Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud jälle. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning maaeluminister Urmas Kruuse.
Nagu ikka, palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Tere! Nagu te näete, täna oleme vähendatud koosseisus. Aga saame hakkama. Kõik ministrid katavad kahte valdkonda seni, kuni need trikoovoorud uue koalitsiooni sõlmimiseks lõpevad.
Meil on olnud head kohtumised Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega. Ma väga loodan, et nad meie ettepaneku koalitsiooni moodustada vastu võtavad, et me saaksime kiiresti uue valitsuse kokku panna ja kõik ametikohad ka vastavalt täita. Aga senikaua jätkame tavapärast tööd.
Tõesti, vabandust väikese viivituse pärast, sellepärast et tõesti läksid arutelud kauem.
Nüüd, sisepoliitiline olukord on küll väga huvitav ja pakub palju kõneainet nii sees- kui ka väljaspool, aga me ei tohi siiski valitsuse liikmetena unustada seda, mis toimub meie ümber.
Sõda Ukrainas on kestnud nüüd juba üle kolme kuu ja mõjutab otseselt ka meid, meie majandust, meie inimeste heaolu, meie riigi julgeolekut.
NATO tippkohtumiseni, mis toimub juuni lõpus, on jäänud vähem kui kolm nädalat ja järgmisel nädalal kohtuvad NATO kaitseministrid. Meie eesmärk on see, millega me kõik töötame erinevatel tasanditel. Nimelt, et Madridis saaksid liidrid vormistada selge poliitilise juhise NATO kaitsevägedele. Läänemere piirkonnas tuleb meie kaitset märkimisväärselt tugevdada. Sellel eesmärgil olen pidanud ka aktiivset suhtlust teiste liidritega.
Esmaspäeval olin Londonis, leppisime peaminister Johnsoniga kokku, et Suurbritannia on valmis kasvatama või suurendama oma koostööd meiega nii, et kindlustada Eesti tugevam kaitse ka tulevikus. Täpsemalt leppisime kokku, et Eesti ja Suurbritannia töötavad koos, et luua diviisi tasandi juhtimistruktuur Eestis.
Teisipäeval oli kohtumine kolme Balti peaministri, Leedu presidendi ja Saksamaa liidukantsleri vahel. Hea meel on tõdeda, et Saksamaa on otsustanud ka Läänemere kaitses võtta endale kaaluka rolli. Nii et ta kinnitas ka, et on oma kulutused tõstnud 2 protsendile. Kaitsevägi muutub sellest tugevamaks ja nad on valmis saatma Leetu ka kaitseväelasi. Nii nagu me oleme alati öelnud, kõikide Balti riikide kaitse tugevdamine tähendab kogu regiooni julgeoleku tugevdamist. Nii et Leedu kaitse tugevdamine on hea uudis ka Eesti julgeolekule.
Eile oli meil Balti peaministritega videosild NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Me käisime uuesti üle oma murekohad ja need väljakutsed, mis Madridis ees seisavad, selle tippkohtumise ettevalmistamisel.
Jätkame kõikide liitlaste seas oma selgitustööd ja eesmärk on see, et NATO oleks nii tugev, et igasugused mõtted agressioonist NATO suunal saaksid juba eos lämmatatud. Nii et tugev kaitse on ka kõige parem heidutus.
Tänasel valitsuse istungil kinnitasime otsused 17 teema kohta.
Kõigepealt kiitsime heaks ja saatsime parlamendile arutamiseks turvategevuse seaduse eelnõu. See on olnud ka pikalt arutusel, sellega turvategevuse regulatsiooni ajakohastatakse ja suurendatakse õigusselgust. Praegune regulatsioon on olnud kehtiv 15 aastat ja see on vajanud uuendamist juba pikka aega. Nii et selles eelnõus on ka arvestatud sellega, et turvalisuse eest seisab ühiskond tervikuna, mitte ainult politsei.
Lisaks suurendame Eesti varude keskuse aktsiakapitali, just selleks, et luua maagaasivaru, millest me oleme rääkinud. Seal on erinevad hanked, mis on jõudnud järgmisesse faasi.
Lisaks kiitsime heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, millest räägib maaelumeister täpsemalt.
Saime ka ülevaate Rail Balticu rajamise hetkeseisust. Igal juhul julgeoleku seisukohalt muutub see punkt järjest olulisemaks, kui te vaatate ka seda, kustkaudu tegelikult abi tuleb, ja meil peab olema ikkagi toimiv raudteeühendus Euroopaga.
Kiitsime heaks ühtekuuluvusfondi rakenduskava kuni aastani 2027 ja rahandusministeerium esitab selle ametlikult ka Euroopa Komisjonile. Selle rakenduskava raames antava Euroopa Liidu toetuse maht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus, riigi kaasfinantseering, toetuse saaja omafinantseering, nii et tegemist on märkimisväärsete summadega.
Veel on oluline see, et kiitsime põhimõtteliselt heaks ettepaneku alustada varem kahe ehitusprojektiga, mis parandavad oluliselt meie konkurentsivõimet. See oli lihtsalt võimalik sellel põhjusel, et tulid hanke tulemused, mis võimaldavad seda varem teha.
Esiteks on Pärnu-Uulu teelõigu ehitus. Riigihankele esitati kuus pakkumist ja sellega on võimalik edasi minna kiiremini, kui esialgu oli planeeritud.
Teine on raudtee elektrifitseerimine, millega saab siis samamoodi kiiremini edasi minna, kui varem oli planeeritud. Nii et need on samuti ühtekuuluvusfondi rakenduskavas, TNT maanteede võrgustikku kuuluvad. Tähendab, see Pärnu-Uulu on sinna võrgustikku kuuluv projekt ja seetõttu me saame sellega minna kiiremini edasi, kui esialgu plaanitud. Nii et see on kindlasti hea uudis kõikidele Pärnu elanikele. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Järgmisena palun Urmas Kruuse.
Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Tere! Tõepoolest, valitsus kiitis täna heaks maaelule ja põllumajandusele väga olulise dokumendi. See on kava, mida me esitame Euroopa Komisjonile ning see puudutab ühtset põllumajanduspoliitikat ja strateegiat aastatel 2023–2027. Selle rahastuse suurus on ligikaudu 1,5 miljardit.
Ajalooliselt tuleb märkida seda, et kuigi esialgne plaan Euroopas oli need kavad vastu võtta aastal 2021, siis tuleb nentida, et nii komisjon kui ka parlament jõudsid kokkuleppele alles 2021. aastal, seetõttu oli see kava vastuvõtmine sellises ajaperioodis hilinemisega. Sellel aastal ehk täpsemalt aastatel 2021 ja 2022 kasutati üleminekuperioodi. Nii et kui me selle rahastuse ka sinna sisse arvutame, siis tegelikult kogu selle perioodi rahastus kokku on umbes kaks miljardit koos riigi panusega.
Kindlasti tuleb märkida seda, et selles kavas ja üldse Euroopa Liidu kavades on selgelt rohkem kliima- ja keskkonnamõõdet, seda ambitsiooni. Sellest me tegelikult ei pääse. Mis puudutab ühelt poolt toidujulgeolekut, aga teiselt poolt ka jätkusuutlikku majandamist, siis need võimalused on ääretult olulised.
Kui me vaatame kava tervikuna, siis näeme, et umbes 55 toetusmeedet ehk sekkumist selles kavas on käsitletud. Võib olla meie kava üks eripärasid on see, et me oleme püüdnud võimalikke sekkumiskavasid ja toetusi disainida sellisel kombel, et see jõuaks rohkem ja otse põllumajandustootja kätte, et temal oleks võimalus volatiilsetes hinnakõikumistes paremini turgudel toimuvaga vastu pidada ja ka võidelda.
Kindlasti on Eesti ühtse põllumajanduspoliitika üks eripära see, et meil on kõrgem protsent Euroopa keskmisest LEADER-programmis ja me peame kogukonnapoliitikat üle Eesti ääretult oluliseks. See tähendab seda, et isetegemise ja iseotsustamise võime peab olema realiseeritud. Ja LEADER-programm seda võimaldab.
Kui Euroopas keskmiselt on see umbes 4% või 5% kogu kavast, siis meil on ligi 10% sellest kavast LEADER-projektidele. Loomulikult valitsus ka täna andis maaeluministrile volituse komisjoniga seda läbi rääkida ja kaitsta seda projekti, mida me oleme koos ette valmistanud, sest meil koos sotsiaalpartneritega ja ettevõtjatega kestis see alates 2019. aastast. See on ühelt poolt väga pingeline, aga teiselt poolt ka ajamahukas.
Nii et igal juhul, kui toidujulgeoleku sõna on tulnud seoses Vene agressiooniga tõsisemalt ühiskonnas käibele, siis ühtne põllumajanduspoliitika Euroopa vaates on kindlasti üks osa toidujulgeolekust ja selle tõttu me oleme suhtunud selle käsitlusse ääretult tõsiselt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Andres Sutt!
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Aitäh! Tere! Valitsuse istungilt kaks asja.
Esimene puudutab välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu, millega luuakse raamistik, et Eestis on võimalik hinnata kolmandatest riikidest pärit investorite investeeringuid ja nende usaldusväärsust Eesti teatud valdkonna ettevõtetesse. Me räägime siin ettevõtetest, kes on elutähtsa teenuse osutajad või kes on riigi osalusega ettevõtjad, samamoodi, kui tegemist on sõjalise või kahese kasutusega kaupade-teenuste osutajatega, transporditaristutest jne. Meil peab olema kindlus, et kui tulevad kolmandatest riikidest investeeringud või investorid, kes soovivad nendesse ettevõtetesse investeerida, siis need investorid on ka usaldusväärsed.
See hindaja on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, kes omakorda kaasab ministeeriumeid ja teisi asutusi, sh julgeolekuasutusi, just turvalisuse, julgeoleku ja usaldusväärsuse vaatest.
Loomulikult need kriteeriumid, mille järgi hinnatakse, on ennekõike seotud välisinvestori taustaga ehk kas tegemist on näiteks kolmandast riigist pärit riikliku investoriga või tegeleb ta kuskil muus valdkonnas, mis võib ohustada meie riiklikku julgeolekut. Ehk see on niisugune tavapärane kontrolliprotseduur, mida tegelikult on reguleeritud ka Euroopa Liidu määrusega. Selline eelnõu sai valitsuses täna heakskiidu ja läheb valitsusest riigikokku.
Välisministri portfellist oli ka üks asi. See puudutab Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide vahelist koostöölepingut. Ka selle üleminekumeetmete pikendamine, et oleks võimalik kõik protseduurid ära teha ja saaks partnerlusega ilusti edasi toimetada.
Ja kabinetist. Andsin ülevaate, mida oleks vaja teha selleks, et KredEx ja EAS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ühe osana oleks võimeline tulevikus käendama ka suuremaid projekte, mitte ainult väike- ja keskmise ettevõtete omasid.
Selle koha pealt on praegu KredExi sihtkapital selgelt liiga väike, see on ajale jalgu jäänud. Ta on küll sobiv väikeettevõtetele, aga mitte suurematele projektidele. Kui me räägime rohepöördest, digitaliseerimise, räägime ka tegelikult käendustest väljapool Tallinna ja Tartut, kuldset ringi, et oleks rahastusvõimekus olemas. See eeldab loomulikult KredExis endas ka sisemiste protseduuride ja kompetentsi tugevdamist. Täpsemates parameetrites ja summades lepime täpsemalt kokku riigi eelarvestrateegia arutelu käigus.
See on minu teemadest kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Alustab raadio.
Madis Hindre, ERR
Küsin peaminister Kaja Kallaselt. Ma eile vaatasin „Aktuaalset kaamerat“ ja seal te ütlesite, et juhul, kui teile avaldatakse umbusaldust ehk siis ees ootaks võimuliit EKRE, Isamaa ja Keskerakond, te kasutaksite võimalust ja küsiksite presidendilt erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Miks?
Kaja Kallas
Esiteks sellepärast, et selline võimalus põhiseaduses on olemas. Teiseks, sellel põhjusel, et siis on näha, et parlamendis kõik seisab, sellepärast et ühed teevad ettepanekuid ja teised neid ettepanekuid takistavad ning see on jõudnud ummikusse.
Aga lõpuks on see presidendi otsus ja presidendil on vastavalt põhiseadusele selles küsimuses täielik diskretsioon. President saab ise selle otsuse teha, aga tõesti valitsusel on võimalus sellist kaarti kasutada ja üsna tõenäoliselt me seda kasutaksime küll.
Madis Hindre
Küsin teise küsimuse ka kohe otsa. Ma just rääkisin paar minutit tagasi Isamaa peasekretäri Priit Sibulaga. Kui te mainisite seda ummikut või takistamist, siis tema ütles, et tema ootus – paistab, et Isamaa ootus – Reformierakonnale on küll see, et kui Reformierakonnaga koos teha võimuliitu, siis Reformierakond peaks ikkagi toetama peretoetuste eelnõu või siis vähemalt pakkuma midagi samaväärset, mitte mingit n-ö light-versiooni või kergemat versiooni. Olete te selleks valmis?
Kaja Kallas
Tundub, nagu julgeolekus oleks tavaline olukord ja mitte midagi, ongi lihtsalt, et kes rohkem raha pakub. Minu meelest meil ei ole selline olukord.
Meie ettepanek on olnud see, et kuna riigil on väga suured rahavajadused eri valdkondades, siis me teeme nii, et me arutame kõiki neid asju koos, just sellepärast, et seda saaks teha eelarve kokkupanemisel. Kui me paneme raha, 300 miljonit täiendavat kulu ühele asjale kinni, siis see tähendab seda, et me ei saa teha midagi muud ja me peame vastama ka küsimusele, milliseid makse siis tõstetakse.
Meil on isegi need välja arvutatud, kui palju siis makse peaks tõstma, selleks et võimaldada neid heldeid toetusi. Seetõttu on olnud meie ettepanek vaadata neid asju kogumis, nii nagu valitsuses tehakse.
Opositsioonis sa saad tõepoolest teha selliseid eelnõusid, mis ei arvesta kõikide vajadustega.
Aga ma saan absoluutselt aru, et Isamaale see peretoetuste teema on oluline. Ja kui Isamaa otsustab meie kasuks, et läbirääkimisi alustada, siis see ongi läbirääkimiste koht.
Ott Tammik, Bloomberg
Siin eelviimase küsimuse jätkuks. Kui peaks tulema uus EKREIKE koalitsioon parlamendis, kas siis ei oleks aus tunnustada, et on olemas uus mandaat, selle asemel et erakorralisi valimisi nõuda?
Kaja Kallas
Muidugi tuleb tunnustada, kui siis on uus mandaat. Aga selle jaoks siis kõigepealt tuleb mind maha võtta ja see uus mandaat riigikogult saada. Põhiseadus annab valitsusele sellise õiguse, teha ettepaneku presidendile, ja siis, nagu ma ütlesin, president lõpuks otsustab. See on tema diskretsioon.
Mulle lihtsalt tunduks veider, kui me siis selle võimaluse kasutamata jätaksime, sellepärast et me ju näeme, mis riigikogus toimub. Kõik seisab. Kõik seisab, kogu aeg.
Juhataja
Andres, palun!
Andres Einmann, Postimees
Mul ka üks küsimus jätkuks erakorraliste valimiste teemal. Kas te oleksite selleks sammuks valmis ka juhul, kui Reformierakonna toetus ei oleks praegu sellisel tasemel, nagu ta on?
Kaja Kallas
Jah, loomulikult ma oleksin valmis ka selleks sammuks siis, kui seda toetust ei oleks. Ja ma ütlen, et eks see toetus on üks nädal nii ja teine nädal naa. Lõpuks ikkagi valimised otsustavad.
Aga jällegi, erakorraliste valimiste puhul on see presidendi otsus. President ei tohi kaaluda seda, kellele on selline otsus kasulik või kellele kahjulik, vaid ta peab tegema selle otsuse lähtuvalt sellest, kas parlamentaarset demokraatiat on vaja selliselt kaitsta või ei ole vaja.
Nii et ma ei ütle, et üks oleks õigem otsus kui teine, aga see on tema diskretsioon, see on tema otsustada. Meie otsus on selline ettepanek teha.
Karoliina Vasli, Delfi
Viitasite, et riigikogus töö seisab, aga see on praegu ka ainukese valitsuserakonna obstruktsiooni tõttu. Ütleme, et kui peaksite jääma opositsiooni, kas siis see taktika läheb edasi ja te vaatate juba ka järgmisi teemasid? Ikkagi see riigikogu töö takistamine tuleks siis ju edaspidi endise valitsuspartei poolt.
Kaja Kallas
Kõigepealt, elame-näeme. Praegu meie obstruktsioon on sellel põhjusel, et soovitakse võtta ikkagi riigieelarvele täiesti väljakannatamatud kulud, milleks ei ole ette nähtud tulusid. Seetõttu on meie soov seda arutada koos eelarvega, nii nagu tavaliselt neid asju arutatakse. Just sellel põhjusel, et siis tuleks vastata nendele küsimustele, miks õpetajate palgad jäävad tõstmata, ma tea, kõrgharidus jääb rahata jne, kui kõik see raha pannakse sinna alla. Sellel põhjusel. See on ainuke palve, mis meil on praegu, et arutada seda koos.
Aga lihtsalt millegipärast seda obstruktsiooni pannakse tähele, aga seda, et EKRE on teinud kõikidele eelnõudele, mis praegu riigikogus on, obstruktsiooni, millega meie oleme pidanud tegelema nii, et me seome eelnõusid usaldusega, justkui ei panda üldse tähele.
Meie oleme seda teinud väga harvadel juhtudel. Kokku opositsioonis me kasutasime seda tööriista kahel korral. Üks oli see rahvahääletus, mis oleks ühiskonda väga lõhestanud, ja teine kord oli pensionisüsteemi lõhkumine, mis on ju üks põhjus, miks meil on ka kõige kõrgem inflatsioon. Nii et need on olnud otsused, mida me tõesti tegime, ja kasutasime siis kõike, mis meie arsenalis on. Aga ei ole meie stiil seda kasutada ebamõistlikult.
Jah. Lihtsalt, kui meil praegu on võimalus seda erakorralist kaarti kasutada või paluda või teha see ettepanek, siis nagu ma ütlesin, president lõpuks otsustab, ja see on presidendi otsus, mitte meie.
Karoliina Vasli
Üks täpsustav küsimus. Te enne mainisite, et te olete kõik kokku arvutanud, kui kalliks peretoetused ja kõik meile maksukoormusena läheks. Teie, Reformierakonna hinnangul kui palju siis peaks kaasmaalaste maksukoormust tõstma?
Kaja Kallas
Veel kord ütlen: meie ei soovi kaasmaalaste maksukoormust tõsta. Vastupidi, me võitleme siin kaasmaalaste maksukoormuse mitte tõstmise eest.
Nii. Aga kui need muudatused läheksid läbi, siis 2023. aastal läheks see riigile maksma umbes 285 miljonit eurot. Nii. Selle jaoks peaks tõstma käibemaksu 23%-ni praeguselt 20%-lt.
Kui maksustada sissetulekut, siis peaks tulumaks tõusma 24%-ni 20%-lt, et seda kõike katta. Kõigile inimestele. Toetust saavad ainult, eks ole, vähesed.
Ja kui kate tuleks aktsiisitõusust peaks aktsiis tõusma praegusest 30% kõrgemaks. Need on need rahalised pooled, mida peaksid ütlema välja ka need, kes nende kulude eest võitlevad.
Urmas Kruuse
Kui lubate täiendada, siis see, mida peaminister ette luges, seal on ju mitu viidet sellele, et me täna märkame sellises poliitilises diskussioonis seda, et tahetakse väga palju nagu raha külvata, siis tuleks maksud alla lasta ja siis tuleks veel riiki nagu võimekalt pidada. Ja siis proovitakse veel mitmesaja miljoni eest võtta järgmisse eelarvesse nagu kohustusi. Tegelikult mõnes mõttes, kui see pretsedent muutub iga-aastaseks, et hakataksegi niimoodi käituma, siis see halvab riigi loogilise majandamise. Ja see läheb maksumaksjale ühel hetkel väga palju maksma. Selle tõttu võib-olla see võimalus, teoreetiline, millele ka peaminister viitas, erakorraliste valimiste esilekutsumine või kasvõi põhiseaduslik testimine sõna otseses mõttes võiks ka selle õhu ju puhtaks lüüa ja kaineks lüüa ning anda nagu sirgelt mandaadilt selle võimaluse. Sest valimisteni on jäänud üheksa kuud.
Juhataja
Nii. Kas kellelgi on veel küsimusi? Jaa, Madisel.
Madis Hindre
No nagu Urmas Kruuse mainis, siis lisaks toetuste tõstmisele soovivad mitmed parlamendierakonnad ka makse langetada. Siit ka küsimus.
Kuna meil on see 20% inflatsiooni ja mitmed parlamendierakonnad ütlevad, sh Isamaa, kellega Reformierakond soovib luua võimuliitu koos, ütleb, et me peame langetama aktsiise, aga võib-olla ka käibemaksu, siis kas Reformierakond on selleks valmis? Kas see on sobilik meede ka inflatsiooni allasurumiseks?
Võib-olla saab vastata Andres Sutt lisaks peaministrile – olete ju ka Eesti pangas töötanud.
Kaja Kallas
Jaa. Tõesti, paraku üldise aktsiisilangetusega ei saa inflatsiooni tõhusalt ohjata.
Mõelge, miks inflatsioon on. Inflatsioon on sellepärast, et on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu. See [aktsiisilangetus] ei suurenda kuidagi kaupade pakkumist ega leevenda inflatsiooni algpõhjust. Selle mõju oleks lühiajaline. Me oleme seda näinud tegelikult ka teistes riikides, kus seda on tehtud. Poola, keda tuuakse näiteks, isegi langetas aktsiisi alla Euroopa miinimumtaseme, mis oleks lubatud. Aga kaks nädalat peale seda siis tõusid hinnad 20% kõrgemaks, kui nad olid enne aktsiisilangetust.
Me oleme näinud ka varem, et tegelikult see pigem väljenduks vahendajate kasumis, kes selle võtavad.
Eesti Pank on eraldi olnud ka väga ettevaatlik just sellega, et valitsus ei peaks kasutama eelarve laekumist negatiivselt mõjutavaid meetmeid, millel puudub otsene seos julgeoleku tagamise või sõjapõgenike abistamisega, sest see kõik annab inflatsioonile hoogu juurde.
Põhimõtteliselt, eks aktsiiside puhul me oleme kogu aeg ju jälginud ka naabrite tegemisi ja hoidnud sedasama joont, et vältida ka piirikaubandust. Leedu-Läti minu teada hetkel aktsiiside langetamist ei kaalu.
Ja kui me vaatame riikide maksupoliitikat üldiselt autoomanikele, siis siin tuleb silmas pidada, et meil ei ole näiteks automaksu, meil ei ole teedemaksu. Selles suhtes me peame seda kõike üleval aktsiisidest.
Põhimõtteliselt on huvitav ka see, et kütusehinnad on tõesti väga-väga kõrged, aga seni ei ole see tarbimist pidurdanud. Kui vaadata numbritele otsa, siis tarbimine on kasvanud. Märtsis kasvas diislikütuse müük 9,7% ja bensiini müük 13,9% protsenti, kuigi hinnad on kogu aeg tõusnud.
See, jah, ei pruugi anda tegelikult seda tulemust, mida me soovime saada. Kütusemüüjate marginaalid on, muide, Eestis kõrgemad kui Lätis ja Leedus. See on ka huvitav.
Põhimõtteliselt, kui rääkida, et me võtame püsikulusid massiivselt juurde ja samal ajal langetame veel püsitulusid, siis mingi koht ei lähe. Arutame siis selle ühe poole lõpuni, et kas võtta kulusid juurde. Siis peab aga paraku ka tulusid suurendama, see tähendaks hoopis aktsiiside tõstmist, võib-olla. Nagu ma ütlesin, 30% oleks vaja aktsiise tõsta, selleks et peretoetusi sellisel kujul välja maksta.
Andres Sutt
Vastan siis ilma keskpanga mütsita, mida mul lihtsalt peas ei ole. Ma arvan, et esimene asi, mida mõista, on see, et kui me vaatame, mis on kõige rohkem innovatsiooni panustanud, [siis me näeme, et need on] energiahinnad. Energiahinnad on praegu ikkagi sellel tasemel, kus nad on, Venemaa sõja tõttu Ukrainas.
Enne sõda oli see olukord teistsugune, eriti kui me räägime gaasist, kui me räägime naftast. Ka sellel, et meil on elektri hinnad Eestis olnud kõrged juba möödunud aasta, ütleme, hilissuvest, on ju erinevad põhjused, muuhulgas see, et meil on tervikuna väiksed tootmisvõimsused regioonis.
Nii et lahendus on kindlasti ka suuremad investeeringud, eriti energeetika poole pealt, ja loomulikult ka seesama LNG vastuvõtuvõimekus, millega Eesti tegeleb.
Nii et need on kindlasti kohad, kus me saame ettevaatavalt kaasa aidata ka hinnatõusu leevendamisele.
Nüüd üks asi võib-olla veel. Ma arvan, et see ei ole õige, kui me kogu aeg räägime sellest, et hinnad tõusevad veel ja veel ja veel, eks ole. See tekitab mõneti ka isetäituvad ootused. Kindlasti on see konkurentsi teema. Ja aktsiisid – nii nagu peaminister ütles, aktsiiside langetamisega inflatsiooni tervikuna me nagu püsivalt alla tuua ei saa, see ei ole mitte kuskil õnnestunud.
Madis Hindre
Aga viimase asjana: kui Reformierakonnal ja Isamaal, keda te nii väga soovite endaga koos koalitsiooni, on nii põhimõttelistes asjades nii erinevad seisukohad, siis kui tõenäoliseks te peate, et see koalitsioon õnnestub, arvestades, et Isamaal on ka plaan B väga olemas.
Ja sinna juurde küsin: kuna Isamaale on inimeste toimetulek väga oluline, kas Reformierakonnal on pakkuda nüüd lisaks neile investeeringutele, mis kindlasti väga kasulikud on, juba selleks sügiseks midagi rohkem, midagi uut ja suurt, mis seda inimeste toimetulekut, mis jälle Isamaale nende sõnul on väga oluline, kuidagi aitaks?
Kaja Kallas
Jah, aitäh! Kõigepealt muidugi vastab tõele, et selles teises pakkumises mingeid piire ei ole. Maksumaksja raha kõigile, kirssidega. No selles me ei suuda lihtsalt võistelda. Me ei suuda võistelda selles ülepakkumises, sest vastutustundlik valitsemine siiski eeldab, et sa oled hoolas maksumaksja rahakotiga.
Aga selge on see, et meil tuleb teha igal juhul kompromisse. Ja selge on ka see, et inimeste toimetulek on suur murekoht. Seda me ei ole ju eitanud.
Me oleme rääkinud ka sellest, et tõenäoliselt me peame ikkagi tegema sügisel ka energiatoetusi, sest energiahinnad tõenäoliselt lähevad väga kõrgeks. Ja me peame vaatama, kuidas me saame inimesi aidata.
Seetõttu on eriti oluline, kuivõrd need vajadused on päris suured, et me arutame need asjad läbi kogumis, millised on need vajadused, mitte me ei pane juba ette kinni mingeid summasid, mis veel igal aastal tõusevad, kui me teame, et meil püsivaid tulusid kuskilt juurde tulemas ei ole.
Ja lõpuks see tuleb kõik maksumaksja taskust. Lõpuks ikkagi inimesed maksavad selle ise kõik kinni. See ei tule kuskilt seina seest või kellegi teise riigi maksumaksja ei maksa seda kinni. Ei, Eesti oma maksumaksja maksab kinni, nii et aus on ikkagi vastata ka sellele küsimusele, kui palju see kõik meile ikkagi maksma läheb ja kuidas see siis väljendub maksupoliitikas.
Aga selge on see, et me peame igal juhul läbirääkimisi pidama. Me oleme avatud. Eile ka ütlesime, et me oleme avatud rääkima kõikidest murekohtadest, mis on, ja vaatama tervikuna otsa sellele üheksale kuule, mis ees seisavad, nendele väljakutsetele, mis ees seisavad, ja nendele raha vajadustele, mis samamoodi meie ees seisavad.
Nii et ma loodan, et me leiame ikkagi kompromissid. Esimene asi on muidugi see: me loodame, et meiega alustatakse läbirääkimisi.
Urmas Kruuse
Samas, kui tohib täiendada, siis ütlen, et Isamaaga on meil ju väga suur ühisosa eestikeelse hariduse puhul. Minu arvates see on väga-väga oluline. Keegi ei saa öelda, et Reformierakond on perede toetamise vastu, aga eestikeelne haridus on kindlasti üks fundamentaalne väärtus, see on nurgakivi meie kahe puhul, mis võiks anda võimaluse seda koalitsiooni sõlmida.
Juhataja
Nii. Suur tänu kõikidele! Kohtume järgmisel nädalal.
