Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=T3-0mJg70uQ&list=TLGGABDkqUJ3Y1YwNjEyMjAyNA
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse tänane istung on lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kristen Michal, kliimaminister Yoko Alender ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Nagu ikka, palun esimesena, peaminister!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad-kuulajad! Päris mitu erinevat teemat. Aasta lõpp ongi selline, kus väga palju asju juhtub. Nagu kunagi üks president ütles, suurel kiirusel ja hulgakaupa. Nii et käime need siis jõudumööda üle.
Kõigepealt on ka häid uudiseid tööstusest. Sellel nädalal on töötleva tööstuse toodangu maht pöördunud kasvule. Kui ma mälu järgi ütlen, siis vist kaks ja pool aastat on see olnud teisiti. Kindlasti ei saa ühe kuu statistika põhjal veel liiga suuri järeldusi teha. Aga nagu analüütikud ütlevad, eksport on seda mahu kasvu vedamas. See on kindlasti positiivne trend.
Loodetavasti oleme majandusega selles pöördepunktis, kus n-ö põhi on saavutatud ja edasi on ees ootamas kasv, nagu kommertspangad ja ka keskpank ennustavad.
Teine positiivne uudis on see, et täna hakkasid Sopi-Tootsi tuulepargis tööle kõik 38 tuulikut. Ja järgmisest nädalast hakkab tööle ka tuulepargi kõrval olev rohkem kui 100 000 päiksepaneeliga päiksepark. See on nüüd Baltimaade suurim taastuvenergia rajatis, nii et võime siin Baltimaade võrdluses uhked olla.
Majandusele ja inimestele tähendab see seda, et taastuvenergia on soodsama hinnaga kui fossiilne. Nii et see on nii konkurentsivõimele ja ekspordivõimele, sest sa saad puhta energia baasilt eksporti korraldada, kui ka kodumajapidamiste ja tööstuste hinnasisendina, kuna hind on lihtsalt soodsam. Lisaks on tulemas erinevaid tuuleparke veel.
Nüüd veidike kaitsevaldkonnast. Valitsus otsustas korraldada lisaõppekogunemise Okas, see toimub 3.–15. detsembrini ja sinna kutsutakse kuni 250 reservväelast. Kindlasti valitsuse nimel tänan nii reservväelasi kui ka nende tööandjaid vastutuleliku ja mõistliku suhtumise eest. Reservväel põhinev valmisolek ja iga kodaniku panus sellesse on väga tähtis. Nii et suur tänu kõigile!
Nüüd natukene lähemast tulevikust. Homsest olen Pariisis, kus kohtun Prantsusmaa presidendi Macroniga. Teemadeks ilmselt on Euroopa kaitsevõime, jätkuv toetus Ukrainale. Ja meie jaoks on ka Prantsusmaaga kaitseväe koostöö väga oluline, nad on meie partnerid selles ja ma kindlasti tänan Prantsuse riiki ja Prantsuse presidenti selle eest, et nad on panustanud meie ja meie regiooni julgeolekusse.
Järgmisel kolmapäeval olen Varssavis, kus kohtun Poola peaministri Donald Tuskiga. Samamoodi on peateemaks ilmselt julgeolek, veidi ka majandusteemasid, aga eeskätt just seesama meie regiooni julgeolek laiemalt.
Hiljuti olime ühisel nõupidamisel ja arutelul kolme Balti riigi ja Põhjala riikidega. Hästi oluline on selle juures ka see, et Poolast saab nüüd järgmine Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja – Ungari eesistumine aastavahetusel lõpeb ja siis algab Poola oma. Ma arvan, et Euroopa erinevatele protsessidele ja julgeolekuvaadetele on see meie seisukohast kindlasti positiivne areng. Nii et ootame seda selliste mõõdukalt kõrgete ootustega.
Välisvaldkonnast veel veidi. Eesti jaoks, Eesti inimeste jaoks on kindlasti südamelähedane see, mis toimub Gruusias. Meie hoiak on ka erinevates kanalites välja öeldud, ka varem Euroopa Ülemkogulgi olin mina üks neist, kes ütles, et see, mis Gruusias toimub, see, mida võimud teevad, sisuliselt peatab nende laienemise ja ühinemise Euroopaga.
Reformid ja otsused peavad olema põhimõttelised ja eesmärgipärased, et Euroopasse kuuluda, mitte linnukese pärast. Praegu on nii, et rahvas on tänavatel. Gruusia võimude selline ebaproportsionaalne vägivald on kindlasti lubamatu. Ma arvan, et Euroopa Liidu partneritelt ka meie ootame jõulisemat reaktsiooni sellele. Kindlasti see on üks teema, mis tuleb järgnevates vestlustes päris palju üles.
Ja kui nüüd vaadata, mis enne jõule veel toimub, siis pooleteise nädala pärast on Tallinnas ka üks suur tippkohtumine, vist suurim peale Euroopa Liidu eesistumist. Meil on kümne NATO riigi ühendekspeditsiooniväe juhid siin ja me arutame julgeoleku teemasid, muuhulgas seda, et kui varasemalt on olnud NATO soovituslik kaitsekulude tase 2% [SKT-st], siis tulevikus võiks see olla 2,5%. Selle ettepaneku ma olen teinud nii NATO peasekretärile kui ka meie partneritele. Kindlasti arutame seda siin. Nii et JEF-i kohtumine toimub siin, kui ma õigesti mäletan, 16. ja 17. detsembril. Ja kümne NATO riigi juhid on siis siin, nii et tegemist on ajaloo mõttes päris suure kohtumisega Tallinnas, seda saab igaüks jälgida.
Nüüd valitsuse ja kabinetinõupidamise juurde. Valitsuses tegime hulga otsuseid, 16 otsust.
Muutsime tervisekassa tööd puudutavat määrust. Tulevikus saab tervisekassa hakata kasutama Euroopa kliinilise ühisanalüüsi andmeid ja selle tulemusena saab tervisekassa pakkuda patsientidele uusi ravimeid ja seadmeid kiiremini ja kuluefektiivsemalt.
Kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu laienemise vajalikeks ettevalmistusteks. Juttu on kuuest kuni üheksast liikmesriigist. Käsitlesime selle mõju töötajate vabale liikumisele, siseturule, julgeolekule ja paljudele muudele teemadele.
Me küll ei näe, jah, et laienemisel oleks selliseid mõjusid, mis vajaksid Euroopa Liidu tasandil suuri muutusi. Kindlasti tuleb panustada sisejulgeolekule. Euroopa Liidu välispiir pikeneb ja meie sõnum on kindlasti olnud, et Euroopa Liidu välispiiri taristut tuleb ehitada Euroopa Liidu vahendite toel, et kõik panustaksid sellesse valdkonda.
Kui teemasid veel käsitleda, siis üks oluline selline positiivne otsus, mis majanduskabinetis oli, on see, et eelmisest Euroopa Liidu vahendite perioodist 2014–2020 tuleb hulk raha tagasi. Selle perioodi käigus toetati ligi 700 ettevõtet ja senine tugi on igati edukas olnud. Sellel perioodil toetust võtnud või laenu saanud ettevõtete lisandväärtus kasvas circa 40%. Ja selleks, et riigi tugi väikestele ja keskmistele ettevõtetele kasvaks, suunasime [sel perioodil] kokku 99 miljonit eurot väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks.
Lisaks arutasime kahte väga olulist teemat. Üks on kliimakindla majanduse seadus. Kus me sellega oleme, seda kliimaminister pärast kommenteerib. Teiseks arutasime juhitavate võimsuste tagamist, mis on väga oluline Eesti julgeoleku vaatest – kuidas reserve hoitakse –, Eesti inimeste kindluse vaatest ja laiemalt ka – millised on meie valikud tulevikus ja kuidas siis, kui soodsam osa ehk juhitamatu taastuvenergia kasvab, on juhitavad võimsused tagatud. Aga seda kõike ka kliimaminister täpsemalt selgitab.
Ja lõpetuseks, möödunud pühapäeval oli esimene advent, nii et soovin siis kõigile meeldivat jõulumeeleolu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun, Piret Hartman!
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Aitäh! Tere päevast! Annan ülevaate paarist punktist, mis on meie valdkonnaga seotud ja mis olid valitsuse istungil ning siis täiendavatest teemadest, mis hetkel regionaal- ja põllumajandusministeeriumis õhus on.
Kõigepealt, istungil said rohelise tule põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendused. See tähendab seda, et Eesti hobuseid koheldakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hobustega võrdväärsetes võistlustingimustes. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega.
Ja teine oluline teema istungil oli see, et kiitsime heaks Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu seisukohad, millega esmaspäeval ja teisipäeval oleme esindamas Eestit.
Kaks olulist teemat. Lisaks paljudele muudele küsimustele on jätkuvalt kalakvootide küsimus. Nimelt arutatakse selle üle, kuidas seada kvoote Atlandi ookeanil, Põhjamerel, Vahemerel ja Mustal merel. Mõned kuud tagasi otsustasime räime- ja kilukvoodid, aga nüüd läheme Euroopast pisut väljapoole samamoodi ja meie jaoks on oluline mereahvenakvoodi küsimus.
Samamoodi arutatakse ühise põllumajanduspoliitika küsimuste üle. Eelmisel korral ministrite nõukojas küll Euroopa Liidu 27 eri riigi põllumajandusministrid võtsid vastu ühised järeldused, kuid kahjuks ühe riigi puudumise tõttu ei olnud võimalik kinnitada nõukogu ühtseid järeldusi ja me proovime nendeni jõuda sellel korral.
Meie jaoks on väga oluline küsimus see, et Eesti põllumeeste jaoks oleks otsetoetused, et meid koheldaks samaväärselt kui teisi Euroopa Liidu põllumehi.
Aga nüüd mõnest olulisest teemast veel. Sellel nädalal on Eesti toidutootjad Indias, seal on 10 väga olulist ja silmapaistvat ettevõtet. Meie eesmärk on laiendada turge ka Euroopast väljapoole.
Meil toimus esmaspäeval oluline äridelegatsiooni seminar kohalike partneritega, huvi oli väga suur ja nädala teises pooles osalevad ettevõtjad ka SIAL-i messil, tutvustades seal oma tooteid.
Ja kuigi tundub, et Indial ja Eestil on väga palju erinevusi, on kohal olles näha, et meil on ka väga palju ühiseid huvisid, kasvõi see, kuidas võtta erisugust tehnoloogiat põllumajandus- ja toidutootmises kasutusse.
Eesti on hästi tuntud oma digilahenduste ja e-lahenduste poolest. Ka mul endal oli võimalik kohtuda ühe suurima osariigi ja väga eduka osariigi Maharashtra kuberneri ja riigisekretäriga, samamoodi põllumajandusministeeriumi ja toiduainetööstuse ministeeriumi kantsleriga ning ka kaubandus- ja tööstusministriga.
Me leppisime põllumajandusministeeriumiga kokku, et me paneme kokku ühise tegevuskava, kuidas järgnevatel aastatel võiks koostöö välja näha. Kaubandus- ja tööstusminister kinnitas oma valmisolekut tulla ka suurema äridelegatsiooniga järgmisel aastal Eestisse. Teda väga kõnetas võimalus, et India ettevõtted saaksid siin Eestis luua oma ettevõtteid, ja ta näeb väga selgelt, et Eesti võiks olla India ettevõtete jaoks värav kogu Euroopasse.
Me tunneme seda turgu ja olenemata sellest, et tihti ettevõtjad kritiseerivad meie bürokraatiat, me oleme loonud e-residentsuse ja meil on tegelikult palju võimalusi selleks, et ka ka teised riigid siia tulla saaksid.
Loomulikult ka meie tootjate huvi üheskoos teha investeeringuid ka Indias, kasutades meie häid innovaatilist tehnoloogiait ning sealset tööjõudu ja spetsialiste.
Nüüd üks teema, mis kindlasti on praegu meie ministeeriumi üks peamiseid mureküsimusi, on asutuste väljaliikumine maapiirkondadest. Ma väga loodan, et pealelõunasel kabinetinõupidamisel on meil võimalik pikemalt rääkida sellel teemal, kuidas me riigina oleme regioonides esindatud.
Me oleme kokku pannud selleteemalise memorandumi ja küsinud kõikide ministeeriumide tagasisidet, kuidas ja mida nad plaanivad järgmise kolme aasta jooksul.
Praegu meile teadaolevalt on töötukassa, sotsiaalkindlustusamet ja kohtud planeerinud oma asutuste koomale tõmbamist. Teised ministeeriumid seda teha ei plaani, aga loomulikult ka nende kolme asutuse puhul väga selgelt Põlvas see küsimus on kriitilisena tõstatunud, sest seal on kõik need kolm osapoolt, kes tegelikult plaanivad oma uksed sulgeda.
Ja loomulikult, meie eesmärk on see, et regioonides ja keskustes olevate inimeste vaheline proportsioon ei väheneks. Me ei räägi sellest, et kärpetingimustes ei tohiks ega peaks üle vaatama seda, kuidas me funktsioneerimine ka kohapeal, millised on meie esindatused, aga küsimus on selles, kus ja kuidas säilivad töökohad.
Kui me koondame siin pealinnas või keskustes töökohti, siis sellel ei ole nii suur mõju. Aga kohapeal erinevaid töökohti sulgedes me tegelikult väga selgelt mõjutame sotsiaalmajanduslikku olukorda.
Ja meie soov on see, et eri valdkonnad neid otsuseid tehes väga selgelt mõtleksid ja analüüsiksid regionaalset poolt. Ja juhul, kui tuleb otsuseid teha, siis tuleb leida alternatiivseid võimalusi, kuidas neid piirkondi toetada.
Nii et ma loodan, et me jõuame väga heade otsusteni selles küsimuses, sest regionaalpoliitika sõltub kõikide teiste valdkondade poliitikast samamoodi. Valitsuses ja riigikogus me oleme vastu võtnud strateegilised sihid, elu on võimalik kõikjal Eestis.
Veel olulistest teemadest. Eelmisel nädalal toimus meil ka kohtumine jaekettidega. Teema, mis on tõesti tõstatunud ja tõstatus ka eelmisel nädalal, oli toiduainete käibemaksu teema. Meil on tõsine mure selle pärast, kuidas inimesed tarbiksid rohkem kohalikku toitu. Me näeme, et see trend on vähenemas.
Lihtsalt ütlen siinkohal, et jah, me praegu analüüsime seda küsimust. Siin ei saa teha rutakaid otsuseid. Kindlasti on see teema, mis vajab läbi arutamist ka rahandusministeeriumiga, sest nemad otsustavad ja valmistavad ette maksudega seotud küsimusi. Aga teeme ka ise analüüsi, et kevade lõpuks olla valmis, et selleks ajaks, kui me siseneme järgmistesse eelarveläbirääkimistesse, on meil kõik ettevalmistused selleks tehtud.
Ja viimasena toon välja selle, et homme hommikul toimub regionaal- ja põllumajandusministeeriumis kell 10 pressihommik. Oleme saanud astuda järgmise olulise sammu edasi. See puudutab ühistransporti. Nimelt oleme transpordiameti ja ka taristuministriga teinud kokkuleppe, kuidas ümber korraldada Mäo ristmik nii, et oleks siis võimalik eri transpordiliigid seal inimestele mugavalt ära lahendada.
Homme tutvustame võimalikke muudatusi, mis meil järgmistel aastatel seal ees seisavad. Nii et oleme ühistranspordireformist päris palju rääkinud, aga nüüd hakkavad juba konkreetsed sammud selles valdkonnas tulema. Nii et kutsun kõiki pressihommikule. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun järgmisena kliimaminister.
Kliimaminister Yoko Alender
Aitäh! Head kuulajad! Tutvustasime täna valitsusele kliimakindla majanduse seadust sellisel kujul, nagu see nüüd peale aasta kestnud tööd on valmis saanud.
Kasutan kõigepealt võimalust öelda aitäh kõigile, kes selle seaduse valmimisse on panustanud. Töö muidugi ei ole veel läbi.
Ja ka see tänane arutelu valitsuses näitas tegelikult ressursside piiratusega ning kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud teemade keerukust.
Sotsiaaldemokraadid näitasid üles suurt üldist soovi, et Eesti tõstaks oma ambitsiooni. Samal ajal Piret Hartman – õigusega – muretses selle pärast, mida see tooks kaasa inimestele nendes valdkondades, nendes regioonides. Kuna see oli üks selliseid peamisi ja kõige tugevamalt välja toodud kohti, siis palusime ka sotsiaaldemokraatidel teha oma konkreetsed ettepanekud, millistes valdkondades nad ambitsiooni tõsta soovivad, esimesel võimalusel meile läkitada.
Eesti 200 liikmetega olime rõõmsad, et saime kuulda hoopis kiidusõnu. Aga võib-olla toon välja veel mõne sellise koha, mis vajab veel parandamist.
Rahandusministeeriumile oli vastukarva see soov, et CO2 vahenditest suunata vähemalt 30% just erasektori puhta majanduse kasvu soodustavatesse meetmetesse.
Ja võib-olla siinkohal on ka sobilik ära mainida, miks on oluline, et selle seaduse nimetus on kliimakindla majanduse seadus. Tõepoolest, tegemist on raamseadusega. Ma arvan, et nii nagu ütles õiguskantsler Ülle Madise ühes oma ettekandes, sellise raamseaduse koostamine võiks tõsta ka ühiskondliku arutelu taset sellel teemal.
Ma arvan, et seda eesmärki on see aasta aega kestnud protsess tõesti täitnud. Ja minu meelest ka see tagasiside, mida me saime, mis oli küll sageli – nii nagu ka siin täna valitsuse istungil – vastassuunaline, ja meie püüame siin leida sellist kokkulepet, mis oleks aus ja realistlik ning oleks ka ühiskonnale vastuvõetav.
Sest vaadates maailmas toimuvat, kuna tõepoolest ressursid on piiratud, ja inimesed juba tunnevad seda ka paljudes valdkondades, et on erinevad ootused ressursikasutusele, mis on väga vastassuunaliste huvidega, ja see tekitab pingeid, on ka väga suur kiusatus populistidel seda vastuolu, pigem mitte otsida ühisosa, vaid veel enam lõhestada.
Aga meie eesmärk on siiski tõdeda, et pannes riigile selle seadusega kohustused Eesti heidet vähendada, liikuda puhta majanduse kasvu suunas, me anname ettevõtjatele ka riigi plaanidest piisavalt suure varuga ette teada. Eri valdkondades need trajektoorid oleme kaardistanud, üheskoos ka ettevõtjatega. Ja on selge, et puhta majanduse kasv on tänasel päeval võimalus arenguks, muud suunad ei ei pääse enam konkurentsis esile.
Me loodame, et nüüd edasi see protsess lähebki nii, et sotsiaaldemokraadid esitavad oma lisaettepanekud ambitsiooni tõstmiseks, neid saab siis arutada ja tulla uuesti ka valitsuse laua taha. Minu soov on esimesel võimalusel eelnõu esitada valitsuselt ka riigikogule.
Teine väga oluline teema, millest täna majanduskabinetis rääkisime, puudutab energiajulgeolekut. Juhitavad võimsused on energiajulgeoleku tagamisel peamiseks garantiiks, et meie tuled põlevad ja toad on soojad. Siin on nüüd see, mida me täpsemalt täna vaatasime.
Selle taustal on fakt, et põlevkivielekter on väga kallis elekter, inimesed ei soovi nii kallist elektrit tarbida. Ja meil tuleb siiski energiajulgeolek tagada, aga need vahendid tuleb ka leida, mille eest siis on see energiajulgeolek tagatud.
Ja täna me esitasime kliimaministeeriumi nimel selle seadusandliku raami ja selle lahenduse, kuidas siis alates 2026. aastast sellises saartalitlusrežiimis [toimime] – ehk see tähendab seda, et Eesti peab olema suuteline ise oma energiajulgeoleku tagama.
Samuti on paralleelselt võimalik alustada riigiabiloa taotlemist reservvõimsuste mehhanismiks. Need mõlemad peavad olema olemas selleks, et Eesti Energia põlevkivijaamad oleksid meil olemas, et juhitav võimsus oleks tagatud.
Saartalitluse variandi eelis on see, et jaamad saavad võimaluse korral ka turul osaleda ja aidata siis tipukoormuste hindu pisut alla tuua. Lisaks on käimas Eleringil 500 megavati ulatuses sagedusreservide hange ja loodetavasti lisandub – või mitte loodetavasti vaid selle tulemusel lisandub – 2028. aasta lõpuks 500 megavatti juhitavaid võimsusi, mis on pool sellest, mis me peaksime katma.
See tähendab tõenäoliselt uusi väiksemaid gaasijaamu ja loodetavasti paiknevad need hajusamalt, kui on meil juhitavad võimsused praegu enamasti Ida-Virumaal, meil on ka avariigaasijaam Kiisal, mis on reservis.
Aga arutasime valitsusega seda teemat päris pikalt ja vaatasime ka pikemat plaani. Oli ka muret ja märkusi – kohal oli Eleringi esindaja, samuti Eesti Energia juhatus –, et miks ei tehtud neid samme, et tagada energiajulgeolek juba aastatel 2019–2020, kui oli selge, et põlevkivijaamad turul osaledes ei saa enam tagada neid juhitavaid võimsusi, lihtsalt sellesama hinna tõttu.
Aga nüüd me oleme ka desünkroniseerimiseks ette valmistades kõik need võimalused taganud ja saame anda Eesti inimestele kindluse, et tuled põlevad. Samuti on Narvas tagatud toasoe Balti elektrijaama abil, kuniks on leidunud ka seal uued võimalused, ütleme, see võtab vähemasti kolm aastat, sinnamaani on ka see tagatud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun, Sven Soiver!
Sven Soiver, TV3
Küsimus kliimaministrile ja peaministrile ehk siis ka eelmisele kliimaministrile ning ka sotsiaaldemokraatide esindajale, kelle puhul, ma sain aru, on kõige rohkem sellist [suhtumist], et ambitsioon võiks olla suurem, aga peaasi et majandust väga ei segaks.
Aga ma paluks kommentaari Eesti tööandjate keskliidu juhi Kai Realo öeldule, et pole teada, kuidas plaanib riik saavutada kliimaeesmärgid nii, et säiliks ettevõtete ekspordivõime, hõive ja sissetulekud ega kaasneks sotsiaalmajanduslik kriis. Kas siis see kriis on ohuks? Ja kuidas seda vältida?
Yoko Alender
Jaa, no meie hinnangul siiski kogu meie majandus liigub selles suunas, et konkurentsieelise tagab just nimelt puhas energia, väiksem jalajälg, nii ka ettevõtjad väga tugevalt toonitasid selle kliimakindla majanduse seaduse kokkupanemisel näiteks vajadust muuta riigihanked kestlikumaks.
See on ka miski, millega me rahandusministeeriumiga koostöös tegime palju tööd, et siis oleks tõesti tagatud kestlikkuse kriteeriumite arvestamine. Ja see loogika ettevõtjatel on see, et kui meie koduturul ettevõtjad saavad näidata, et nad suudavad pakkuda oma teenuseid või tooteid väikse jalajäljega ja kestlikult, siis nende eelis eksporditurgudel on ilmne. See tõepoolest oli selline ettevõtjatelt tulnud soov.
Mis puudutab selgust ja kindlust, mida kauem me kliimakindla majanduse seaduse ehk riigi endale võetud kohustusi ja eesmärke täita, mis tõesti on väga põhjalikult läbi arvutatud ja meil on kindlus, et me seda suudame, siis kindlasti mõned valdkonnad on keerulisemad kui teised. Põllumajandusele on see väljakutse, kindlasti transpordisektoril on väljakutse. Aga siiski, oleme kindlad, et suudame need täita.
Mida kiiremini riik oma kohustusi näitab ettevõtjatele, et just sellise trajektoori järgi see käib, seda enam on ettevõtjatel kindlus, kuhu investeeringut suunata, millises ajaperspektiivis seda teha. Selleks selliseid seadusi tehaksegi. Aitäh!
Piret Hartman
Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, sotsiaaldemokraatidel on siin kolm olulist punkti, mille üle me arutlesime. Loomulikult täname ka omalt poolt kliimaministeeriumit tehtud põhjaliku töö eest.
Väga palju on ju partnereid kaasatud, seda saan tunnistada ka enda sektoris.
Aga üks küsimus on tõesti see ambitsiooni küsimus, me näeme, et see ambitsioon võrreldes algse variandiga on vähenenud.
Teiseks, me ei sea küsimärgi alla seda, et me peame keskkonda hoidma, aga küsimus on tõesti selles, kuidas meie ettevõtjate jaoks seda olukorda leevendame. Minu jaoks põllumajandussektoris on kokku lepitud väga mõistlikud eesmärgid, aga see küsimus on, kuidas me tagame sellele sektorile võimaliku ülemineku.
See on see küsimus, mis veel vajab natukene põhjendatumat ja sisukamat lähenemist ning tegelikult on seotud ka sellesama küsimusega, mis Kai Reola küsis.
Kolmas teema on meie jaoks ikkagi metsanduse ja raiemahtudega seotud teema. Tegemist ei ole küll selle seaduseelnõuga, tegemist on metsaseadusega, aga see mõjutab väga selgelt ka seda, milliseid eesmärke me kliimaseaduses seame.
Nii et see on ka veel küsimus, mis meil vajab kindlasti lahendamist, sest kui me raiemahtusid soovime hoida kas samal tasemel või tõsta, siis kindlasti see tähendab muudatusi põllumajandussektori jaoks ja suuremat pingutust põllumajandussektori jaoks, mis omakorda tegelikult mõjutab ka põllumajanduse ja toidutootjate konkurentsivõimet.
Nii et siin on küsimusi, mis meie jaoks vajavad lahendamist, aga väga selgelt oleme huvitatud konstruktiivsest diskussioonist ja lahenduse leidmisest.
Kristen Michal
Jah, ma lisaks, et loomulikult eelmise kliimaministri ajal oli muru rohelisem, täna on lumi maas, nagu näete. Minu ajal sellist jama ei olnud.
Aga nali naljaks. On ju selge, et tegemist on hästi suure valdkondi puudutava seadusega, raamiga, nagu öeldakse. Ja ainult pildiraamist üksi ei piisa, pilt peab ka ikka sees olema. Ja selle pildi üle käib nüüd vaidlus.
Ettevõtluse ja majanduse seisukohalt ma ütleks nii, et ei ole isegi ju küsimust, ka majandus vajab selgust tuleviku jaoks, ja seda ütlevad ka ettevõtjad ise kohtumistel, et nende jaoks on parem, kui on selgus erinevate reeglite mõjus ja tulevikus, seda kirjeldavad ka tööandjad omavahelistel kohtumistel ja avalikult. Sellisena on neid reegleid ja raame vaja.
Loomulikult ei taha keegi ettevõtluse poole pealt, et miski piiraks vaba ettevõtlust ja kuidagi normeeriks meid või viiks seda turgu ebamõistlikumaks võrreldes teiste riikidega. Seda me kindlasti ise ka tegema ei hakka, see on selge. Meie eesmärk või raamistik peab ikkagi olema see , et majandus mahub looduse piiridesse täiesti mõistlikult toimetades.
Ja ongi nagu huvitav olukord, kus ka valitsuse sees debatt ei jookse isegi, ma ütleksin, erakondlikku liini pidi, sest näiteks ka Piret on arvamusel, nagu ta kirjeldas siinsamas, et põllumajanduse eesmärgid on mõistlikud, mis on isegi tehtud veidi leebemad, samal ajal kui mõned tema kolleegid samast erakonnast arvavad, et ambitsioonid peaksid järsult tõusma.
Nii et see ei ole isegi võib-olla selline, ütleme, üksiti parteiline, vaid pigem maailmavaateline ja sihuke debati nägemus, kui tõsine on kliimakriis ja mida me siin tegema peame, mis on meie roll selles.
Aga ma julgen küll öelda, et arvestades, kui suur tükk see on, et nii jaanuari, veebruari kui ka märtsi me saame rahulikult selles valitsuses selle üle debateerida, see on täiesti normaalne asjade käik. Ja ma arvan, et kliimaminister ja valitsus üldse kindlasti suhtleb ettevõtjatega üle, et need pildid oleks selged ja mõjud selged.
Sest on ka üsna klaar, et väga paljud ettevõtjad vajavadki oma ettevõtluse jaoks ja uute arengusuundade jaoks selgust, sest noh, vastasel korral, asja hästi lihtsaks viies, kui sa hakkad rajama mis tahes tootmist, teed mis tahes investeeringut, aga sa ei tea, kas ta raamidesse mahub, siis ühel hetkel sa leiad ennast kohtust vaidlemas heas või halvas mõttes kliimaaktivistidega, kes ütlevad, et see ei mahu sinna.
See muudab investeerimiskeskkonna ka väga ebakindlaks. Nii et mõlemat pidi teatud reegleid on vaja. Ja me kindlasti otsime ikkagi võimalikult viisaka sellise tee, kus sellest seadusest ja keskkonnajalajälje vähendamisest saab ikkagi konkurentsieelis.
Nii et see on see pilt. Ma ei ütleks, et tööandjate avalduses kuidagi midagi sellist oli, mis oleks üllatanud. See debatt käis ju kliimaseaduse tegemise ajal ja käib ka edasi. Mingisuguseid reegleid ja raame ja ennustatavaid eesmärk on kõigil vaja. See on praktiliselt möödapääsmatu.
Yoko Alender
Kui tohib, täiendaksin võib-olla veel nii palju, et Piret Hartman siin mainis, et seaduse ambitsioon on algsega võrreldes vähenenud. See ei vasta siiski tõele, ei ole vähenenud. Ütlen igaks juhuks. Ehkki tundus, ehkki tundus, jah, ehkki tundus nii.
Aga võib-olla veidi veel majandusest ja nendest mõjudest. Selle seaduse mõte on ju see, et kõik investeeringud, mida riik teeb, ja tegelikult ka need investeeringud, mida ettevõtjad teevad, peaksid viima meid õiges suunas, et me ei raiskaks oma raha, et meie lapsed ei peaks lühiajalisi vales suunas tehtud otsuseid n-ö kinni maksma.
Tegelikult, kui me uurisime ka seaduse fiskaalmõju, siis siin pigem on näha risk majanduse ülekuumenemiseks, kuna need investeeringud … Loomulikult, siin on valikmeetmeid ja kõiki ilmselt ei rakendata. Aga pigem seadus võiks luua juurde 30 000 uut töökohta. Ja see on ka see põhjus, miks ma toonitasin seda, mis on ju ka selle valitsuse prioriteet, nimelt puhta majanduse kasv. Aitäh!
Kristen Michal
Jah, ma püüan hästi praktiliseks minna. Seadus ise muidugi ei loo ühtegi töökohta, seadus annab need raamid, eks ju. Sellised raamid sõnastavad ära, hästi praktiliseks minnes, kuhumaani, millisel viisil näiteks energiatootmises oleks olnud mõistlik rajada õlitööstust.
Nüüd on seesama olukord, kus ühiskond on täpselt selles kaalumispunktis, valitsus oli alguses – eelmine valitsus ka – selles kohas, kus ta pidi arutama, et Eesti riik on teinud sadade miljonite eest midagi valmis, mis kohtus enam ei leia heakskiitu ja mis tegelikult ei ole selgete eesmärkidega ega mahu sinna raamistiku.
Me kõik oleme maksumaksjatena selle eest maksnud. Oleks meil olnud selged reeglid, siis me oleksime väga täpselt teadnud, kuhu selline tootmine sisse mahub.
Täpselt samamoodi on kõikide asjadega tulevikus. Nii et kui see isegi ei ole kliimakindla majanduse seadus või mis iganes selle nimi on, siis sellist selget raamistikku ja mõjude ettenähtavust vajavad ka ettevõtjad.
Ja ma arvan, et selles meil on küll väga suur ühisosa ettevõtjatega. Need, kes soovivad ambitsiooni tõstmist, ilmselt peaksid asuma debatti eeskätt ettevõtjatega. Valitsus üritab leida ikkagi sellist lahendust, et meie majandus kasvab puhta ja uue tootmise raames.
Sven Soiver
Nii, TV3 ja Sven Soiver uuesti, või tehniliselt võttes on see mul nüüd kolleeg … kaasa antud küsimus. See on peaministrile ja ka sotsiaaldemokraatide esindajale. Isamaa käis nüüd riigikogus välja mõtte, et kodakondsust ei tohiks anda kriminaalkaristusega inimestele. Praegu üldjuhul ei tohi, aga Reformierakond kunagi võttis vastu seaduse, et erandkorras tohib. Lauri läänemets ütles, et valitsus mingil juhul sellist erandite ärakeelamist ei toeta.
Miks te tahate ikka selliseid erandeid, et mõned kriminaalkorras karistatud inimesed saaksid kodakondsuse?
Kristen Michal
No Reformierakond üldiselt muidugi seadusi vastu ei võta. See olgu siis TV3 vaatajatele ka öeldud ja kes iganes seal seda sõnastas. Ju selle siis parlament vastu võttis. Ja tasuks siis küsida, mis oli parlamendi motivatsioon selle vastuvõtmiseks.
Ma saan ainult eeldada, et seda saavad kommenteerida sise- ja justiitsvaldkonna inimesed. Aga üldjuhul Eestis on selline printsiip olnud, et inimesel on õigus asuda ka paranemise teele. Mida iganes sa toime oled pannud, sul on siiski õigus ka tulevasele elule.
Nagu öeldakse, patustel on tulevik ja pühakutel on minevik. Nii et loodetavasti inimestel siiski on ka see tulevik, isegi kui nad on kunagi eksinud.
Sellest lähtuvalt siseministeerium teeb neid kodakondsuse andmise ettepanekuid ja hindab iga inimese puhul tema ühiskonnaohtlikkust. Aga jah, olgu öeldud, et ka eesti keel, mille eest näiteks rahandusminister valitsuses väga hoolega seisab, võiks olla selles mõttes täpne: Reformierakond seadusi muidugi vastu ei võta.
Aga sotsiaaldemokraadid saavad kinnitada, et meie seadusi vastu ei võta.
Piret Hartman
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees on selles küsimuses juba oma arvamuse ja seisukoha väljendanud, nii et ma ei hakka siin seda üle kordama. Tal on kindlasti ka oluliselt rohkem sisulist kompetentsi ja teadmist selles küsimuses, nii et ma jään tema seisukoha juurde.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Jaa, palun!
Sven Soiver
Ma jätkan siis korraks veel Christina Veinbergi kaasa antud küsimusega. Ehk siis, kas te arutasite neid kohtumajade sulgemisi ka täna? Ja mis seis seal jäi?
Piret Hartman
Nii nagu ma ütlesin, kõik materjalid on selles küsimuses ette valmistatud. Päeva esimeses pooles me selleni ei jõudnud, aga loodame, et jõuame päeva teises pooles. Ja kui arutelu jääb pooleli, siis kindlasti jätkame. Ma usun, et minu kolleegid võtavad sedasama tõsiselt kui mina, sest see on see, mille me peame ühiselt otsustama, kuidas me seda avaliku sektori poliitikat teeme ja kujundame.
Ja kui me tahame, et inimesed oleksid kohapeal, siis peab olema ka riik kohapeal.
Kristen Michal
Jah, ma lihtsalt ootuste juhtimise mõttes ütlen selle ära, et kuna täna on nii, et peaminister peab kell viis minema lennujaama ja enne seda on meile julgeolekukabinet ja muud teemad, siis sõltub sellest, kas me jõuame selleni.
Kui ei jõua, siis järgmisel nädalal arutame. Justiitsminister on meil nii või teisiti kuskil läheduses, nii et tõenäoline on, et me täna suudame alustada, aga järgmisel nädal jätkame seda teemat.
Katre-Liis Võhma, Delfi
Ei tule oma kolleegi küsimusega, tulen lugeja küsimusega. Nimelt küsisime oma lugejatelt, mida nemad sooviksid ministritelt küsida. Ja kõlama jäi küsimus peaministrile.
Miks muudetakse just praegu riigisekretäri juristihariduse nõuet? Kas peaminister saab vanduda oma südamerahu nimel, et ei kohandata kohta uuele inimesele sobivaks?
Kristen Michal
Peaminister, Delfi lugejatele vastates, õnneks kirjutas sellest pika loo just nimelt Delfis. Ja kui Delfi teeks sellise mõnusa otsingu, kirjutaks sinna „Kristen Michal riigisekretär“, siis seal on täpselt lahti kirjutatud, mida peaminister mõtleb ja mida koalitsiooni loojad mõtlesid.
See idee on ikkagi riigisekretäri rolli ajakohastamises, sest Taimar Peterkop, praegune riigisekretär ja jurist – minagi olen jurist – on igati tubli eestimeelne mees, aga tema ütles mulle esimesel kohtumisel, et tema läheb sellest ametist ära. Ta on öelnud, et ta aasta lõpuni seda ametit veel peab. See tähendab seda, et ühel hetkel me peame nii või teisiti uue inimese leidma sellele ametile.
Ja minu ettekujutus koalitsiooni loomisel oli, et riigikantselei tahab märksa laiemas plaanis strateegiliselt toetada valitsust erinevate otsuste tegemisel. See tähendab ka näiteks julgeoleku valdkonda, majanduse valdkonda jne.
Aga Delfis õnneks on pikem lugu. Pange see lugu sinna juurde, inimesed loevad seda, see on hea lugu.
Katre-Liis Võhma
Selge. Ju tal oli siis kahe silma vahele jäänud. Kahju.
Aga liigun edasi kolleegide küsimuste juurde. See on küsimus peaministrile. Suuresti teie ministriks olemise ajal koostatud seadusele – kliimakindla majanduse seadusele – andis kriitilist tagasisidet riigisekretär, mitu ministeeriumit, eraettevõtjat ja keskkonnakaitsjatki. Kokku üle 900 muudatusettepaneku.
Kas olete praegu arvamusel, et tegite hea seaduse, mis aitaks Eesti kliimamuutustega tegeleda ja neid leevendada?
Kristen Michal
No ma kunagi tegin avaliku teenistuse reformi ja sellel oli umbes tuhat muudatusettepanekut, kui ma õigesti mäletan. Ja avaliku teenistuse reformi tegime ära – ametnike arv vähenes, võtsime ära staažitasud ja igasugused muud asjad. Nüüd ei mäletagi keegi enam, et need olid.
Kliimakindla majanduse valdkonna kohta ma ütleksin nii, et majanduse, puhta looduse ja uued tööstuse kokkupuutepunktid on kindlasti üsna tundlikud. Seda, et see seadus põhjustab erinevaid arvamusi, oleme me ju algusest peale öelnud.
Minu isiklik soovitus oli küll, et tempot võiks veidi aeglasemana hoida, see arutelu võiks pikem olla. Õnneks mul on võimalus selles valitsus seda ka nii hoida, et me saame seda rahulikult arutada.
Nii et seda, milline selle seaduse kvaliteet on, saame otsustada siis, kui me selle valitsusest teele saadame. See, et seal on erinevad arvamused – noh, nagu te juuresolevalt pildiltki näete, isegi sotsiaaldemokraatide sees on kaks liini: üks ütleb, et võib-olla ei maksa ühes valdkonnas ambitsiooni liiga palju tõsta, ja teised ütlevad, et igal juhul tuleks ambitsiooni tõsta.
Meil on arvamusi, et võib-olla tuleks ambitsiooni tõsta, aga on ka teine pool, mis ütleb, et ettevõtluses tegelikult oleks ambitsiooni maha keerata, ei tasu liiga kiiresti joosta.
See on valdkond, kus debateeritakse. Eesti 200 seas on kindlasti, lugupidavalt, samuti erinevaid arvamusi. Nii et see on täiesti normaalne debatt.
Seaduse kvaliteet selgub ikkagi siis, kui seadus on valitsusest teele läinud. Arvata, et kõik on sellega päri? Ma arvan, et sellist päeva ei saabu.
Ma meenutan, et saatsin näiteks kliimaministrina liiklusseaduse parlamendi poole ja Isamaa siiamaani võitleb, arvab, et juhtus juhuslikult see, et sõiduk ei tohi olla kõnniteel. Aga sõiduk on sõiduteel, sest ta on sõiduk. Aga Isamaa väidab endiselt, et see on ettevõtjate kiusamine.
Nii et sellised asjad kõik arutatakse ja kaalutakse läbi. Püüame leida lahenduse, arutame ka ettevõtjatega. Ja minu arvates laiem-pikem arutelu ja ka vastandlike seisukohtade lugupidav kuulamine on mis tahes seaduse loomise eeldus.
Nii et ma südamest loodan, et sellisel viisil see debatt jätkub ja me leiame ühise parima võimaliku lahenduse.
Sest mis on alternatiiv? Alternatiiv on see, et me ei pane seda raami paika. Ja siis suuremaid investeeringuid tegevad ettevõtjad peavad hakkama kohtu kaudu kompama, kuhu raamistikku nende investeeringud mahuvad. See oleks Eesti ärikeskkonnale päris vilets lugu. Nii et mingisugused reeglid tuleb leida. Vot.
Piret Hartman
Ma lihtsalt korra kommenteerin, kuna peaministriga ka viitas minule. Minu eesmärk ei ole see, et ambitsioon oleks väiksem või et minu seisukoht kuidagi erineks teiste sotsiaaldemokraatide seisukohast.
Ma lihtsalt ütlesin, et ma näen, et põllumajanduses on jõutud päris mõistliku ettepaneku ja seisukohani. Hästi oluline on tõesti see, et me mõtleksime läbi, kuidas me päriselt suudame need eesmärgid tagada, kuidas need mõjutavad piirkondades inimesi.
Väga palju me räägime ka kliimaseaduse või kliimakindla majanduse seaduse puhul põlevkivi tootmisest ja selle lõpetamisest. Sellel on väga suur mõju Ida-Virumaale.
Me ei saa jätta neid küsimusi tähelepanuta olukorras, kus niigi selles piirkonnas on väga plahvatusohtlik olukord, kus neid inimesi ja sihtrühmi on mõjutanud väga paljud erinevad otsused, mida me oleme valitsuses ja riigikogus teinud.
Nüüd me teeme järgmise otsuse. Nii et me peame need [otsused kõik] läbi kaaluma, meil ei ole mõtet vastandada ettevõtjate ja keskkonna ja inimeste huvi, vaid pigem tuleks leida nutikaid lahendusi ja võimalusi keskkonnaeesmärkidele vastavalt aidata neid inimesi, keda see mõjutab, ka ettevõtjaid, kes peavad tegema ümberkorraldusi.
See on pigem see, millele mina ka täna isiklikult väga selgelt rõhun. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Viimane küsimus täna.
Katre-Liis Võhma
Olgu. See on küsimus nii kliima- kui ka peaministrile. Nii riigisekretär, juristid kui ka välisministeerium on öelnud, et eelnõu ei ole kooskõlas Eesti rahvusvaheliselt võetud kohustustega ega kaitse piisavalt Eesti inimeste põhiõigusi. Milliseid muudatusi te eelnõus tegite, et neid murekohti ära lahendada?
Yoko Alender
Jaa. No me analüüsisime tõepoolest mõjude poolt, fiskaalmõjude poolt, samuti täpsustasime heite vähenemise realistlikku plaani, täpselt vaadates väga … Meie eesmärk on just nimelt võtta riigile ikkagi ainult selliseid kohustusi, milles me oleme kindlad, et me suudame neid ka täita.
Kui vaadata seda, kuidas Eesti Euroopa Liidus täna silma paistab, siis tõepoolest on näha, et Eestil heite vähendamisega läheb väga hästi. Samuti on oluline, et me jätkame samamoodi, vaadates pikalt ette, tehes oma plaane, andes selle selguse ja kindluse, millises tempos me liigume, et jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2040.
Ja loomulikult, Eestis põhiline valdkond, kus on kõige suuremad muudatused, on energeetika. Ja hea on see, et puhtam energia toob kaasa ka selle, et energia on taskukohane, samuti keskkonnasõbralik.
Ehk siis tegelikult on energiatrilemma – see, et peab olema tagatud energiajulgeolek, keskkonnasääst ja taskukohasus. Need kõik saavad siin [kokku], kõigi nendega tegeletakse ja need saavad tagatud. Nii et huvid on ühised, see on nagu win-win-olukord nagu kirjeldatakse.
Aga loomulikult, võetud kohustused Euroopa liidus, Pariisi kliimaleppega ja selle seaduse alusel on võimalik täita.
Nüüd viimases versioonis oleme lisanud ka selle, meil on eelnõus ettepanek, et luuakse juurde kliimanõukogu akadeemilise taustaga inimestest, kes siis pidevalt monitoorivad seaduse täitmise edukust ja vaatavad uue tehnoloogia viimaseid arengusuundi. Sest tehnoloogia selles puhta majanduse valdkonnas areneb väga kiiresti.
Juhul, kui tuleb uusi tehnoloogiasuundi, mis muutuvad ka majanduslikult mõttekaks, siis loomulikult on seadusandjal võimalik seaduse eesmärke ka üle vaadata ja ümber teha, kas ambitsiooni tõstes või langetades – tegelikult selles mõttes langetada siis ei ole vaja, pigem ikkagi tõsta.
Küll aga praegune seadus võetud kohustused tagab ja meie hinnangul tagab ka inimese põhiõigusi ja tagab just nimelt kaitse heale elukeskkonnale ja vabadele valikutele meie lapsi silmas pidades.
Kristen Michal
Jaa. Ma Delfi rõõmustamiseks vahepeal, kuna siin oli pikk küsimus, otsisin. Näitan, et see lugu on siin täitsa olemas. See on ilmunud 10. augustil 17.46 – Eesti Päevalehe nime all saate vaadata. Sellel on lausa 337 jagamist ja 211 kommentaari.
Nii et olge lahked, ärge häbenege, pange see uuesti üles. Ja minu lugusid võib veel uuesti üles panna, need on head lood. Ma kindlasti soovitan.
(Yoko Alender: „Peaministri eri“)
Jah, „Peaministri eri“, kui juba läks ...
Ja teiseks, mis puudutab seda eesmärki, siis ma arvan, et Yoko kirjeldas selle suures osas ära. Loomulikult, need eesmärgid, mis me Euroopas oleme ühiselt võtnud, on kooskõlas Pariisi kliimaleppega. Teisiti ei saagi. Aga see eeldab loomulikult uusi investeeringuid, uut puhas tööstust, uut energiatootmist jne.
Eestis, et kogu seda kliimaseaduse või kliimakindla majanduse debatti lihtsaks ajada, ega meil täna ei ole ju isegi vaja kuidagi nagu paaniline olla, vaid vastupidi, meil tuleb hästi läbimõeldult tegutseda, sest nagu mainitud, suur osa eesti heitmetest praegu tuleb energeetikast, ja kui energeetikud teevad selle ära, mida nad on plaaninud ja lubanud, siis tänaseks sellest eesmärgist miinus 55% oma heitmeid vähendada [ei ole mingi probleem].
Me oleme vähendanud juba tänase seisuga miinus 59%, nii et me tegelikult oleme juba saavutanud selle eesmärgi, mida me peaks aastate pärast saavutama. Nii et me oleme päris heas olukorras Eestis.
Aga see tähendab seda, et ka tuleviku eesmärkide jaoks on vaja teatud samme astuda. Ja see tähendab uut energiatootmist, uusi tööstusi ja mõistlikku käitumist, eks ju.
Nii et selles mõttes see kliimakindla majanduse seadus annab võib-olla need juhised ja raamid, mis suunas võiks minna.
Aga ei juhtu ka mitte midagi, kui seda debatti peetakse veidi pikemalt, kui tükkide üle vaieldakse, ambitsiooni üle vaieldakse jne. See kõik on täiesti normaalne sellise suure asja tegemisel. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Täna lõpetame.
