Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=EKPeqqAndhU
Juhataja Kateriin Pajumägi
Alustame pressikonverentsi. Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Rõõm on teid tervitada Eesti esindushoones. Valitsus pidas siin täna esimese istungi ning nüüd alustame pressikonverentsi.
Valitsuse teemadest räägivad teile peaminister Kristen Michal, taristuminister Vladimir Svet ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Austatud ajakirjanikud, head vaatajad-kuulajad! Tervitan siis kõiki siin. Valitsuse esimene istung Rüütelkonna majas, see on üks Eesti tulevasi esindushooneid, kus hakkab toimuma kõiksugu pidulikke sündmusi. Ja siin juba on toimunud kasvõi seesama NATO riikide JEF-i kohtumine ja veel erinevaid üritusi, nii et eks tulevikus toimub veel. Ja siis harjume ära ka nende mikrofonide ja kõikide muude asjadega, loodetavasti.
Kõigepealt esimene selline sissejuhatav punkt. Enne valitsus käis nagu ikka aasta alguses ka siin esindushoones Rüütelkonna majas esimene kuningriiklik delegatsioon. Nimelt, setud tulid tervitusi tooma ja kinnitasid, et nad on Eesti Vabariigile igakülgselt toeks. Kes tahab, läheb augustis setudele külla ja saab ülevaate, milline nende armee on, millega nad Eesti iseseisvust toetavad. Enne oli meil siis selline positiivne meeleolukas sündmus.
Nüüd igapäevase töö juurde. Kõigepealt veidi julgeolekuteemadest. Tuleval teisipäeval koos Soome presidendi Alexander Stubbiga võõrustame NATO Läänemere-äärsete riikide liidrite kohtumist. See leiab aset Helsingis. Teemaks on, nagu kõik võivad aimata, eeskätt Läänemere regiooni julgeolek ning mida me saame teha, et meie taristu ja meie veed oleksid turvalised. Me arutame kindlasti erinevaid samme, ka seda, kuidas Läänemerel tagada NATO kohalolekut, kuidas kohalolek oleks nähtavam ja suurem ning mida me saame veel teha Venemaa varilaevastiku piiramisel.
No Venemaa varilaevastiku teema on olnud ju Eesti ja Läänemere-äärsete riikide üks läbiv teema erinevatel aruteludel päris tihti, meenutan, ka siin detsembris sellelsamal JEF-i ehk ühendekspeditsiooniväe kohtumisel oli varilaevastiku teema üks põhiteemasid. Siis me leppisime kokku Läänemere riikidega ning koos Poola ja Saksamaaga teatud sammudes. Me arutame, mida saame täiendavalt ette võtta, et piirata nende laevade liikumist, mis siinkandis on keskkonnaoht ja laiemalt on julgeolekuoht. Ehk siis Venemaa uue raha pealevool, mida nad saavad energiakaubandusest, mida nad ei peaks saama ning millega nad peavad sõda ja korraldavad hübriidoperatsioone Euroopa riikide ja maailma demokraatlike riikide vastu.
Osalejate nimekiri on väga esinduslik. NATO peasekretärist Taani peaministrini, Saksamaa kantslerist Läti ja Leedu presidendini ning Poola peaministrini ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Henna Virkkuseni. Kohtumisele on kutsutud ka Ühendkuningriigi, Madalmaade ja Norra saadikud ning NATO merelise väejuhatuse ülem ja NATO Brunssumi ühendväejuhatuse aseülem. Nii et teemad tulevad ilmselt tõsised ja debatid samamoodi.
Üks teema, mida ma olen juba varem meie kolleegidele Baltimaades ja Põhjamaades maininud ja – parema termini puudumisel, kantseliitlikus keeles öeldes – ka lauale pannud, on ikkagi see, et meil peaks olema parem ülevaade, millised on erinevad taristu parandamise võimekused, sest on selge, et taristut lõhutakse, vahel läheb taristu ka inimlikul põhjusel katki.
Võin meenutada siin, et mõned kuud tagasi läks katki vist Soome-Rootsi vaheline sidekaabel. Ja nagu soomlased elegantselt ütlesid, tihtipeale, üheksal juhul kümnest on see kopamees, ei tasu paanikasse sattuda. Ja selgus, et oligi kopamees ka sel korral.
Aga see tähendab seda, et sa pead olema võimeline seda taristut võimalikult kiiresti parandama, et tsiviilühiskond, majandus, side, energia kaubandus ja kõik see ei satuks löögi alla. Nii et arutame Läänemere riikidega ka seda, kuidas jagada parandamisvõimekusi ja seda kõike kiiremini teha. Justiits- ja digiminister võib kirjeldada, et tänaseks sidekaablid on juba ära parandatud, eraettevõtjad on tublisti toimetanud, vahendid ja laevad on olemas olnud. Nii et ka keerulisemate ühenduste puhul, kaablite puhul seda on vaja.
Nüüd paar sõna NATO laevadest ka. Väga pikka kommentaari täna veel ei ole sobiv anda. NATO-s on selline kokkulepe, et kui NATO täiendavad laevad ja väevõimekus on siin Läänemerel või kuskil kohal, siis kommenteeritakse seda pikemalt ja siis teeb seda NATO ise. Seda nad ka kindlasti teevad.
Aga nii palju võin küll öelda, jah, mis on ka avalikkuses teada, et planeerimine käib, pärast seda intsidenti suhtlesin ka NATO peasekretäriga, sama tegi Soome president, sellised kontaktid on. Ja NATO planeerib täiendavat väevõimekust ka Läänemerele. Täpsed detailid tulevad siis, kui need väevõimekused on siin kohal olemas.
Ja lisaks üks informatsioon, mida on võib-olla vähem kirjeldatud. Nimelt, Ühendkuningriik on JEF-i raames ka tehisintellektil põhineva olukorrateadlikkuse süsteemi käivitanud ja jagab seda infot, et oleks võimalik paremini erinevaid riske ka varilaevastiku puhul tuvastada. See tähendab seda, et ka tulevikus selline olukorrateadlikkus, ka nende laevastike jälgimine saab oluliselt tõhusam, kui see varem on olnud, ka lubade puhul.
Nüüd majandusest paar lauset siia aasta algusesse. Majanduse puhul on tulnud juba hulk julgustavaid ja positiivseid sõnumeid. Eelmisel poolaastal sai korduvalt kirjeldatud, kuidas keskpank, kommertspangad ja Euroopa institutsioonid eeldavad, et majandus pöördub sellel aastal kasvule. Ja esimesed numbrid on pigem julgustavad.
Eksport on nüüd statistikaameti andmetel kolmandat kuud järjest kasvanud. See on päris oluline signaal. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 6%. Sisse vaadates on näha, et põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas lausa 15% ning puidu ja puidutoodete eksport 11%. See annab pigem kindlust, et ekspordile orienteeritud majandus, väljapoole orienteeritud majandus, nagu Eesti on, on taastumise ja kasvu teele pöördumas.
Veidi ka inflatsioonist ja hinnatõusust. Statistikaamet avaldas kogu eelmise aasta kokkuvõtte. Keskmine inflatsioon oli 3,5%. Olukorras, kus palgakasv oli suurem ja vanaduspensioni kasv oli suurem, tähendas see seda, et inimeste reaalne sissetulek kasvas. Sellelesamale viitavad ka erinevad eksperdid, kes seda kommenteerivad. Kui võrdlusena püüda seda ajaloo joonele panna, siis 3,5%-line hinnakasv on umbes sama tase, mis Eesti oli 2017. ja 2018. aastal. Nii et kontekstis on see pilt umbes selline.
Ja kui vaadata veel veidi sellist numbristikku, mis võib-olla indikeerib seda, kuidas inimestel ja majandusel tervikuna läheb, siis tänagi ja hiljuti tulid jälle uued numbrid. Nii sadamas kui ka lennujaamas on väga suur reisijate arvu kasv, mis näitab seda, et inimesed on liikumas, inimestel on võimalusi reisida. Ja Eestisse on ilmselt tulemas ka neid, kes siin tööd ja tulevikuinvesteeringuid otsivad.
Nii et majanduse valdkonnas on aasta esimesed uudised kindlasti positiivsed ja näitavad seda, et prognoosid, mis kirjeldavad selleks aastaks majanduskasvu, seisaku ja languse teelt ära pööramist, on ilmselt adekvaatsed. Aga päev korraga, nagu öeldakse.
Nüüd valitsuse enda istungi juurde. Istungil võtsime vastu 19 otsust. Kiitsime muuhulgas heaks kriminaalmenetluse seadustiku muutused, et kriminaalmenetlus kohtus saaks tõhusam ja et seda ei saaks erinevate trikitamisega pahatahtlikult venitada.
Töö on selle kallal käinud pea kümme aastat. Nüüd käis see eelnõu valitsusest läbi ja läheb riigikogu poole teele. Eks siis justiits- ja digiminister räägib sellest detailsemalt.
Teine märksõna on see, et valitsuses kuulutasime Arnold Rüütli matusepäeva, mis on ees olev laupäev, üleriigiliseks leinapäevaks. Nii avaldame austust lahkunud riigipeale. See tähendab seda, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused heiskavad sellel päeval riigilipud leinalipuna.
Kabinetinõupidamisel käsitlesime päris mitmeid teemasid. Ühest informeerib justiits- ja digiminister üsna peatselt. See puudutab peaprokuröri isikut, tema valikut.
Arutasime energeetika teemat pikemalt ja energeetika teemaga jätkame ka peale lõunat, just selles valdkonnas, milline hakkab olema tulevikulahendus taastuvenergeetika arendamisel ehk siis merepargid, kuidas on läinud maismaaparkide arendused. Meil olid siin kohal ka arendajad, olid kohal ka pankade esindajad, kes kirjeldasid, kuidas see mujal maailma läheb.
Eesmärk on loomulikult see, et meil oleks majandusele, mis põhineb palju ekspordil, nagu ma kirjeldasin, piisavalt puhast energiat ja soodsama hinnaga. See on selle arutelu eesmärk. Täna kindlasti jätkame.
Ja ette vaadates võin öelda, et ilmselt järgnevates valitsuskabinettides nii järgmisel nädalal, ülejärgmisel nädalal kui ka sealt edasi teemade ringis energeetika arutelud on juba paljalt sellepärast, et desünkroniseerimine seisab ees. Julgeoleku ja energeetika seos on päris tugev.
Ja siis on veel kaks sellist märksõna. 26. detsembril – siis, kui ülejäänud inimesed jõulupühi pidasid – andis valitsus justiits- ja digiministrile ülesande välja töötada karistusseadustiku muudatusettepanekud kriitilise taristu tõsisemaks kaitseks. See tähendab seda, et karistusseadustiku täiendamise ettepanekud just merealuse elutähtsa energia- või sidekaabli torujuhtme kahjustamise kohta tulevad meil ka pealelõunal arutelule. Ja siis saab avalikkust teavitada, millised need plaanid võiksid olla nendeks puhkudeks, kui keegi kriitilist taristut ühel või teisel juhul lõhub.
Ja valitsuses pealelõunal puudutame veel ühte teemat – ilmselt otsuseni jõuame järgmisel korral –, nimelt kaitseministri vedada on mereolukorra teadlikkuse ja merejulgeoleku parandamise eelnõu, see puudutab seda, kuidas kaitseministeerium, kaitsevaldkond saaks taristut kaitsta ka majandusvööndis. Need reeglid tulevad samuti lähinädalatel. Need asjad on omavahel seotud, üks puudutab tsiviilpoolt, teine kaitse poolt.
No vot, jah. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja taristuminister Vladimir Svet, palun!
Taristuminister Vladimir Svet
Jaa. Tere päevast! Rõõm kõiki tervitada selles uhkes hoones. Loodame, et otsused, mida me hakkame langetama, on sama uhked ja väärikad.
Aga kui vaatame maailma meediat, siis näeme aina rohkem sellist sõjaväsimust ja igasuguseid kõhklusi. Sellest hoolimata meie toetame ukrainlasi nende võitluses agressoriga. Aga oluline on tegeleda ka enda kaitsega ja olla ise valvsad.
Nagu on näidanud need jõulusündmused, millele viitas ka peaminister, hübriidrünnakud on nüüd osa sellest reaalsusest, milles me elame. Ja samas me võiksime meelde tuletada, et Eesti riik oli üks esimesi, kes on üldse viimase 20 aasta jooksul Venemaa sellise hübriidrünnaku ohvriks langenud.
21. sajandil on taristu, ka meretaristu ja veealuse taristu kaitse rünnakute eest riigi toimimise jaoks võtmetähtsusega. Ja ma võin kinnitada, et meiega taristu on kaitstud. Aga me peame laiendama neid meetmeid, mida me selleks rakendame, me peame lähenema sellele nutikamalt, peame tegema seda jätkusuutlikumalt ja peame tegema kindlasti rohkem koostööd hübriidrünnakute tõrjumisel meie militaarvõimete ja tsiviil võimete poole pealt.
Lennart Meri ütles kunagi, et Eesti on võrreldes Venemaaga nagu eskimo süst, sest supertanker vajab 16 meremiili, et ümber pöörata, aga eskimod võivad teha täispöörde koha peal. Ja nüüd siis hakkame aktiivselt kasutama tinglikult öeldes seda eskimo süsti, mis meil on, ehk paindlikumalt ja ressursitõhusamalt lähenema meie ressursile.
Täna langetas valitsus just selles vaimus otsuse, et me hakkame analüüsima, kuidas on võimalik kasutada olemasolevaid riigilaevastiku laevu selleks, et aidata kaasa meretaristu kaitsele, seirele, ohuteavitusele, aga vajaduse korral ka reageerimisele.
Kokku on meil riigilaevastikus sadu laevu, mida saab üheks või teiseks otstarbeks kasutada. Ja neist mitmed on sellised, mis tegelikult saavad pakkuda sellist võimekust, mida ei ole ka paljudel mereväelaevadel, näiteks on neil jäämurde klass, mis tähendab seda, et talvised olud ei piira nende kasutamist, nad on ilmastikukindlamad ehk ka raskete ilmastikuolude ajal saavad nad väljas olla.
Meil on olemas kas riigilaevastikus või riigiettevõtte omandis ka laev, kus on võimalik kopteriga maanduda ja kopteriga tõusta. Samuti on olemas seal võimekus lasta vette erinevad aparaadid, millega on võimalik vaadata ja kuulata, mis toimub vee all.
Ja kui me räägime näidetest, siis kõige kuulsamad on muidugi Eva-316 või ka kuulus Botnica, mis kuulub Tallinna Sadamale. Me näeme, et just selliste hübriidrünnakute puhul, nagu me praegu kogeme, on tsiviil- ja militaarkoostöö väga olulise vajadusega selleks, et riigi ressursid oleksid kasutatud nutikalt selleks, et meie ressurssid ei ammenduks ja et me saaksime võimalikult tõhusalt ja pikalt reageerida nendele väljakutsetele, mida see olukord riigile esitab.
Ja veel üks otsus, mis samuti puudutab meretaristu kaitset. Koostöös siseministeeriumiga hakkame analüüsima Eesti lipu all olevate laevade ja Eesti sadamate valmidust juhuks, kui peaks tõusma ohutase. Praegu ei ole see olukord käes, aga oluline on see, et meil see valmidus oleks olemas.
Hetkel ei kaasne sellega ei reisijatele ega kaubavedajatele mingeid täiendavaid kohustusi, aga viime läbi vajalikud õppused, mängime erinevad stsenaariumid läbi selleks, et meie sadamad ja merendusega seotud taristu maismaal oleks valmis juhuks, kui olukord peaks minema keeruliseks.
Nii et töötame selle nimel, et kriitiline taristu jääks kaitstuks ka siis, kui olukord peaks minema keerulisemaks.
Ja tahaksin kasutada võimalust ja kommenteerida ühte tsiviiltaristut puudutavat uudist. Eile Eesti Rahvusringhääling kirjutas, et väidetavalt Ida-Virumaa korteriühistud ei ole väga aktiivsed kasutamaks erinevaid toetusi, mis antakse neile renoveerimiseks.
Ma arvan, et see on väga oluline teema, sest lõppkokkuvõttes inimeste elamistingimused ja see, kuidas inimesed tajuvad neid elutingimusi, on väga oluline aspekt meie tänapäevases majanduspildis, aga ka julgeolekupildis.
Ja hea meel on tõdeda, et ainult eelmise aasta jooksul läbi kahe meetme on Ida-Virumaa korteriühistud taotlenud vahendeid kokku 25 miljoni euro ulatuses. See 25 miljonit on rekordiline summa, mis ei ole kunagi sellesse piirkonda läinud.
Meil kohe-kohe lähipäevil saab avatud järgmine pott sellest eelmisel aastal kulutatud suurest toetusmeetmest ja jällegi Ida-Virumaa jaoks 10 miljoni ulatuses. Ja ma tegelikult tahan tänada kõiki Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi, korteriühistuid, aga kolleege EISA-st ja kliimaministeeriumist, kes on aidanud kaasa sellele, et see raha hakkaks lõpuks jõudma ka Ida-Virumaale.
Asjaolu, et juba üle 25 miljoni ulatuses on meil taotlusi esitatud, tähendab seda, et renoveerimine hakkab jõudma kõikjale üle Eesti.
Kui me vaatame tervikuna, mis on saanud sellest meetmest, mis me kuulutasime välja eelmisel oktoobril ja mille summaks on 185 miljonit, siis näeme, et enamik sellest on broneeritud. Mõned vabad vahendid on olemas meil saartel ja Lääne-Eestis, mõned Lõuna-Eestis, nagu sai mainitud, ka 10 miljonit Ida-Virumaal just järgmisena avaneb. Kutsume üles korteriühistuid olema aktiivsed, seda raha taotlema ja Eestit korda tegema. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, palun!
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Ma alustan kõigepealt reklaamipausiga. Kuni 10. jaanuarini saab esitada avaldusi kõigil, kes kandideerisid digiriigi asekantsleriks ja taristu asekantsleriks. Väga ootame häid kandidaate sellele konkursile. Igaks juhuks rõhutan veel kord üle, et nelja ülemuse asemel jääb alles kaks ülemust, ehk kokkuhoid on seal täiesti ilmselgelt olemas.
Aga nüüd tänaste teemade juurde. Ma alustan kaablitest ja sellest, et tõesti karistusõiguse muutmine kaablite paremaks kaitsmiseks, see muudatus, mida me teeme, tuleneb sellest, et me siiamaani Eestis oleme merealuste kaablite rikkumise karistamist ette näinud suuresti puhkudeks, kui mõni hooletu meremees traalides midagi ära lõhub.
Ja need karistused ei ole väga suured, maksimaalne karistus on praegu sama suur kui näiteks mõni organisatsiooni puhul – ma ei ütle, et see on toimetus, mõni organisatsioon – karistus, kui kuskil toimub mingi narkopidu, siis selle eest saab seda organisatsiooni samamoodi karistada.
Aga nüüd need uued karistused peaksid olema ikkagi heidutava mõjuga. Heidutava mõjuga. See tähendab seda, et me esiteks väga selgelt ütleme selle välja, et ka väljaspool meie territoriaalmerd kaabli rikkumine, ükskõik kas tahtlikult või ettevaatamatusest – siis vangi me need inimesed paneme.
Teiseks, me trahvime neid oluliselt kõrgemalt. Ja nagu ma ütlesin, me ei näe mingit probleemi karistamiseks, kui see on ka väljaspool meie territoriaalmerd.
Need õiguslikud alused me oleme ka hästi ära kasutanud keskkonnaalaste rikkumiste pealt. Ehk siin tegelikult selliseid suuri rahvusvahelisi probleeme ja isegi mitte väikseid rahvusvahelisi probleeme ei teki.
Lihtsalt me rannikuriigina peame tagama seda, et meie karistusõigus on sedavõrd heidutav, et keegi ei tule vähemasti ilma väga pika järelemõtlemiseta meie kaableid rikkuma. Ja tõepoolest, meie meremeestel tasub siis edaspidi olla eriti hoolikas ja eriti tähelepanelik.
Järgmine teema puudutab kohtuid. Meil on praegu käimas kohtureform, mis koosneb erinevatest osadest. Me toome kohtutest välja asju, mis seal ei peaks olema. Me teeme kohtumenetlust ökonoomsemaks, me korraldame ka kohtute enda tegevust ümber niimoodi, et kohtud saaks olla palju paindlikumad ning palju kiiremini ja inimeste jaoks ökonoomsemalt neid asju menetleda.
Kogu see protsess koosneb mitmetest erinevatest eelnõudest, et mitte kinni joosta. Ja see, mis täna otsustatud sai, puudutab laias laastus kahte teemat. Esimene teema, kus Eesti meediaettevõtete liit on ka väga aktiivselt kaasa rääkinud, puudutab kohtu tegevuse avalikkust. Ja teine teema, võtame kas või selle Tallinna Sadama kaasuse näitel, mis lahendab ära senised mured, mis võimaldasid tegelikult seda kohtumenetlust ebamõistlikult venitada.
Nüüd, ma alustan sellest avalikustamisest. Kõigepealt lähevad avalikuks nt kohtuotsused kohe pärast nende vastuvõtmist, mitte siis, kui nad on jõustunud. Teatavasti võib juhtuda, et maakohtu otsus kuskil pärast riigikohtu otsust jõustub alles mitme aasta pärast.
Ja siin ma väga palun, et ka meedia teeks selles mõttes head koostööd, et alati tuleks üle rõhutada, kui te kajastate midagi, et te vaataksite ka järele, kas tegemist on jõustunud kohtuotsusega või selle kohtuotsusega, mis tehti, aga ei ole veel jõustunud, et inimestes ei tekiks segadust.
Ja lisaks tuleb arvestada nii nendel inimestel, kes kohtusse lähevad, kui ka nendel, kes õigusemõistmise vastu rohkem huvi tunnevad, arvestada ka sellega, et kaob ära nt see, et tsiviilmenetluses kohtuasjale peab tingimata menetlusosaline ise selle nõusoleku andma, et neid materjale avalikustada. Nüüd saab kohus õiguse ise selle üle otsustada.
Ja samal ajal me vähendame seda, kui palju füüsiliste isikute andmeid üldse võiks välja minna sellega seoses.
Kohtu toimetamise avalikkus on meil põhiseaduslik väärtus. See on põhiseaduslik väärtus sellepärast, et tegelikult on nii, et kui see õigluseni jõudmine – seda me tahame ju kõik, et meil oleks õiglane elukorraldus – on avalik, siis inimesed saavad kõik kaasa mõelda, kas see oli õiglane, miks ta oli õiglane, kas oleks mingil muul moel olnud õiglasem. See on tegelikult äärmiselt oluline terve ühiskonna toimimise mõttes.
Ja ma veel kord väga tänan meediaettevõtteid, kes on just selle avalikustamise mõttes väga head koostööd teinud. See puudutab ka seda, et kuna paljud menetlused on kolinud kas kirjalikku menetlusse või veebi, siis me peame ka tehnilise poole üle vaatama, et ka need, just eriti veebis toimuvad istungid või videosilla kaudu toimuvad istungid oleksid paremini jälgitavad.
Teine suur plokk on see, et me saame asjad kiiremaks. Me ei kurna ei neid, kes on kohtu all, ega tunnistajaid, me ei kurna kohut, saame kiiremini otsused kätte.
Seal on siis terve hulk samme, mida tehakse, midagi muudetakse, alates sellest, et kui inimene korduvalt puudub kohtuistungilt, siis on mingist hetkest ikkagi mõistlikul moel võimalik kohtuasjaga edasi minna. Jällegi, Tallinna Sadama näitel. Kui esitatakse korduvalt arstitõendeid, mille sisu ei saa keegi kontrollida, siis kohus saab välja kutsuda arsti, et ta selgitaks seda asja.
Tõendite kogumine ja esitamine muutub palju ökonoomsemaks. Ja see kiirem ja õiglasem kohtupidamine – ma ei hakka teid hetkel koormama kõikide nende detailidega –, meie eesmärk on see, et riigikogu ka selle põhjalikult läbi arutab ja 1. aprilliks 2025 ehk tänavu võiks see kõike jõustuda.
Ja nimetaks juurde veel seda, et ma tõesti tänan neid eraettevõtteid, kes väga operatiivselt sidekaablid ära parandasid. Me vaatame, kuidas Euroopa Liiduga koostöös saavutada see olukord, et ilmastik veel vähem takistaks nende kaablite parandamist ja et meil oleks veel kiirem reageerimine lisaks kaitsele ja heidutusele selles asjas olemas.
Riigi peaprokurör. Kõigepealt ma parandan ära selle segaduse, mis Eesti Rahvusringhäälingu uudisest tekkis. Justiits- ja digiminister ikkagi esitab ühe kandidaadi ja ta esitab kõige parema kandidaadi. Selles mõttes oleks võib-olla hea see uudis teil ära parandada. Palju segadust on juba tekkinud.
Ja see üks kõige parem kandidaat, kelle ma esitan, on praegune Harju maakohtu juht Astrid Asi, kes on varemgi töötanud prokuratuuris, kellel on kaks kõrgharidust, nendest teine IT-õigusest.
Ja IT-õiguse või, ütleme, selle tehnoloogilise arenguga kaasa tulev meie riigi kohustus õiglust tagada selles tehnoloogilises olukorras, kus me oleme, on üks neid suundasid, kus me prokuratuurilt väga kiiret arengut ootame, et me saaksime inimestele tagada nende õigusi õiglasel moel selles tehnoloogilises keskkonnas.
Lisaks ma tooksin Astrid Asi puhul esile veel esiteks seda, et tal on pikk erasektoris töötamise kogemus, praeguses Telias, ja teiseks, et ta on väga tunnustatud juhina, kohtujuhina nii Narvas kui ka Tallinnas, mida näitab ka see, et ta on tegelenud riigikohtu juures tegutsenud distsiplinaarkolleegiumis ehk mõistnud õigust ka teiste kohtunike üle. Teda on selleks usaldatud.
Nii et kui riigikogu õiguskomisjon on ka seda meelt ja valitsus järgmisel neljapäeval selle otsuse langetab, siis järgmiseks riigi peaprokuröriks saab Astrid Asi.
Juhataja
Aitäh! Ja palun läheme küsimuste juurde. Öelge oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellele küsimus on suunatud.
Sven Soiver
Ma jätan siis tõsisemad teemad eraldi intervjuudeks, aga võib-olla ilusas majas ilusas küsimus ka. Täna on eesti raamatu tähistamine ka. Kui oluline on kõigi eesviibijate jaoks see fakt, et 500 aastat möödub esimesest eestikeelsest raamatust? Ja mida te ise viimati eesti raamatutest lugesite, mida soovitate? On meeles?
Vladimir Svet
Ma võin alustada. Pean tunnistama, et minu jaoks lugemine on nendest hobidest, mida ma ootan alati pikisilmi, kui on mingi puhkuseperiood. Ja kuigi jõulupuhkus sai seekord natuke varem lõpetatud nende sündmuste pärast, mis sai mainitud, sai üht-teist siiski lugeda.
Viimane eesti autori kirjutatud raamat, mis sai mul läbi loetud, on Margus Laidre „Domus belli“, selline väga põhjalik teos Liivi sõjast ja tegelikult eluolust siin Eestimaal ja natuke ka Liivimaal.
Ma väga soovitan seda tegelikult kõigile, kes suudavad selle raamatu kuskilt leida, seda paraku kirjastustes enam ei ole, aga äkki kuskil sõprade-tuttavate juures.
Ja ühtlasi reklaamin, et samalt autorilt, Margus Laidrelt, on ilmunud ka järgmine väga kaasahaarav teos, mis on praegu mul endal lugemisel. See on armastusest ja surmast keskajal, [ „Ars moriendi – ars amatoria“]. See raamat uurib inimeste elukombeid nendes kahes väga olulises teemas. Muidugi ei ole see mõtisklus ainult keskajast, vaid on mõtisklus sellest, mis on meile tähtis tänapäeval. Nii et julgen soovitada.
Ja veel üks raamat, mis sai ka äsja läbi loetud, mis ei ole eesti autorilt, on Caroline [Criado] Perezi väga huvitav uurimuste kogum naiste õigusest ja naiste rollist ühiskonnas. Raamatu pealkiri on „Nähtamatud naised“. Ma tegelikult soovitan seda kõigile, kes päriselt soovivad liikuda selles suunas, et Eesti ühiskonnas oleks naistel vähemalt sama hea kui meestel.
Kristen Michal
Jah. Selle valitsuse puhul ongi väga positiivne, et see on ajaloos esimene valitsus, kus meil on mehed ja naised pooleks. Nii et me oleme kuhugi jõudnud ka praktikas, mitte ainult oletustes.
Aga raamatutest. Kui ausalt üles tunnistada, siis minul oli täpselt samasugune lugu nagu taristuministril, et jõuludel juhtus üht-teist ja minu plaan rahus raamatut lugeda ja vaadata, kuidas lumi sajab – ei olnud kummagagi väga õnnistatud, nii et lugesin oluliselt vähem kui tahtsin.
Aga siiski, viimane raamat, mis konkureerib, ütleme nii, minu lugemislaual eeskätt õhtuti. Üks on Kivirähu raamat, mis räägib lastele unejuttudest, ja teine on trollidest, mille autor mulle meelde ei tule, see siis räägib sellest, kuidas trollid elavad. Mul on kodus klient, kes nõuab neid lugusid. Nii et neid me kahe peale siis loeme.
Ja eestikeelne kirjasõna on ülioluline. Nagu ka uuringud näitavad, üldiselt seal peres, kus rohkem loetakse, saadakse ka targemaks. Nii et seda ma julgen soovitada.
Liisa Pakosta
Aitäh! Mul oli siia majja sisenedes väga hea tunne, sest siin majas olen ma veetnud suure hulga oma noorusest – siis, kui siin veel oli raamatukogu – ja teinud põhjalikke võrdlevaid ettevalmistusi emakeele õpetajale Aino Niinemäele, keda ma siinkohal tervitan. Tema nõudis meilt alati väga põhjalikku ettevalmistusi. Ei olnud sugugi haruldane, kui võrrelda tuli umbes kümmet luuletajat.
Ja tõesti, nende võrdlevate kirjandite kirjutamine on, ma usun, mulle elus väga palju kasuks tulnud, isegi siis, kui kirjandi teema oli midagi sellist, nagu „Kalevipoja ja NLKP 27. kongressi otsuste võrdlus“. Sellise kirjandi olen ma ka kõikide muude võrdlevate kirjandite hulgas teinud. Aga see nõudis ka alati siia raamatukokku tulemist ja põhjalikku ettevalmistust.
Viimane raamat, mille ma läbi jõudsin lugeda, on Matti Maasika „Rahvas, kes hakkas vastu“. Ja pooleli on mul mõned Loomingu Raamatukogu raamatud. David Vseviovilt olen ma õppinud selle nipi, et sul peab ikkagi olema vähemalt reisides alati üks Loomingu Raamatukogu kotis. Ja ma üritasin nüüd vaadata, mis selle läti autori nimi oli, mis mul praegu on, aga ma ei leidnud seda kodulehelt üles.
Nii et jaa, raamatud on kindlasti väga olulised. Soovitan ka kõikidel kuulata Vikerraadiost Marju Lauristini ülevaadet sellest, kui oluline on vaimse tervise hoidmiseks – eriti noortel – raamatute lugemine. Mulle see tema intervjuu väga-väga meeldis.
Juhataja
Aitäh! Kui küsimusi praegu rohkem pole, siis … Ah soo, vabandust! Palun!
Merilin Pärli, ERR
Küsimus peaministrile. Kas see, et ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele esitatud uutes omanikuootustes ei ole rõhk enam rohe-eesmärkidel, kõneleb valitsuse laiemast paradigma muutusest majanduses ja energiapoliitikas?
Kristen Michal
Aitäh! Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse omanikuootuste koostamisega muidugi valitsus kollektiivselt ei tegele, nagu võib olla üsna ilmne juba küsimust sõnastades.
Aga laiemalt ma julgeks öelda, et moodne tööstus, majanduse konkurentsivõime käib väga hästi kooskõlas sellega, mida me vajame ka kliima ja looduse valdkonnas. Sest nagu ma enne kirjeldasin, Eesti majandus on päris ekspordile orienteeritud, mis pole ju mitte üllatus, vaid, vastupidi, üldlevinud teadmine.
Kui sa tahad olla ekspordis edukas ja soovid, et sinu ettevõtetel läheks hästi, et lisandväärtus, mida sa müüd, oleks kõrge ning et sul oleks võimalik eksportida näiteks Skandinaaviasse, siis see toode peab olema koostatud ja tehtud viisil, mis äratab usaldust seal ja vastab nendele nõuetele.
Nii et selle majanduse konkurentsivõime osa kindlasti on puhas energia, uus tehnoloogia, moodne tööstus, uued teenused. Nii et need kaks asja ei käi üksteisest kuigi kaugel.
Ja kui keegi küsib, mis suunas see maailm läheb, siis ma ütleks ka nii, et ega kliimapoliitikat ilma majanduse konkurentsivõimeta minu meelest polegi mõtet vaadelda, sest see tegelikult oleks selline laboratoorne arutelu. Sellepärast ka kõik kliimavaldkonna erinevad seadused on ikkagi kliimakindla majanduse seadused, nad on ikka koos, mitte eraldi.
Nii et ma arvan, et see vahetõmbamine on kaunis kunstlik. Majanduse konkurentsivõime, uus tehnoloogia ja kõrgem lisandväärtus käib puhtama tootmisega koos.
Liisa Pakosta
Ma lisaksin siia juurde, et risti vastupidi, näiteks digiriigi arengukava, mida me praegu uuendame – sinna ma palusin eraldi rohedigi sisse tuua, et arendused, mida riik teeb, oleksid ühtlasi tehtud võimalikult energiasäästlikul ja ökonoomsel moel. Nii et see on väga oluline teema.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on läbi. Intervjuude aeg.
