Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=iqlsSM1md80&list=TLGGYtWCgjOgjSAwMzEwMjAyNA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud!
Valitsuse istung ja esimene majandusteemaline kabinetinõupidamine on praeguseks läbi ning valitsuse teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning kliimaminister Yoko Alender.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Tõepoolest, kõigepealt sissejuhatuseks mõned üldisemad märkused majanduskabinetist ja siis valitsuse [istungi] päevakorrast.
Nädal tagasi läks riigikogu poole teele eelarve. Eelarve on üle antud, riigikogu on asunud tööle. Käib töö, käivad pingutused, eelarve läbikäimised, ministrid käivad komisjonis.
Debatti on ka avalikkuses olnud eelarve arusaadavuse üle. Selle puhul olgu öeldud – õiguskantsler on seda õnneks samuti selgitanud –, et küsimus ei ole mitte eelarve põhiseaduslikkuses, sest 2025. aasta eelarve loomulikult vastab põhiseadusele, vaid eelarve baasseaduses. Õiguskantsleri ettepanek on 2026. aasta vastuvõtmise eel muuta baasseadust selgemaks. Ta on rahandusministeeriumile saatnud kirja, mis on ka Facebooki üles pandud. Selles kirjas on ka soovitus lisas olevad materjalid tõsta eelarvesse endasse.
Nii et selle kallal töö käib. Minu enda seisukoht on sama, mis ma ütlesin seda koalitsiooni moodustades ka oma koalitsioonipartneritele: kui me saame astuda samme eelarve arusaadavamaks muutmise nimel, siis tuleb seda teha. Seal vastuolu ei ole.
Selle aasta eelarve on, nagu õiguskantsler isegi ütleb, juba oluliselt arusaadavam kui nt 2021. aasta eelarve, kust oli tunduvalt keerulisem asju üles leida. Rahandusministeerium on teinud sinna juurde ka materjalid – need on avalikkuses juba päris levinud –, kus on eri ministeeriumite ülevaated.
Lisaks, järgmisel nädalal tuleb rahandusministeeriumis avalik üritus, avalik brief sellest uuest digitaalsest võimalusest iga euro ja iga asutuse kulude puhul näpuga järge ajades täpselt vaadata, kus miski on.
Nii et seda kõike nad kirjeldavad ja töö sellega käib. See on esimene asi.
Teine asi, kärbetest. Ma küll, jah, ütleme, aeg-ajalt siiski soovitan siin kirjandust lugeda, aga nüüd ma soovitaks peavoolumeediat või keskajakirjandust. Täna ilmus Ardo Hanssonilt, kes on juhuslikult peaministri majandusnõunik, väga hea lugu Delfis. Seal on kirjeldatud eelarvet, eelarve trende ja eelarve vahekorda läbi aastate. Ma arvan, et see võiks olla hariv lugemine mis tahes debati puhul. See lugu on õnneks lühike ja seal on mõõdukal hulgal jooniseid, nii et kõik saavad selle ilusti läbi töötada.
Kõige olulisem sõnum on seal see, et alates 2029. aasta majanduskriisist ei ole eelarve sellises mahus kuidagi vähenenud. See, mida valitsus on teinud, mida riigiasutused teevad ja riik tervikuna teeb, on arvestatav eelarve kärpimine, 1,1% vähenevad tööjõu- ja majanduskulud, tegelikult eelarve või riigi osa väheneb ka majanduses. Nii et soovitan lugeda, siis on võimalik võrrelda ka võrreldavaid asju. Sest tihti on ka neid –ja ma siin ei pea silmas ajakirjandust, vaid pigem selliseid lugejakirjade kirjutajaid –, kes ajavad sassi toatemperatuuri ja auto keskmise kiiruse, kui nad sellest kirjutavad. Nii et üldiselt soovitan neilgi Ardo Hanssoni looga tutvuda.
Nüüd, täna on taas ajalooline päev. Varem on kindlasti olnud valitsuses päris hulk erinevaid majandusarutelusid, kuid majanduskabinetti kui sellist, niisugust formaati ei ole minu meelest olnud. Aga veel kord: ajalugu ei alga sellest valitsusest, võib-olla varasemas kunagi on olnud ka sarnast formaati kuidagi käsitletud.
Igatahes, see koalitsioon, see valitsus on kollektiivselt teinud otsuse, et julgeolek, mida me arutame üle nädala julgeolekukabinetis, mis on suletud formaat, millest me ju täiendavat põhjalikumat ülevaadet ei tee, saab endale venna, mis on majanduskabinet.
See tähendab seda, et majandus, mis on üks selle valitsuse prioriteete, ja majanduse konkurentsivõime saab iga kahe nädala tagant ja nelja nädala tagant täiendavat tähelepanu. Ja mitte ainult tähelepanu, vaid saab sisendeid erinevatelt pooltelt, pankadelt, finantsinstitutsioonidelt, erasektorilt, avalikust sektorist, ja selle põhjal siis on võimalik kujundada ka neid otsuseid, mis majanduse konkurentsivõimele kaasa aitavad.
Täna alustasime majanduskabinetis Eesti Panga väga korraliku sissevaatega eri riikide ja Eesti majandusstruktuuri võimalustesse. Rääkisime sellest, kuidas meie majandus on läbi aastate muutunud, kuidas veo- ja reisiteenustest on saanud äri- ja IT-teenused, kuidas meie majandus on siirdeid toimetanud, mida tähendab langev euribor meie majandusele, kuidas laenuraha on siin kättesaadav, kuni paljude muude detailideni välja. See arutelu kestis poolteist tundi ja kella kahest, kui kabinet uuesti koguneb, jätkame majandus- ja tööstusministri ettekandega – ta jõudis alles alustada – ja seejärel hakkame arutama energeetikat ehk ühte olulist sisendit Eesti majandusele ja kodumajapidamistele, kuidas saada puhast ja soodsat elektrit, energiat tööstustele.
Täpsemalt erinevatest otsustest või punktidest, mida täna ette paneb otsustada majandus- ja tööstusminister, saab ta ise täpsemalt rääkida ja kõike kommenteerida. Aga ma arvan, et kui nüüd vaadata valitsuse üldiseid prioriteete, siis neli asja, mida me sõnastasime selles suhteliselt ütleme, karges või lakoonilise koalitsioonileppes, vana koalitsioonilepe lisaks, olid järgmised.
Esiteks, kaitseotsused. Kaitseotsused on nüüd selle eelarvega ja aastate 2025–2031 vaates tehtud. Seesama kaitseväe vajadus läheb nüüd hangetesse.
Teine on eelarve kordasaamine, see tähendab kärpeid, kolme aasta kärpetrajektoori. Seegi on paika saanud ja need on mõlemad parlamendis.
Nüüd on valitsuse järgnev tähelepanu – ja see ei ole ajutine või episoodiline, vaid järjepidev – majanduse konkurentsivõime kasvatamisel, et realiseeruks see, mida ka Eesti Pank, kommertspangad ja paljud teised kirjeldavad – selles tunneli lõpus veidi valgust, veidi lootust.
Ma saan aru, et Eestis ei ole kombeks olla lootusrikas, aga prognoosid seda näitavad, nii et loodame, et nii ka läheb.
Nüüd valitsusest endast ka, valitsuse otsustest. Otsustasime riiklikud hariduspreemiate saajad. Haridus- ja teadusminister avalikustab laureaadid 5. oktoobril aasta õpetaja galal. Eks ta saab ise sellest rohkem rääkida.
Kiitsime heaks ja saadame riigikogule seaduseelnõu, millega viime ellu töötuskindlustuse reformi. Majandus- ja tööstusminister saab sellest ka pikemalt rääkida. See on kindlasti õiglasem ja lihtsam süsteem, mis annab ühiskonnale kokkuhoidu keerulisel ajal, 2026.–2028. aastani tuleb kokkuhoidu üle 45 miljoni euro.
Siis, kolmanda otsusena eraldasime toetusfondist 58 kohalikule omavalitsusele toimetulekutoetuste lisavahenditeks 4,4 miljonit eurot.
Kiitsime heaks spordiseaduse muudatused. See vähendab bürokraatiat spordivõistluste korraldamisel ja vabatahtlikele kohtunikele saab maksta ka suuremat hüvitist.
Kiitsime heaks Eesti seisukohad ECOFIN-i kohtumisele, kus arutatakse Ukrainale Venemaa külmutatud varade tulude tagatisel suuremahulise laenu andmist. Eesti toetab G7 ja Euroopa Liidu ühisel jõul Ukrainale kuni 45 miljardi euro suuruse laenu andmist, milles Euroopa Liidu osa on kuni 35 miljardit. Eesti seisukoht kinnitatakse riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjonis.
Ja lõpetuseks selline pehmem positiivne uudis. Eesti haridussüsteem ja hariduse teekond võib erinevatel hinnangutel olla isegi vanem kui Eesti Vabariik ise. Meil on 28 000 õpetajat ja 5. oktoobril on õpetajate päev, nii et peame siis oma õpetajaid meeles, täname kõikide õpetuste eest ja siis püüame nende õpetuste järgi ka väärikalt käituda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja siseminister Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist kõigile! Mina soovin ka siit kohe head õpetajate päeva kõigile õpetajatele.
Kui me majandusest räägime, siis ilmselgelt kõige suurem positiivse mõju majandusarengule on õpetajate tööl, sest ilma haritud ja oskusteta inimesteta ei ole võimalik pidada ühtegi edukat ettevõtet ega ole võimalik rääkida ka majanduskasvust ega majanduse arengust. Nii et iga õpetaja kasvatab Eesti majandust väga tublilt oma tööga. Suur aitäh teile selle eest!
Aga eile toimunud elanikkonnakaitse üritusega kuulutas päästeamet oktoobri elanikkonnakaitse kuuks ning käivitas teavituskampaania „Valmistu“. Teavituskampaania eesmärk on tõsta inimeste kriisivalmidust. Lähiaastatel investeerib riik elanikkonnakaitsesse täiendavalt 16 miljonit eurot.
Paraku saab aga erinevalt sõjalisest riigikaitsest elanikkonna kaitses riik mis tahes rahaga teha vaid murdosa vajalikust tehtest ehk siis luua eeldused kriisiteavituseks, varjumiseks ja evakuatsiooniks ning pakkuda koolitusi.
Ülejäänu on aga inimese, pere ja kogukonna enda teha, et teada, kuidas kriisi korral tegutseda ning aidata ka teisi. Ja praegu on kriisiks täiesti valmis 15% Eesti elanikest. Samas sõltub elanikkonna kriisivalmidusest otseselt ka meie kaitsevõime. Võime osta ka 16 miljardi euro eest mürske ja laskemoona, aga sõjalise rünnaku puhul pole neist suurt tolku, kui tagala tundidega kaosesse kukub.
Nii et kutsun kõiki üles jälgima peagi algavat kampaaniat ning mõtlema läbi oma pere, korteriühistu või kogukonna kriisiplaani. Ja selleks saab infot veebilehelt www.olevalmis.ee.
Tõesti, majandusteemasid me arutasime, arutame kabinetis edasi ka, ja energeetika teemasid arutame samuti veel kabinetis väga põhjalikult. Need on kindlasti majanduse olulised osad.
Kui energeetikast rääkida, siis nii majanduse võtmes kui ka inimeste toimetuleku võtmes ja üldse riigi toimimise võtmes ei ole küsimus ainult selles, millele on hästi palju tähelepanu pööratud, nimelt, mis on taastuvenergia tasu hind. See on kindlasti oluline, aga küsimus on, mis on kogukulu inimesele.
Kui energia, taastuvenergia hind meil lõplike otsuste järgi lõpuks on madal, aga elektri hind selle tulemusena on kallis, siis kogukulu inimesele on suur. Kui taastuvenergia hind näiteks on oluliselt kõrgem, kui siin me oleme harjunud mõtlema, aga elektri hind sellest on oluliselt madalam ja kogukulu inimesel on madalam, siis inimene jätkuvalt võidab ning võidab ka ettevõtja.
Ehk siis see on see küsimus, mida me lahendama peame. Ja täna me kindlasti seda teemat ka arutame, mis puudutab energia tootmist ja rohelise energia tootmist. Aga kõige olulisem, mida ka siin ei maksa ära unustada, on see seatud eesmärk, et me aastaks 2030 suudaksime 100% enda tarbitavast elektrienergiast toota. Selle me peame ka nende otsustega saavutama ja see peab olema päriselt, mitte niimoodi, et me arvame, et kuskil läheb üks planeering kiiremini või midagi juhtub.
Me peame selles ka veendunud olema ja sellest lähtuvalt otsuseid tegema. Sest lõpuks elektri hind, madal elektri hind on on oluline sisend tootmises ja on tegelikult väga suure mõjuga sellele, milline on Eesti ettevõtete ekspordivõimekus.
Ja loomulikult, kui me nüüd edaspidi majandusteemasid kabinetis arutame, siis kindlasti me peame pöörama tähelepanu mitte ainult majanduse arengule, vaid ka sellele, et see oleks tasakaalus majandusareng.
Ehk siis üks asi on see, et iga inimene sellest osa saab, mitte vähesed. Aga teiseks on tähtis, et iga Eesti piirkond sellest osa saab, mitte ainult Harjumaa. Nagu me oleme näinud, majandustegevus kipub koonduma järjest rohkem ühte ja samasse kohta.
Lõpuks on regionaalpoliitiline majanduse areng ja töökohtade loomine, töökohtade teke ja palkade tõusmine tegelikult otseselt inimeste toimetuleku küsimuses. Ja inimeste toimetulek – nii nagu peaminister enne ütles, sellel valitsusel on neli prioriteeti, toimetulek on ka üks nendest prioriteetidest.
Ehk mida kõrgem on palk igas Eesti piirkonnas, seda parem on inimeste toimetulek ja seda vähem me peame läbi sotsiaalsüsteemi seal abiks olema.
Ja loomulikult, majanduse juures on ka see tõdemus, et täna kõik ootavad, et riik midagi teeks. Need ajad, kus me ütleme, turg ise paneb kõik paika ja kõik juhtub iseenesest, on läbi. See on ka elav tõestus sellest, et valitsus peab reageerima, valitsus peab mõnes mõttes ka majanduse arengut suunama.
Ütleme nii, et 30 aastat on Eesti majandusele ühtemoodi vaadatud juhtimise koha pealt, aga see on päris põhimõtteline muutus, et meil hakkab olema üle nädala [majandusteemaline] valitsuskabinet ja tegelikult valitsus hakkab majanduse arengut suunama üht- või teistmoodi, mõnes kohas natuke vähem, mõnes kohas natuke rohkem.
Nii teevad ka päris paljud teised riigid. Seda me arutasime täna valitsuskabinetis ka, Eesti Panga arutelu juures, kuidas teised riigid seda kõike teevad.
Ja viimase asjana ma tahaksin öelda ära ka selle, mis puudutab regionaalarengut ja Elroni, rongisõitu. Siin on tulnud pealkirjad vist sellest, et kui riigieelarvet arutatakse, siis kõik informatsioon alati kõigile allasutuse juhtidele kohe piisava kiirusega kätte ei jõua.
Ehk siis kindlasti valitsus ei hakka vähendama rongiliinide arvu ja graafikuid hõredamaks tegema. Vastupidi, tulevad juurde uued rongid, tulevad ka tihedamad graafikud. Seda ei juhtu, et [valitsus midagi vähendaks], selle ma võin üle kinnitada. Kui keegi peab kokku hoidma – kõik peavad kokku hoidma praegu keerulisel ajal –, seda peab ka Elron tegema, aga mitte niimoodi, et võetakse paar sõitu päevas vähemaks, vaid tuleb vaadata teistmoodi oma kulud, tulud ja tegevused üle.
Ehk siis jäävad alles kõik need sõidud, mis praegu on. Ja tegelikult läheb tulevikus graafik tihedamaks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Homme on üle Eesti koolides õpetajate päev. Nagu te kõik teate, Eestis on traditsiooniks seda väga lõbusalt tähistada koolimajas, st abituriendid või 9. klassi õpilased annavad tunde. Kõik saavad kätt proovida oma elus vähemalt korra ja tunda seda, mis tähendab klassi ees seista ja distsiplineerida nooremaid lapsi õppimisele keskenduma.
Soovin õpetajatele homse päeva puhul sellist toredat pidupäeva. Laupäeval kohtume Eesti õpetajatega Jõhvis, kus meil on õpetajate gala.
Täna valitsus tõesti otsustas ära ka hariduspreemiate määramise. Ma küll ei saa täna pressikonverentsil neid kõiki ette lugeda, kes hariduspreemia väärilised on. Selleks peate kannatust koguma laupäevani ja laupäeval saate preemia saajad teada.
Aga Eesti õpetajat puhul on oluline õpetajate päeval meelde tuletada tegelikult seda, et kui võib-olla näiteks Ameerika Ühendriikide puhul on riigi loojad olnud kaupmehed ja juristid ja äriõiguse inimesed, siis Eesti riigi loojad on olnud koolmeistrid – koolijuhid, õpetajad, kirjanikud, ajakirjanikud. Kõik, kes on seotud teadmistega, on olnud Eesti riigi rajajad. Selle tõttu ei saa õpetajate rolli alahinnata.
Nii et iga suurkuju taga ka on olemas tema õpetaja, kes on teinud tööd selleks, et temast see suurkuju saaks. Tulevastele põlvedele: kui keegi mõtleb selle peale, et tahaks teha tööd, mille mõju ühiskonnas on maksimaalselt suur, siis teist sellist ametit nagu õpetajaamet, mille mõju on ühiskonnas väga laiaulatuslik, ei ole. Seda mõju tulemust tuleb küll kaua oodata oma ametis, see ei tule kohe järgmisel päeval, aga see mõju on vaieldamatult väga tugev.
Ja nüüd ma räägin paar sõna ka majandusest. Erakonnal Eesti 200 on äärmiselt hea meel, et juba jaanuaris ette valmistatud majandusplaan Eesti jaoks on selles valitsuses jõudnud sellesse faasi, et me tegelikult kabinetis reaalselt seda majandusplaani arutame. Lõpuks ometi me oleme jõudnud tõesti sellesse faasi, kus me oleme arutelude laua taga. Ja see ambitsioonikas plaan, mis juba jaanuaris sai valmis, koos ettevõtjatega, on täna ka poliitiliseks reaalsuseks saamas. Ja valitsus on võtnud tõsiselt ette selle majandusplaani otsuste tegemise.
Selles majandusplaanis on seitse suuremat valdkonda. Ja muidugi, hoidku jumal selle eest, et riik siin ise majandust juhtima hakkab, seda kindlasti ei tohiks Eestis juhtuda, riigikapitalismi eesmärke ei ole kindlasti meil olemas ja seal majandusplaanis kindlasti mitte pole neid sõnastatud. Aga see, et meie majanduse konkurentsivõime probleem ei seisne mitte meie majanduse tsüklilises nõrkuses, et me täna oleme majanduslanguse faasis ja selle tõttu meil majanduskasvu ei ole, vaid meie majanduskasvu probleemid on tegelikult meie majanduse struktuursetes probleemides, mis on juba pikemat aega ennast näidanud. Aga me ei ole tegelikult sellel piisavalt tähelepanu pööranud ja otsuseid teinud.
Täna valitsuskabinetis arutelul olev ja ette tuleb energeetika teema on näiteks üks struktuursetest probleemidest. Ehk siis taastuvenergia ja soodsate hindadega energia kättesaadavus on Eestis juba viimased kolm aastat tõsine probleem olnud ja ka majanduse kasvu pidur.
Nii et me Eesti 200-ga väga ootame seda plaani, kuidas me siis jõuame 2030. aastaks tänasest odavamate hindade ja taastuvenergia tootmise võimsusteni, mis meil plaanis on, et meil kogu sisetarbimine oleks kaetud taastuvenergia tootmisega, aga mitte ainult, vaid et me saaksime sealt edasi minna ikkagi energiat eksportivaks riigiks.
See tervikplaan täna meil veel lõplikult, peaks ütlema, ees ei ole, aga ma loodan, et valitsus jõuab väga kiiresti selle tervikplaanini, sest see energiahindade küsimus on üks selle struktuurse probleemi osa.
Teine struktuurse probleemi osa meie majanduses on meie oskustööjõu kättesaadavus. Meil on vist üks kõrgemaid tööhõive määrasid ja vaatamata majanduse nõrkusele tsüklis on meil ikkagi väga kõrge tööhõive ja üsna mõõdukas tööpuudus. Nii et meie oskustööjõu kättesaadavuse taga seisneb ka meie majanduse kasvupotentsiaal.
Ja siin on ka valitsusel ikkagi määrav roll olemas selle oskustööjõu kättesaadavuse suurendamiseks. Seal on kaks olulist sammu, mida valitsus astuma peaks. Üks on hariduse valdkonnas oskuskutsereform, mida me ka läbi viime kutsehariduses, ehk siis me keskendume kutsehariduse riikliku tellimuse kujundamisel tulevikus väga selgelt sellele, mis OSKA analüüsid meile näitavad.
Meil on kutsehariduses erialasid, kus meil on tuhat või kaks tuhat protsenti ületootmist. Ehk siis me koolitame erialadel inimesi, keda tööturul tegelikult vaja ei ole. Samas on meil väga palju neid oskuserialasid, kus meil on alatootmine, ehk siis me ei koolita piisavalt inimesi erialadel, mida meil tööturul väga vaja oleks.
Nüüd järgmisest õppeaastast alates riiklik tellimus kutsehariduses lähtub eranditult sellest, mis OSKA analüüsid meile tööturu vajaduse kohta näitavad. See tähendab teatud erialade kinnipanemist kutsehariduses, aga ka täiesti uute erialade avamist.
Teine suurem asi, mis oskustööjõudu puudutab, on ikkagi see, et me majanduskasvu tingimustes vajame ka suuremat sisserännet ja oskustööjõu kättesaadavuse suurendamist suurema sisserände kaudu väga konkreetsetes oskusvaldkondades.
Selleks on vaja rändekvoodi muudatust ehk seda, et majanduskasvu tingimustes loome sinna eraldi oskustööjõukvoodi, mis avaneb siis, kui majandus kasvab ja see vajadus vajadus suureneb, ning sulgub see kvoot siis, kui majandus langeb. Ehk siis tsüklilisusest tulenev kvoodimuutus on vajalik.
Viimaseks rõhutan üle ka selle juba valitsuses vastu võetud suurinvestorite toetusmeetme. Tegemist on Eesti konkurentsivõime jaoks hästi olulise meetmega, mis annab ka signaali potentsiaalsetele välisinvestoritele selle kohta, et Eestisse on tootmine oodatud ja me ei ole kindlasti see riik, kelle jaoks tootmine on miski, mis siia ei ole oodatud. Me loodame, et oma teenusmajandusega me suudame majandust konkurentsivõimeliseks teha. Siiski, tootmine on Eestisse igatepidi väga oodatud, nii et see suurinvestorite toetusmeede seda sõnumit nii Eesti investoritele kui ka välisinvestoritele saadab. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jah, suur aitäh! Ka minult tulevad tänusõnad kõigile Eesti õpetajatele. Tõesti, teie panus on väga hinnatud ja oluline, ma arvan, kogu ühiskonna, st nii majanduse kui ka ühiskonna tervikuna hoidmisel.
Tulles tänase päeva juurde, ütlen, et tõesti on väga hea meel selle üle, mida kõik eelnevad kõnelejad on juba rõhutanud, nimelt majanduskabineti olulisust. Väga oluline, nii nagu ka peaminister viitas, on tegelikult majandusteemade ja -küsimuste viimine peaministri tasemele. See on väga oluline signaal Eesti ettevõtjatele ja meie valitsuse prioriteetidele. Kui me nüüd üle nädala hakkame arutama potentsiaalseid teemasid – kuidas Eesti konkurentsivõimet kasvatada, kuidas teha vähemaid piiranguid ettevõtjatele siin toimetamiseks.
Siinkohal, ma arvan, meil ongi sotsiaaldemokraatidega erinevad nägemused. Kindlasti meie usume, et Eesti turg toimib, saab väga hästi hakkama, turg on parim regulaator. Küll aga tõesti, riigi mõte on ettevõtluskeskkonda kui sellist arendada, et siin oleks võimalikult hea ettevõtlust teha, investeeringuid siia tuua ja tervikuna majandust kasvatada.
Väga hea meel on ka selle üle, et esimesed konkreetsed otsused majanduse kasvupotentsiaali andmiseks on juba tehtud. Nii nagu haridusminister juba mainis, ma andsin ülevaate majanduskabinetis, suurinvesteeringute meetmega me soovime juba järgmisest aastast käima minna, et see juba rakenduks tegelikult järgmisest aastast.
Kogumahus siis nelja aasta peale, tuletan meelde, 160 miljonit eurot, mis tähendab suurusjärgus miljard eurot täiendavaid investeeringuid Eesti majandusse.
Teine oluline teema on kaitsefond. Mul on väga hea meel, et valitsus andis rohelise tule. Me suurendame kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra, kokku 100 miljonit eurot. Kaitsefond avaneb samamoodi järgmise aasta alguses. See tähendab, et Eestis olevad kaitsetööstusettevõtted, ka privaatfondid, kes tahavad siia näiteks uut kaitsetööstusettevõtet luua, tahavad raha kaasata – tegelikult SmartCap ehk siis ka Eesti riik on väga heaks partneriks, et seda võimalust anda.
Ja muidugi kolmas konkreetne tegevus on rakendusuuringute keskuse käivitamine. Korra siin juba mainisin, biorafineerimise tegevussuund on oma raha saanud. Ma tean, et katselabori ehitamine juba käib, järgmisel aastal on olemas ka täiendavad rahalised vahendid, et minna edasi kahe järgmise suunaga.
Vesinikutehnoloogia suund ja selle katselabori loomine – kui me siin räägime taastuvenergiast, potentsiaalsest tuleviku vesiniku kasutamisest, siis see annab võimaluse, kuidas teadus ja reaalmajandus kokku jõuaksid.
Ja kolmas oluline suund, mis rakendusuuringute keskusel järgmine aasta avaneb, on autonoomsed sõidukid. Kui me räägime transpordist, pakikandmisest ja kõigest muust, siis me näeme, et autonoomsed, sõidukid on ka väga oluline valdkond, kus on võimalik Eestil edulugu teha.
Nii nagu juba mainiti, tänases majanduskabinetis tutvustan tegelikult tegevuskava. Siin on räägitud palju ka majandusplaanist, et tõesti on olemas Eesti 2035 suur raamistik, milline Eesti majandus võiks olla näiteks kümne aasta pärast.
Küll aga täna kabinetis tutvustame konkreetselt järgmise aasta tegevuskava. Miks? Just sellepärast, et majandus ja konkurentsivõime ei ole üksi majandusministeeriumi küsimus. See on küsimus, kus kõik valitsuse osapooled, kõik ministeeriumid koos vaatavad, mis nende valdkonnas saab teha, et majanduskeskkonda [parandada ja] konkurentsivõimet kasvatada.
Täna ma annan ülevaate konkreetsetest tegevustest, mida järgmise aasta jooksul tehakse. Kõik ministeeriumid saavad ise enda sisse vaadata ja panna oma tööplaanidesse väga konkreetsed tegevused, seadusmuudatused, määrused jne.
Ma olen juba septembri keskpaigas teinud selle tegevuskava tutvustamise ettevõtjatele ja erialaliitudele. Tutvustasime neile ja samamoodi küsisime neilt konkreetset tagasisidet, kas ja kuidas seda kava saaks veel paremaks teha.
Järgnevate nädalate jooksul, tuues vaid mõned näited, tõesti, mis sinna majanduskabinetti jõudma hakkavad, siin juba mainitud kvalifitseeritud tööjõu, nii riigisisese kui ka välistööjõu küsimus Eesti riigis, energia kättesaadavus ja lõpphind tarbijatele.
Samamoodi on väga palju Eesti Panga toodud teema, kapitali kättesaadavuse parandamine. Iseenesest meil kapitali kättesaadavust on, küsimus on, millistel tingimustel ja kui konkurentsivõimeline see meie ettevõtjatele on.
Andmepõhine reaalaja majandus ja tegelikult aruandluse vähendamine. Kus riik saab olla ettevõtjatele abiks? Me saame vaadata administratiivkoormuse üle, saame bürokraatiat vähendada, me oleme digiriik, meil on väga head võimalused, eriti võrreldes meie konkurentriikidega, pakkuda suurepärast ettevõtlusärikeskkonda ja minimaalset aruandlust ja bürokraatiat.
Ja muidugi teadus-arendustegevuse soodustamine ettevõtluses tervikuna. Kui me tahame saada jõukamaks, siis on meil kaks põhimõttelist lahendust: me peame arendama oma tooteid-teenuseid kõrgema lisandväärtusega ja me peame neid rohkem eksportima. See on tegelikult aluspõhimõte, kuidas majandus ja Eesti ühiskond saavad jõukamaks saada.
Hästi lühidalt ja kiiresti ka töötushüvitise reformist. Tõesti, täna valitsus andis heakskiidu, see liigub riigikogusse edasi. Selle kohta on ka olnud erinevaid kirjutisi meedias. Siinkohal üle käies, kogu selle põhimõte on seda süsteemi muuta läbipaistvamaks. Kogu töötushüvitise maksmine liigub töötukassa alla.
Töötukassa kui selline, see organisatsioon ongi loodud tööturuteenuste pakkumiseks, tööturu olukorra vaatamiseks, selle n-ö kaardistamiseks. Kui varasemalt maksti töötutoetust riigieelarvest, siis tulevikus hakatakse töötuskindlustushüvitist baasmääras maksma töötukassa vahenditest.
Ja ma arvan, et kõige olulisem on see, et need inimesed, kes käivad regulaarselt tööl, kes on viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud ehk ühe aasta tööl käinud – nende jaoks ei muutu mitte midagi.
Teine asi, mis on sassi aetud, on see, kuidas on ravikindlustusega. Samamoodi, ravikindlustuse vaates töötule inimesele ei muutu mitte midagi.
Mis muutub, on see, et need inimesed, kes viimase kolme aasta jooksul mingitel põhjustel ei ole saanud käia tööl rohkem kui aasta ehk siis kas näiteks varasemalt 6 kuud või 8 kuud – nende süsteem vaadatakse üle. Seda aja pikkust, millal sa saad praegust töötutoetust, tulevikus baasmääras töötuskindlustushüvitist, me lühendame.
Teistpidi aga proovime aktiivsemalt inimesi saada tagasi tööturule. Sellepärast, et inimesed ju, me teame, tegelikult tahavad panustada, nad tahavad kvaliteetset sissetulekut, ja iga päev, mis inimene on tööturult eemal, on nii inimesele endale kui ka riigile miinusmärgiga.
Nii et kogu selle reformi mõte on teha seda lihtsamaks, inimesele arusaadavamaks, et inimesed kiiremini tööturule naaseks, ja kogu see tegevus toimub töötukassa kaudu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja sõna on kliimaminister Yoko Alendril. Palun!
Kliimaminister Yoko Alender
Aitäh! Tervitan samuti õpetajaid. Õpetajad toimetavad koos õpilaste ja lapsevanematega. Soovin õpetajatele palju lapsevanemaid, kellel on julgust õpetajaid usaldada.
Aga nüüd majanduse ja energeetika juurde. Majanduskeskkond on meil praegu ja edaspidi selline, et ressursid ei ole piiramatud. Ja sellest on teadlaste abiga aru saadud. Seetõttu on selge eelis taastuvatel ressurssidel.
Mis puudutab majandust, siis selle üheks olulisemaks alustalaks on energiajulgeolek. Energiajulgeolek koosneb taastuvenergiast, salvestusvõimsusest ja juhitavatest võimsustest. Selles trios saab energiajulgeolek olla tagatud ja majandusele oluliseks sisendiks.
Nendes arendustes, mis me teeme kliimaministeeriumis, me võtame arvesse kolme komponenti: energia taskukohasus, tema mõju keskkonnale ja energiajulgeolek.
Nüüd, täna me tutvustame valitsuskabinetile plaane taastuvenergia vallas, nii maismaatuule arengut kui ka meretuule toetamise plaani. Eelmine valitsuskabinet on otsustanud toetada ja lisada Eesti võrku neli teravatt-tundi aastas maismaa- ja neli teravatt-tundi aastas meretuult ning elektri lõpphinda mitte kergitada, vaid hoida seda madalal, samas taastuvenergia tasu hoida alla 1,3 sendi kilovatt-tunni kohta.
Need on olnud need eeldused, mille põhjal kliimaministeerium on tellinud põhjalikud analüüsid, mis näitavad, et see pakutud optimaalne meretuule toetussüsteem saab tuua Eesti turule 4 teravatt-tundi aastas meretuult, just nimelt sellise toetuse mudeliga, et me saame toetada siis just nimelt seda riigisisese tarbimise mahus ehk siis 2 teravatt-tunni ulatuses aastas.
See, et me saame need otsused teha, tuginedes analüüsidele, tempokalt, ja töö on käinud nende teemadega pidevalt, oleme ette valmistanud eelnõud, andnud sisse Euroopa Komisjonile riigiabiloa eelteatise selleks, et me püsiksime ajagraafikus.
Puhta majanduse kasv ja elukeskkonna hoidmine peavad käima käsikäes, sest üks teiseta ei ole väärtus iseenesest. Sellepärast on oluline, et me saame need otsused üheskoos langetatud ja teeme seda nii, et Eesti inimese jaoks on optimaalne süsteem, kus võit sellest madalamast elektri hinnast on suurem kui tarbija käest kogutav toetusraha. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun küsimused. Öelge oma nimi ja väljaanne, keda esindate. Siin meil oli juba järjekord, nii et ulatan siiapoole, kus oli esimene küsimuse soov.
Sven Soiver, TV3
Küsimus ettevõtlusministrile. Kuidas te kommenteerite seda majanduse toetamise plaani ja seda kriitikat, mida ettevõtlusorganisatsioonid on teinud? Ehk siis te ettevõtlustulumaksuga võtate ära investeerimisvõimekust umbes 200 miljonit aastas – investeering on ju ettevõtte kasum, lihtsalt teisel bilansireal – ja samal ajal jagate ettevõtluse toetuseks 50 miljonit ja 60 miljonit. Kas see ei ole selline nullsumma mäng, et võtate ära, aga annate sama summa tagasi? Kas nullsumma mäng või kilplasetöö, oleneb, kuidas vaadata asjale.
Erkki Keldo
Ei, tegelikult kindlasti mitte. Nii nagu ma ka mitu korda seletasin … Ma olen ka ettevõtjate erialaliitudega rääkinud, nad väga tervitavad seda suurinvestorite meedet.
Ja väga oluline on siinkohal mainida, kuidas see meede on disainitud. See on disainitud niimoodi, et riiklik toetus tuleb alles pärast seda, kui eraettevõtja – kas siis täna juba siin toimetav või välisinvestor – on teinud oma vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu.
Ehk siis riigieelarve vaates puhtalt juba otsestest maksudest tuleb see riigi antav toetus tagasi, rääkimata pikemas vaates täiendavalt loodud kõrgema[palgalis]test töökohtadest. Ehk tuletan meelde: selleks, et sellele investeeringule kvalifitseeruda, peab ettevõte looma vähemalt 30 uut töökohta ja 70 kaudset töökohta. Ehk siis me räägime täiendavast sajast töökohast ja maksutulust pikema aja jooksul.
Rääkides ettevõtjatega, on ettevõtjad ju selgelt öelnud, et nad saavad aru, et julgeolekusse tuleb panustada. Sellepärast ka julgeolekumaks sai tehtud laiapõhjaline – sellest maksab pensionär, sellest maksab ettevõtja, sellest maksab töötaja. See on võimalikult ühtlaselt, proportsionaalselt üle ühiskonna jaotatud.
Ettevõtjad nendivad ja ütlevad, et nad on hea meelega valmis toetama Eesti riigikaitset. Küll on neil tõesti küsimus pikemas vaates, mis saab traditsioonilisest tulumaksust. Aga siin on hea meel seda öelda, et me oleme kokku leppinud, et julgeolekumaks on lõpptähtajaga – 2028. aasta 31. detsember, kui mitte midagi keegi ei muuda, ei tee, siis see maks või maksupakett lõpeb. Ja 2027. aasta valimistel kindlasti kõik poliitilised osapooled saavad pakkuda, milline on nende nägemus, kuidas peaks edasi liikuma.
Aga see, et suurinvesteeringute meedet tervikuna riigieelarve, ütleme, kordategemisega vastandada – mina seda ei teeks. Sellepärast, et korras riigieelarve on üks osa julgeolekust. Hästi lihtne näide sellest, kuidas see kohe mõjutab ka majandust: kui riigieelarve ei ole korras, vaadatakse üle meie riigi krediidireitingud ja kui meie krediidireiting peaks halvenema sellepärast, et meie rahandus ei ole korras, siis selle mõju on otseselt kohe koduomanikele, kellel on laen, seal on ettevõtetele, meil enamikul ettevõtjatel on ujuvintress, mis tähendab, et ka nende kulud pikas vaates suurenevad.
Nii et tegelikult, nii nagu ka Eesti Pank oma viimases analüüsis ütles ja pealkirjastas: korras riigirahandus on majanduskasvu alus. Aitäh!
Grete Volmer, Delfi
Küsimus puudutab seda, et sellel nädalal tuli uudis, kuidas Ida-Virumaa eriesindaja Jaanus Purga lahkub ametist. Piret Hartmani sõnul peab nüüd mõtlema, kas oleks vaja leida uus inimene sellele kohale või mitte, ja kui tuleks leida, siis mis oleks tema ülesanded.
Küsimus erakondade esindajatele olekski see: kas oleks vaja leida keegi uus inimene sellele kohale või tuleks see ametikoht ära unustada? Aitäh!
Kristen Michal
Aitäh! Me ei ole seda valitsuses ja koalitsioonis omavahel täiendavalt arutanud. Ma meenutan, et Ida-Viru esindaja, kes on regionaal- ja põllumajandusministeeriumis niimoodi lihtsustatult öeldes umbes asekantsleri rollis, sai väga konkreetse ülesande. See ei olnud seal maavanema rolli taastamine, vaid tema mõte oli ja funktsioon oli ikkagi õiglase ülemineku fondi raha kasutus.
Tollel hetkel riigil, nagu me ju hindasime, üks prioriteete oli eelmisel valitsusel – sellel valitsusel ja tõenäoliselt järgmistel samuti – nende välisvahendite tempokas kasutamine, mis meil on, nendel eesmärkidel, mis on seatud. Sest vastasel korral ei ole sellest rahast kasu ei meil ega kohalikul majandusel.
Nüüd on õiglase ülemineku fond minu teada ära kasutatud, ja nagu huumoriga öeldakse, jääbki puudu. Seal on juba ülebroneeritud erinevaid summasid, vaadatakse neid projekte läbi.
Ma arvan, et see arutelu seisab meil ees. Me ei ole kuidagi kokku leppinud, et me hakkame siin uut inimest konkursiga otsima. Eks regionaal- ja põllumajandusminister peab ise tegema selle ettepaneku ja otsustama, kas on vajadust. Selle konkreetse funktsiooni peale enam vajadust ju ei ole, see töö on tehtud.
Kui on Ida-Virumaal muid vajadusi, olgu see eestikeelsele haridusele üleminek või mingite muude protsesside toetamine, siis seda me saame täiesti riigi normaaloludes arutada. Ei ole vähimatki küsimust.
Aga kui töö on tehtud, siis uuesti sama koha peal inimest palgata oleks ju veider, eks ju. See oleks nagu kuivanud järve valvur, eks ju, aga no mis me seda seal hoiame.
Nii et eks me sellest loogikast lähtuvalt seda debatti peame.
Kristina Kallas
Mina võib-olla lisaksin midagi, kuna on juba käidud välja ettepanek, et ta võiks eestikeelsele õppele üleminekuga tegeleda. Meie, mina haridusministrina selleks otsest vajadust ei näe. Eestikeelsele õppele üleminek on ilusti startinud, Ida-Virumaa jaoks on eraldi meetmed olemas. Meil on Ida-Virumaal olemas ka nõustaja, kes töötab kurikuulsas Harnos, kelle ametnikud kellelegi ei meeldi, aga selle Harno üks väga oluline töötaja on kindlasti Ida-Virumaa eestikeelsele õppele ülemineku nõustaja, kes käib päevast päeva koolist kooli, jälgib, mis toimub eestikeelse õppele üleminekuga esimestes ja neljandates klassides, mis toimub lasteaedades, nõustab, kontrollib, teeb järelevalvet.
Kuna meil on ka järelevalve osakond koos Keelametiga ja Keelamet käib juba praegu koolides ringi, selleks et jälgida, kas õpetajate keelenõuded on ikkagi täidetud, siis lisavajadust kellelegi ametniku järele veel, selleks et eestikeelset õpet toetada, meie praegusel hetkel ei näe. Nii et seda ülesannet vaja ei ole.
Kui rääkida Eesti regionaalpoliitikast ja sellest, kas regionaalministril oleks vaja mingit poliitilist fookust regionaalses arengus, siis mulle tundub, et kohati peaks tähelepanu pöörama näiteks Kagu-Eestile, kuna seal ilmajäetuse tunnetus ja meeleolud selle koha pealt, et riik ennast sealt välja tõmbab, või vajadus riigi kohalolu järele on suurem, see on tõenäoliselt täpselt sama suur, kui see omal ajal oli Ida-Virumaal.
Kui me räägime täna Ida-Virumaast, siis Ida-Virumaa ilmselt tunneb riigi kohalolu kordades rohkem, kui ta on tundnud seda varasematel aegadel, sellesama eestikeelsele õppele ülemineku tõttu, õiglase ülemineku fondi tõttu ja selle tõttu, et ainuke piirkond, kes saab endale tuttuued viis põhikooli, on Ida-Virumaa.
Ka investeeringute maht, mis läheb Ida-Virumaale ka riigieelarvest, on ikkagi väga-väga suur. Nii et Ida-Virumaa on saanud väga suurt eritähelepanu, aga kindlasti ta ka vajab seda ja igas mõttes väärib seda.
Aga kohati tundub tõesti, et selle eriesindaja töö on tegelikult tänase seisuga minu minu hinnangul tehtud, see ülesanne on täidetud, ja me võiksime pigem arutleda selle üle, kuidas me toetame ja aitame Kagu-Eestit.
Lauri Läänemets
Jaa, aitäh! Ma vabandan, ma alustan natukene kaugemalt ja ütlen ära ka selle, mis mul enne siin laua taga ütlemata jäi. Korra fikseerin selle ära ja siis ma vastan ka teie küsimusele.
Kindlasti, Erkki, meil on maailmavaateliselt erinevad nägemused sellest, kuidas ühiskond peaks toimima. Aga ühes asjas me oleme ühte meelt: riik ei ütle, millise hinnaga peab poes asju müüma, riik ei ütle, mida peab tootma, ja kõike seda, niimoodi. Need elementaarsed majanduspõhimõtted on meil samad.
Aga ma tean, et seda on võib-olla raske tunnistada, aga see, et riik tegeleb või valitsus tegeleb majanduse arengu suunamisega – seda me ju teeme. Suurinvesteeringute toetus on lihtne näide.
Nüüd me võima võtta nagu sinu sellest kavast väga palju neid asju, ja me seda teeme. Ja Kristina ka. Selles mõttes, vabandust, on ju nii, et olemuselt oleme väga palju muutunud.
Kümme aastat tagasi laua taga öeldi, et riik ei tee midagi, me loome lihtsalt keskkonda ja kõik asjad juhtuvad. No tegelikult me teeme, päris palju teeme.
Ja teeme ka sellepärast, et maailmas on päris mitu sõda, ei toimi see turg enam niimoodi täiesti vabalt, kuigi me tahaks võib-olla rohkem. Teeme seda sellepärast, et teised riigid rohkem kaitsevad oma majandust ja me ei saa seda lihtsalt niisama pealt vaadata. Nii et me teeme seda. Ja mul on selle üle hea meel, et me ei ole pealtvaatajad.
Aga nüüd, vastus teie küsimusele on see. Vastab tõele, et töö on tehtud, see, mille jaoks see ametikoht loodi, selle töö jaoks enam seda inimest vaja ei ole.
Vastab tõele ka see, et Ida-Virumaale tuleb hoolimata sellest, et me sinna tõesti väga palju raha praegu suuname, jätkuvalt tähelepanu pöörata. Ida-Virumaa on riigi jaoks igas mõttes oluline – inimeste toimetuleku ja julgeoleku mõttes on see piiriäärse maakonnana oluline.
Ja vastab tõele ka see, et tegelikult on vaja teistele Eesti piirkondadele samuti tähelepanu pöörata, Ida-Virumaa pole ainuke.
Ehk siis ma kujutan ette – ma ei tea, mis on täpselt regionaal- ja põllumajandusministri ettepanek, aga ma kujutan ette –, et see peaks sisaldama seda, et me pöörame tähelepanu neile piirkondade eelkõige, kus palgad on madalamad, SKT-d luuakse vähem, et inimeste toimetulek paraneks.
See on tegelikult ju kogu selle õiglase ülemineku mõte olnud, et inimesed ja majandus selles Ida-Virumaa piirkonnas ei jääks kuidagi nendes muutustes kehva olukorda. Me peame seda ülejäänud Eestis ka täpselt samamoodi vaatama. Aitäh!
Mart Linnart, „Aktuaalne kaamera“
Saan aru, et energeetikaprogrammi ta alles hakati arutama. Aga kliimaminister siin juba mainis, et see kliimaministeeriumi programm ikkagi näeb ette meretuuleparkidele toetust 2 teravatt-tunni mahus, lootuses, et arendajad arendavad välja tootmismahu 4 teravati ulatuses.
Kas saaks koalitsioonipartnerite ja võib-olla ka peaministri kommentaari sellele, kas näete siin mingeid kompromissi variante ja kas see rahuldab teid?
Kristen Michal
Jah, arutelu seisab ees. Ma arvan, et hästi lühidalt võib selle kokku võtta selle printsiibiga, et algusest peale on erinevates koalitsioonides lähtutud põhimõttest, et maksumaksja võimalikult väikse rahalise panusega kutsuda esile võimalikult suur positiivne efekt.
Eesmärk ei pea olema võitlus selle nimel, kes doteerib midagi rohkem – ja ma arvan, et siin ükski koalitsioonipartner ei ole sellel positsioonil –, vaid küsimus on, kuidas me saavutame soovitud efekti ehk siis puhta ja soodsama energia.
Sellest eesmärgist lähtuvalt me seda debatti peame. Kliimaminister oskab – sellest ajast on juba veidi möödas, kui mina seal majas olin –kindlasti täpsemalt seda kommenteerida. Aga ma saan aru, et debatt Euroopaga käibki eeskätt selle üle, et Euroopa on palunud määratleda, mis täpselt siis see riigisisese tarbimise maht võib olla.
Nende hinnang, Euroopaga ühine hinnang on, et see on umbes 2 teravati juures, et sellega on võimalik siis hinnata, et umbes pool sellest on Eestis tarbitav energia, mida toodetakse. See on selline ligikaudne kirjeldus asjadest.
Nii et selle üle me debati peame. Eesmärk on ikkagi nii maismaa- kui ka meretuuleparkide, tulevikus salvestusvõimaluste, uute ühenduste ja miks mitte ka 2035–2040 perspektiivis tuumajaamale vastuste leidmine.
Aga see debatt seisab ees ja kui otsused on langetatud, siis saame sellest juba pikemalt rääkida.
Kristina Kallas
Mina sooviksin ka seda kommenteerida. Meil on praegu ikkagi ebaselge see, millise mahuarvestusega, millise tarbimismahu arvestusega on tehtud need arvutused, et meil on vaja kahte, mitte nelja riigi poolt toetada.
Kui me täna Eestis, eks ole, tarbime suurusjärgus 8, siis prognoos on 15,4 või 15,6 – mis ta seal kliimaministeeriumi puhul on? –, see on nagu meeletult suur tõus, tarbimise tõus, eks ole, aastaks 2035. Vist oli nii.
Samal ajal täna kaheksast me ju poole praktiliselt impordime. Ehk siis meil on vaja katta kase imporditava osa, me tahame ju seda, et meie me oleksime energias sõltumatud, et me toodaksime ise seda energiat ja et me ei oleks impordist sõltuvad.
Ja nüüd need arvutused jäävad meile hetkel nagu arusaamatuks: kui täna tarbitakse 8 ja tulevikus 15, katta on vaja 4 teravatti tänast defitsiiti, siis juurde 4 teravatti maismaad ja veel 2 teravatti meretuuleparke, siis ei tule kuidagi 15,4 kokku.
Ehk siis suur segadus on sellega, mis on need arvutuste alused, kuidas me tegelikult erinevate energiaallikatega ja energiatootmisvõimsustega selle 15,4 kokku saame, arvestades seda, et me ei ole mitte elektrit importima riik, vaid elektrit eksportiv riik.
Ja nüüd, kui me ei jõua riigisisese tarbimismahu arvutustes kokkuleppele – seal on meil praegu segadus majas, me ei suuda kokku leppida, mis see riigi tarbimise prognoos ikkagi on –, kui me seda ei ole suutnud ühiselt faktiliselt kokku leppida, siis me ei saa ka kokku leppida selles, mis sellest peaks olema siis veel täiendavalt ekspordi osa, mida me ei rahasta maksumaksja rahaga.
Nii et me tahaks täna kabinetis loodetavasti jõuda vähemalt ühistele arusaamadele sellest arvutuskäigust, mida kliimaministeerium on meile esitanud, et me saaksime siit kännu tagant minema.
Mitte keegi ei tahaks pimesi lihtsalt hakata toetama maksumaksja rahaga tootmist, mis läheb ekspordiks ja millega me tegelikult Eesti maksumaksa kotist maksame kinni kas siis lätlaste või leedukate elektritarbimise.
Nii et see on meie murekoht. Ja kuna me neid arvutusi ei ole veel lõplikult selgeks saanud, siis ei ole ka täna võimalik veel seda otsust teha.
Lauri Läänemets
Jah, täpselt, arutelu seisab veel ees, me ei tea, kuhu me välja jõuame.
Ma arvan ka, et seal päris mitmeid asju võib-olla on veel vaja täpsustada.
Üks põhimõtteline küsimus, mis puudutab majandust ja energeetikat, on see, kui palju me soovime siia energiamahukat ettevõtlust, on ju. See tähendab seda, kui palju me siis neid võimsusi välja ehitame.
Ütleme niimoodi, et seda lõplikult keegi ei oska ennustada, vaid küsimus on seal ambitsiooni võtmises ja selles, kas valitsusel on ambitsioon või ei ole. See on nagu üks küsimus, sealt tuleb osaliselt ka vastus sellele, mida Kristina Kallas tõstatas.
Aga loomulikult, ma olen ka nõus, et mõne asja peaks üle vaatama ja läbi arutama.
Teine küsimus on, mis on see lõpptarbimise hind, mitte ainult, mis on taastuvenergia toetuse hind. Ma arvan, et me ei tohiks sellesse kinni jääda. Küsimus on, mis lõpuks on see, mis inimese või ettevõtja rahakotist ära läheb.
Jätkuvalt ütlen, et see võib olla nii, et maksad natuke rohkem taastuvenergia toetust, aga kui elektri hind on selle võrra veel soodsam, siis sa ju sellest võidad. Ehk siis me ei saa nagu vaadata ainult ühte osa sellest.
Ja kolmas asi puudutab seda, mida ma enne mainisin, nimelt, me peame arutama seda – sest seda ei oskagi keegi täna öelda, mitte keegi, ka kliimaministeerium ega ka mitte mina –, kui palju siis maismaatuult mingisuguseks ajaks valmis saab. Meil on küll lootused, mis on nendes tabelites kirjas, aga need ei pruugi täituda.
Ehk siis võib-olla on mõistlik täna teha otsused, mis võimaldavad nt suuremat riigiabiluba, aga täpse otsuse me saame teha siis, kui me näeme, kui palju midagi kuskil on töösse läinud, et me ei teeks nagu ehku peale midagi.
Nii et minu arvates me oleme siin väga palju edasi liikunud. Suhteliselt palju on teada, aga mõned päris olulised asjad on veel vaja kokku leppida, nt kuidas või mis hetkel me fikseerime. Võib-olla ei olegi mõistlik täna fikseerida kõike.
Mitte keegi siin ruumis ei tea nt seda, kui paljudes kohalikes omavalitsustes ja kui kiiresti maismaatuulepargid saavad planeeringutesse ja millal neid tegema hakatakse. Võib-olla oluliselt hiljem, võib-olla oluliselt varem, ma ei tea.
Seda me täna peame arutama. Ja see muidugi mõjutabki neid prognoose. Aitäh!
Yoko Alender
Kas tohib, äkki ma täiendan? Me siiski teame, millises tempos maismaatuul tuleb. Valitsusele esitatud materjalides on ka see info olemas.
Aga me selle kõigega tõepoolest tutvume. Ja oleme ausad, need muutused, mida me teeme läbi selleks, et tuua elektri hinda alla tarbijate jaoks, ongi väga suured ja väga keerukad muutused. Need arutelud võtavadki aega ja nende aluseks peavadki olema väga põhjalikud arvutused.
Ma lihtsalt täpsustan teie jaoks ära need mahud, millega me oleme arvestanud. Eleringi selline orgaaniline tarbimise kasvuprognoos on 10,7 teravatt-tundi aastas. Sel juhul, kui see kasv on selline, on meretuult võimalik toetada ainult ühe teravatt-tunni ulatuses.
Nüüd meil on suur ambitsioon, me tõesti tahame siia tuua puhast majandust. Üks asi on soov, teine asi on see, palju päriselt seda ka juhtub.
Me oleme näinud majandus- ja tööstusministri ettekannet sellest, milliste ettevõtetega juba on räägitud, millised soovid on. Kui meil on kasv 2034. aastaks 12,5 teravatt-tundi aastas, see tarbimine, siis sellest piirist alates on võimalik toetada selle kahe teravatt-tunni ulatuses.
Meie prognoos täna selleks, et hoida taastuvenergia tasu 1,3 kolme euro juures, nii nagu eelmises valitsuskabinetis kokku lepiti, on see 15,4 teravatt-tundi aastas.
Aga ka selles prognoosis on väga palju sedasama julgust ja seda otsust, et me töötame ühiselt selle nimel, et see puhas majandus, uus puhas majandus, puhas tööstus siia tuleb. Aitäh!
Juhataja
Viimane küsimus.
Janno Riispapp, Äripäev
Küsin oskustööjõu kaasamise kohta. Eesti 200 nägemuses võiks selle juba uuest aastast jõustuda. Küsingi peaministrilt ja siseministrilt: kas toetate seda mõtet? Ja millistel tingimustel see siis võiks välja näha, kas läheb ka sisserände piirmäär vaatamisele, keskmise palga nõue või midagi muud?
Kristen Michal
No vot, meil täna on väga vedanud, sest me oleme kaasa võtnud küll küsimust aimamata majandus- ja tööstusministri, kes näeb sellega täitsa vaeva. Ta istub seal kenasti vasakul ja häbelikult naeratab.
Tal on olemas täitsa plaan selle kohta, kuidas, nagu Kristina kirjeldas, kui majanduses on paremad ajad – ka tööandjate ja ettevõtjatega on suheldud –, siis oleks oskustööjõule juurdepääs lihtsam, ja kui on kitsamad ajad, siis võib-olla tõmbub see aken veidi koomale.
Seda plaani ta tuleb nüüd valitsusse üsna peatselt tutvustama ja saab ka võib-olla paari märksõnaga siin seda kirjeldada, sest ka valitsuse tasandil on üsna selge taju – ja ma arvan, et see on kõigi ühisosa –, et kui nõudluse vähenemine enam probleem nii palju ei ole – ja me kõik loodame, et majanduses läheb lihtsamaks –, siis oskustööjõu juurdepääsust saab meie majanduse järgmine suur struktuurne probleem, noh, nagu ta on olnud erinevates tsüklites pidevalt.
Nii et võib-olla võib isegi teha sellise tavatu liigutuse, et inimene, kes sellega tööd teeb, isegi kommenteerib seda, millega ta töötab. See on julge mõte.
Erkki Keldo
Jah, aitäh, peaminister! Tõesti, mul on väga hea meel, sest tegelikult eile just siseministriga arutasime seda, et saaksime üksteisest paremini aru. Olen ka haridusministrile seda olukorda selgitanud. Ja soov tõesti on järgmisesse majanduskabinetti sellega tulla.
Ei ole saladus, et plaan on selline: tõesti, meil on praegu kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1% Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, aga näiteks tulevikus tavaolukorras võiks seda kvooti kahekordistada, ehk siis 1300 asemel 2600 inimeseni.
Ja nii nagu peaminister viitas, kui majanduskasv on suurem kui 2%, siis see üldiselt tähendab, et toimub rohkem eksportimist, on suurem nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele, ja see kvoot võiks 0,1% võrra suureneda. Ehk siis oleks kokku 3900 välistöötajat, st kuni kolmekordne kasv.
Nüüd, küsimus alati ju peitub detailides. Küsimused on, kuhu paneme piiri, milline on palgasumma, millega me seda välistööjõudu aktsepteerime siia sisse tulema, millised on need valdkonnad, mis saavad. Kes teavad, siis täna on kvoot niimoodi, et see on küll 1300, aga seal on eelbroneeritud erinevatele valdkondadele. Mina pigem näen, et ei peaks olema nii palju eelbroneeringut, seda võib olla mingis mahus, aga pigem on see vajaduspõhine. Ehk kui ettevõtjal on päriselt vajadus välistööjõudu saada, siis tal oleks seal ka see koht olemas.
Ja meil on, jah, ma ütlen, ka valitsuses kindlasti arutelu, milline see palgakriteerium peaks tulema, millised need valdkonnad on, mis saavad. Minu nägemus on selline, et kindlasti see võiks tulla tulenevalt OSKA raportist.
Ehk me näeme, millised on need sektorid, mis päriselt kvalifitseeritud tööjõudu vajavad. Need on masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus. Ehk need on tihti töötlevad tööstused, kus on üle 90% ekspordiks ehk väga kõrge lisandväärtusega tegevus. Ja seal vahemikus on need töötajad, keda me vajame.
Nii nagu haridusminister õigesti ütles, pikas vaates me soovime seda probleemi lahendada kutseharidusreformiga. Aga järgneva, mõtlen, mõne aasta jooksul me ju inimesi juurde ei tekita riigi sees. Ehk kui on majandusel head ajad, siis peaks olema ka võimalik …
Ja siinkohal on võib-olla isegi hea teha kiire reklaamiminut ettevõtjatele, kes tunnevad, et neil täna on tööjõudu vaja, kasv läheb hästi. Tegelikult selle aasta kvoot ei ole täis. Kui üldiselt juhtub, et kvoot läheb esimeste päevadega täis, siis tegelikult üldkvoodist on alles – mulle siseministeeriumist nii öeldi – 150 kohta ja nii-öelda pandud eesmärgipärastes kvootides on teine 150.
Nii et tegelikult on võimalik veel endale täiendavalt tööjõudu võtta, kui peaks vaja minema. Aitäh!
Lauri Läänemets
Jah, vastab tõele: neid asju, mida me teeme, me teeme siin ühiselt, ja selles mõttes on meil ka ühine nägemus nendes küsimustes.
See tõesti niimoodi oli, et me eile majandusministriga arutasime veel detaile. Ideed olid, tuleb tõele au andes öelda, ja valmis kirjutasime selle eelnõu juba pool aastat tagasi koos Tiit Riisaloga. Tegelikult välja mõtlesid selle Andres Anvelt ja Jevgeni Ossinovski.
Aastal 2018 me võtsime siseministeeriumis sellesama vana hea plaani ja paneme nüüd siis töösse. Nii et lõpuks on sellest kunagi tehtud tööst palju kasu ka.
Aga me ei muuda kvooti. Me ei muuda kvooti. Tegemist on jah erandiga. Tegemist on erandiga ja minu vaates seal on väga oluline see paindlikkus. Seal laua taga otsustamise juures ma olen seda kogu aeg öelnud, et see on põhimõtteliselt eeltingimus meie jaoks, et seda teha üldse.
Laua taga otsustamise juures lisaks riigile peab olema ka ettevõtjate ja ametiühingute esindaja, sest muidu me kirjutame mingid numbrid ära, teeme mingi süsteemi, mis kuidagi töötab, aga me näeme, et tänased asjad ei ole paindlikud. Kord on ettevõtjatel ühte asja vaja, kord teistmoodi, kord majandusele ühte-, kord teistmoodi.
Nii et paindlikkus peab sellesse süsteemi sisse jääma, siis on meil võimalik seda teha. Ja selles mõttes tõesti, ma arvan, siin on viimane lihv ja järgmisel nädalal me saame seda juba arutada. Aitäh!
Kristina Kallas
Tahaksin lisada, et seesama ametiühingute või kolmepoolse kokkuleppe saavutamine selle kvoodi muutuvosa sisseviimises on minu ja minu meie hinnangul ikkagi takistus. See kvoot ei hakka tööle, kui meil on kolmepoolsete kokkulepete taga sellele kvoodi määramine.
Ma näen siin nagu vaidlust selle üle, sellepärast et kvoodi mõte on kiiresti reageerida majanduskasvust tulenevale tööjõuvajadusele, konkreetsetes oskussektorites.
Kui me jääme selle kolmepoolse kokkuleppe juurde kinni, et seda saab teha ainult juhul, kui on kolmepoolne kokkulepe, siis ma arvan, et see kvoot lihtsalt ei pruugi tööle hakata. See on vaidluskoht.
Lauri Läänemets
Vastupidi, Kristina, vaidluskohta ei ole.
Erkki Keldo
Meil hakkab siin majanduskabinet pihta juba.
Lauri Läänemets
Eesti 200 ministri Tiit Riisaloga leppisime kokku, tegime ära, nüüd Erkki ütleb, et jah, talle ka on küsimusi. Aga ma ütlen väga lihtsalt: kui paindlikkust ei loo süsteemi, siis pole mõtet seda teha, sedasama jäikust, on ju.
Tegemist on lõppkokkuvõttes ühtepidi majandus- ja tööjõuküsimusega, teistpidi on see migratsioonipoliitika.
Need asjad peavad olema kontrolli all, seal peavad olema julgeoleku osad ja kõik muud asjad ka. Täiesti suvaliselt me neid asju tegema ei hakka.
Kristen Michal
Ja nagu te sellelt jooniselt nägite, jätkub valitsuses arutelu. Ja nagu öeldud, me lepime ka kokku.
Nii et aitäh kõigile! Tund ja kolm minutit – see on nüüd rekord. Järgmine kord paneme poolteist tundi.
