetne sanktsioonirežiim, kuhu hakkavad lisanduma inimesed ja organisatsioonid kõikvõimalike sanktsioonidega.
Selles mõttes me tegutseme. Need teemad ei seisa, vaid astutakse päris suuri samme edasi. Kuigi jah, võiduni on veel pikk tee.
Ja lihtsalt veel sellest, mis siin lähipäevadel toimub. Homme olen ma Leedus, kus on 30. Balti nõukogu kohtumine. See on ka oluline. Ja järgmise nädala alguses on pikalt planeeritud Maroko visiit koos äridelegatsiooniga. Need on lähipäevade tegevused. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Kas on küsimusi? Palun! Mikrofon on seal, öelge oma nimi, toimetus ja kellele küsimus on suunatud.
Elisabeth Viil, Delfi
Küsimus Lauri Läänemetsale. Kas ma saan õigesti aru, et siseministeeriumi kärped pole endiselt sisustatud? Ja kui nii on, siis mis põhjusel?
Lauri Läänemets
Siseministeeriumi kärped on kindlasti sisustatud. Aga mõned detailid tõesti on, mõni ametikoht kuskil on, mis lõpuni teada ei ole, mis puudutab meie asutusi.
Ma olen vaadanud, et rahanduskomisjon seal kurdab, et tegemist on täiesti tavalise praktikaga, et sa nädala ajaga ... Noh, ma ütleks nii, et nädal aega oleks ikka väga julm või kui paari nädalaga otsustatakse ära kärped, saamata aru, mis nende mõju on. Näiteks siseministeeriumi IT-asutus SMIT, et seal läheb ju inimtööjõud kärpesse, see inimtööjõu 10%-line kärbe on väga suur, seal on 115 erinevat riigiteenust. Kui me täiesti suvaliselt ütleksime, ilma analüüsimata, kust me mismoodi võtta saame, kuhu ümber tõsta inimesi või projektitegevusi, mida me täna paneme pausile, mida me teeme rohkem või vähem, ja kui me neid asju läbi ei analüüsiks, siis me varsti räägiksime teiega siin arvatavasti sellest, miks mõni väga oluline riigi funktsiooni ei toimi.
Nii et see kõik võtab aega. Seda ei ole võimalik kiiresti teha. Kärped tulevad, selles mõttes, mis puudutab ministeeriumit ennast. Need ametikohad, mis koondatakse – inimesed juba on saanud oma koondamisteated kätte. Neid inimesi isegi pole tööl enam, on ju.
Nii et need asjad on tehtud. Aga tõesti, meil asutustes, näiteks selle SMIT-i koha pealt kõik vajab analüüsi, läbimõtlemist. Protsessina see käib niimoodi.
Me teame seda suurusjärku, mis me kärpima peame. Protsess käib nii, et kõik asutused on esitanud oma ettepanekud, ministeerium on andnud oma esimese tagasiside nendele asutustele, need asutused nüüd selle tagasiside side järgi veel hindavad neid protsesse, vaatavad üle, siis tullakse uuesti ministeeriumi juurde, siis me uuesti vaatame need üle. Ja lõpuks, aasta lõpuks on need sisustatud.
Aga me ei tee neid asju niimoodi rutakalt, et täiesti pimesi paneme mingisugused riigi jaoks olulised teenused kinni. Mõnes valdkonnas on võimalik neid asju kergemini teha, mõnes läheb raskemini. Kui me räägime sihtasutustest, nt kodanikuühiskonna sihtkapital, siis seal on kärped kõik selles mõttes teada ja ka tehtud, kuivõrd tegemist on toetusi jagava sihtasutusega. Seal on lihtne: sisuliselt igast toetusmeetmest võetakse 10% maha ja rohkem küsimust ei ole, personalikuludest ja majandamiskuludest ka, seal pole küsimust, see sisustatakse ära.
Aga just selliseid keerulisemaid asju on vaja analüüsida. Ma arvan, et mitte keegi Eesti riigis ei taha, et lihtsalt suvaliselt need otsuseid tehakse.
Elisabeth Viil
Nii et ajalises mõttes me räägime ikkagi veel paarist kuust?
Lauri Läänemets
Loomulikult, jah. Seda protsessi me teemegi teadlikult niimoodi, et me hoomaksime seda, millised on mõjud. Sest seal on ka niimoodi, et SMIT-i teatud tegevused on otseselt politsei- ja päästeameti võimed, aga nende suhtes meil on kokkulepe, et sealt me ei kärbi.
Nüüd, teised on kaudselt nende võimete toetused. Ehk siis me peame vaatama, et kui me midagi SMIT-ist kärbime, siis on vaja arutada politseis, kas me seal mingisugust tegevust muudame.
Sest näiteks, ma ei tea, relvaregistrid ja mingid sellised asjad – see mõjutab politsei tööd. See kärbe SMIT-is mõjutab politsei tööd. See tähendab, et nende asutuste vahel ja ministeeriumi vahel on vaja läbi rääkida, kuidas ja miks me midagi teeme ja kas me saame kuskil kompenseerida. Riik ei tohi seisma jääda, see on ka meie eesmärk.
Jürgen Ligi
Ma võtaksin seda põnevust natukene maha. Ega pääsu ei ole. Eelarvenumbrid on need, mis ette antakse. Ja see, kuidas need sisustatakse, on ikkagi tegevjuhtkonna, täitevvõimu edasine tegevus. Meil ei ole veel eelarvetki.
Ja kuidagi inimlikult ei ole ka minu arust võimalik ajakirjanduse kaudu anda näiteks koondamisteateid, et leppige sellega. Ma ei näe võimalust, et keegi saaks rohkem raha, kui on kokku lepitud. Ja kokku on lepitud päris ebameeldivad kärped. See, et need on kuidagi kerged, ei vasta tõele.
Kui siin on juttu kultuuri kärpest, siis ma võib-olla ... Noh, ma ei jõudnud päriselt neid asju kontrollida, aga kindlasti ei vasta tõele ka see, et kultuuri on kuidagi ebaproportsionaalselt kärbitud. Need on ikkagi need asjad, mis kokku lepiti. Ma ei olnud ise seal kokkuleppija, aga me respekteerin neid kokkuleppeid. Lihtsalt need löövad eri kulustruktuure erinevalt. Ja midagi ei ole teha.
Kellel on prioriteet, kärpest välja jäänud valdkonnad, on eelkõige julgeolek, eks ole, ja haridus. Nende proportsioon on väiksem, aga teiste puhul lihtsalt sõltub kõik sellest, milline on nende kulustruktuur. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kui küsimusi enam ei ole, siis on ametlik osa läbi. Aitüma!
