Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/SVBdU8bxzLE?si=eg3ciGQ_xI8m164p
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Alustame valitsuse selle aasta esimest pressikonverentsi.
Valitsuse istungi ja kabineti teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kliimaminister Yoko Alender.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Aitäh! Head uut ja loodetavasti paremat alanud aastat kõigile – headele ajakirjanikele, vaatajatele-kuulajatele! Ma loodan, et uus, 2025. aasta on majanduslikult Eesti inimestele edukas, kindlasti parem kui eelmine. Märgid seda ka veidi näitavad. Ja loodan, et julgeolekuvaldkonnas me saame ka maailmast paremaid uudiseid, kui me eelmisel aastal saime.
Aga ega siis ainult lootustel ei saa põhineda, vaid ise tuleb ka tubli olla. Nii et ma loodan, et Eesti inimestele ning meie sõpradele ja liitlastele tuleb järgmine aasta parem, kui oli eelmine.
Nüüd valitsuse erinevatest toimetamistest. Kõigepealt, tänane kabinetiistung keskendus põhiliselt kriitilisele taristule, kriitilise taristu kaitsele ja ka energeetikale. Energeetika teemadega me jätkame pärastlõunal, kell kaks, kui me uuesti koguneme. Ja põhiline aruteluteema tuleb see, milline meie väljavaade on, kuidas me saame astuda samme, et meie majandus oleks konkurentsivõimelisem ka sellises olukorras, kus taristuründed on reaalsus.
Aga kõigest järjekorras. Kõigepealt taristu enda olukorrast. No ilmselgelt viimase aja sündmuste valguses ja eelmise aasta lõpu sündmuste valguses on kõigile selge, et kriitilise taristu kaitse Läänemerel on väga oluline, see on kindlasti üks riskifaktor, mida me oleme ka varasemalt arvestanud, eriti arvestades lähenevat desünkroniseerimist.
Desünkroniseerimine ehk eestikeeli Venemaa sagedusalast lahtiühendamine on juba aastaid tagasi olnud Eesti aasta sõnaks valitud, nii et see on ilmselt kõigile vaatajatele-kuulajatele tuttav tegevus. Ehk lihtsamalt öeldes, nagu enamikule inimestest on selge, Venemaa ei ole usaldusväärne partner üheski asjas, ei ole ta seda ka elektri sageduste kindlustamisel ja elektri asjus. Seetõttu on Eesti otsustanud nagu kõik Baltimaad ühendada ennast suurema sagedusalaga ehk Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Kui küsitakse, kas see võib olla kuidagi riskantne meie julgeolekule, siis vastan energeetika ekspertide sõnadega, et risk taristule on reaalne olnud pikka aega, risk Venemaaga on reaalne olnud pikka aega, seega Mandri-Euroopaga ühendamine pigem lisab meile kindlust, et tulevikus mis tahes riskide realiseerumise korral on meie energiavarustus tagatud häireteta. Nii et desünkroniseerimine on vajalik meile ka julgeoleku vaatest.
Nüüd, mis on toimunud? Toimunud on erinevaid hübriidrünnakuid. Eesti jaoks tegelikult ei ole ju üllatus, et aastast 2007 oli – kõigil on vast meeles Eesti esimene riik, mis langes hübriidirünnakute alla, kui Venemaa alustas küberrünnakuid. Venemaa riiklikud asutused, erinevad kriminaalse taustaga tegijad hakkasid Eesti vastu küberrünnakuid toimetama. See laine ei ole vaibunud tänaseni, hoolimata sellest, et nad Ukrainas ametis on. Küberrünnakute hulk eelmisel aastal pigem kasvas. Ja see on märk sellest, et Venemaa otsib uusi võimalusi, kuidas kahjustada Eestit ja teisi Euroopa riike.
Läänemere piirkonnas samamoodi Venemaa on kindlasti huvitatud sellest, et tekitada ebakindlust, seda eelkõige demokraatlikes riikides, mõjutada neid riike. Ja kindlasti on see ka osa Venemaa sellisest – kuidas ma ütleksin? – narratiivist, et Venemaast lahti ühendamine on Balti riikidele suur viga, see on väga kallis. Sellist pitserit kannavad ka need tegevused, mida merel toimetatakse.
Kui nüüd vaadata Venemaa hübriidrünnakute vastu reageerimist, siis ma ütleksin nii, et Läänemerel on seda tehtud kõige otsustavamalt. Esimene laev, mis Balticconnectori intsidendi põhjustas, lahkus. Teine juba jäi seisma, see peeti kinni ja hiljem lahkus. Ja nüüd viimase ka soomlased arestisid. See on väga põhimõtteline samm. Ma arvan, et sellisel viisil nagu soomlased praegusel juhul oma majandusvööndis käitusid, peavad ka teised riigid tulevikus käituma.
Täna valitsuskabinetis arutasime, kas Eesti asutused on selleks valmis. Politsei- ja piirivalveamet oma korrakaitselistes ülesannetes nagu kaitsevägi oma ülesannetes samasuguseid tegevusi tehes on selleks valmis. Nende kinnitus on meil olemas: kui midagi sellist peaks ette tulema, siis Eesti käitub täpselt samamoodi.
Eesti ei saa seda loomulikult teha teiste riikide majandusvööndis, nii et see võib-olla selgitab ka inimestele seda, miks Eesti ei lähe Soome majandusvööndisse laeva peatama. Igaüks tegeleb sellega enda poolel. Ja partnerlus on meil Soomega väga hea.
Nüüd, mis puudutab liitlaste tagasisidet, siis NATO liitlastega oleme suhelnud. Võin juba öelda, et NATO on otsustanud Läänemerel oma kohalolu kasvatada. Seegi annab kindlust juurde. Täpseid samme enne välja ei reklaamita, kui neid astutakse. Kui see kohalolu on kasvanud, siis saavad avalikkus ja kõik osapooled sellest väga kenasti teada.
Nüüd, kui vaadata, mida mõjutab Estlink 2 katkemine või lõhkumine, siis võib öelda, et see kindlasti mõjutab üldist energiabilanssi Eesti ja Soome vahel. Ütleme, energiaturg võib-olla natukene lihtsustades töötab nii – kui kliimaminister tahab, siis ta võib vähem lihtsalt seda kirjeldada –, et energiaturg Euroopas on avatud, kus on odavam, sealt inimesed seda tarvitavad.
Meie jaoks sellise ühenduse katkemine tähendab seda, et kui Soomes on energia odavam, me seda parajasti tarbida ei saa, ja vastupidi, kui Soomes on vajadus suurem – just talvel juhtub seda tihemini, eriti kui ilm on külm –, siis ei saa nemad jälle siitpoolt tarbida odavalt.
Nii et sellised häired kahtlemata põhjustavad ebamugavust energiasüsteemi töös. Aga tänane hinnang, mis baseerub Eesti Energia hinnangul, kellelt me seda palusime, ütleb, et see hinnamõju on ikkagi pigem umbes 1,4 senti kilovatt tunni kohta. See mõju ei ole tohutult suur, vaid on pigem madalamat järku, aga ajutiselt võib see tekitada hinnakõikumisi.
Seetõttu pärastlõunasel kabineti koosolekul me jätkame just arutelu selle üle, mida me saame teha selleks, et Eesti majandus ja ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelisemad.
Ette võin öelda, et meil tulevad arutelule erinevad plaanid. Need ei ole veel kokku lepitud. Ehk siis partnerid sotsiaaldemokraatidest ja erakonnast Eesti 200 saavad täiendada.
Muu hulgas Eesti majanduse ja tööstuste konkurentsivõime tagamiseks seesama plaan, mida majandus- ja kommunikatsiooniminister on esitlenud ja kabinetti toonud - Eesti tööstused, kes üle teatud efektiivsuse suudavad energiat kasutada, tekib võimalus taastuvenergiatasust suures osas vabaks saada. Seda plaani me hakkame arutama, see võiks olla ka üks viis, kuidas Eesti tööstused tulevikus sõlmivad endale pikemad vooluostulepingud, et nad saaksid liikuda juba ise turule, kus taastuvenergia tasu ei nõuta. Aga kõigist sammudest järjekorras.
Arutame ka seda, millisel viisil Eestisse uusi reservvõimsuse luua, kas selleks loojaks on turg, nii et me tellime neid turult, hangetega, või antakse täiendav sissemakse Eesti Energia aktsiakapitali, et Eesti Energia saaks luua täiendava reservvõimsuse gaasijaama Narva.
Seda arutelu on ka varasemad valitsused pidanud, see debatt on jäänud varem detailide täpsustamise taha. Nüüd arutame seda edasi.
Räägime suurusjärgus orienteeruvalt umbes 100 miljoni euro suurusest sissemaksest Eesti Energia aktsiakapitali, et vajaduse korral Narva selline jaam luua.
Lisaks, kindlasti on oluline teada seda, et meil on ka reservid olemas. Reservid on kenasti tagatud. Meil on veidi alla 1200 megavatti põlevkivivõimsusi. Kõik need jaamad on valmis. Enefit Power on ka avalikkusele selle kinnituse andnud, et juhul, kui on vaja, on nad suutelised need jaamad kohe käivitama ja saavad nendega kenasti hakkama.
Nii et Eesti energiavarustus, elektriga varustatus on igal ajahetkel kenasti tagatud. Ja kindlasti tuleb veel debati teemasid. Muuhulgas tuleb arutelu alla see, et kliimaminister koos Eleringiga saab ette valmistada vastuse küsimusele, millal võiks Kiisa avariielektrijaama turule tuua, et turul saada siis tipukoormuse korral tipuhindu allapoole. Seegi võiks mõjuda energiahindadele soodsamalt.
Nii et meil on päris ulatuslik sammude pakett valitsuses ettevalmistamisel. See on suunatud majanduse konkurentsivõime kasvatamisele ja energia hinna allapoole toomisele.
Paar märksõna veel siia juurde. Kindlasti debateerime tuumajaama tuleviku üle ja eriplaneeringu üle. See võtab veidi rohkem aega. Ja lihtsalt märgin ühe lause ära. Avalikkuses on [kõlanud] ka ettepanekuid, et me peaksime väljuma Euroopa Liidus kokku lepitud raamistikust. No olgu siis öeldud, et needsamad ettepanekud – Euroopa Liidu ET-süsteemist [European Union Emissions Trading System, EU ETS] väljuda – oleksid olnud võimalikud, [st neid oleks võimalik olnud arvestada] aastani 2019, kui me oleksime saanud CO2 ühikuid tasuta energiasektori investeeringuteks kasutada. Aga tollane valitsus – ma ilmselt ei pea ütlema, kes oli 2019. aastal valitsuses, see on ajaloomälus olemas – otsustas seda mitte teha. Mõni teine riik seda [võimalust] kasutas, nii et täna seda debatti uuesti enam pidama ei saa hakata. Need otsused, mis tollal on tehtud – nende juurde ajas tagasi minna ei saa.
Nüüd valitsuse enda otsuste juurde. Valitsuse istungil tehti täna 11 otsust.
Lisandus see, et kinnitasime riigisekretäri ettepanekul president Rüütli riiklike matuste korraldustoimkonna. Matuste toimumise kuupäev on 11. jaanuar. Muud detailid on täiendavalt selgumisel.
Jaotasime kohalikele omavalitsustele toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks pea 500 miljonit eurot. Haridusminister räägib sellest täpsemalt. Ja tegime veel suure hulga erinevaid otsuseid.
No vot. Peale lõunat me siis jätkame energeetika debattidega, nii et ehk siis õhtul jagame täiendavat informatsiooni energeetika valdkonna otsuste kohta. Ja 9. jaanuaril ilmselt siis kabinetis jätkame taas samal teemal, sest on selge, et energeetika kindlasti on oluline teema ka sellessamas hübriid konfliktis, kus Venemaa astub erinevaid samme, et teisi riike jõudumööda mõjutada.
Ja lõpetuseks avaldan kindlasti kaastunnet president Rüütli perekonnale ja tema lähedastele. Isiklikud kokkupuuted minul on olnud temaga suhteliselt sellises lihtsas rollis – töötasin kunagi siinsamas majas, olin peaministri nõunik ja siis oli mul au korduvalt käia temaga kohtumas ka hilisemas elus. Tegemist oli väga sooja ja meeldiva inimesega. Ja tegemist oli Eesti ajaloos kindlasti suure riigimehega, nii et minu kaastunne. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siseminister Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist! Ja head uut aastat kõigile! [Vahepeal katkeb, mikrofon ei tööta] Nii, pean peaministrile lähemale istuda, aga saab selle siin … Nii. Selge. Ehk siis „Head uut aastat!“ ütlesin alguses, kui see mikrofon ei töötanud. Suur tänu neile, kes meie turvatunnet pühade ajal tagasid! Ja loomulikult ka neile inimestele, kes seoses Estlink 2 juhtumiga kogu pühade aja ja aastavahetuse tööd tegid. Ma ise panin tähele, et 31. detsembril suhteliselt õhtutundideni tehti tööd ja 1. jaanuaril jätkati. Nii et inimesed võtavad väga tõsiselt neid küsimusi.
Tõesti ta niimoodi on, et Eesti reageerib võimaluse korral ennetavalt igale sündmusele, igale juhtumile, mis merel või maismaal juhtub ja mis Eesti julgeolekut peaks puudutama. Ja nii nagu peaminister ütles, me saame seda teha ikka Eesti territooriumil. Ehk siis jõulude ajal oli väga palju kuulda küsimust, miks eestlased siin laevale ei läinud oma kopterite ja laevadega - see asus Soome poolel.
Veel kord toonitan selle üle, et riigid saavad tegutseda ikka oma otsuse alusel enda territooriumil. Ja kui soomlased küsivad abi, tuge, siis me saame neile appi minna, aga enamasti sellist julgeolekualast abi peale ei suruta. Seda kasutab teistes olukordades mõni meie naaberriik.
Aga jah, seda ma võin ka kinnitada, et nende sündmuste ajal soomlased olid ka sellest teadlikult. Eesti pool pakkus neile tuge ja abi, meie kopter oli valmis, meie reageerijad olid valmis – täpselt nii nagu eelmisel aastal on nad seda ka sellel aastal.
Mis me oleme ära teinud seoses veebruaris aset leidva desünkroniseerimisega, kus me siis Venemaa võrgust ennast Euroopa võrku ühendame? Seal olid erinevad julgeolekuplaanid ja -meetmed. Neid me rakendasime eelmisel aastal pärast Estlink 2 merekaabli lõhkumist. Ehk siis tõime nad ajas oluliselt ettepoole.
Ja mis me praegu teeme? Me täiendame veel vajalikke operatsiooniplaane, seoses sellega täiendame julgeolekuhinnanguid. Siis see plaanitakse teha sadamate ohutustaseme tõstmise kontrolli. Nii et ka selliseid asju mujal maailmas rakendatakse. Ja jätkuvalt kõik meie üksused on valmis reageerima, kui vaja on.
Loomulikult oleme ka kõiki taristu omanikke, kes iganes need ettevõtjad on, juhendanud ja toetanud, et ka nemad oma jõudude ja ressurssidega saaksid paremini oma territooriumil valvet korraldada. Kogu see töö on käimas.
Aga nii nagu on korduvalt öeldud, elektrivarustusega meil praegu muret ei ole, kõik süsteemid töötavad ja seda ka Estlink 2 lõhkumise valguses. Aga siseministrina ma pean selle üleskutse jätkuvalt tegema, et sellist olukorda, kus inimesed tõesti tõsiselt mõtlevad – ja on ka põhjust tõsiselt mõelda – elektrikatkestuste peale, ei tohiks lasta raisku minna. Sest kriisivarud, mida päästeamet soovitab, ei ole [vajalikud] mitte ainult selleks, kui on sõjaline rünnak, vaid on ka selleks, kui peaks tulema juhuslikult ulatuslik elektrikatkestus.
Nii et seesama asi, et kodus oleks raadio ja patareid, et informatsiooni saaks, sularaha, telefoninumbrid välja kirjutatud, toiduvarud 7 päevaks, küünal, toidutegemise võimalus ja kõik need asjad – see on väga aktuaalne. Ja ma arvan, et selles olukorras ESBSO eriti, mis meil siin on.
Nii et, head inimesed, veebilehelt olevalmis.ee leiab juhised. Palun võtke seda väga tõsiselt – väga tõsiselt! –, sest me ei tea kunagi, kuna, mismoodi ja mis põhjusel kriisid meid tabavad.
Aga tõesti, suurema aruteluni energeetika teemadel me kabinetis varsti jõuame. Kindlasti üks punkt, mida me peame arutama ja vaatama, on küsimus sellest, et tõesti see hinna kõikumine ei pruugi tulla aasta peale väga suur, seoses Eslink 2 lõhkumisega, aga sellel mõju on.
See tähendab seda, et me peame arutama, millised on meie võimalused ühtemoodi toetada Eesti elanikke, kellest osal kindlasti on sellel aastal – oli ka eelmisel aastal – keeruline, ning mismoodi tagada seda, et Eesti majanduse käekäik oleks ikka hea ehk hinnad ei läheks kallimaks. Ehk siis, kui sul on elektri hind kallim, on sisend kallim, on ekspordivõimekus kehvem ja lõpuks peavad inimesed rohkem raha välja käima. Nii et ettevõtete pool ka.
Ma arvan, et seal on kolm olulist põhjust. Kõigepealt on julgeoleku põhjus – kui Venemaa midagi teeb, siis me peaksime ära hoidma selle, et Eesti inimesed seda oma nahal tunnevad, kasvõi läbi elektrihinna. Teine on tõesti toimetuleku pool. Ja kolmas on majanduse pool. Ehk tuleb tagada ka toimimine.
Nii et mismoodi mismoodi me siit edasi läheme – ma ei tea, kas täna või mingisugusel järgmisel päeval? Mingisugused lahendused me siin leidma peame. Meil on plaanis seda kõike arutada. Ja loomulikult on meie jaoks, ma arvan, oluline küsimus ka see, et kui me räägime juba energia hinnast ja kui me räägime mõjust majandusele, siis seal juures me peame otsima lahendusi ja mõtlema, kas me saame energia hinna kaudu kuidagi näiteks ka toidu hinda mõjutada. Toidu hind on kõrge, see see on paljude jaoks mure ühtepidi inimeste toimetuleku koha pealt. [Me peame arutama,] kas meil energiahinna mõttes on võimalik seal mingisugust mõju saavutada, kui me mingeid mööndusi teeme. Ja teistpidi peame toidujulgeoleku koha pealt vaatama, [kuidas on kasulik]. Lõpuks võiks Eestis toiduainetööstuses igasuguseid asju toota, aga kui kõik tooraine tuleb kuskilt välismaalt, siis me ei saa öelda, et me oleme erinevateks olukordadeks valmis.
Nii et kahjuks ainult turu reguleerida seda asja ei saa jätta, nii et valitsus siin peab vaatama, kuidas me toidujulgeolekut tagame. Ma arvan, et ka see on punkt, mida me energeetikast rääkides vaatame.
Ja see Narva gaasijaama teema on selles mõttes oluline, et puudutab Narva elanike toasooja hinda. See puudutab seda, et neil tulevikus oleks mõistliku hinnaga toasoe, mitte ainult varustuskindluse tagamine, vaid ka see pool, et inimesed saaksid seal piirilinnas hästi elada, nii nagu teistes kohtades, kus need investeeringud soojatootmisesse on juba ära tehtud.
Mina ütlen praegu aitäh.
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Kõigile eestimaalastele head uut aastat!
Palju on juba öeldud. Ma omalt poolt kinnitan üle ka selle, et täna valitsuskabinetis arutasime kriitilise taristu kaitset ja selle olukorda nii Läänemerel kui ka maismaal. See, et Eesti on võimeline oma kriitilist taristut kaitsma, on selge. Suudame tegutseda ka kriitilistes olukordades nii laevade lahkumise takistamiseks kui ka pardumiseks. Need võimalused ja suutlikkus on olemas nii Eestil kui ka Soomel.
Praeguses olukorras oli Soome käitumine oluline, sellepärast, et laev asus Soome vööndis. Aga ka Eestil on see võimekus olemas. Nii et täna valitsus kabinetis ka selle selge ülevaate sai ja see võimekus on meil olemas.
Nüüd energeetika teemal tuleb pärastlõunal arutelu. Energiajulgeolek on küll Eestis tagatud, me suudame tagada energia tootmise, energiavõimsused on meil olemas ka sel juhul, kui kaablid on katki, ka sel juhul, kui Estlink 1 või Estlink 2 on katki.
Aga kindlasti on siiski oluline see, mida ka peaminister juba mainis, nimelt energiajulgeoleku puhul juhitavate võimsuste ja reservvõimsuse olemasolu.
Mis nad on? Ja nende turule tuleku plaan. Kuigi see turuletuleku plaan on meil olemas, siis täna ma pärastlõunases kabinetis sooviksin sellele turuletuleku plaanile otsa vaadata, et [aru saada,] mis on need kriitilised momendid seal nii gaasijaamade ehitamisel kui ka tuumajaama puhul.
Kuna see on täna palju aktuaalsem, kui ta oli veel mõned päevad tagasi, siis just nimelt selliste juhitavate võimsuste ehituse plaani ülevaatamine ja ka salvestusvõimsuste turule tulek ning ajakava on need [punktid], mida me täna loodetavasti energiajulgeoleku kabinetis arutame.
Ma tahtsin tegelikult ka pressikonverentsil korra mainida, et 27. detsembril Eesti Energia energiakaubanduse direktori Armen Kasparovi väljaöeldu, et hakatakse fikseeritud pakettide hindu üle vaatama, ilmselt ei olnud päris õnnestunud väljaütlemine, sest selleks, et olemasolevaid fikseeritud hindadega pakette üle vaadata, peab ikkagi olema kahepoolne nõusolek olema.
Inimeste rahustamiseks tuleb ikkagi üle korrata see, et olemasolevaid fikseeritud hindadega pakette keegi ühepoolselt muuta ei saa, nii et sellist sammu ei saa keegi astuda. Seal ei saa hirmutada ja inimeste kindlustunnet küsimärgi alla panna selle koha pealt, kui inimestel on fikseeritud hindadega paketid juba olemas.
Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks me ka energeetikakabinetis neid arutelusid pidama hakkame. Meil on tõesti vaja teha otsuseid, mis puudutavad energia hindasid, nende hindade reguleerimist ja kontrolli. Nii et energiakabinetis me neid otsuseid täna teeme.
Nüüd valitsuse istungilt otsustus. Ma annan lihtsalt informatsiooni kohalikele omavalitsustele üldhariduse rahastamiseks eraldatavate summade kohta.
Meil on õpilaste arvu vähenemisest tulenevalt – ja küsimus ei ole mitte üleüldises õpilaste arvu vähenemises, vaid kohalike omavalitsuste koolides olevate õpilaste arvu vähenemises, sest riigikoolides on õpilaste arv kasvanud – kohalikele omavalitsustele eraldatud õpilaste pearaha summa järgmisel aastal 3,4 miljonit eurot väiksem.
See ei ole mitte õpetajate palga kärpimine, vaid tegemist on pearaha summa vähenemisega, sest kohalike omavalitsuste koolides käivate õpilaste arv on vähenenud.
Õpilaste arv on suurenenud riigikoolides. Ehk siis haridusministeeriumi eelarvereal see summa suureneb. Kohalike omavalitsuste eelarvereal see summa väheneb.
Ja suurenenud on see arv esiteks seetõttu, et riigigümnaasiumid on tööle hakanud ja seal on õpilaste arv kasvanud, ning teiseks on riik 2025. aastaks üle võtnud kaks täiskasvanute gümnaasiumit, riik peab neid koole Narvas ja Kohtla- Järvel. Seetõttu pearaha liigub kohalike omavalitsuste eelarverea pealt haridusministeeriumi eelarverea peale.
Suurenenud on kohalike omavalitsuste tegevustoetus 4,7 miljoni euro võrra. See on tingitud haridusliku erivajadustega laste arvu suurenemisest. Seal on tegevustoetuse koefitsient, mis kasvatab tegevust toetuse summat, kui on suurem arv haridusliku erivajadusega lapsi.
Nii et summa summarum 600 000 võrra omavalitsuste rahastus suureneb, aga väheneb pearaha summa ja suureneb tegevustoetuste summa. See on selgitus kohalikele omavalitsustele õpetaja palgaraha eraldamise kohta.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Jah. Kliimaminister Yoko Alender, palun!
Kliimaminister Yoko Alender
Aitäh! Head uut aastat! Ja suur tänu kõigile, kes pühade ajal olid pere kõrvalt samal ajal rakkes!
Varustuskindlusest. On juba korduvalt öeldud, et elektrita me ei jää, ja tõepoolest, nii see on. Täna sai valitsus sellest veel kord ülevaate.
Tegelikult, kui vaadata energiapoliitikat tervikuna, siis on küsitud, kas meil on nüüd, toimunu valguses, käsil suur muutus energiapoliitikas. Jinnitan teile, et tegelikult ei ole. Küll aga energiapoliitikas toimuv võtab aega.
Meil on täna ülevaade asjadest, mida me teeme, mida me oleme teinud, mida me teeme lühemas perspektiivis ja mida me teeme pikemas perspektiivis.
Aga energiapoliitika põhineb jätkuvalt energiatrilemmal – olulisemad väärtused on taskukohasus, energiajulgeolek ja puhtus. Kõiki neid kolme tuleb silmas pidada.
Mõned asjad, mida me juba oleme teinud. Riigikogus on saartalitluse eelnõu, mis võimaldab meil põlevkivijaamad lisaks sellele, et need on reservis, tuua turule, et just nimelt tipukoormuste ajal hindu alla tuua.
Lisaks taotleme Euroopa Komisjonilt ka riigiabi luba, et me saaksime vajaduse korral panna põlevkivijaamad strateegilisse reservi.
Samuti sai valitsus täna ülevaate sellest, et vaatamata Estlink 2 katkestusele toimub sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga plaanipäraselt.
Loomulikult ollakse valmis ja kaitstakse taristut nii merel kui ka maismaal. Seda kinnitasid mulle 26. [detsembril,] kui suhtlesin oma kolleegidega Balti riikidest, ka nemad. Kõik seesama leiab aset ka teistes Balti riikides.
Juba eelmise aasta septembri lõpus sõlmisime soomlastega koostöölepingu merealuse taristu seireks ja kaitseks. Samuti oleme toimunust informeerinud kõiki Euroopa Liidu juhte, energiavolinikku, eesistujat Poolat ja kõrget välisasjade esindajat.
Meil on põhimõte, et meil on ühine turg ja ühine taristu, meil on ka selle ühine kaitse ja korrashoid. Nii näitavad ka meie liitlased NATO-s praegu siin suuremat kohalolu. Oleme omalt poolt käivitanud ka Estlink 1 kaitseoperatsiooni, mereväe[operatsiooni käivitas kaitsevägi].
Järgmised olulised sammud Euroopa Liidu tasandil, sanktsioonid ja varilaevastik, milleks käivad juba ettevalmistused, 16. sanktsioonipaketiks.
Meie poolel Elering koos Soome partneritega analüüsib, millised oleksid võimalused Estlinkide süvendamiseks või täiendavaks füüsiliseks kaitseks selliste hübriidrünnakute eest.
Oleme käsitlenud ka rahvusvahelise mereõiguse ajakohastamise vajadust selles julgeolekuolukorras. See on kindlasti suurem teema kui meie riik või ainuüksi Läänemere piirkond. Aga kindlasti tuleb sellega edasi liikuda.
Samuti oleme Balti riikide ja Poola põhivõrguettevõtjate kaudu koostanud 600 miljoni euro mahus investeeringute programmi kriitilise taristu kaitse tugevdamiseks, sh küberturve. Taotleme kaasrahastust ka JEF-ist ehk Euroopa Liidu vahenditest sellel aastal.
Nüüd elektri hinnast. Tõepoolest, peaminister rääkis juba, millise võimaliku hinnatõusu toob kaasa Soomest ühe maailma odavaima elektripiirkonna juurest meile osaliselt impordi katkemine. Lühiajalised meetmed näevad pigem välja sellised, et odavama hinna kompenseerib kas riik või teised tarbijad. Neid [teemasid] me arutame majandus- ja tööstusministri juhtimisel pärast lõunat.
Aga sisuliselt toovad elektri hinda alla siiski uued võimsused. Ja uusi võimsusi on tarvis kogu Baltikumis.
Meie poolelt tegelikult kinnitab seda, et taastuvenergia uued võimsused aitavad hinda alla tuua, ka eelmise kahe aasta hinnavõrdlus. Eelmisel aastal ehk 2024. aastal oli hind odavam kui 2023. aastal, kuna lisandus umbes samas mahus uut taastuvenergia võimsust, kui Estlingi ühendus. Ehk siis see on see suund, mida me peame jätkama. Sama teevad meie naaberriigid, loomulikult.
Mida me oleme selleks teinud? Oleme riigikogusse saatnud eelnõu tuuleenergia ja salvestuse kiiremaks turule toomiseks. See puudutab salvestuse maksustamise vähendamist, elektrivõrgu ettearendamist, bürokraatia vähendamist, samuti tuuleparkide rajamist riigimaadele, kus RMK paneb oksjonile arendamispotentsiaaliga riigimaid, et sinna rajada tuuleparke.
Loomulikult saavad siin ära teha väga palju inimesed kohapeal, kohalikes omavalitsustes, kus käib planeeringute menetlus. Need on meie vabaduse tuulikud, nagu ütles energiakriisi alguses president Karis. Mõelgem selle peale.
Samuti mainisin saartalitlusreservi eelnõu. Ka see aitab meil tõepoolest neid vanu jaamu seni kasutada, kuni meil ei ole uusi juhitavaid võimsusi.
Nüüd, uute juhitavate võimsuste poole pealt mainiti siin võimalikku finantseeringut, kui suurendada Eesti Energia aktsiakapitali. See on ju tegelikult olnud arutluse all juba ka eelmises valitsuses. Ma arvan, et on väga hea, et siin on tekkimas – mulle tundub, vähemalt partneritega rääkides, mitte veel küll valitsus rääkides – suurem konsensus. Loodame, et see on võimalik. Ja tõepoolest, sellel on mõju ka Narva soojavarustuse probleemi lahendamiseks.
Samuti analüüsime Kiisa, meie praeguse avariigaasielektrijaama varasemat turuletoomist. Me toome jaama varasemalt turule, kui see aitab meil hindu alla tuua, kui see on majanduslikult mõistlik meie tarbijatele. Seda saame analüüsida ja Vabariigi Valitsusele siis lahenduse välja pakkuda.
Aga jätkuvalt tulen tagasi selle juurde, et oleme kliimaministeeriumis esitanud valitsusele ka eelnõu aruteluks korraldada juba sel ja järgmisel aastal maismaatuule vähempakkumised, mis annaks meile lisavõimsusi 1350 megavati ulatuses, samuti võtta pikemas perspektiivis juurde ka meretuulepargid. See arutelu ootab meid ees, ma loodan, juba järgmistel majanduskabineti aruteludel.
Nüüd tuumaenergiast mõned sõnad. Riigikogu on andnud rohelise tule tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks. Siin on oma roll eri ministeeriumitel. Kliimaministeeriumi roll siin on tuumaseaduse koostamine. Nende ettevalmistustega tegeleme, 10. jaanuaril on kliimaministeeriumis ka tuumaenergia infopäev. Soovitan kindlasti tulla kuulama, seal on huvitavad ettekanded, ka Soomest näiteks soojatootmise poole pealt.
Aga kindlasti peame silmas pidama, et tuumajaama ehitama asuda me ei saa kohe, see on asi, mis vajab ettevalmistamist. Ja kindlasti on oluline ka samas neid ettevalmistusi teha, et me ei oleks taas olukorras, kust me viimastel aastatel oleme end mõneti leidnud, kuna teatud otsused on jäänud tegemata. Me peame need otsused ära tegema. Sest nagu ma alustades ütlesin, energeetikas võtavad asjad aega, me justkui seisame oma eelkäijate õlgadel, ükskõik, on need siis olnud kitsakesed või laiemad. Ja oluline on, et need otsused saavad tehtud õiges suunas.
Paar asja veel. Kuna siin ei ole ka majandus- ja tööstusministrit, siis [ütlen, et] tema valdkonnast eelnõu, mis võimaldab 15 kilomeetri otseliini rajamist, on tänaseks juba riigikogus. See on midagi, mida on ettevõtjad ja ka suurtarbijad väga oodanud. Ja see annab neile võimaluse tarbida konkurentsivõimelist elektrit.
Samuti arutame pealelõunal taastuvenergia tasu diferentseerimist. Siinjuures on oluline, et me neid meetmeid kujundame nii, et need tõepoolest ka suurtootjaid motiveeriks oma ressursse kasutama tõhusalt.
Tean ise ka väga palju ettevõtjaid, kes on oma elektritarbimist nendel aegadel, kui energiakriis algas, väga palju parandanud, suutnud kulusid alla tuua ja tegelikult muutuda efektiivsemaks. Seda aspekti kindlasti peab ka see taastuvenergia tasu diferentseerimine arvesse võtma.
Aga jätkuvalt on olulised taskukohasus, energiajulgeolek ja energiapuhtus. Kõigi kolme väärtusega, selle trillemma põhjal läheme edasi ja konkreetsete otsustega jätkame juba valitsuse koosseisus. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun küsimused!
Karoliina Vasli, Delfi
Aitäh! Siseministrile. Rääkisite ka, et mis võiks nagu ette võtta. Aga mida konkreetselt siis teete? Kas lähete sellest võrgutasude kompenseerimisest rääkima valitsuskaaslastele?
Lauri Läänemets
Jah, meil seisab see arutelu ees. Eks meil on natukene erinevad nägemused ja natuke sarnased nägemused. Selles mõttes, et kindlasti meil on ühisosa selle koha pealt, et mõju Eestile tuleb minimaliseerida, kogu Venemaa tegevuse mõju.
Kuidas seda teha? Seda saame nüüd arutada. Meie seisukoht on tõesti selline, et see peaks puudutama Eesti inimesi ja Eesti ettevõtjaid. Seda me ju kogesime eelmise energiakriisi ajal ka, kui me seadsime hinnalae -- siis küll eratarbijale ehk siis inimestele –, kustkohast hind kallimaks ei saa minna, aga ettevõtetele seda ei teinud. Tootmine läks kallimaks, tuli hindu tõsta ja saimegi Euroopa suurim inflatsiooni.
Praegu seda probleemi õnneks ei ole, sest energia hinnad sealt nii palju tõusuks hoogu üles ei saa. Aga mingisugune mõju on. Ja seda me vaatamegi, mis see täpne mõju on.
Siin meedias kõlanud arvutused vist ei ole päris [õiged]. Need on hästi üldistatult tehtud, need mõju numbrid ei ole kindlasti nii suured. Aga me vaatame, mismoodi tuleks teha. Kas lõpuks on võrgutasu, taastuvenergia tasu või mingisugune kolmas lahendus, see ei olegi ju kõige tähtsam. Kõige tähtsam on see, et me mingi lahenduse leiame. Aga see arutelu nüüd tuleb.
Karoliina Vasli
Küsin täpsustavalt ka peaministri ja Kristina Kallase, Eesti200 esindaja kommentaari. Võrgutasu kui selline – kas selle kallale peaks praegu minema või peaks selle ikkagi pigem kõrvale jätma?
Kristen Michal
Aitäh! No ma saan aru, et te tahate valitsuskabinetitöö ära teha, et me saaksime lõuna teise poole vabaks, aga me siiski peame seda debatti Lauriga ja Kristinaga ja teistega valitsuskabinetis.
Noh, ma kirjeldan seda printsiipi. Printsiip, millest see debatt võiks ju alata, on, ma arvan, kõigil osapooltel ühine: Eesti majanduse parem käekäik, parem konkurentsivõime. Energia hind on selle osa.
Loomulikult, me ei lahenda Eesti majanduse ühtegi struktuurset probleemi, kaasa arvatud Eesti inimeste tuleviku jõukuse probleemi sellega, kui me maksame neilt endilt korjatud rahaga neile veidi raha tagasi. Vähemalt meie vaatest see probleemi ei lahendada.
Nii et seetõttu meie ettepanek pigem on lähtuda sellest – ja no selle üle me nüüd saamegi hakata sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga debateerima –, et kui mingi kaup on defitsiit, energiat on vähe, puudu otse otse ei ole, aga siiski, looduse ja inimkonna seisukohast võiks seda arukamalt tarvitada, siis arukamad tarvitajad saavad teatava eelise.
Meie ettepanek on võtta just seesama printsiip aluseks, et need tööstused, need ettevõtted, kes üle teatud tõhususe energiat tarvitavad – näiteks ISO 5001 sertifikaat, kui see peaks teile midagi ütlema, selle alusel tarvitavad –, siis need võiksid olla taastuvenergia tasust vabastatud näiteks 80% ulatuses. See on üks ettepanek.
Neid ettepanekuid on veel, aga nagu Lauri juba kenasti märkis, me saame seda arutelu valitsuses veel korduvalt pidada ja püüdagi just selle poole, et see tulemus on piisavalt suur ühisosa just majanduse konkurentsivõime ja inimeste jõukuse kasvust.
Kristina Kallas
Jaa. Kõigepealt, valitsuses, õigemini kabinetis täna pärastlõunal me arutame üldse neid stsenaariume, milline potentsiaalne hinna mõju sellel Estlink 2-l on.
Nagu öeldud, meedias majandusekspertide esialgsed näppudel tehtud arvutused ei pruugi olla need, mis päriselt realiseeruvad. Nii et meil on täpsemad arvutused all ja siis me saame öelda, kui suured need potentsiaalsed hinnariskid tegelikult tulema hakkavad. Aga kuna seal on nii palju ennustamatut, mis on kõik ilmaga seotud, siis on ka väga raske öelda, kui palju see tegelikult rahakotile mõjub.
Aga nüüd need põhimõtted, millest me peaksime lähtuma. Võiks tõesti olla nii, et me ei lähe kompenseerima aina suurenevat tarbimist.
Võrgutasude puhul saavad kõige suuremat toetust need, kes kõige rohkem tarbivad, eks ole. Sellistes olukordades, kus elektrienergiat on puudu, kindlasti ei peaks tarbimisele hoogu juurde andma, vaid vastupidi, tarbimise juhtimine peaks olema see – me peaksime suutma toetada neid, kes suudavad tarbimist juhtida.
Ja ma arvan, et toetust mingil määral on vaja nii ettevõtjatele kui ka inimestele. Me ei saa siin päris n-ö käsi laiutada ja öelda, et me mitte midagi ei tee. Kui on suured riskid sellest, et Eesti majanduse konkurentsivõime ja inimeste heaolu saab tegelikult tugevasti kannatada sellest, mis selle kaabli lõhkumise tagajärjel tekib, siis valitsus teeb siin otsuseid. Me ei lähe lihtsalt niimoodi pealt vaadates ütlema, et me täna midagi ei tee, vaid me kindlasti neid otsuseid teeme.
Aga noh, niimoodi puusalt tulistades öelda, et 100 miljonit siia ja 100 miljonit sinna – seda ma kindlasti ei soovita. Ei soovita sellist meedia arutelu ilma alusandmeteta ja analüüsideta väga palju pidada.
Nii et otseselt ei ole meil ka võrgutasude vähendamise vastu midagi, aga teeks ehk otsuseid ikkagi nagu reaalsete andmete pealt.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Aitäh! Kõigepealt, kui tohib, ma küsin kliimaminister Yoko Alendrilt. Te nii kenasti rääkisite nendest vabaduse tuulikutest, aga muuhulgas mainisite, et tuleval aastal on plaanis maismaatuuleparkide vähempakkumine, aga meretuuleparkide koha pealt ütlesite, et millalgi tulevikus.
Senimaani on väga selgelt sõnastatud olnud see, et ka meretuuleparkide vähempakkumine tuleb 2025. aastal. Kas see ei ole enam plaanis 2025. aastal?
Yoko Alender
Plaanis on ikka, lihtsalt valmimisaeg on meretuuleparkidel.
Madis Hindre
Selge. Aitäh!
Yoko Alender
Aga kui tohib, ma võib-olla täpsustaksin natukene neid kulusid, kuna siin tuli jutuks, Estlink 2 katkemise kulu.
Peaminister mainis ka, et aasta keskmisena 1,4 senti kilovatt-tunni peale. Ja me teame, et umbes pool tarbijatest on oma elektrihinna fikseerinud. Kui me kõik selle arvesse võtame ja selle eelduse, et circa kuus kuud võib selle kõrvaldamine aega võtta, siis circa 39 miljonit võiks olla see number. Et oleks välja öeldud.
Me küll saame valitsuses veel kõiki neid asju põhjalikumalt vaadata, aga see kindlasti on siin oluline. Aitäh!
Madis Hindre
Aitäh! Nüüd ma küsin selle Eesti Energiale raha andmise mõtte kohta. Eesti Energia seni on teatanud plaanist ehitada Narva gaasielektrijaam võimsusega kuni 100 megavatti ja teha seda sagedusreservi konkursi vastu, mille Elering on välja kuulutanud.
Aidake mõista, milleks selle kõrval siis oleks Eesti Energiale vaja täiendavat investeeringuabi.
Yoko Alender
Jaa, aitäh! No minnes nüüd otse Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti Energiale seda ülesannet justkui andma, me kindlasti saame seda ajaraami paremini kontrollida. Muidugi me vaatame seda tervikkontekstis, ka Elering on meil juures ja vaatame ka nende hanget.
Me teame, et meil on juhitavaid võimsusi vaja järjest ajapikku juurde tuua. Eks seda saabki analüüsida tervikuna.
Tegelikult Eesti Energia puhul on lihtsalt meil ikkagi võimalus siin anda konkreetne ülesanne seda aktsiakapitali suurendades. Ja seda on ju tegelikult juba ka varasemalt arutatud. Ehk siis need plaanid on ka päris põhjalikult läbi mõeldud.
Madis Hindre
Ehk siis sagedusreservi hanget jääb ka, aga lisaks sellele saab Eesti Energia n-ö turuväliselt veel ehitada teise gaasijaama?
Yoko Alender
No jaa, me arutame need detailid kõik läbi ja siis see saab selgeks. Aga üks variant kindlasti kiireks otsuseks on Eesti Energia kaudu hetkel Narva selle jaama rajamine.
Madis Hindre
Aga kui sagedusreservi hanke tähtaeg on suvel, siis kuidas saab kiiremini, kui praegu valitsus annab lihtsalt 100 miljonit?
Yoko Alender
Sagedusreservi puhul jällegi hanke enda tähtaeg on tõepoolest suvel, aga valmimise tähtaeg on kuskil 2029. aasta kandis.
Eesti Energiaga me saame nende plaanidest ülevaate konkreetselt konkreetse projekti jaoks. Sagedusreservide hankes saavad osaleda erinevad turuosalised ja sagedusreservide hange on ju eelkõige sagedusreservide hankimiseks. Need on ka pisut erinevad asjad, siin tulevad natuke mingid nüansid mängu. Ma tean küll, et te olete väga kursis nende teemadega …
Madis Hindre
Ehk siis selle jaamaga saaks päev ette turule minna?
Yoko Alender
No tegelikult ka, selle Eleringi hanke puhul on võimalusi osaleda ka teistel turgudel, aga tema esmane eesmärk on sagedusreservi pakkuda. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi?
Madis Hindre
Kui ei ole, siis ma küsin ühe küsimuse veel.
Ühesõnaga, mainiti ka seda – nii teie, Kristen Michal, ütlesite hiljuti Postimehele intervjuud andes kui ka, Yoko Alender, teie nüüd mainisite –, kuidas tagada paremini merealuste kaablite füüsiline kaitse. Elering arutab süvistamise võimalust.
Kas valitsuses on seda ka arutatud? Kas on mingisuguseid kalkulatsioone läbi käinud, kui palju see maksaks? Või siis kas see üleüldse on võimalik?
Teiste sõnadega, kas see on teema, millega võiks edasi liikuda, nüüd Estlink 1 ja Estlink 2 süvistada? Ma saan aru, et Estlink 1 puhul seda ju osaliselt on ju rajamise ajal ka tehtud?
Yoko Alender
No mina ütlen, et … [Kristen Michal alustab vastamist samal ajal: „Valitsuses …“] Vabandust!
Kristen Michal
No ma räägin kaks lauset, jah. Valitsuses me seda tegelikult täna arutasime, Kalle Kilk oli ka siin, ja peale lõunat jätkame seda debatti.
No vastus on hästi lihtne. Kõigepealt, esiteks, mis puudutab süvistamist või nende kaablite katmist, siis see arvutus tõenäoliselt tulevaste kaablite puhul tuleb igal juhul teha, sest kuna ta vähendab kaablite jahutusvõimsust, kui ta on süvistatud või kaetud, siis kaablite läbilaskevõime selle võrra mõnevõrra väheneb. Nii et Elering seda arvutust teeb koos energeetikutega.
Kas Estlink 2 puhul see on võimalik, seda nad ka praegu hindavad. Hetkel ma julgeks – vähemalt nende enda hinnangule tuginedes – pidada seda pigem ebatõenäoliseks.
Need kaablid ei ole siiski täiesti sedasi meelevaldselt mere põhjal, vaid nad tegelikult on süvistatud. Küsimus on lihtsalt, kui palju, et laeva ankur sinna ei pääseks või ankru küljest ära tulnud kett selleni ei jõuaks.
Aga tulevikus on küll üsna selge, et mis tahes energeetika-sidetaristu rajamisel mere põhja me peame ikka täitsa kindlalt kohe planeerima need lõhkumiskindlamaks, et ankru või mistahes sarnase traaliva seadmega selle juurde ei pääseks.
Ja maksumus sõltub siis täpselt sellest, kui palju seda süvistada, kuhu, mida ja millises ulatuses.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on läbi.
