Pressikonverentsi ülekannet saab jälgida siit: https://www.youtube.com/live/OjgECTZaCMw?si=6L_KgI3yebQbZFMt
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere õhtust! Häid pühi! Äsja lõppes valitsuse kabinetinõupidamine ja ülevaate toimunust annavad peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Alustab peaminister. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Tõepoolest, kaunist jõulupüha teile kõigile!
Tavaliselt jõulude ajal valitsus pühade ajal ei kogune sellisel viisil, aga seekord oli põhjust, jah. Otse öeldes hakkas suur hulk inimesi tööle Estlink 2 intsidendi tõttu juba eilsest saati, väga paljud inimesed samal ajal, kui ülejäänud inimesi pühi peavad, asusid tööle, et välja selgitada, mis toimub, ja et siis, kui on välja selgitatud, mis toimub, [otsustada,] mis teha edasi. Sellest me siis valitsuses ka ülevaate sain.
Püüan jõudumööda teile ka sellest kõigest ülevaate anda. Eesti ja Soome ajakirjanduses on see situatsioon üsna hästi ka lahti võetud. Annan ülevaate ja eks siis kolleegid täiendavad, seejärel saame juba küsimustele vastata.
Kõigepealt, alates sellest intsidendist olen mina nüüd olnud ühenduses meie naaberriikide peaministritega. Erinevad ministrid on oma kolleegidega ühenduses olnud ja samal ajal, kui me siin ruumis oleme, on ministrid samamoodi erinevatel nõupidamistel sidevahendite teel. Nii et hoolimata pühadest Euroopa partnerlussuhted toimivad. Ütleme nii, et Euroopas ja NATO-s suhtlus partneritega käib ja infovahetus on väga aktiivne.
Kõige aktiivsem suhtlus on olnud mul Soome peaministriga, loomulikel põhjustel, kuna Eesti ja Soome selle intsidendi lahendamisel tegutsevad koos.
Kindlasti tunnustan nii Petteri Orpot kui ka Soome kolleege kiire tegutsemise eest. See on nüüd selliste intsidentide puhul esimene kord, kus süüdlane või vähemalt kahtlusalune – oleme siiski täpsed: kahtlusalune – laev peeti kinni ja uurimistoiminguteks on astutud ka esimesed sammud. Seda uurimist juhib Soome, nagu oli ka ühel varasemal korral, kuna see on Soome poolel, merest. Soome võtab n-ö juhtohjad ja me koos tegutseme.
Meie jaoks on kindlasti oluline see. Üldiselt erinevates punktides, kui vastata küsimusele, kas Eesti varustuskindlus on kuidagi ohus – avalikkuses on ka Elering ja Eesti Energia seda kenasti kommenteerinud –, siis vastus on, et ei ole. Kasutatakse erinevaid varuelektrijaamu ja reserve. Elering on öelnud, et on valmis olek kõikideks stsenaariumiteks. Ja Eesti Energia on öelnud, et needsamad jaamad, mis on reservis, on käivitamisvalmis juhuks, kui turul nende järele vajadus tekib.
Sideteenustest räägib justiits- ja digiminister veidi põhjalikumalt. Aga sideteenuste puhul on samamoodi olukord selline, et sideteenused on tagatud, interneti kasutamine ei ole kuidagi häiritud. Erinevad ühendused on mitmekordselt dubleeritud, nii et tavakasutajal iseenesest ei tohiks probleemi olla.
Nüüd see, mis puudutab seda laeva, mis on Cooki saarte lipu all sõitev laev. See on kinni peetud. Mis ta selline n-ö oluline marker on? Ma arvan, et ka avalikkusel on tähtis tajuda, on see, et see marker, mis [kaasneb] selliste laevadega, mis on korduvalt näidanud sihukest kehva meresõidu oskust, on ikkagi see, et tegemist on Venemaa jaoks vajaliku varilaevastiku laevaga, see on seotud Venemaa kaubavahetusega ja aitab Venemaal teenida raha, millega erinevaid hübriidrünnakuid ja agressioone korraldatakse.
Valitsuses me arutasime päris suurt hulka erinevaid samme. Ma võtan need lihtsalt üldisemalt kokku, kõiki eraldi ei hakka isegi ette lugema.
Kõige olulisem on see, et meil tuleb siiski tõsta kriitilise taristu seire- ja kaitsetaset nii merel kui ka maismaal – merevägi eeskätt ja ka liitlastelt palume sellist abi. Seda on ka varem kasutatud. Liitlased on meid ka varem aidanud sellega, et nad on saatnud siia täiendavaid laevu taristut seirama, et luua merel parem veealune ja veepealne ohupilt, ülevaade, mis seal siis täpselt toimub. Väga oluline on lisaks sellele pildile ka heidutada – kui tekib kellelgi mingi kahtlus, kui tekib kriitiline olukord, siis me oleme selleks võimelised.
Rikke enda kõrvaldamine võib võtta – Elering on seda ka avalikkuses kirjeldanud – circa 7 kuud. Kui hästi läheb, saab kiiremini, aga on hea, kui nad oma hinnangutes on konservatiivsed. Ka varasema rikkega tulime toime ja tullakse ka seekord kenasti toime.
Positiivne on see, et varasematest kogemustest ja riskihinnangutest me oleme tajunud ka seda, et on vaja paremat koostööd kriitilise taristu kiiremaks parandamiseks. Kui te ajas tagasi lähete ja meenutate, siis me oleme korduvalt rääkinud sellest, et igat ruutmeetrit, igat meetrit merepõhjas ei ole praktikas võimalik alati kaitsta ja valvata. Ründajal või või pahategija all on vaja õnnestuda ainult üks kord, kaitsjatel iga kord.
Seda enam on oluline, et sa suudad kriitilise taristu võimalikult kiiresti korda teha. Me ole me teinud Soomega kokkuleppe – juba pool aastat tagasi, kui Soome president käis riigivisiidil Eesti presidendi juures, siis alustasime energeetika valdkonnas selle kokkuleppe sõlmimist ja nüüd on see tehtud –, et meil on olemas koostööpunktid ja [-viisid,] kuidas me saame ühiselt kiiremini taristut parandada.
Enne seda intsidenti tegin sama ettepaneku meie Balti kolleegidele ja Läänemere ümbruses olevatele riikidele, et luua ühine tööriistakast sellisteks võimalusteks.
Lisaks arendame erinevaid seiresüsteeme ka Eestis, et luua merel parem pilt ja olukorrateadlikkus. Teeme seda kõike koostöös oma liitlaste ja partneritega, eeskätt Soome kolleegidega.
Üldisemalt valitsuses said erinevad osapooled suure hulga ülesandeid. Kui ma võtan siin veel mõne nüansi kokku, siis ütlen, et kindlasti tuleb Eestil koos liitlaste ja partneritega Euroopa Liidus ning laiemalt NATO-s ja igal pool mujal püüelda ikkagi selle poole, et ka mereõigus muutuks ajakohasemaks.
Hästi suur mure seisneb praegu ikkagi selles, et kriitilise taristu lõhkumine on muutumas igal pool üle maailma merede tavaks. Ma ei saa öelda, et see on legitiimne sihtmärk, aga probleem sellega on juba sama hästi kui korduv meil siin ja teistes meredes samamoodi.
See tähendab seda, et riikidel peab olema võimalus kaitsta oma kriitilist taristut paremini, neil peab olema võimalus peatada neid laevu paremini ja peab olema võimalus – lisaks heidutusele – süüdlased kiiremini välja selgitada. Nii et see on üks initsiatiiv, mida justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi kindlasti peavad vedama hakkama meie partneritega suheldes.
Kaitseministeeriumi poolel on kindlasti kõige olulisem see, mida ma juba mainisin, et meie merevägi koos NATO liitlastega võtab ikkagi aktiivsema hoiaku meile olulise kriitilise taristu valvamisel, seirel ja heidutusel. Loomulikult, sellise arvestusega, olgu ette öeldud, et iga meetrit iga päev ei ole võimalik katta, aga kindlasti on võimalik võtta oluliselt aktiivsem ja jõulisem hoiak meile vajalike taristuobjektide kaitsel.
On veel hulk erinevaid tegevusi, aga tänane õhtu läheb selle peale, et Euroopa ja NATO kolleegidega infot vahetada. Homme samamoodi. Ja valitsuse liikmed teevad samuti infovahetust teiste partneritega ja astuvad samme selleks, et aidata kaasa võimalikult kiirele taristu taastamisele.
Eelmine kord tegelikult oli vajalik ka selline hea sõna, et paranduslaevad õigeks ajaks kohale jõuaksid. Täname oma partnereid tolle korra eest, ilmselt on abi vaja seegi kord. See on lühike kokkuvõte. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, peaminister! Järgmisena palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Tere! Head jõuluaega! Kõige paremad soovid eriti neile päästjatele, kes eile raskelt viga said, ja nende lähedastele. Need on inimesed, kes iga päev meie turvalisust tagavad ja jõulude ajal, nagu näha, satuvad mõnikord ka rasketesse olukordadesse.
Aga nüüd teema juurde. Sagedasi vigastusi Läänemere elutähtsale veealusele taristule ei saa pidada juhuseks, need on muutunud süsteemseks ning neid tuleb käsitleda rünnakutena meie eluliste struktuuride vastu.
Läänemere merepõhja taristu on haavatav, kuid Eesti jätkab igakülgset koostööd Soomega, aga ka kõigi teiste Läänemere-äärsete riikidega, et merepõhja taristut kaitsta.
Nii nagu peaminister ütles, oleme ühenduses oma liitlaste ja partneritega, et koordineerida rahvusvahelist koostööd. Ka mina suhtlesin täna Soome siseministriga, kellega arutasime nii seda, mismoodi võimalikud kriminaalmenetlused minema peaks.
Kuna laev paikneb praegu Soome vetes ja kuna ka merekaabli Estlink 2 lõhkumine toimus Soome poole peal, siis soomlased veavad seda uurimist eest. Eesti jõuametid, peamiselt kaitsepolitseiamet, teevad soomlastega igakülgset koostööd selle uurimise toimetamisel.
On ka kokku lepitud, et kuna soomlased on juba selle laeva pardal käinud ja uurimisega tegelevad, siis selles, mis puudutab sidekaablite uurimist, on jäme ots soomlaste käes ja meie pakume igakülgset tuge.
Lisaks merealustele taristule vajab praegust olukorda arvestades kaitset ja tähelepanu alla võtmist ka maismaataristu, eelkõige, kui me räägime energeetikast, peamiselt nende sündmuste valguses, mis on planeeritud veebruarikuusse, kui meil on plaanis lahtiühendamine Venemaa võrkudest, ja me valmistume Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Selleks on tegelikult juba ettevalmistusi tehtud. Politsei- ja piirivalveametil on määratletud kriitiliste objektide loetelu ja plaan nende kaitse alla võtmiseks. Praegu saab sellega kiirendatult ja tugevdatud jõududega edasi liikuda.
Objektid ning konkreetne tegevusplaan ja see, mida kaitse alla võtmine tähendab, kahjuks ei ole avalik info, nagu me kõik aru saame ja võime siit järeldada.
Aga üldiselt ma ütleksin, et julgeoleku tagamise vaatest võik esile tuua kolm olulist tegevust, et me saaksime praeguse olukorrad lahendada ja olla tulevikus palju kiiremad ja paremad reageerijad sellistele sündmustele, aga ennekõike nende ennetajad.
Kõigepealt, taristu taastamine ja taristu kaitse, seda nii merel kui ka maismaal. Teiseks, varilaevastiku laevade arvu vähendamine, ükstapuha, milliseid meetmeid see lõpuks tähendab. Seda teemat on Läänemere riikidega arutatud ja minu hinnangul peavad need sammud lõpuks laevade arvu vähendamiseni viima. Ja kolmandaks, võimaluste loomine, sh õiguslike võimaluste loomine, et takistada seesuguste juhtumite teket, ning oluliselt tõhusamad ja kiiremad menetlused.
Teatavasti on rahvusvaheline merendusõigus midagi sellist, mis kogu seda olukorda raamistab. Küsimus ei ole ainult Läänemeres, vaid on ka meie laevade võimalus teistel meredel sõita. Aga me peame aru saama, et see puudutab Läänemere riikide julgeolekut, majandusjulgeolekut ja riikide toimepidevust.
Nii et me peame siin ilmselgelt leidma ka lahendusi, nii nagu neid oli vaja leida ka nt ränderünde korral – alguses oli ka ränderünne midagi uut ja sellele oli keeruline vastata, aga tänaseks saavad kõik idapiiri riigid sellega hakkama.
Nii et need on suunad, millega me tegeleme. Aitäh!
Juhataja
Jah, suur tänu! Palun, justiits- ja digiminister!
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Soovin ka kõigile head pühade jätku.
Meie ülesanne on tagada, et side toimib. Side toimib ja vaatamata sellele, et Eestit puudutavad kolm kaablit on vigastada saanud ning üks Soome ja Saksamaa vaheline kaabel samuti, on sideettevõtete kinnitustel konkreetselt Elisa ja CITIC Telecomi side toimimas.
Ma tahan siinkohal üle rõhutada seda, et sidekaablite mõttes on meil olukord päris hea. Meil on mitmekordselt ühendused dubleeritud. Eesti sidest lahti üle ühendamine on praktiliselt võimatu. Me näeme tegelikult ka Ukraina näitest, millest me oleme väga palju õppinud, et e satelliitide kaudu on side alles hoidmine igal juhul võimalik.
Aga kindlasti ei tasu, nii nagu ka eelkõnelejad ütlesid, jätta seda mustrit tähelepanuta. Tuletan meelde, et novembris alles olid ju [rivist] väljas Telia kaabel Leedust ja Cinia kaabel Soomest. Eelmine suurem intsident Läänemere oli oktoobris 2023, see puudutas ka Elisa Eesti-Soome kolmandat kaablit ja Arelioni Eesti-Rootsi vahelist kaablit.
Justiits- ja digiministeeriumi ülesanne on vaadata ka seda, et süüdlased saaksid õiglaselt karistatud. Meie prokuratuur on koostöös Soome prokuratuuriga juba eilsest. Nagu peaminister ütles, juurdlust juhib Soome, aga me oleme igal hetkel valmis andma oma panuse.
Täna vaatasime ka seda, et Eestis karistusseadustikus puudutab elutähtsa taristu rikkumist, konkreetselt § 406. Minu ettepanek muuta see karmimaks. See tuleks karmimaks muuta ettevaatavalt kahes osas, see puudutab siis ka heidutust, see on üks osa heidutusest.
Esiteks, me ei peaks kontrollima, kas rikkumine oli tahtlik. Kuna kõik kaablid on ilusti navigatsioonikaartidel olemas, siis mistahes moel selle ankru laevast välja kukutamine mõjutab otsekohe laeva kiirust, trajektoori ja juhitavust. seega, kui see laev jätkab teekonda, siis seal eraldi tahtluse määratlust ei peaks enam olema. Lisaks tuleks tõsta karistuste määrasid ja viia need minimaalselt lennundusega samadesse suurusjärkudesse.
Lisaks tahaksin üle rõhutada küberturvalisust, mis on üks osa maismaaühenduste ja tegelikult ka mereühenduste turvamisel. Ka selle vaatame kindlasti veel koos liitlaste ja teiste partneritega üle.
Digiministrid või sidevaldkonna eest vastutavad ministrid kohtusid novembris ja tegelikult juba siis me otsustasime, et me tegutseme ühiselt merealuste kaablite turvamise ja kaitsega, sest kõigile on see murekoht täiesti selgelt arusaadav.
Mis puudutab mereõiguse täpsustamist, millest ka peaminister juba rääkis, siis tõepoolest, ajad ei ole enam endised. Aga Eestil kindlasti tasub hoida siin ka juhtrolli või vähemalt initsiaatori rolli, kui mereõigust uuendatakse. Ilmselgelt ei juhtu see lähikuudel – rahvusvaheline õigus nii kiiresti ei uuene –, aga kõik uuenemised on alati kuskilt alguse saanud. Me oleme võtnud eesmärgiks teha esimesed sammud selles vallas juba enne veebruarikuud.
Mereõiguse täpsustamisel me vaatame, kuidas elutähtsa taristu kaitse, millele ei ole varem sellises ulatuses mõeldud, saaks selgemini ja paremini kirja. Aga see on minult sissejuhatuseks kõik.
Juhataja
Aitäh peaministrile! Aitäh ministritele! Ja nüüd palun küsimused. Öelge siis palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun!
Siiri Ottender-Paasma, Kanal 2
Peaministri erakonnakaaslane Urmas Paet on olnud üsna kriitiline selle Venemaa-Hiina laamendamise suhtes ja öelnud, et Venemaa ja Hiina testivad, kas ja mida Euroopa Liit ja NATO meie ühenduste lõhkumise korral ette võtavad. Seniste juhtumite puhul pole Euroopa Liit ja NATO midagi reaalselt teinud. Kuidas te kommenteerite?
Kristen Michal
Aitäh! Noh, ma ütlen, et sel korral on tõepoolest esimene kord, kui Soome võttis kahtlusaluse laeva – sest uurimine ju käib, Soome seda uurimist juhib – n-ö külje alla ja uurimistegevused käivad. Niimoodi võiks see ju ka tulevikus käia.
Kindlasti, vähemalt meie nägemuses, mida ma kirjeldasin valitsuskabineti otsustest, võiks kriitilise taristu kaitsel riigid olla aktiivsemad siin Läänemeres.
Mis see tähendab? See tähendab praktikas seda, et meie merevägi koos liitlastega ilmselt hakkab aktiivsemalt toimetama kriitilise taristu juures ja hoolitseb nii seire kui ka heidutuse eest rohkem, kui ta praeguses faasis on teinud.
Ja kui küsida, kas Euroopa Liit või NATO on olnud aktiivne, siis ma ütleks, et siiski päris aktiivne. Jah, võib-olla kõik ei ole kursis, aga üks asi, mida Eestigi on väga hoolega ajanud, erinevatel põhjustel, juba ainuüksi sellepärast, et tegemist on tohutusuure keskkonnariskiga, mis on ka siit Stenbocki maja aknast näha ja igalt poolt mujalt samuti.
Seesama varilaevastik, mis sõidab siit õhukeste tankeritega läbi ja millest tuleb üle poole Venemaa värskest naftarahast, mille eest nad peavad sõda ja teevad erinevaid hübriidtegevusi – selle peatamisel oleme meie olnud ühed häälekamad. Loomulikult, Venemaale see ei meeldi. Loomulikult nad on väga närvilised.
Nii et see olgu siis kõigile öeldud, kes ei ole kursis, millega tegeletakse. Ja Eesti on ka üks aktiivsemaid riike, kes juba kontrollib selle varilaevastiku dokumente, on isegi mitu korda käidud pardal.
Kindlasti me teeme seda nüüd innustust saades edaspidi palju süstemaatilisemalt ja kavakindlamalt. Sama me leppisime kokku ka siin käinud NATO kümne liikmesriigiga, pluss Saksamaa ja Poolaga.
Kui te mäletate, JEF-i ehk ühendekspeditsiooniväe kohtumine toimus Tallinnas. Seal lepiti kokku varilaevastiku senisest jõulisem ülevaatamine ja tegevuse takistamine.
Kindlasti NATO erinevates tegevustes ka kriitilise taristu kaitsel ja seirel tulevikus on aktiivsem kui Euroopa Liit.
Just praegu, ma vaatan –mõned minutid tagasi –, on tulnud Euroopa Komisjonilt avaldus, mis toetab meid ja Soomet ning kiidab Soomet nagu minagi selle eest, et väga aktiivselt on toimetatud kahtlase laevaga, ning mõistab hukka Vene varilaevastiku toimetamise ja Euroopa kriitilise infrastruktuuri ründamise.
Nii et kindlasti me toimetame üsna aktiivselt. Ja nagu öeldud, aktiivsem seire, kohalolek, sõjalaevade rohkem viibimine kriitilise taristu piirkonnas ja tulevikus ilmselt ka juba mainitud meie initsiatiiv ehk mereõigus. Rahvusvaheline õigus vajab ülevaatamist, sest selline toimetamine on kahjuks muutumas tavaks paljudes maailma meredes.
Ja nagu soomlased isegi – ma vaatasin nende pressikonverentsi ja järgnevat hübriidkeskuse spetsialisti arvamust –, eks see valmistab ette, et ka teistes meredes üritatakse sedasama teha. Sellele tuleks ikkagi võimalikult vara piir panna. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus!
Iida-Mai Einmaa, rahvusringhääling
Siit edasi oleks vist paslik küsida, kas Eesti ei peaks tegema siis samme, et käivituks NATO artikkel 4 konsultatsioonid.
Kristen Michal
Kohe, kui me lõpetame siin pressikonverentsi, vestlen ma NATO peasekretäriga. Arutame läbi, mida me saame teha selleks.
Omavaheline suhtlus töötasandil nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmetega on meil täiesti olemas. Meil on vaja suur hulk samme astuda, nagu ma kirjeldasin, selle kriitilise infrastruktuuri kaitseks, muuhulgas meie kaitseväe sealolek ning liitlaste võimete ja võimaluste kasutamine. Aitäh!
Iida-Mai Einmaa
Venemaa ründab meid siis süsteemselt ja järjepidevalt. Mis hetkel me nimetame seda terrorirünnakuks Eesti ja Soome vastu?
Kristen Michal
No kõnealuse juhtumi kohta – kui te olete vaadanud Soome uudiseid – soomlased ütlevad, et nad viivad kõigepealt läbi uurimise, seejärel saab toimuda omistamine.
Mina ütleks, et jah, tõepoolest, need markerid kõikidel nende laevade puhul on vähemalt üks ja sama: tegemist on Venemaale raha vedavate laevadega.
Aga veel kord: Soome juhib uurimist, nad viivad selle läbi ja siis saab seda omistamist teha.
Lauri Läänemets
Aitäh! Kui tohib, [ma lisan,] et kõiki rünnakuid terrorirünnakuteks pole [mõtet] nimetada. Seal on oluline säilitada konkreetsus ja fookus, et me saaksime aru, millest me lõpuks räägime.
Aga hübriidtegevus ehk siis hübriidrünnak on rünnak. Lõpuks tänases julgeolekuolukorras ei ole vahet, kas tegemist on sõjalise rünnakuga või hübriidrünnakuga. See on kellegi või millegi vastu suunatud. Sellel on olemas eesmärk.
Praegusel juhul me ei tohi ära unustada, tõesti, et Venemaa sõjapidamine Ukraina vastu ja Ukrainas ei piirdu mitte Ukrainaga, vaid sinna on hõlmatud kogu läänemaailm. Sellepärast, et me oleme need, Eesti on üks neist, kes häälekalt ja väga tugevalt Ukrainat toetab ja on selles koalitsioonis üks olulisi eestvedajaid. Kindlasti Venemaa eesmärk on võimalikult palju selliseid Ukraina liitlasi ära murda.
Jah, rünnakuks me võiks teda nimetada, ta on tõesti meie eluliste struktuuride vastu. Ja kolm korda aasta jooksul toimunut on keeruline nimetada juhuseks.
Jah, uurimistoimingud ei ole tuvastanud konkreetsust, aga meil ei ole võimalik ... Noh, ütleme niimoodi, et Eesti riigi jõuametid ei ole naiivsed. Seda me ka ei ole. Kindlasti vajavad sellised asjad vastust.
Nii nagu peaminister ütles ja nagu mina ütlesin, tegelikult küsimus ei ole isegi praeguses hetkes, sest siin me teame, mida me teeme – me taastame taristu, uurimistegevus käib, seda tehakse palju julgemalt.
Ja kui vaadata Soome praegust tegevust on võrreldes seda [NewNew] Polar Bearpolariga, siis on näha, et muutused on toimunud. Aga kõige olulisem on see, millised on need tegevused, et hoida kõike järgnevat ära.
Ja tõesti see, kui meie, meie liitlaste, Soome laevad, alused selle elutähtsa taristu kohal on palju rohkem nähtaval, hakkavad võib-olla riskihinnangu järgi rohkemaid laevu saatma, siis sellel on kindlasti mõju.
Küsimus on mereõiguses, kõigis nendes seadustes ja selles, millised on need võimalused, mida saaks veel ära kasutada, sest me leppisime kokku, et me peame seda vaatama n-ö loominguliselt.
Soomlased on ka seda meelt, et seal peab vaatama … Võib-olla loominguliselt ei ole õige öelda õigussüsteemi kohta, aga vabandust, ma toon siin võrdluse piibliga – piiblit tõlgitakse iga teatud aja tagant uuesti, seda sellepärast, et maailm on muutunud ja sa saad teistmoodi aru.
Ja kui maailm on muutunud, siis tuleb ka rahvusvahelisi kokkuleppeid täiendada, neid muuta ja võib-olla mõnikord ka asju tõlgendada natuke teistmoodi. Aitäh!
Liisa-Ly Pakosta
Ma lisaksin ka siia juurde, et meil on ikkagi „heidutus“, „kaitse“, „omistamine“, kõik need sõnad täna siit läbi käinud. Omistamine tähendab seda, et me ikkagi peaksime tuvastama selle seose ära, et tegemist ei olnud juhusega. Me ju tegelikult ikkagi selles maailmas, kus me elame, tahame, et reeglit püsiksid, ja me ise ka neid reegleid järgime.
Nüüd, mis puudutab mereõigust, millest on mitu korda juttu olnud, siis ka siin me oleme näinud, kuidas Soome on oma seadusi uuendanud, Poola on oma seadusi uuendanud, et ka riigisisene uurimine saaks olla tõhusam ja parem. Eesti ka kindlasti seda nüüd kiiremas korras teeb.
Ja mis puudutab seda heidutuse ja kaitse poolt, siis seda meil on võimalik teha ilma omistamiseta, juba palju laiaulatuslikumalt.
Üks asi veel. Euroopa Liidust oli juttu, et parandamine, mida muidugi tuleb ka teha, seda tuleb võimalikult kiiresti teha.
Aga kui ma kohtusin volinik Virkkuneniga, siis ta kinnitas, et tõesti ka Euroopa Liidu tugi paranduslaevade võimaldamiseks siia on üks tema prioriteete.
Nii et siin Euroopa Liidust on ikkagi rohkem kasu.
Juhataja
Jah, aitäh! Võtame ühe küsimuse veel.
Siiri Ottender-Paasma
Tegemist on täislastis laevaga. Kui kaua soomlased saavad seda laeva n-ö kinni hoida ja kas seda on mõistlik teha?
Ja teine küsimus veel. Kas me NATO-lt oleme palunud laevastiku täiendust siia Läänemerele?
Kristen Michal
Esimesele küsimusele vastavad Soome uurimisorganid või teie kolleeg Rain Kooli, kes siin enne sissejuhatust tegi kõva häälega. Saate omavahel mõtteid vahetada sellel teemal, kui kaua soomlased saavad [laeva] kinni hoida.
Teine on punkt, mille üle praegu välisministeerium ja kaitseministeerium arutavad. Kohe, kui me pressikonverentsi lõpetame, vestlen NATO peasekretäriga.
Meie soov oleks kas saada NATO-lt täiendust laevastiku näol või siis liitlaste käest täiendust laevastiku näol, et kaitsta taristut ja heidutada potentsiaalseid pahategijaid.
Lauri Läänemets
Vastan ka korra lihtsalt. Mis puudutab uurimistoiminguid, siis seni, kuni need lõpuni viiakse, kui neid on võimalik teha kiiresti ja kui lastakse seda teha, kui küsimustele vastatakse ja õiged isikud lastakse pardale, siis ei võta see väga kaua aega.
Aga täpselt, soomlased on kindlasti professionaalid, teavad, mida nad teevad. Ja ma arvan, et nii olulise tegevuse puhul peab olema laeva meeskond valmis nii kaua nendes vetes viibima ja küsimustele vastama, kui seda on vaja. Aitäh!
Juhataja
Nii. Aitäh! Tänaseks lõpetame.
