Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/c6daQUaJQrs
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud!
Valitsus pidas hommikul e-istungi. Peaminister Kristen Michal on ülemkogul Brüsselis. Valitsuse teemadest annavad teile täna ülevaate siseminister Lauri Läänemets, välisminister Margus Tsahkna, terviseminister Riina Sikkut ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist kõigile selle aasta lõpust, vahetult siis enne jõule pühadeaega! Tegemist on valitsuse viimase pressikonverentsiga sellel aastal, aga kindlasti mitte viimase pressikonverentsiga, neid tuleb – nagu ka istungeid ja kabinetiarutelusid – järgmisel aastal veel palju.
Võib-olla alustuseks natukene majandusest. Statistikaamet avaldas nädala algul Eesti kaardi, kus on maakonniti ära toodud panus SKT loomisesse.
Sellelt kaardid tuleb tegelikult hästi välja, miks on nii, et oluline ei ole mitte lihtsalt ettevõtluse ja majanduse küsimustega tegelemine, vaid tähtis on just regionaalses vaates majandusküsimustega tegelemine.
Me näeme, et circa 62% Eesti jõukusest toodetakse Harjumaal. See tähendab ühtlasi seda, et kui mõned maakonnad panustavad 1%-ga või 2%-ga, siis ühtlasi nende inimeste sissetulek arvatavasti on otseselt sellest mõjutatud, samuti toimetulek, eriti keerulistel ja rasketel aegadel.
See on ka põhjus, miks valitsuse majanduskabineti tööplaanis on sees ka näiteks erinevad tegevused ja otsused, mis ei puuduta mitte lihtsalt majanduse arendamist, vaid puudutavad eelkõige regionaalse majanduse arendamist. Näiteks regionaalse tööstuspoliitika kohta käivad ettepanekud peaksid mõne kuuga jõudma valitsusse. On ka kõiksugu muid tegevusi.
Ja me oleme tõesti seekord vastu võtnud ka sellise otsuse. Meil on sellel perioodil [kasutada] ligi 700 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendid, mis on mõeldud ettevõtluse arendamiseks.
Kui me vaatame eelmist perioodi ettevõtluse arendamiseks mõeldud vahendeid, siis näeme, et sellest ligi 700 miljardist eurost ainult 10% jõudis maapiirkondadesse, ülejäänud maandus kuldsetesse ringidesse. Nüüd oleme kokku leppinud, et vähemalt 40% peab seekord jõudma väljapoole kuldseid ringe.
Hetkel on kulutatud sellest rahast, 700 miljonist ainult 10% ja sellest on tõesti praegu pärast neid otsuseid ja tegevusi jõudnud maapiirkondadesse 38%.
Selles mõttes me kindlasti pingutame, et neil inimestel, kes elavad väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset mõju alla, oleks võimalik ka paremini oma elus toime tulla, elada ära oma palgaga, et me ei peaks tegelema toetuste jagamisega ja raha ümberjagamisega riigis, vaid igal pool Eesti otsas oleks see võimalus olemas.
Aga nüüd tänasest valitsuse istungist. Valitsus võttis vastu 26 otsust. Valitsus kinnitas tööandjate ja ametiühingute vahel kokku lepitud töötasu alammääraks järgmisel aastal 886 eurot. Vaatamata majanduslikult keerulisele ajale jõudsid ametiühingud ja tööandjad kokkuleppele alampalga tõusus. Selle kiirem tõstmine on ühtlasi ametis oleva valitsuse üks eesmärkidest. Tõus on järgmisel aastal 66 eurot ehk 8%.
Minu tunnustus nii tööandjatele kui ka ametiühingutele sellise pingutuse eest! Ettevõtjatel on samuti palju väljakutseid praeguses majandusolukorras, seda enam tuleb tunnustada sellist kokkulepet.
Alampalk kerkib järgmisel aastal kiiremini nii prognoositud hinnatõusust kui ka keskmisest palgast. Eesti Panga prognoosi järgi on järgmise aasta keskmise palga tõus 6%. Ehk väiksema sissetulekuga inimeste ostujõud paraneb.
Järgmise aasta alampalk on Eesti Panga prognoositavast keskmisest palgast 43%. Niisugust suhet keskmise palgaga pole alampalgal Eesti ajaloos mitte kunagi olnud. Ja kokkuleppe järgi peaks alampalk 2028. aastaks moodustama 50% keskmisest palgast.
Nüüd, me kiitsime heaks ka määrused, mis on seotud maa- ja ruumiameti ehk MaRu käivitamisega uuest aastast. Ja uuest aastast on kõik ruumiandmete toimingud nii kodaniku, kohaliku omavalitsuse, ettevõtte kui ka riigi jaoks n-ö ühes aknas.
Seni killustunud maa- ja ruumivaldkonda ülesannete koondamisest on räägitud ja seda on ette valmistatud kümme aastat. Me prognoosime ja tegelikult teame, et see aitab meil parandada elukeskkonda nii linnas kui ka maal.
Valitsuse otsusel suunasime Euroopa Regionaalarengu Fondi aastate 2014–2020 vahenditest tagasi laekuva raha taas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks.
Möödunud perioodil läks laenudeks ja käenduseks Euroopa Liidu vahenditest 99 miljonit eurot. Prognoosime, et sellest laekub tagasi umbes 10 miljonit eurot, ja selle suuname uuesti väikestele ja keskmistele ettevõtetele kapitali kättesaadavuse parandamiseks, et toetada nende kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Me kehtestasime ka tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu, samuti haiglavõrgu arengusuunad. Sellest räägib lähemalt terviseminister Riina Sikkut.
Kehtestasime valitsuse sanktsiooni kaitseks Venemaa ja Valgevene vaenuliku mõjutustegevuse vastu, et paremini kaitsta Eesti noori ja lapsi. Sellest räägib välisminister kohe varsti pikemalt.
Aga lähenevad pühad ja on pikemad pühad. Minu üleskutse: kellel vähegi võimalik on, kasutame neid vabu päevi perega koos olemiseks, puhkamiseks ja mõnusaks ajaveetmiseks, mitte tülitsemiseks.
Politseile antakse tavaliselt vägivallajuhtumitest teada umbes 30 korral ööpäevas, aga aastavahetusel ja nt jaanipäeval on see arv 50 ringis. Kuid ka jõulude ajal saab politsei rohkem vägivalla kohta teateid.
Tegelikult peaks jõuluaeg olema see aeg, kui me pakume jõulurõõmu kõigile oma peres kõigile, ja kindlasti peaksime olema eeskujuks ja jõulurõõmu toojaks noorematele inimestele.
Kahjuks on aga selliseid peresid, kus pühad võivad hoopis seonduda hirmu, kannatuste ja pisaratega. Nii et kui võimalik, jooge vähem või ärge jooge üldse, sest just see on tihti tülide ja probleemide allikaks. Nii me hoiame ka lähisuhtevägivalla olukordi ära.
Politsei on pühade ajal linnades ja trassidel liiklust rahustamas. Ja kuna teeolud võivad olla rasked ja maanteel on liiklus tavapärasest tihedam, siis jälgige kiirust, sõitke aeglasemalt, ärge kiirustage.
Lõpuks on tähtis see, et kõik jõuavad oma lähedaste juurde ning saavad oma jõulurõõmu ja kingid kätte.
Nii et mina soovin kaunist jõuluaega – ilusat pühadeaega ja mõnusat aastavahetust. Tulgu see kõigile hästi.
Juhataja
Aitäh! Välisminister Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Kuna on viimane valitsuse pressikonverents sel aastal, siis mina tänan kõiki koalitsioonipartnerid väga tegusa aasta eest. Sellel aastal muutus ka Eestis valitsus, muutus peaminister.
Aga tegelikult ka, oli päris tegus aasta ja Eestile kindlasti väga keeruline. Nii et ma tänan koalitsioonipartnereid.
Tegelikult ma tänan ka riigikogu, sest nagu te mäletate, veel eelmise aasta alguses oli riigikogu suhteliselt töövõimetu. Tegelikult on riigikogu juhatus riigikogu ise suutnud ennast tööle panna. See on väga tähtis, mitte ainult välispoliitiliselt, vaid ka [sisepoliitiliselt]. Näiteks riigieelarve kuulutas Eesti Vabariigi president eile välja. Need ei olnud lihtsad otsused.
Kõige selgem ja olulisem on see, et peale suviseid koalitsiooniläbirääkimisi me oleme andnud selge plaani, mida me teeme maksudega, mida me teeme kärbetega, mida me teeme Eesti majandusega, mida me teeme välispoliitikas, mida sisepoliitikas.
Selles mõttes aasta teine pool minnes uude aastasse annab minu arvates vähemalt poliitilisel tasemel kindlustunnet, mida meie ümber väga palju ei ole. Ja seda ma ütlen kui välisminister, sest väga palju igasuguseid protsesse on käimas.
Ma kirjutasin Wall Street Journalis või kuskil ühe artikli sellest, et me oleme [nagu] 1938. aastas enne Müncheni kohtumist, kui [Neville] Chamberlain tuli sealt tagasi Briti peaministrina, ta käes oli üks paberilehte ja ta ütles, et rahu on saabunud Euroopasse. Me oleme [justkui] kuskil selle sündmuse eelses ajas. ’
Ja ma väga loodan, et mis iganes järgmise aasta esimeses pooles juhtuma hakkab seoses Venemaa agressiooniga Ukrainale, see lahendus ei tule järjekordne Müncheni kokkulepe, vaid tegelikult me aitame Ukrainal selle sõja võita. Kui see rahu tuleb, siis see tuleb õiglane, see tuleb püsiv. Ja see tähendab seda, et mitte ainult Ameerika Ühendriigid [ei pea panustama], vaid Euroopa laiemalt, kogu meie regioon peab rohkem panustama tõsiselt Ukraina aitamisse ja julgeolekugarantiidesse, ka enda kaitsevõime tõstmisse.
Eestil on siin ju väga palju ette näidata. Minu tänu läheb tegelikult ka Eesti inimestele, sest käies välisministrina ringi kogu maailmas, eelkõige Euroopas, ma näen, et meile vaadatakse ikkagi väga tõsiselt otsa ja meid tunnustatakse selle eest, et me panustame nii palju oma julgeolekusse, rahaliselt eelkõige. See 3,4% SKT-st, mis me paneme riigikaitsesse, on ülikõva sõna.
Aga veel lisaks 1,6 miljardit järgmiste aastate jooksul täiendavate võimete tekitamisse ja NATO kaitseplaani täitmisse on see, milles me oleme tegelikult suur eeskuju.
See tuli välja suuresti ka kasvõi JEF-i liidrite kohtumisel siin sel nädalal, kui olid kohal 12 liitlasriigi juhid. Ja selle eest ma ei ütle siin tänu mitte poliitikutele, välispoliitikutele ja kaitsepoliitikutele, vaid ütlen Eesti rahvale, sest me maksame selle eest ka kõvasti rohkem.
SKT number on selles mõttes aus number, et see tegelikult näitab koormust majandusele ja ühiskonnale. Ja ma olen igal pool ka öelnud, et meil on pensionärid, meil on lapsed, meil on pered, kes vajavad toetust, meil on haridussüsteem, nii nagu igal pool mujal. Kui see tahe on olemas, siis ollakse võimelised neid panustusi tegema. Nii et minu tänu selle aasta eest läheb kindlasti ka Eesti inimestele.
Aga järgmine aasta tuleb kindlasti väga turbulentne. Soovitan kinnitada turvavööd. Aga on hea, et meie ei pea mitte midagi oma välispoliitikas ja julgeolekupoliitikas muutma, vaid me oleme olnud õigel teel – [ütlen seda] ilma igasuguse valehäbita – ning peame pigem ennast rohkem kehtestama ja argumenteerima oma seisukohti.
Ma loodan, et me sellist ühtset välispoliitikat ajame edasi. Ma ei ole väga palju Eestis näinud sellist parteide omavahelist kemplust välispoliitilistel ja julgeolekupoliitilistel teemadel. Uskuge mind, see on palju olulisem, kui meile siin Kodu-Eestis tundub.
Nüüd tänase istungi juurde. Üks oluline otsus langes, nimelt me kehtestasime uue rahvusvahelise sanktsiooni. See sanktsioon puudutab teemat, mis on olnud pinnuks silmas aruteludel päris palju. Nimelt, selle sanktsiooni eesmärk on kaitsta Eesti inimesi Venemaa ja Valgevene vaenuliku mõjutustegevuse [eest].
Konkreetselt selle sanktsiooniga me keelame organiseerida või abistada kuni 21-aastaste Eesti kodanike või ka Eestis elavate inimeste osalemist Venemaal, Valgevenes ja ka Venemaa okupeeritud või annekteeritud Ukraina aladel toimuvatel Venemaa desinformatsiooni levitavatel ja agressiooni toetavatel üritustel.
Mis on selle põhjus? See, et Venemaa kasutab väga usinasti oma pehmet võimu. Me oleme kuulnud erinevaid lugusid sellest, kuidas noortekollektiivid, olgu need seotud spordi, kultuuri või millega tahes, on saadetud just nimelt sellistele üritustele kas Valgevenesse või Venemaale. Tegelikult on leitud ennast keset Venemaa pehmet mõjutustegevust, agressiooni õigustamist ja nii edasi.
Selle sanktsiooniga me ei lähe mitte laste ja noorte vastu – nemad ei saa väga tihti ju aru, et selliste ilusate-toredate ürituste raames tegelikult aetakse agressiivset poliitikat ja õigustatakse sõna otseses mõttes sõda, inimeste tapmist, okupatsiooni ja kogu seda Moskva narratiivi –, vaid me sanktsioneerime neid isikuid ja organisatsioone, kes aitavad sellele kõigele kaasa, kes seda organiseerivad ja kes võtavad vastu rahalisi toetusi-annetusi näiteks nendeltsamadelt Valgevene-Venemaa organisatsioonidelt.
Selle üle peab järelevalvet kaitsepolitseiamet. Ja sanktsioon näeb ette sanktsioonirežiimi rikkumisel füüsilisele isikule kuni 5 aastat vabadusekaotust ja juriidilise isikule väga märkimisväärsed rahalised trahvid.
Nii et me oleme tükk aega koos siseministeeriumiga selle teemaga tegelenud ja mõelnud, kuidasmoodi me saame selle aluse paika panna. Nüüd on valitsus otsustanud, et see sanktsioon on olemas.
Ja selle sanktsiooni vastu tegelikult tunnevad päris suurt huvi ka teised Euroopa Liidu partnerid. Samasugune probleem vaevab neid kõiki. Nii et see on tänaseks tehtud.
Sellel nädalal on toimunud väga olulisi sündmusi. JEF-i kohtumine oli väga märgiline ja oluline. Seda on küll kajastatud, aga ma lihtsalt ütlen veel korra üle, et seal oli kaks olulist teemat, mis otsustati ära. Üks on varilaevastik. Need riigid hakkavad tegema reaalset koostööd, kaitsma meie ühist mereterritooriumit hübriidsete rünnakute vastu.
Varilaevastik on see Venemaa laevastik, mis on sanktsioonide tõttu ära peidetud teiste lippude alla, n-ö dokumentatsioonidega, et hiilida kõrvale sanktsioonidest. Aga see on ka selline poolsõjaline jõud, mis rikub merealust taristut, teeb luuret, veab ükspuha mida peale näiteks naftatoodete või kaubanduslike toodete. Ja oluline on see, et selles vallas astuti samm edasi.
Teine teema on kaitsekulude tõstmine. Ka seda arutati JEF-i raames. Ja on selge, et järgmisel aastal Haagis toimuval NATO tippkohtumisel peavad liitlased uue miinimumeesmärgi panema. Eesti on väga selgel seisukohal: see peab olema vähemalt 2,5% SKT-st, see on miinimum.
Ja siin ei ole midagi uut. See ei ole seotud ka mitte president Trumpi saabumisega, vaid tegelikult meie reaalsed kaitseplaanid, mida me oleme teinud, nõuavad oluliselt suuremat rahastust kõikidelt teistelt.
Nädala alguses toimus välisasjade nõukogu, see oli ka Eestile ajalooline selles mõttes, et Kaja Kallas esimest korda juhtis seda kõrgema välisasjade esindajana. Pean ütlema, et väga efektiivselt, väga veenvalt ja kõikide üllatuseks me saime oma asjadega varem hakkama, kui planeeriti. Tavaliselt läheb oluliselt kauem aega.
Aga saime tehtud ka erinevaid otsuseid. Nimed kinnitati 15. sanktsioonipakett, mis on väga tähtis, ja 16. paketiga juba tegeletakse. Sellega kinnitati esimest korda sanktsioonid 19 isikule ja üksusele seoses Venemaa hübriidtegevusega. Seesama hübriidsus on järjest aktiivsem teema.
Samuti täiendasime Valgevene sanktsioonirežiimi nimekirja isikutega, kes siis on andnud korraldusi selleks või astuvad inimõiguste vastaseid samme. See puudutab eelkõige siis Valgevene inimeste vangistamisi, piinamisi ja kogu seda poolt. Sinna nimetati 28 uut inimest ja organisatsiooni.
Samamoodi seadsime uued karmimad ja piiravamad meetmed Venemaa vastu, lisades piirangute alla 84 isikut Venemaalt.
Ja seesama varilaevastik. Me olime rõõmsad siin suve alguses, et meil õnnestus Euroopa Liidus läbi suruda varilaevastike sanktsioonirežiim, kuhu lisati esimest korda üle 20 nime, ja nüüd konkreetselt lisati veel 51 laeva. See teema läheb järjest rohkem edasi.
Üldse me saime päris palju Eesti ettepanekuid panna sisse. Ja 16. sanktsioonipakett on juba ette valmistatud.
Nüüd, üks eraldi teema, mida ma tahaks korra puudutada, on Gruusia. Head ajakirjanikud ja toimetajad! Palun pöörake rohkem tähelepanu sellele, mis tegelikult Gruusias toimub. Minu mure on selles, et laias laastus Euroopas pööratakse võib-olla vähe tähelepanu, aga ka Eestis.
See, mis tegelikult Gruusias toimub, on väga karm – karm Gruusia inimeste vastu. Seal vangistatakse inimesi, piinatakse inimesi, vangistatakse, pekstakse ja piinatakse ajakirjanikke, surutakse maha tegelikult Gruusia inimeste tahet ja ka õigust vabalt oma meelt avaldada. Need sammud on läinud väga drastiliseks.
Ka Euroopa Liidu tasemel me keelasime ära diplomaatiliste ametipassidega sissesõidu Euroopa Liitu.
(Keegi ütleb midagi vahele.) Jaa, ma tean, aga need on olulised teemad. Ma räägin selle ära.
Eriti oluline tuleb 29. detsember. Jõulud on kõigil peamine ja kõik tegelevad muude teemadega, aga siis pannakse ametisse selle parlamendi nimetatud uus president. Ja ma ütlen, et need pinged seal Gruusias tõusevad väga kõrgele.
Palun kajastage neid! Eesti on pannud sissesõidukeelu alla, sanktsioonide alla 25 isikut, kes on vastutavad vägivalla eest Gruusia inimeste vastu seal, eesotsas siis peaministri ja siseministriga.
Ma arvan, et neid inimesi ja neid riike tuleb veel. Praegu, hetkel kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Liigume siit tagasi valitsuse istungi oluliste teemade juurde. Terviseminister Riina Sikkut, palun!
Terviseminister Riina Sikkut
Jaa, aitäh! Nii nagu välisminister ütles, välispoliitikas me oleme õigel teel. Ka tervisepoliitikas oleme õigel teel.
Eile president kuulutas välja rahvatervishoiu seaduse, mida on tõesti seitse aastat ette valmistatud ja lõpuks ta jõustub. Kõige olulisem lisanduv teema on libameditsiiniga tegelemine.
Tõepoolest, meil on inimesi, kes müüvad tervisele ohtlikke aineid, on need kärbseseened, MMSi-id, konnamürgid. Nad müüvad tooteid ja lubavad tervisekasu, kuigi toode sisaldab tegelikult mürgiseid aineid. Seda enam tulevikus teha ei saa. Järelevalvet hakkab tegema terviseamet ja edaspidi saab rakendada ka sanktsioone neile, kes reegleid rikuvad.
Nüüd, tänasel istungil oli samamoodi tervisevaldkonna jaoks kaks väga olulist päevakorrapunkti.
Kõigepealt, valitsus kiitis heaks haiglavõrgu arengusuunad. Tervishoius on kõige tähtsamad tervishoiutöötajad ja see, et inimestel oleks teenus kättesaadav. Aga paratamatult tervishoiuteenust osutatakse hoonetes ja see, milline on meie haiglavõrk, mis seda tervishoiusüsteemi kannab, on tegelikult väga tähtis teema, ja aastani 2040.
Kaks olulist, ma ütlen siis, suunda. Igas maakonnas jääb haigla alles, uks on ööpäevaringselt lahti ja erakorralist abi saab. Eriarstiabi ja ambulatoorseid vastuvõtte paljuski senisest suuremas mahus tuleks teha kodu lähedal.
Teenuste kättesaadavust tuleb oluliselt parandada kolmes valdkonnas: vaimne tervis, pallitiivravi ja õendus-hooldus. Olgu ärevamad inimesed või vananev rahvastik, seda abi ja tuge on kodu lähedal vaja. Ja siin tegelikult sotsiaalkaitseministriga koostöös sotsiaalhoolekande ja tervishoiu integreerimine on midagi, millega me tõesti järgmisel aastal prioriteetselt tegeleme, et inimesed, kellel on suur abi ja toe vajadus, seda saaksid selle, et nad saaksid abi kodu lähedalt, muidu on see kallis nii inimese kui ka ühiskonna jaoks.
Teine suund on haiglate konsolideerimine Tallinnas. Tõesti, Tallinnas on neli haiglat, meil on riigi sihtasutus, linna sihtasutus ja kaks linna aktsiaseltsi, kus nelja haigla peale on kolm erinevat infosüsteemi, haiglaapteegid ja tugiteenused on eraldi ning ka konkureerivalt osutatakse samu teenuseid. Nii kokkuhoiu, kvaliteedi kui ka patsiendi jaoks ühtse ja loogilise toimimise mõttes on konsolideerimist vaja.
Arvestades, kui keerulise teemaga on tegemist, sotsiaalministeeriumi, Tallinna linna ja rahandusministeeriumi ametnike töörühm töötab selle nimel, et lahendada nii juriidilised küsimused kui ka finantsküsimused ning et oleks konkreetsem ettepanek, mida saab poliitiliselt otsustama hakata. Aga aastani 2040 see muutus Eesti tervishoiusüsteemis tuleb suuresti Tallinnas, kus me näeme haiglate arvu vähenemist.
Lisaks haiglatele kui majadele tõesti see teenuste pakett saab paika järgmise aasta jooksul, ka analüütiliselt, nt mis on mõned üksikud kallid teenused, mida tuleks tsentraliseerida. Kui meil on paarkümmend või sada protseduuri aastas, siis seda võiks ehk teha ühes kohas. Seda infot saan [edaspidi] jooksvalt jagada. Aga täna andis valitsus põhimõttelise heakskiidu haiglavõrgu arengusuundadele.
Teine otsus puudutas tervishoiuteenuste loetelu. Alates 1. jaanuarist 2025 õendushoolduses omaosalus väheneb umbes 240 euro võrra.
Visiiditasudest me oleme palju rääkinud, aga selle varju jääb see, et tervishoius kõige suurem omaosalus on õendushooldusteenusel. Inimesi, kes seda teenust vajavad, on aastas umbes 14 000, enamasti on need eakad ja nende omaosalus keskmisse teenusel viibimise eest on üle 800 euro. See on üle jõu käiv, see ületab keskmist pensioni.
Ja tõepoolest, need kulud on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud.
Nüüd kõige suurema omaosaluskoormuse puhul tuleme appi ja 240 euro võrra see omaosalus 1. jaanuarist väheneb – keskmiselt.
Lisaks, tervishoiuteenuste loetelus on kahtlemata terve rida teemasid, mis puudutavad nii kvaliteeti kui ka kättesaadavust, näiteks sõeluuringute puhul. Rinnavähi sõeluuringu puhul oli varem sihtrühmaks kuni 70-aastased naised, aga nüüd me järk-järgult nihutame seda piiri 74. neljanda eluaastani. Ja jämesoolevähi puhul toome jälle piiri allapoole, nii et alla 60-aastased, ka 58-aastased inimesed on nüüd sõeluuringute sihtrühmas.
Alustame ka geeniinfol põhineva rinnavähi sõeluuringut noorematele naistele, ka 40-aastastele.
Lisaks, haigete laste puhul on kahtlemata vajalik, et teatud juhtudel vanem viibib juures. Varem oli rangelt reguleeritud ka vanusega, aga on tõbesid, kus ka vanem laps vajab lapsevanema tuge. Sellist paindlikkust tuleb nüüd kahtlemata juurde.
Nii et need muudatused, mis jaanuarikuus jõustuvad, said täna valitsuses heaks kiidetud, et uuel aastal oleks meil rohkem ajakohaseid ravimeid kättesaadaval, et sõeluuringute sihtrühmad oleksid laiemad, samuti nii haiglas viibivad lapsed kui ka õendushooldusel viibivad eakad saaksid seda tuge, mida nad vajavad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Jaa. See jõuluaeg on aasta kokkuvõtmise aeg ja natuke ettevaatamise aeg ka.
Me näeme, et vaesuses inimeste hulk on vähenenud ja suhteline vaesus vähenenud viimastel andmetel 2,3% võrra ja absoluutne 0,8% võrra ning teame seda, et sotsiaalsed siirded on olnud tegelikult väga suure mõjuga inimeste vaesusriskist väljatoomisel – inimeste sissetulekud palgatööst suurenesid 6% võrra ja tegelikult sotsiaalsete siiretena kogumis 14% võrra, kusjuures pensionide puhul oli see lausa 18% võrra.
Nüüd, vaatamata sellele, et need numbrid võivad meid rõõmustada, on iga numbri taga tegelikult inimene ja perekond. Meil on jätkuvalt neid peresid, leibkondi, kes elavad absoluutses vaesuses.
Meenutan neid asju, mida sotsiaalministeerium iga päev teeb selleks, et inimesi aidata. Kõigepealt toimetulekutoetuse saajad – 2022. aastal, kui Ukraina sõda algas ja ajutise kaitse saajad meile tulid Ukrainast, siis kahekordistus toimetulekutoetuse saajate arv ja meil oli umbes 25 000 sellist leibkonda.
Tänaseks saame me öelda, et 2024. aastal on 15 000 leibkonda, kes jätkuvalt toimetulekutoetust vajavad. Ukraina pered on paljuski saanud tööle ja nende vajadus ka kahaneb. Eesti enda inimeste hulk on viimastel aastatel olnud 10 000 leibkonna juures ja see ei ole muutunud.
Nüüd, alampalgatõus järgmisel aastal mõjutab tegelikult ka sotsiaalseid siirdeid. Väljamakseid tehakse 2,3 miljoni ulatuses rohkem just nendes kohtades, kus alampalgaga seotus on seadusesse kirjutatud: vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja ka hoolduspuhkus.
Pension, mis on kahel viimasel aastal väga jõudsalt tõusnud – 17,6% eelmisel aastal ja 10,6% sellel aastal –, kasvab ka järgmistel aastatel. Sest ka koalitsioonileppesse me fikseerisime indekseerimise tegelikult muutmatul kujul. See tähendab seda, et järgmistel aastatel tõuseb keskmine pension keskmiselt 5%. Ja 1. aprillist on – prognoosi järgi – keskmine vanaduspension 813 eurot on ja rahvapension 391 eurot.
Nüüd abi andmine. Hästi oluline on, et me teeksime seda sihipäraselt. Seda sihipärast abi me oleme inimestele püüdnud pakkuda.
Aasta algusest jõustus meile elatisabi kahekordistamine. Meil on ette valmistatud ja juba parlamendi poole teele saadetud toitjakaotuspensioni muutmine toitjakaotustoetuseks. See suurendab sissetulekut 90%-l juhtudest ühe või mõlemad vanemad kaotanud laste sihtgrupis.
Me muudame 2026. aasta 1. jaanuarist vanemahüvitise ajal töötamise õigust – enam me piiranguid ei sea ja inimesed saavad oma pere majanduslikku olukorda vastavalt oma soovile paremaks muuta.
Haigus-hooldushüvitis siis lapsepuhkuselt naasmisel. See oli küll terviseminister Riina Sikkuti eelnõu, aga [ütlen ka ise veel, et] käesoleva aasta 1. juulist saavad pered [hüvitist] tegeliku sissetuleku järgi, mitte minimaalse sotsiaalmaksu järgi.
Eraldi keerulises olukorras on erivajadusega inimesed. Sellepärast me oleme teinud muudatusi toetustes. Need seadused on riigikogus vastu võetud. Raske või sügava puudega lapsed ja tööealised saavad järgmise aasta juunikuus toetuse tõusu ja aasta esimeses pooles ühekordse toetuse.
Eile õhtul allkirjastasin ka abivahendite määruse, mille järgi kõik lapsed saavad abivahendeid soodusmääraga 90%. Selle [vahe] katab avalik sektor või riik.
Ja järgmise aasta 1. septembrist – ka sellekohased otsused on vastu võetud – ei pea enam täisealiste puhul olema puude raskusaste tuvastatud, vaid inimesed saavad ligipääsu abivahenditele.
Ma usun, et oluline on märgata neid, kes rohkem abi vajavad. Tegelikult sellise üldise kitsikuse ja uute vajaduste valguses, mis eeskätt on seotud julgeoleku ja ka sisejulgeolekuga, on mõistlik pakkuda inimestele tuge võimalikult vajaduspõhiselt. Ja seda me oleme püüdnud ka teha.
Aga mina tahaksin ka lõpetada sellise pühadetervitusega, mis võib-olla ei ole kõige rõõmsam. Sellepärast, et Euroopas elab üks kolmandik naisi, kes on kannatanud füüsilist, seksuaalset vägivalda või ähvardamist. Üks viiendik neist on seda vägivalda kogenud omaenda kodus – selles kohas, mis peaks olema kõige turvalisem.
Sageli me taandame lähisuhtevägivalla mehe-naise paarisuhte rollile, aga tegelikult me peaksime vaatama laiemalt. Me teame, et vananevas ühiskonnas on ka vanemaealised riskis, sest nende pensionipäeval võib tekkida sõltuvusprobleemidega pereliikmetel soov see pension oma kasutusse saada, nii et vägivalda on tegelikult ka vanemaealiste suhtes.
Sama asi on lastega, sest laste puhul on vägivald ka see, kui nad on pealtnägijad. Korraldasime sellel nädalal koos IKEA-ga ka lähisuhtevägivalla teemal väikese koosviibimise ja arutelu, kus räägiti väga valusaid lugusid lastest, kes jõuavad kooli magamata, seda seetõttu, et isa on ähvardanud tappa ema. Lapsed valvavad öösel, et ei juhtuks midagi hirmsat.
Aga mitte nende kurbade lugudega, vaid tegelikult võimalustega tahaksin lõpetada. Meil kõigil on võimalus märgata ja meil kõigil on võimalus sekkuda.
Mitte keegi meist ei ole ekspert ega pea olema ekspert, et hinnata, kas lähisuhtevägivald on aset leidnud. Aga kahtlusest tuleb teada anda kas politseile või tulenevalt olukorrast võib ka lasteabitelefonile kõne võtta ja konsulteerida. Lasteabitelefoni number on 116111. Sinna saab teha ka anonüümseid teavitusi, kui ei soovita sugulase või naabri kohta teateid edasi anda.
Aga panen teile südamele: märgake ja reageerige. Kõik inimesed peavad abi saama, sest abi on olemas. Ja ohvriabiteenused on meil muutunud seaduste tulemusel kättesaadavad ka siis, kui kriminaalmenetlust ei ole algatatud. Nii et teenused nii ohvrile kui ka tema lähedastele on kättesaadavad. Naiste varjupaigad on avatud 24/7. Aitäh ja ilusat pühadeaega!
Juhataja
Aitäh. Ja kas on küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Rahulikke pühi!
Margus Tsahkna
Ma ütlen ühe infokillu veel teile. Jälgige huviga. Kella poole viie paiku paiku peaksid tulema tulemused seoses sellega, et eile toimus infotund. See, Varro Vooglaid rääkis selliseid Kremli jutupunkte, mis Gruusiat puudutasid, ei olnud kellelegi üllatus, aga üllatus oli see, et Gruusia saadikurühma esimees Lauri Laats esines ikka väga võimsalt. Täna ta vist võetakse kella 16.30-ks maha sellelt Gruusia saadikurühma esimehe kohalt. Nii et see reaktsioon parlamendis oli olemas. Aitäh!
