Pressikonverentsi salvestust saab vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=n9qCUjBwQAA
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Alustame Kristen Michali esimest valitsuse pressikonverentsi.
Lisaks peaministrile on pressikonverentsil haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, siseminister Lauri Läänemets ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Palun, peaminister!
Peaminister Kristen Michal
Tervist kõigile! Nagu ikka juhtub, inimese saab elu ikka kätte. Ma vältisin neid pressikonverentse päris pikalt, ja mitte sellepärast, et mulle ei meeldiks pressikonverentsil käia, vaid lihtsalt ma kasutasin seda aega muu töö tegemiseks, kuna kliimaministri elu oli kiire.
Peaministri elu ei ole muidugi lihtsam, aga peaministri töö on ka kirjeldada seda, mida valitsus teeb. Nii et ma teen oma parima. Olen alati kättesaadav nii otse kui ka meie kommunikatsiooniinimeste vahendusel.
Kõigepealt tänan partnereid, et me selle koalitsiooni oleme suutnud moodustada, et me oleme suutnud seda tööd alustada. See tempo on olnud päris-päris kiire. Arvestades ka ajastut, maailma ebakindlust, julgeolekuolukorda ja kõike muud, pluss seda seisukorda, mis on meil eelarvega, erinevate vajadustega, veel kord: ma tänan kõiki, et nad on nõus tegema neid otsuseid, mida on vaja.
Nüüd, ma veidi kirjeldan, kuidas me selles tempos liigume. Mõned sellised nagu sisupooled ka. Kõigepealt täna me saime ülevaate ka eelarve seisust. Rahandusminister Jürgen Ligi saab seda kirjeldada.
Kõigepealt, nüüd augusti lõpuks tuleb majandusprognoos. Seal me hakkame siis eelarve detaile paika panema. Sealt tulevad erinevad kärped. See tähendab seda, et ministrid ja erinevate majade inimesed saavad võib-olla mõni nädal ära olla. Mõni saab nädala rohkem ära olla. Aga ametnikud tulevad siis tööle tagasi ja me hakkame kokku panema seda eelarvet, kus on sees kõik needsamad kärped, mida me oleme koalitsioonileppes kokku leppinud.
Rahandusminister võib seda ka öelda, aga ta juba valitsuses sõbralikult ütles, et temalt saab innustust, aga mitte kaastunnet, nii et ilmselt see asja käik ka nii läheb, selles pole väga kahtlust.
Kindlasti me vaatame üle valitsuse erinevad tööplaanid. Need on küll tehnilised dokumendid, aga ajaliselt panustaks nii, et järgmise aasta alguseks me jõuame kõik tegevused üle hinnata, et tõmmata sealt ka osa vähemaks, üle vaadata, mis on tehtud, ja nii edasi.
Nii sissejuhatusena öeldes, ilmselt 2024. aasta meil kulub kärbete peale, tegevuste ülevaatamise peale, erinevate asjade ettevalmistamise peale. Ja 2025. aasta on siis tegelikult see, kus me saame, ütleme, juba oluliselt efektiivsemalt ja selle võrra paremini toimetada.
Nüüd kaks sellist märksõnaga ka sissejuhatusena enne, kui valitsuse istungi [teemade]ni jõuame. Üks, millest me alustasime ja millest me alustasime ka koalitsioonikõnelusi, on just seesama majanduse kasvule viimine. Meil on nüüd majandus- ja tööstusminister, nagu on ka justiits- ja digiminister, kes erinevate valdkondadega tegelevad.
Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et sellel valitsusel on ikkagi suund ja suunis rohkem vaeva näha [selle nimel], et siia investeeritaks väljastpoolt ja samamoodi, et Eesti ettevõtjad investeeriks siia. See on kindlasti selle valitsuse huvi ja rõhuasetus.
Ajad on tõepoolest, nagu öeldud, keerulised. Seda ei peagi enam kordama. Meie ülesanne on ikkagi koridori lõpus see pirn põlema panna ja teha seda, mida riik teha saab.
Selleks me muudame lubade menetluse kiiremaks, planeeringutega ja kõikide muude menetlustega. See on kindlasti väga oluline tegevus, sest ütleme ausalt, ka kliimavaldkonnast, võin kinnitada, paljud ettevõtjad tahtsid investeeringuid teha, tihtipeale just muretseti sellepärast, et erinevad menetlused ja bürokraatlikud tegevused võtavad liiga palju aega.
Kindlasti on teema ressursside kättesaadavus. See puudutab nii taastuvenergiat, puidu ressurssi, konkurentsi selle pärast, erinevaid võimalusi kui ka oskustööjõudu. Nende teemadega kindlasti tegeleme. See puudutab majanduse kasvuvõimalusi tulevikus.
Noh, pole ju saladus, et kui majanduses on keerulisemad ajad, siis võib-olla oskustööjõust räägitakse vähem. Aga struktuurne probleem Eestis tõenäoliselt tulevikus ikkagi on oskustööjõu olemasolu.
Lisaks on tulemas suurinvestorite toetuspakett. See tähendab seda, et valitsuses nüüd on vastutav minister, Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister, kelle ülesanne on otsida üle ettevõtjate need vajadused või rahuldada need vajadused, mis on vajalikud, et siia investeeritaks. Vahel võib see tähendada erinevate reeglite ülevaatamist. Vahel tähendab see kiiremat asjaajamist, alustades planeeringutest kuni lõpetades energeetikas otseliinide võimalusteni välja. Vahel tähendab see ka bürokraatlike tõkete eest ära võtmist.
Nii et sellega me tegeleme. Esimene märksõna on kindlasti majanduse kasvule saamine ja konkurentsivõime kasvatamine. Selle paketi sisse käib ka juba räägitult kokkulepe, et me suuname 0,25% meie SKT-st Ukraina aitamisse. See tähendab nelja aasta peale 400 miljonit, aastas 100 miljonit.
Selle raha eest saavad Eesti kaitsetööstus[ettevõtted] tööd ja sellega me saame aidata Ukrainal vabadusvõitlust pidada. Ma võin kinnitada üle, et uue valitsuse positsioon on täpselt sama, mis eelmise valitsuse oma Ukraina suhtes. Me toetame neid. Seda sõda peetakse ka meie eest. Isegi kui argipäevas siin tundub, et see kuidagi on kauge, siis ei maksa kunagi unustada, et see sõda määrab ikka väga kauaks ajaks selle viisi, mida meie vaenlane Venemaa teha saab ja mismoodi kogu Euroopa ja maailma julgeolekuarhitektuur siinkandis püsib. Nii et seetõttu seda võitlust peetakse ka meie ees.
Samamoodi majanduse valdkonnas muudame riigihangete seadust. See tähendab seda, et me arvestame edaspidi innovatsiooni, püüame just sellist tootmist siia lokaliseerida.
Ka näiteks seesama printsiip, mida kaitse valdkonnas on varem arutatud, vahepeal võib-olla vähem kasutatud, ehk siis vastuostude printsiip, see tähendab seda, et kui me ostame moona maksumaksja raha eest sellesama laia julgeolekumaksu eest, siis me loome siia ka vastu erinevaid teenindus- ja tootmiskeskusi. See on majanduse poole pealt.
Nüüd, teine märksõna, millele ma tahan tähelepanu juhtida, on see, et valitsus on alles asunud ametisse ja debatt käib – meenutan siiski, et see käib esimest nädalat – laia julgeolekumaksu üle.
Eesmärk on ikkagi kõik maksud-kärped öelda kolm aastat ette ära. Nii et see debatt – ma tänan kõiki, kes selles debatis osalevad, on nad siis pooldavad, kriitilised või arutlevad, mis iganes rollis nad on – ongi ühiskonnas täiesti normaalne.
Mul on väga hea meel lugeda ka neidsamu mõtteid. Ma lugesin näiteks LHV pangast Madis Toomsalu tänast intervjuud – Delfis vist oli –, kus pakutakse erinevaid mõtteid sellest, kuidas neid kärpeid teha ja riiki kuidas efektiivsemaks muuta. Ega kõik ei ole must valgel üksühene. Aga samamoodi näiteks Margus Rink, Coopi juht oli Vikerraadios. Ja nii edasi. Igas kanalis on peaaegu keegi midagi arvamas.
Ma arvan, et ajaliselt me jõuame umbes selle hetkeni, et me teeme selle esimese eelarve ära koos kärbetega ja pärast seda koos ettevõtluse, koos erinevate organisatsioonidega, koos erinevate partneritega võtame kokku ka sellise riigi efektiivsuse komisjoni, kus analoogselt erasektoriga vaatame üle erinevad teenused, mida me siis teeme.
Sellest oli ka koalitsioonikõnelustel juttu, sest tihtipeale, kui on raha vähem, tuleb kuskilt kärpida, tuleb üle vaadata erinevad teenused. Ma olen seda näidet ka varem toonud kliimaministeeriumist, mille haldusalas on keskkonnaamet ja keskkonnaamet endiselt kooskõlastas Kuressaare pargis toimuvaid viiulikontserte. No see ilmselt siin ruumis ja ja kus iganes inimestele tundub ju nonsenss.
Võib ainult ajalugu oletada, miks sellised asjad tekivad. Keegi korraldas mingi ürituse, kontserdi kuskil hoiualal pargis, mis lõppes halvasti, või keegi arvas, et seda peaks valvama. Aga nüüd on nii, et kui keegi tahab viiuldada Kuressaares, siis jah, endiselt peab seda kooskõlastama.
Kõik sellised tegevused tuleb üle vaadata. Ja siseminister on tegelikult ka öelnud, et politsei vaatab üle seda, kas me peame politsei ressurssi kulutama plekimõlkimiste peale. Noh, tegelikult see võiks olla erasektori tegevus.
Nii et erinevate teenuste-tegevuste ülevaatamine võiks olla ka kogu selle kärpeajastu märk, et me ikkagi tõmbame joone alla nendele tegevustele, millega riik alati ei pea tegelema ja mis ei ole maksumaksja raha eest enam võimalik.
Nüüd tulen päevakorra juurde. Täna oli meil päevakorra neli teemat. Vaatasime üle valitsuse töökorralduse, uued ministrid tutvusid, juba varem ametis olnud ministrid vaatasid ka üle ministri käsiraamatu ja kõik muud tegevused.
Kiitsime heaks eestikeelsele haridusele üleminekuga seotud määruste muudatused, neist räägib haridusminister täpsemalt.
Kiitsime heaks ka eelnõu, mis sätestab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetuse kasutamise korrad. Sellest räägib rahandusminister täpsemalt.
Ja saime ülevaate eelarve seisust, eelarve üldisest pildist. Sellestki räägib rahandusminister täpsemalt.
Julgeoleku poole pealt vaatasime üle kogu selle pildi, mis toimub meie ümber ja milline see maailm on, kuhu suunas me liigume ja mis on valitsuse roll selles.
Nii et see oli tänase päeva toimetamine ja valitsus on üldse alustanud. Kõik valitsuse liikmed võtsid ülesande täitmiseks ja asuvad tööle. Nii et ma arvan, et sissejuhatuseks aitab küll. Aitäh!
Juhataja
Jaa. Suur tänu! Ja nüüd palun, Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Annan ülevaate täiendatud keelemäärusest, mida on vaja täiendada seoses eestikeelsele õppele üleminekuga, mis teadupärast 1. septembrist 2024 algab, selleni on jäänud natuke üle kuu aja, kui esimesed ja neljandad klassid ja kõik lasteaia rühmad peavad üle minema ja alustama õpet eesti keeles.
Haridusministeeriumile ja haridusministrile teada oleva info kohaselt, kõikidelt kohalikelt omavalitsustelt laekunud info kohaselt on ettevalmistused tehtud. Nii et eestikeelsele õppele üleminek – mingis mõttes siiski ajalooline samm – 1. septembril algab.
Käisime haridusministeeriumis veel enne puhkuste graafikut läbi ka selle, et mismoodi me alates 1. septembrist kõiki neid õpetajaid ja neid koole, kes peavad eestikeelset õpet korraldama hakkama ja klassi ees seisma hakkama, omalt poolt toetame. Sest uskuge mind, kui sa oled oma ainet kogu aeg õpetanud vene keeles ja siis vaatamata sellele, et sul on C1 [tase] ja sa oskad Eesti keelt väga hästi, on ikkagi täiesti uus metoodika, täiesti uus lähenemine, ja õpetajad vajavad seal tuge.
Nii et n-ö start antakse 1. septembril, aga jooks ise on pikk. Järgmised kuus aastat on see periood, mille jooksul eestikeelsele õppele üleminek toimub.
Seoses sellega, et kõik lasteaiarühmad peavad alustama õpet eesti keeles, siis tänase seisuga ei olnud meil reguleeritud peale lasteaia õpetajate lasteaia abiõpetajate keelenõudeid. Selle reguleerisime uues määruses ära, kehtestasime ka lasteaedade abiõpetajatele B2 tasemel eesti keele oskuse nõude.
Kuna B2 taseme oskuse nõude täitmiseks on vähemalt vaja kaks aastat õppeaega, siis on neil kaks aastat aega selle nõude täideviimiseks. Nii et 1. septembrist 2026 kõikide lasteaedade kõik abiõpetajad peavad eesti keelt oskama tasemel B2.
Samuti täpsustasime ja täiendasime loetelu tugispetsialistidest ja nende keelenõuetest, sest seni olid keelenõuded kehtestatud ainult eripedagoogidele ja psühholoogidele, aga koolis töötavad ka sotsiaalpedagoogid ja logopeedid. Kõikidele tugispetsialistidele on keelenõue C1 juhul, kui nad töötavad eesti keeles ja osutavad teenust eesti keeles. Kui nad osutavad teenust mingis muus keeles, peavad nad eesti keelt oskama tasemel B2. Ja ka nendele kõik keelenõuded rakenduvad 1. septembrist 2026, et anda neile aega enda keele[oskus] nõuetega vastavusse viimiseks.
Täpsustasime ja täiendasime, B2 tasemel eesti keele oskus peab olema ka tervishoiuteenuseid osutaval füsioterapeudil, ämmaemandal ja õel ning B2 tasemel keeleoskusnõue kehtib edaspidi kõigile turvatöötajatele. Senimaani neid keeleoskuse nõudeid sellisel tasemel kehtestatud ei olnud.
Ja nüüd eraldi kategooria on võõrkeeles õpetavad õpetajad ehk siis õpetajad, kes õpetavad inglise keeles, saksa keeles, prantsuse keeles, vene keeles.
Need on 2 kategooriat õpetajaid: ühed on õpetajad, kes õpetavad riigi- ja munitsipaalkoolides, ja teine kategooria on õpetajad, kes õpetavad võõrkeeles, kes õpetavad rahvusvahelistes koolides. Ja seal on nii, et rahvusvaheliste koolide õpetajatele on seni kehtinud B2 tase.
Pikk arutelu rahvusvaheliste koolidega ja tegelikult ka Euroopa Liidu õiguse analüüs näitas meile, et see keeletaseme nõue ei ole Euroopa Liidu õiguse järgi kehtiv, kuna nendel õpetajatel eesti keelt oma töös kasutamiseks vaja ei ole. Seetõttu muutsime keelemääruses [selle ära ja kehtestasime] nendele õpetajatele keelenõude B1, mis ühtib Eesti pikaajalise elaniku keelenõuetega. Ja rahvusvaheliste koolide õpetajatel on aega oma keeleoskus viia B1 tasemele aastani 2026.
Riigi- ja munitsipaalkoolides võõrkeeles õpetavatele õpetajatele – ükskõik, kas nad õpetavad inglise keeles, prantsuse keeles, saksa keeles või vene keeles, on 1. augustist keelenõue B2 tase. Nendega ei saa töölepinguid sõlmida, kui nad ei vasta keelenõudele B2.
Ja üleminekusäte kehtib nendele, kellel on B1 ja kes on käinud õppimas ja kes on käinud sooritamas B2 eksameid, aga ei ole tänaseks veel eksamit sooritanud ja kellel lähima aasta jooksul on ikkagi tõenäosuse B2 taseme eksam ära teha. Nendega on võimalik tähtajaline üheaastane tööleping sõlmida, mis enam ei pikene pärast 1. augustit 2025.
Nii et see kaks aastat, mis neil siis eestikeelsele õppele ülemineku seaduse vastuvõtmise hetkest kuni 1. augustini 2025 – kaks aastat on see aeg, mis on optimaalne keeleõppe aeg –, sealt edasi tegelikult enam ilma B2 tasemeta koolis töötada ei saa.
Selliseid õpetajaid on meil üle Eesti täna koos rahvusvaheliste koolide õpetajatega üle 600, umbes 700 õpetajat, kes võõrkeeles õpetavad ja kellel ei ole B2 taseme tunnistust. Üle poole neist omavad B1 keeletaseme tunnistust ning tegelikult käivad ja on käinud ka keeleeksamitel ja keeletundides. Nii et loodame, et päris suur hulk neist lõpuks selle B2 taseme keeleeksami ära teevad.
Paar sõna lõppu veel ka riigikoolidest, kuna meil on riigikoolid, põhikoolid ja gümnaasiumid, eks ole, kus on täpselt sama teema, mis on seotud võõrkeeles õpetavate õpetajatega.
Riigikoolides me omanikuna, koolipidajana oleme teinud otsuse, et me seda üleminekusätet riigikoolides ei rakenda. Ehk siis riigikoolides peavad 1. septembrist kõik õpetajad B2 taseme keeleoskusele vastama.
Erandiks saavad olla ainult need õpetajad, kelle jäi viimasel eksamil mõnekümnest punktist [natuke midagi] puudu ja kellel on kindel plaan sügisel see B2 taseme eksam sooritada.
Aga üldiselt riigikoolide puhul on omaniku otsus siin praegu olnud selline, et me üleminekusätet riigikoolides ei rakenda.
Nii et minu poolt praegu kõik.
Juhataja
Ei, teeme ringi ära ja siis pärast räägime. Teeme pärast lõpus … Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist kõigile! Mina täna julgeoleku teemadest ei räägi, aga ma räägiksin natukene sellest julgeoleku maksust. Mõned asjad saaks ära täpsustada.
Kõigepealt nii palju, et tõesti, see vastab tõele, et mida väiksem on inimese sissetulek, seda rohkem ka 10 või 20 eurot maksu kindlasti tema toimetulekut mõjutab.
Nii et seda probleemi me teame ja see on adekvaatne probleem. Aga lõppkokkuvõttes see loogika, et igaüks Eesti julgeolekusse panustab, ma arvan, on ka oluline, ka neile inimestele. Lõpuks on kõigil meil võita sellest oluliselt rohkem.
Ja teine asi, lihtsalt tähelepanekuna, kärped mõnikord mõjutavad madalama sissetulekuga inimeste sissetulekut oluliselt rohkem kui maksutõusud, mõneprotsendised maksutõusud, sest kui sul läheb haridus või tervishoid tasuliseks, siis see kulu on inimesele oluliselt suurem, kui igakuiselt mõni protsent rohkem maksta. Need on lihtsalt tähelepanekud siia juurde.
Aga nüüd selle julgeolekumaksu ja tegelikult selle mõju kohta. Viimastel päevadel on päris palju seda analüüsitud ja vaadatud. Ma tahaks teha ühe tähelepaneku. Praegu võetakse arvesse ainult julgeolekumaksu enda mõjusid, aga tegelikult võiks arvesse võtta ka teisi praeguse valitsuse otsuseid ja kokkuleppeid sotsiaalpartneritega, mis mõjutavad samuti inimeste sissetulekut.
Maksuküüru nihutamine aasta võrra annab hoopis teistsuguse efekti, kui palju keegi lõpuks seda julgeolekumaksu maksma hakkab või mis kellegi sissetulekutega juhtub. Seda tasub tegelikult ka arvestada.
Kui me kõiki mõjusid arvesse võtame, siis saavad inimesed tegelikult parema ülevaate neid mõjutavatest otsustest ja kui palju siis päriselt neil rahakotist raha vähemaks jääb või kui palju nad panustavad sellesse julgeoleku maksu ja kuidas see nende toimetulekut mõjutab.
Kui teha arvutus, kus lisaks julgeolekumaksude arvestame ka alampalga tõstmise, maksuküüru kaotamise ning pensionite jätkuva indekseerimise mõju, ning eeldame, et inimesed tarbivad ära kogu oma palga – kogu oma palga, aga kindlasti see kõigi puhul ju nii ei ole –, siis näeme, et inimeste sissetulekud 2026. aastal võrreldes 2024. aastaga ei vähene.
See on esimene oluline asi, mis sealt silma hakkab.
Näiteks alampalk peaks tänaste kokkulepete järgi kasvama 2026. aastaks ca 200 eurot, aga maksumõju madalapalgalistele 2026. aastal on 120 eurot, vahe on 80 eurot. Ehk siis pigem 80 eurot tuleb inimestele juurde, mitte ei lähe vähemaks.
Samuti saavad pensionärid 2026. aastal pärast julgeolekumaksu tasumist kätte rohkem pensioni kui 2024. aastal. Julgeolekumaksu asemel pensionite indeksi vähendamine või külmutamine hoopis oleks tähendanud seda, et pensionäridel on suurem rahaline kaotus.
Me ei teinud seda, me päris palju arutasime, kaalusime ja vaatasime, kuidas need mõjud on. Kuna me seda pensionite vähendamist ei teinud, siis tegelikult indekseerimine toob kaasa selle, et pensionär saab ikka 2026. aastal rohkem pensionit kui 2024. aastal. Ehk siis inimene oma rahakotis näeb seda teistmoodi.
Ainukesed erandid, kelle sissetulekut julgeolekumaks päriselus kindlasti vähendab, on need inimesed, kes teenivad riigikogu liikme palka või rohkem. Ehk siis 4400-eurose palga juures tuleb senisest rohkem maksta umbes 60 eurot. Nii et tõesti, seal, selle suurema palga juures see mõju on. Konkreetselt see inimene saab siis vähem raha kätte.
Seega võiks öelda seda, et julgeolekumaks vähendab inimeste sissetulekute kasvu, kuid ei vähenda palgana või pensionina kättesaadavat summat. Samas, kõik panustavad Eesti turvalisusesse. Ja kindlasti see vabadus, mis me sellest saame, on väga suur väärtus, tegelikult võit kõigi jaoks.
Minu üleskutse kõigile: kui me vaatame selle julgeolekumaksu mõju, siis tegelikult tuleb vaadata kõiki selle valitsuse sotsiaalpartnerite omavahelisi kokkuleppeid.
Ja see pilt on teistsugune. Inimese rahakotist ei kao see raha ära, võib-olla see kasv on väiksem, aga tegelikult on pigem siin olemas ühiskondlik võit kõigi jaoks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun, Jürgen Ligi!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Jah, ma arvan, et oleks võinud ka enne ... Minister ei peaks ootama oma sõna[järge], kui on vaja täiendada eelmise ministri juttu.
Aga selles, mida Kristina Kallas rääkis, on ju üks intriig. Seda on nimetatud selle valitsuse esimeseks suureks sigaduseks, et antakse aastane üleminekuperiood. Selle teema poliitikasse toojana ma julgeks öelda ja ka vastava komisjoni kaudu järelevalvajana võin kinnitada, et meil on seda üleminekuperioodi olnud veerand sajandit.
Selle aja jooksul tegelikult ei ole meie kõige suurema kriitiku Urmas Reinsalu erakond, kes on enamasti seda portfelli hoidnud, teinud praktilisi samme selleks, et Eesti koolid läheksid vene keelelt üle eesti keelele.
Olen selle koha pealt läbi vaadanud kõik riigikogu stenogrammid. Leidsin sealt Isamaa haridusministri – vabandust, see ta ei olnud hetkel, aga pool aega on see portfell olnud ju nende käes – kinnituse, et ei, eesti keelele ei ole kellelgi kavas koole üle viia. See oli 2002. Ja 2017, kui me tulime selle teemaga jõuliselt välja, siis polnud mingit mingeid jälgi, et sellega oleks tegelikult tegeldud, välja arvatud eriala ringkonnad loomulikult ütlesid ja siis ütles seesama Isamaa erakond, et eesti keel peab olema vabatahtlik.
Nii et andke Kristinale andeks. Neid üleminekuperioode paraku on praktikas vaja, kui tegelikult pole julgetud tegutseda varem.
Nüüd, mis puudutab rahalist seisu, riigi rahalist seisu, siis see on meie tuleviku väetis, pole midagi parata. Õudne, aga sellega tuleb nüüd tegeleda. Olen hoiatanud 2016. aastast, et nii läheb, ja nii on läinud.
Seda vastutustunnet valitsuses ja seda üksmeelt, mis minu arust praegu läbirääkimistel tekkis, ei ole vahepeal olnud. Eesti riik ei ole olnud rahanduslikult valmis tagasilöökideks, mida põhjustasid COVID ja Venemaa, alguses energiakriisiga, siis juba militaarselt. Meie tugevusvaru hävitati ära. Ja see algas 2016. aasta lõpus.
Kes tahab fakte – võin saata. Reeglite lõdvendamine, miinuseelarved, valeprognoosid, liiga optimistlikud, lihtsalt poliitilise agenda täitmiseks. Sealhulgas see maksuküür, mida Urmas Reinsalu kramplikult nimetab Reformierakonna maksuküüruks.
Nüüd, siseministri kirjeldus, kuidas inimestele jääb raha kätte. Ma pakuks, et selline rehepaplik vaade ei ole nii õige kui see, mida ta lõpus ütles. Ega riigi kodanik tegelikult ei tohiks nimetada seda nii, et ta jääb vaesemaks, kui ta oma riigi jaoks maksu maksab. See paradigma peab muutuma, 1990-ndatel me saime aru, miks seda riiki ehitatakse ja et me oleme nõus kannatama ka, raha läheb tegelikult meile endile.
Riiklikud hüved, sh julgeolek, ei ole vaesus, vaid on osa jõukusest, toimetulekust, eelkõige ühisest toimetulekust.
Nüüd kommenteerides selliseid väiteid, no kindlasti on vale Urmas Reinsalu jutt sellest, kuidas keskmist palka saav kodanik maksab ära oma kuupalga selle valitsuse töö ja tegevuse [tõttu]. See on selgelt vale.
See on umbes kahekordselt blufitud – ma praegu ümardan – järgmise aasta lõikes. Blufitud selle koha pealt, et näiteks maamaks, mis ei ole tegelikult suur väljaminek, aga seda ei kehtesta üks partei, nagu ta püüab kõike näidata, ega isegi valitsus.
Selle jama keeras küll kokku üks erakond, kes arvas, et koduomaniku all peab olema maa maksuvaba, aga seda ei ole minu arust need inimesed siin kunagi toetanud. See ei ole loogiline maksuvabastus piiratud ressursi puhul.
Ja me peame selliseid asju kogu aeg lappima. Maksuküür sealhulgas ka, see on ikkagi väärareng maksusüsteemis. Aga lohutuseks siis: ületuleval aastal lõppeb see ära, mis põhjustas selle, et enamik pensionäre hakkas maksma tulumaksu. Selle kehtestamise käigus tegelikult maksustati pensionid.
Meie kehtestasime nüüd uuesti eraldi maksuvaba miinimumi ja pidime siit sammukese tagasi astuma.
Aga jällegi, jutt sellest, et me kaotasime selle maksuvaba miinimumi, nagu ütleb teine opositsioonierakond – kaamerasse, eks ole –, on vale. Ei, meil ikkagi jääb põhiolemuselt see 774, mis täna on, maksuvabastust alles, seda ei kaotatud suvel ära, nagu väide on.
Ja summa summarum tulumaksu hakatakse siis keskmistelt tuludelt maksma 2026. aastal vähem kui praegu ja järgmine aasta. Aga järgmise aasta pingutus on meil kõige suurem – ja kodanike oma –, siis tõepoolest maksukoormust tuleb väga laialt suurendada. Põhjustest on ju räägitud. Julgeolekumaksu nime all on kolm asja, mõni asi on selline, mida ise ka teeks, mõni asi on kokkulepe. Ja nii ta läheb.
Need üksikasjad tuleb loomulikult veel läbi töötada, nii et nende koha pealt ei ole veel lõplikke vastuseid, kuidas me seda rakendame, aga rakendada tuleb, sest järgmise aasta miinuse prognoos on 5,4% SKP-st. Korrutage see vähemalt kolmega ja te saate [tulemuseks], et meil on 16–17% makse puudu. Aga see ei ole jätkusuutlik rada. Seda ei saa kindlasti kuidagi heastada näiteks Rail Baltica lõpetamisega. Ei puutu üldse asjasse Rail Baltic. Tegelikult see toob raha sisse, kas ta meeldib või ei meeldi, sest enamik raha on Euroopast ja see genereerib ka maksuraha.
Mis on muud asjad? Kui rohepöörde maks peaks see asi olema? No ei ole, sest riigieelarvest läheb väga vähe raha nendeks asjadeks, mis meie tuusad on nimetanud ekraanil.
Eesmärk, nagu on ka juba kindlasti palju öeldud, on jõuda ikkagi eelarvereeglite piiridesse. See tähendab, et 33% nominaalselt ja siis 1% struktuurselt. Struktuurne arvestus on vajalik iseenda jaoks, kuigi see Euroopas ei ole populaarne, seal on vea võimalused ja ta on hästi ebamugav, aga, ütleme, analüütiliselt, kas riik elab üle jõu või mitte, on ta kindlasti mõistlikum vaade kui nominaalne. Selles mõttes me ei jäta ka seda arvestuslikult kõrvale, kus me asume majandustsüklis ja kas me elame pikaajaliselt see üle jõu või ei ela. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge ka selle valitsuse ajal, mis on teie nimi ja kellele küsimus on suunatud.
Sven Soiver, TV3
Ma tunnen et ma vajan riigirahanduses natukene tõlget või järeleaitamistunde. Ehk siis, ma saan aru, et riigieelarves on auk, seda täidetakse riigikaitsemaksuga, millel on kolm osa. Ehk siis riigieelarvesse tuleb raha juurde.
Lauri Läänemets ütleb, et inimene hakkab ka rohkem raha kätte saama. Kuidas see matemaatika siis kokku jookseb? Kust tekib see raha, mida riik saab rohkem ja inimene saab rohkem, ja ma saan aru, et kõik saavad siis rohkem? Aga kust see tuleb?
Lauri Läänemets
Jah. Ei, mis ma ütlesin, [on see,] et mis väheneb, on võib-olla selle sissetuleku kasv, aga sissetulekud ju kasvavad, seda me teame, sellel aastal, järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal.
Mis ma ütlesin, on see, et ei vähene sinu tänane sissetulek võrreldes 2026. aastaga, aga lihtsalt see kasv, mis tuleb, on natukene väiksem. Seal on see erinevus.
Ja nüüd ma teen ühe täpsustuse veel. Riigieelarves me tegelikult nüüd selle julgeolekumaksuga ju täidame ainult seda julgeolekukulutuste auku, mitte kogu riigieelarve auku. See, mida Jürgen siin ka kõrval just ütles, on see, et muidu me ei räägiks mitte –3%-lisest nominaalist, vaid siis ta oleks nullis – siis, kui me täidaks kogu riigieelarve auku, [mitte] ainult julgeoleku osa.
Jürgen Ligi
Jah, võin täpsustada, et tegelikult julgeoleku kulud on suurenenud rohkem, kui selle maksuga tuleb. Ja julgeolekut me ikkagi tegelikult peame võtma ka rahandusliku jätkusuutlikkusena. Selle käestminek loob tuleviku suhtes hästi suurt ebakindlust loov, kaasa arvatud majanduskeskkonnas.
Tegelikult masu ajal ja eurole ülemineku ajal saime rääkida ühiskonnas väga … No ma mõtlen, et meid mõisteti. Rahanduslik kindlus on oluline ja ka ettevõtjad tegelikult kiitsid seda takka.
Praegu tundub, nagu riik koguks makse iseendale. Jah, meie julgeoleku kulud, lisakulud on suuremad, kui on viimaste aastate omad, seda auku tekitasid osalt või suurelt osalt ikkagi kaitsekulud, aga mitte ainult. Nii et me tõepoolest lapime veel.
Tegelikult maksunduses ei tohiks kogu aeg küsida, tuleb ikka öelda, kuhu see raha läheb. Praegu on erand. Aga üldjoontes ikkagi on ju makse palju vähem kui on otstarbeid, ja meil on need otstarbed ju tegelikult riigi sissetulekutega katmata.
Ilmselt tuleb seda kirjalikult nüüd kokku panna, aga see koormus iseenesest, mis praegu selle asjaga tuleb, on tulugrupiti maksimaalselt ühtlane. Kui nüüd mõni ütleb – või noh, kõik ütlevad, peaaegu –, et aga kõige madalamapalgalisemad või vaesemad kannatavad kõige rohkem, siis see on tõsi, aga tegelikult ka vale. Sest just nemad sõltuvad riigieelarvest.
Seal on muidugi ka neid, kes maksudest kõrvale hiilivad, selles esimeses detsiilis, kus on need, kelle protsent on kõrgem … Aga põhimõtteliselt esimeses tuludetsiilis, esimeses kümnendikus, eks ole – kui oli see keeruline, siseminister pahandas –, siis nad on ju eelarvetoidu peal. Kõige vaesemad on seal.
Ja öelda, et neid kõige rohkem koormab see maks, on tegelikult vale, sest nad ei teeni ise tulu. Nad maksavad oma kulude pealt, aga tegelikult nende tulud tulevad põhiliselt maksumaksjalt.
Nii et korras riigirahandus on tegelikult vaesematele tähtsam kui nendele, kes ise hakkama saavad. Aitäh!
Kristen Michal
Märgin lihtsalt ära, et ma arvan, Lauri saab, jah, oma väljaöeldud mõtet juba konkretiseerida ja Jürgen kirjeldas selle üldise pildi ära.
Mu meelest on ikkagi oluline mõista kogu selle debati juures seda, mida Jürgen ka mainis, et eelarve siiski on märgatavas defitsiidis. Me siiski kulutame rohkem, kui riigil on üldse tulusid. See on esimene asi, mida kõik peavad mõistma.
Ja teine pool, mis puudutab laia julgeolekumaksu, siis sellega me katame ära ainult kaitsekulutuste lisandunud kasvu, mis on kriisiaastatel, ja uued julgeolekumoona vajadused. Ja ongi kõik. Me ei kata isegi kaitsekulude baastaset ära. Isegi kui me arvestame sinna sisse ka varasemaid maksutõuse.
Nii et ühiskond siiski kannab väga suure osa kaitsekulutustest ka ilma selle laia julgeolekumaksuta. Isegi laia julgeolekumaksu tugi ei ole nii suur, et me suudaks kõik ära katta, sedagi kogume vähem kui lisandunud vajadused.
Ja noh, hetkel me lähtume sellest, et see peab katma just needsamad vajadused, mis puudutavad suuri moonaoste ja täiendavaid investeeringuid aastani 2028.
Nii et see on selle asja eesmärk. Jaa arvutusi, ma arvan, Jürgen ja rahandusministeerium võivad alati jagada. Aitäh!
Kristina Kallas
Mina tahan täiendada seda sellega, et me oleme hästi palju praegu keskendunud tõesti sellele julgeolekumaksule ja täiendavatele kaitseinvesteeringutele ja moonavajadusele, mis me sellega katame. Aga riigil on eelarve seis n-ö käest ära läinud pikaajaliselt.
Jürgen väga konkreetselt pani ka näpu peale, mis ajal see käest ära minema hakkas. Umbes kaheksa-üheksa aastat on riigi püsikulude kasv ületanud püsitulusid järjepidevalt. See tähendab seda, et üks suur harjutus, mida see valitsus ka tegema peab – ja mul on hea meel, et me selles kokku leppisime –, on püsikulude tagasitõmbamine, selles mõttes, et sõna otseses mõttes mitte küll riigi õhemaks lihvimine, vaid selle kasvu, püsikulude kasvu tagasitõmbamine.
See ei ole investeeringute peatamine. See ole ühekordsete jääkide mahatõmbamine, see on reaalselt riigile võetud suuremat sorti kohustuste tagasitõmbamine. Ja see on see kärbe, mis on päris suur, 10%. Noh, kas ta on ajalooline? Minul nii pikka mälu ei ole, [et ma oskaksin seda öelda,] aga see on päris korralik kärbe…
Siin vahepeal saab meediast lugeda, justkui see oleks ministeeriumi kärbe majanduskuludest, aga tegelikult ei ole mitte ministeeriumi kärbe majanduskuludest 10%, vaid valitsemisala majandamiskulud, valitsemisala tööjõukulud. See tähendab seda, et kui me räägime haridusministeeriumist, siis kõik – teadus, kõrgharidus, rakenduskõrgharidus ja kõik-kõik, mis on valitsemisalas, on selle 10% kärpe sees.
Me oleme sealt välja võtnud õpetajate palgad. Me õpetajate palkasid ei kärbi. Aga kõik muu …
Et ei tekiks pettekujutust, et ministeerium kärbib ametnike [pealt] ja sellega kärbitakse 10% kulusid, et kellelgi ei tekiks seda valeettekujutust, siis ütlen, et ministeeriumite endi majandamise tööjõukulud on tegelikult ülipisikene, mikroskoopiline osa valitsemisalakuludest.
Nii et mingil hetkel, kui valitsus nüüd augustis kärpeotsuseid tegema hakkab, siis uskuge mind, see maksudebatt ununeb teil kohe, sellepärast et need kärped tulevad päris ebapopulaarsed ja need puudutavad absoluutselt kõiki Eesti elanikke, sellepärast et valitsemisalad puudutavad kõiki Eesti elanikke.
Jürgen Ligi
Ma võin kinnitada: eile nõupidamisel tegin ka rahandusministeeriumi slaidides korrektuurid pealkirjades, eks ole, et ministeerium, sulgudes „ka valitsemisala“ – et kindlasti koristataks kiiresti see sõna „ministeerium“ sealt ära, äärmisel juhul võiks olla „ka ministeerium“, sest suurusjärgud on täiesti vastupidised.
Kogu see poliitiline debatt, eks ole – ei tohiks tegelikult niimoodi tsiteerida neid tühikargajaid, kes ütlevad, et võtku me [kokku] oma valitsemiskulusid. Ei ole need meie valitsemiskulud, need on kogu riigi toimimise rahastus. See on väga valus laiapõhjaline pingutus, mis meil selle üle jõu elamise [tõttu] tuleb teha.
Ministeeriumites endiselt on alla kolme tuhande ametniku, neid muid asutusi juurde, aga see kokkuvõttes 120 000, arvestuse järgi 130 000 palgalise juures ka ei toida, rääkimata siis muudest kuludest.
Nii et igal juhul ministeeriumid kõik on nõus sealt võtma, aga seal ei ole raha, oleme ausad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?
Jonno Riisipapp, Äripäev
Küsimus rahandusminister Jürgen Ligile. 2026. aastast tuleb tagasi ettevõtete kasumite maksustamine. Millisel moel see hakkab välja nägema? Seal on juba ka tulusid 280 miljonit välja arvutatud.
Jürgen Ligi
Sellele vastust ei ole. Siin püütakse mulle panna sihukest takkakiitja rolli, aga seda ma omaks ei võta. Ma ei varja, et see on mulle halb uudis, aga ma pean seda ellu viima, ja seal on tehnilisi probleeme, kuni selleni, kas asi piirdub tõesti ainult tulundussektoriga, sest raha võtavad ju vahel ka siis mittetulundustegevuse varju all äri tehes teised asjad.
Neid detaile me peame küsima, aga me hoiame ikkagi ettevõtluse fookust ja hindame seda, mida ettevõtjad on hakanud jälle rääkima, küll sellest, et võtame aga laenu ja teeme ka riigikaitse laenuks. Tegelikult riigikaitse eest tuleb maksta ja julgeoleku eest tuleb maksta ikkagi püsituludega. Laen ei ole lahendus, kuigi laenu me võtame ka. Peame võtma ja võtame kogu aeg.
Aga jah, riigikaitse ei ole võlgu võetav asi, ta peab olema stabiilselt rahastatud. Sealhulgas praegu on tehtud üks instrument, mis maksusüsteemi suhtes on nagu natuke võõrapärane, aga seda enam tuleb neid detaile praegu veel mitte välja hõigata, enne kui on kõik selge. Aitäh!
Dmitri Kulikov, „Aktuaalne kaamera“
Küsimus haridusministrile. Te ütlesite, et see soodustus ei tule, et õpetajad peavad omama kahte kategooriat. Kas te ütlesite riigigümnaasiumite, riigikoolide kohta?
Kristina Kallas
Ei, ma ütlesin, et on võimalik nendel õpetajatel, kellel praegu on B1 tasemel eesti keele oskus ja kes õpetavad võõrkeeles, kes ei õpeta eesti keeles – eestikeelsetel õpetajatel, eesti keeles õpetavatel õpetajatel mingeid üleminekusätteid ei ole, nad peavad 1. septembrist eesti keeles õpetama.
Nüüd, need, kes õpetavad võõrkeeles, sõltuvalt sellest, kus koolis nad õpetavad: kui nad õpetavad rahvusvahelises koolis, on neil aega aastani 2026, kui nad õpetavad munitsipaal- või riigikoolis, siis on võimalik rakendada üleminekusätet, et 1. augustiks 2025 peab B2 omandatud olema, aga täna peab juba B1 olemas olema. Kui ei ole B1 taset, siis ei saa ka riigi- ja munitsipaalkoolis 1. augustist töötada. Nii.
Ja ma ütlesin, et meie riigina, omanikuna, kooli omanikuna – meil on 56 riigikooli – nendes koolides seda üleminekusätet ei rakenda. Me oleme koolidele öelnud, et meie omanikuna seda ei sätesta. See tähendab seda, et 1. augustist peab riigikoolides olevatel õpetajatel kõigil olema vähemalt B2 tasemel keeleoskus.
Dmitri Kulikov
Ehk siis, te ütlesite ka, kes võtsid osa eksamitel ja kellel on B1. Kas mõlemad kriteeriumid peavad olema täidetud?
Kristina Kallas
Tähendab, kes käivad kursustel või on käinud eksamitel ja lähevad uuesti eksamile ja kellel on B1 – mõlemad kriteeriumid peavad olema [täidetud]. Kui õpetajal on B1, aga ta ei ole absoluutselt õppinud eesti keelt, siis tegelikult ühe aastaga B1 pealt B2 peale on väga keeruline saada.
Keeleõpetajad on öelnud, et selleks on vaja minimaalselt 400 tundi õpet. Aga 400 tundi aastas on ülikeeruline teha täistööaja kõrvalt, mille tõttu ka seda üleminekusäte on tegelikult rakendatud, sest seni on õpetajatel olnud aasta ja kaks kuud aega eesti keelt õppida, kui nad seda varem teinud ei ole, kahjuks. Väga kahju, et nad seda varem teinud ei ole, aga kui nad ei ole teinud, siis neil on aasta praegu olnud aega.
Nad saavad ühe aasta potentsiaalselt veel juurde, aga alla kahe aasta on keeruline muidugi [keelt] B2 [tasemel] ära õppida. Aga üle kahe aasta ei ole ka põhjust tegelikult pikendust anda, sellepärast et, olgem ausad, nagu Jürgen ütles, keelenõuded kehtivad meil aastast 2011.
Dmitri Kulikov
Ehk meil on 350 õpetajat puudu hetkel 1. septembriks? No ütleme nii. Te ütlesite, et 700 käisid eksamitel, nendest pooltel on B1 kategooria, nemad nagu sa saavad selle soodustuse, ja 350 [õpetajat] peab vallandama.
Kristina Kallas
Meil on hariduse infosüsteemi andmetel umbes ligi 700, natuke alla 700 õpetaja, kellel ei ole B2 keeleoskuse tunnistust. Kas neil on B1, või mis neil seal all on, me ei tea. Selles mõttes, et nad ei vasta keelenõuetele, neil ei ole B2 tunnistust.
Päris suur osa nendest on sellised, kes on pensioneeruvad õpetajad, kes ei olegi plaaninud edasi õppida. Me vaatasime, et ka riigikoolides on üle poole nendest, kes augustis ei jätka, need on pensionile minevad õpetajad, kes on nüüdseks juba asendatud uute õpetajatega. Aga andmesüsteemis nad ikkagi veel kvalifitseeruvad kui mitte keelenõuetele vastavad õpetajad.
Tallinn on öelnud, et nemad peavad tõenäoliselt vallandama 80 õpetajat 1. augustist. Narva ei ole veel täpsustanud, mis nende õpetajate arv on, kellel ei ole isegi B1 taset ja kes peavad töö lõpetama. Riigikoolide puhul ma tean, et see number on umbes kaheksa, st on kaheksa õpetajat, keda me peame vallandama sellepärast, et nad ei vasta keelenõuetele.
Nii et see ei ole mitte 350, vaid see on sada ja natuke peale, umbes üle 100 on õpetajaid, keda tuleb asendada 1. septembriks õpetajatega, kellel on kas B1 või B2.
Dmitri Kulikov
See on suur arv.
Kristina Kallas
No alustasime aasta tagasi 1060 [sellise õpetaja]ga. Selles mõttes on …
Veel kord: õpetajad on minu arust teinud head tööd. See kriitika, et ainult 20% õpetajaid tegi eksami ära, ei ole minu arvates asjakohane. Õpetajad on seda keelt omandanud täiskohaga, tihti ülekoormusega töötades kontakttundide kõrvalt.
Muidugi võib kritiseerida ja öelda: „Kus te seni olite? Miks te seda kõike varem ei ole teinud?“ Noh, tagantjärele on ikka … No täppisteadus teadupärast on tagantjärele tarkus, on ju.
Aga sellest hetkest peale, kui oli teada, et ilma keelekategooriata enam töölepinguid sõlmida ei saa, ka ajutisi mitte, on õpetajad tegelikult keeleõppe käsile võtnud. Me näeme, et nad on aktiivselt õppinud.
Ütleme nii, et survemehhanismid töötavad. Ja poliitiline otsustavus, et nii on ja enam ma mingeid järeleandmisi ei tee, on tegelikult saatnud väga selge signaali ja õpetajate keeleoskus on märkimisväärselt paranenud.
Alates aprillist, kui on olnud keeleeksamid – meil olnud märtsis, aprillis ja juunis kokku kolm keeleeksami vooru –, on keeleeksami ära teinud ligi 300 õpetajat. See on väga-väga suur arv.
Eelnevate aastate peale kokku ei ole ka nii palju õpetajaid keeleeksamit ära teinud. Nii et minu jaoks on trend positiivne. Õpetajad teevad eksameid, omandavad eesti keelt.
Nüüd on järgmine samm ikkagi selle eestikeelse õppega päriselt pihta hakata. Ja muidugi, hästi oluline on [öelda] ka koolijuhtidele, et kooli töökorralduses eesti keele kasutamine on see, mis aitab õpetajaid, see mitte ei tee nende elu keeruliseks, vaid aitab neid, sest kui nad on keeleõppes ja nad peavad igapäevaselt koolitöös, koosolekutel ja mujal kasutama eesti keelt, siis seda on vaja selleks, et see oleks neile abiks eesti keele omandamisel.
Nii et soovitan kõikidel koolijuhtidel töökorralduslikult ka mitteametlik töökorraldus üle viia eesti keelele selleks, et toetada õpetajate keeleõpet, see neid kindlasti aitab.
Juhataja
Aitäh! Tänaseks lõpetame.
