Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/qN3XsUdIQ4c
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere hommikust! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja riigihalduse minister Riina Solman.
Nagu ikka alustab peaminister. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere! Tõepoolest, täna on [pressikonverents] veidi tavapäratul ajal. Meil tavaliselt sellel kellaajal algab valitsuse istung, aga täna algab juba pressikonverents, sest me tegime valitsuse istungi sidevahendite teel ja kabinetiistungit jätkame väljasõiduistungi raames.
Kõigepealt need põhilised teemad, mis ikkagi muret teevad. Esiteks, energiasõda. Me oleme energiasõjas. Putin ei olegi varjanud, et ta kavatseb energiat kasutada ja kasutabki relvana lääneriikide vastu, sh meie vastu, ja see on toonud meile väga kõrged hinnad.
Me töötame selle nimel, et selle energiasõja mõjusid inimestele ja ettevõtetele leevendada. Me oleme olnud eesrinnas igasuguste pakettide väljatöötamisel, et inimesi rasketel aegadel toetada.
Kodutarbijate toetamiseks oleme me juba kokku leppinud korralikud meetmed, näiteks elektri universaalteenus, mis täna peaks riigikogus ka olema kolmandal lugemisel ja 1. oktoobrist jõustuma.
Teiseks, elektri hinna täiendav toetus, gaasi hinna täiendav toetus ja keskkütte hinna täiendav toetus. Oleme tõstnud ka toimetuleku toetust 33% selleks, et aidata kõige haavatavamaid inimesi.
Me oleme ka kokku leppinud, et uuest aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni. See peaks aitama inimestel toime tulla. Lisaks on peretoetuste ja lastetoetuste tõus.
Ettevõtete toetamisega me tegeleme, täna arutame seda valitsuskabinetis ka, millised võimalused on, ja vaatame, mis me teha saame selliselt, et aidata inimestel raskeid aegu üle elada.
Ma olin eile Riigikogus ja seal väga naeruvääristati kokkuhoidu. Aga tõesti, seda ei maksa naeruvääristada, sest mõelge lihtsalt olukorra peale, kus meil on põud ja vett üldse ei ole, kui vett ei ole või vett on vähe, siis seda kuskilt mujalt juurde ei teki. See tähendab seda, et me peamegi kokkuhoiule mõtlema ja tegelema sellega, et meil oleks pakkumise ja nõudluse tasakaal. Ja kui me näeme, et tegelikult kokkuhoiuga me saaksime selle hinna tuua ka palju allapoole, siis tõesti me peame kõik selle peale mõtlema, kuidas seda teha.
Omalt poolt, riigiasutustele on riigihalduse ministri juhtimisel välja töötatud ka suunised, mida me eelmisel nädalal kabinetis arutasime. Kindlasti on neid ideid veel juurde tulnud, mida valitsusasutused saavad teha, et energiat kokku hoida. Ja sellega me peame siiski kõik tegelema.
Eile esitas ka Euroopa Komisjon ettepanekud ajutiseks sekkumiseks elektriturukorraldusse, just selleks, et me säilitaksime inimeste sissetulekud ja ettevõtete konkurentsivõime. See energiaturg toimis rahuajal väga hästi, kuid praegune aeg nõuab lihtsalt teistsugust lähenemist.
Nii nagu komisjon peame ka meie oluliseks energiasäästu, nagu ma enne ütlesin, ja ka tarbimise tarka juhtimist. Eestil on unikaalne võimalus, et meil on kõik kodud kaetud sajaprotsendiliste tarkade mõõdikutega, nii et tõesti saab oma tarbimist ka vastavalt juhtida.
Siin on palju kasutamata potentsiaali just tarbimise juhtimises või tarbimise nihutamises nendele aegadele, kus elekter on odavam, ja see aitab tipuhindu koordineeritult langetada. Nii et siin plaanib ka avalik sektor kindlasti eeskuju näidata.
Komisjon pakub ka teatud energiatootmise müügituludele hinnalae seadmist, nii saaksid riigid juurde vahendeid, et aidata raskel ajal ettevõtteid ja tarbijaid.
Aga sellise lahenduse puhul tuleb veenduda, et see ei vähendaks ühegi tootja motivatsiooni pakkuda oma toodangut, sest sellist olukorda me ka ei taha, kus elektritootjate oma sisendite hinnad on niivõrd kõrged, mis tähendab seda, et tegelikult ei pakuta lihtsalt turule üldse ja elektrit on kokkuvõttes vähem. Sellel meetmel on mõte siis, kui seda saab kiiresti rakendada juba eeloleval talvel.
Heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi muutmist on ka Eesti pidanud vajalikuks ajutiselt teha. Oleme korduvalt Euroopa Liidu tähelepanu sellele juhtinud, aga seda pole hetkel välja pakutud, nii et hoiame süsteemi ajutise muutmise vajalikkust ka käimasolevatel heitkogustega kauplemise süsteemi läbirääkimisel jätkuvalt fookuses.
Lisaks oleme seisnud selle eest, et Venemaa energiakandjatele võimalikult madal hinnalagi kehtestada või neid täielikult sanktsioneerida, jällegi selleks, et ühelt poolt Putini sõjamasina toitmine lõpetada ja teiselt poolt tagada meie inimestele madalamad hinnad.
Need esitatud ettepanekud on nüüd vaja kiiresti liikmesriikide vahel kokku leppida. Oluline on ka see, et need ettepanekud saaksid ellu viidud võimalikult ühetaoliselt üle Euroopa Liidu, sest ainult siis on neil efekt, vastasel juhul lihtsalt neile, kes rakendavad, enam ei müüda, ja need, kes ei rakenda, saavad. Nii et see on kindlasti asi, mida tuleb silmas pidada.
Nagu ütlesin, meil on täna-homme valitsuse väljasõiduistung, me arutame riigi eelarvestrateegiat neljaks aastaks ja [järgmise aasta] riigieelarvet. Nii et intensiivsed arutelud on selle protsessi osa.
Veel Ukrainast. Eks me kõik jälgime väga pingsalt Ukraina edusamme lahinguväljal. Tegelikult see kõik näitab seda, et me oleme olnud Ukraina toetamisel õigel teel. Seda suunda tuleb jätkata, seda suunda tuleb kasvatada, sest see sõda ei ole kaugeltki veel läbi.
Ennatlik ja pealesurutud rahu oleks ohtlik meile kõigile – mitte ainult neile, kellel on Venemaaga ühine piir, vaid tegelikult kogu Euroopa julgeolekule. Ja rahule viib meid lähemale see, et me anname sõjalist abi Ukrainale, nii et nad saavad Venemaa oma piiridesse tagasi lükata. Ka sellest rääkisin sel nädalal telefonikõnes president Emmanuel Macroniga.
Oluline on agressiooni hinda tõsta, kasvatada ja jõuda ka Peterburi ja Moskva eliidini. Me näeme tegelikult Venemaa eliidi hulgas teatavat segadust, juba väljendatakse arvamust, et see sõda ei ole mõistlik. Seda survet tuleb jätkata, et see sõda tõesti lõppeks.
Esmaspäevast jõustuvad ka sisenemispiirangud Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas Venemaa kodanikele, kellel on lühiajaline Schengeni viisa. Me jätkame koostööd selleks, et leida üleeuroopalist lahendust. Aga sisuliselt see tähendab seda, et Venemaa turistid siia enam ei pääse.
Nüüd on muidugi jäänud kogu koormus Soome peale. Me oleme Soomet pidevalt keelitanud sellega kaasa tulema, aga siiamaani ei ole nad seda teinud. See otsus on vajalik selleks, et kaitsta avalikku korda ja julgeolekut.
Ma tahan veel rõhutada seda: see ei tähenda, et oma pereliikmetele ei saaks külla tulla või et dissidendid ei pääseks Eestisse.
Hea meel on ka selle üle, et eile oli Euroopa Parlamendis Ursula von der Leyeni suur kõne, kus ta tegelikult ütles väga selgelt välja: me oleksime pidanud kuulama Balti riike, st neid riike, kes tunnevad hästi Venemaad. Ma loodan, et see tähendab, et edaspidi meid ikkagi kuulatakse. Me kuulsime selles kõnes väga palju toetust Ukrainale, ja see, ma arvan, väljendab kogu Euroopa seisukohti.
Nagu ütlesin, täna meil toimus e-istung ehk tegime valitsuse istungi sidevahendite teel. Kiitsime heaks 13 teema kohta otsused, toon neist esile mõned.
Vastavalt töötukassa nõukogule kinnitas valitsus töötuskindlustusmakse määrad samal tasemel, mis on praegu: kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8%. Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub töötuskindlustusmakseid 2023. aastal ligi 283,3 miljonit eurot.
Kiitsime heaks ja saatsime parlamendile päästeseaduse muudatused, et Eestis jätkuks demineerijaid ka suuremahulise kriisi korral. Sellest räägib täpsemalt siseminister.
Lõpetasime kahepoolse tollikoostöölepingu Venemaaga, kuna tollikoostööd reguleerib Euroopa Liit. Alati on olnud meie seisukoht selline, et Venemaaga suhtluses me peame hoidma ühtset Euroopa liini, mitte tegema kahepoolseid kokkuleppeid. Nii et see läheb sellega kokku.
Lisaks, valitsus sai ülevaate möödunud aastal toimunud riigihangetest. Sellest räägib lähemalt riigihalduse minister. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, peaminister! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tervist ka minu poolt! Tõesti, tegime riigikogule ettepaneku päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmiseks. See tähendab sisuliselt nelja asja, nelja olulisemat muudatust.
Kõigepealt, päästeamet saab õiguse kaasata demineerimistöödele vabatahtlikke abidemineerijad. Vabatahtlike all me peame silmas inimesi, kes on kas kaitseväes olnud vastava eriala spetsialistid või varem töötanud näiteks päästeametis, aga nüüdseks pensionile läinud või teevad mingisugust muud tööd, ehk vastava eriala väljaõppega inimesed, keda me soovime kaasata vabatahtlike demineerijatena.
Nende ülesanne võiks olla vahetu demineerimistööde toetamine, pigem see puudutaks varustuse käitlemist enne situatsiooni lahendust ning tugi- ja abitööde tegemist.
Abidemineerijatele antakse ka teatud erimeetmete kohaldamise õigused, kuid seda vaid päästeametniku korraldusel ja koos temaga. See on sarnane lähenemine abipolitseinikega. Ja vabatahtlikke demineerijaid on vaja nendes situatsioonides, mis võivad olla suuremad kriisid. Tavaolukordades me eeldame, et neid nii palju vaja ei lähe. Aga et kriisideks valmistuda, teeme seda, sest valmisolek peab olema. Ja nagu me Ukraina näitel näeme, seda tööd jätkub sellistes sõjalistes kriisides veel eriti palju.
Lisaks, päästeamet hakkab isikute eelneval nõusolekul saatma päästeinfosüsteemi kantud isikute kontaktandmetele päästeametitegevusega seotud teavitusi. Need võivad olla näiteks meeldetuletused, et on vaja kutsuda korstnapühkija, või midagi sellist olulist, mis võib inimestel tavaelus meelest ära minna, selleks et ohutust paremini tagada.
Küttesüsteemide korrasoleku andmed muutuvad kättesaadavaks igaühele, kes ennast päästeameti infosüsteemis olevas küttesüsteemide portaalis autendib. See tähendab, et sellesse portaali sisse logides on võimalik näha küttesüsteemi aadressi ja olekut. Ehk enne, kui keegi hakkab omale kinnisvara soetama, on tal võimalik teada, et see küttesüsteem seal tõesti on korras. Kui elatakse näiteks ridaelamus, on väga oluline aru saada, kas naabrid on taganud selle kohustuse, mis neil on, et küttesüsteem oleks korras ja selles hoones oleks ohutu elada.
Häirekeskus saab ka õiguse küsida häirekeskuse teenust tarbinud kliendi käest tagasisidet talle osutatud teenuse rahulolu kohta. See annab võimaluse häirekeskuse tööd oluliselt kiiremini paremaks teha. Täna seda tagasisidet küsitakse küll, aga väga hilja. See annab võimaluse inimesele, kui ta soovib selle teenuse kohta tagasisidet osutada, seda ka kohe teha. Need on päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse sisu koha pealt.
Tõesti, täna meil riigi eelarvestrateegia arutelud jätkuvad. Ma arvan, et need tulevad väga põhjalikud. Väljakutseid on palju ja me oleme koalitsioonipartneritele sotsiaaldemokraatidega ka teinud mõned ettepanekud, kuidas RES-i protsessis võiks võimalike lahendusteni liikuda.
Nimelt, meie arvates nüüd on tekkinud selline olukord, kus päästjad, õpetajad ja kultuuritöötajad ei peaks üksi kinni maksma Putini sõda. Ehk riigikaitsesse me panustame rohkem kui miljardi, meil on siin plaan ju ka õhukaitsesse veel otsuseid teha, nii nagu koalitsioonileping ette näeb, aga see tähendab seda, et see miljard tuleb ka kuskilt võtta. Praegu see tuleb meie hinnangul sisuliselt hädavajaliku palkade tõusu arvel.
Ehk siis palju mõttekam oleks riigikaitse investeeringuid teha laenuga, riigikaitselaenuga. Või kui on siin mingisugused eelarvereeglite takistused või probleemid, siis meie arvates on õige kaaluda võimaliku riigikaitsemaksu kehtestamist, et kogu ühiskond julgeolekuinvesteeringutesse ühepalju panustaks. Mõlemal juhul panustab, nii laenu kui ka maksu näol tuleb see maksumaksjal lõpuks tagasi maksta.
Aga me peame aru saama sellest vanast tõest, et raha seina seest ei tule. Ehk see raha, see miljard, mida me riigikaitsesse panustame, tegelikult tuleb selle hinnaga, et politseinikele, päästjatele ja õpetajatele on seda hädavajalikku palgatõusu raske teha, sest seda raha lihtsalt riigieelarves ei ole.
Nii et meie hinnangul me võiksime kaaluda neid asju, võib-olla tekib valitsuse arutelus ka mingisuguseid muid versioone, aga tähtis on see, et me saaksime need hädavajalikud palgatõusud teha ja et riigikaitsesse ühiskond ühiselt panustaks, mitte see ei jääks õpetajate õlule. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, riigihalduse minister!
Riigihalduse minister Riina Solman
Jaa, suur tänu! Kolleegi sõnasabast kinni võttes – Lauri Läänemets siin just rääkis riigikaitselaenust –, ütlen, et see on tõepoolest olnud ka Isamaa programmiline seisukoht. Loomulikult me kõik oleme selle poolt, et missioonitöö kandjatele meie ühiskonnas oleks vääriline palk tagatud.
Aga minu teemad tänasel valitsuse istungil. Valitsus sai ülevaate eelmisel aastal riigihangete valdkonnas toimunust. Veidike siinkohal arvudest.
Mullu algatati ligi 8500 riigihanget kogumaksumusega 3,6 miljardit eurot. Hangete arv oli 128 võrra suurem ja kogumaksumus 1,4 miljardi võrra väiksem kui eelmisel aastal. Kuna neid andmeid veel analüüsitakse ja täiendatakse, siis hangete kogumaksumus küll meil kasvab, aga see ei jõua 2020. aasta tasemeni, kuna toona kasvasid mahud tavapäraselt tuntavalt suuremaks ja see oli koroonaepideemia mõjul, kui seis oli pisut parem, elukalliduse võtmes.
Võrreldes 2021. aasta numbreid varasema ajaga, me saamegi öelda, et just kallimaid hankeid korraldatakse varasemast rohkem ning suurenenud on raamlepingute sõlmimine ja ühishangete korraldamine. Selle tulemusel ostetakse asju ja teenuseid koguseliselt rohkem ja riigi jaoks soodsama hinnaga.
E-hangetega me oleme juba lähenemas 100%-le ja selles valdkonnas tehti hankeid 97,4%. Igati kena number, aga võiksime jõuda ka 100%-ni, arvestades, et hangetest, mis on tehtud e-keskkonnas, moodustavad suurima osa väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanked. Selline hankemenetlus on tegelikult ju kõige vähem läbipaistev ja konkurentsile avatud. Kui see siiski valida, võiks ka seal eelistada ikkagi e-menetlust, et maandada riske ja kaasata erinevaid pakkujaid.
Mis on riigihalduse ministri murekoht? Me soovime, et tegelikult tuleks juurde väärtuspõhiseid hankemenetlusi. Võib-olla on teine murekoht ka see, et jätkuvalt kasutatakse hanke võitja väljaselgitamisel peamise kriteeriumina hinda, hinnakomponenti, et see oleks kõige odavam. Aga odavaim ei ole alati kõige parem ega ka mõistlikum valik lõpptulemuse saavutamisel.
Seega, senisest enam võiks kasvada kvaliteedipõhiste kriteeriumitega hangete osakaal. Praegu on see 13% hangete arvust ja see osakaal on sellisel tasemel olnud juba pikemat aega. See on üks meie prioriteetidest riigihankepoliitikas, et edendada just kvaliteedikriteeriumite kasutamist hanke võitja väljaselgitamisel. Tagasiside on näidanud, et just kvaliteedipõhise hanke ja selle tulemustega ollakse üldiselt ka rohkem rahul.
Mida me soovime rohkem edendada? Seda, et oleks rohkem väärtuspõhiseid, sotsiaalselt vastutustundlikke ning keskkonnahoidlike riigihangete ja innovatsioonihangete läbiviimisi. Seda korraldatakse jätkuvalt väga vähe. Need hanked aitaksid panustada teistesse meie kõigi jaoks ühiselt olulistesse eesmärkidesse ja väärtustesse, kaasates hankelepingute täitmisse rohkem näiteks haavatavamaid ühiskonnagruppe. Sellega näitame üles sotsiaalset tundlikkust ja ka keskkonnateadlikkust, kui toetame keskkonnateadlikkust hangete tegemisel, kui soovime hankida ja tuua turule uusi, innovaatilisi tooteid ja lahendusi, mis ühtlasi toetaks nii tehnoloogia arengut kui ka riigi majanduse kasvu ja innovatsiooni.
Nüüd veidi sellest teemast, mis puudutab energiakulude kokkuhoidu. Nii nagu peaminister märkis, on seda teemat asutud naeruvääristama. Aga mina olen täiesti seda meelt, et kes vähegi energeetikaga kokku puutunud on ja teab sellest valdkonnast, see saab aru, et energia on nagu igasugune teine ressurss, mille laristamine ei ole tegelikult mõistlik tegevus, see ei ole heaperemehelik käitumine. Siin ma küll toetan peaministrit tema algatustes, kui ta räägib energia kokkuhoiust.
Mina räägin teile täna sellest, mis riigihalduse valdkonnas on teoksil ning mida just avalikes asutustes ja kohalikes omavalitsustes soovituslikult saaks ette võtta, et energiat kokku hoida.
Ressursside arutu raiskamine. Seda laristamist me nägime ju tegelikult väga paljudega, kes olid lapsed nõukogude okupatsiooni ajal, pealt, kui kohati üritati isegi jõgesid vastuvoolu käima panna. Aga mõistlik ja heaperemehelik suhtumine tähendab, et me suhtume kõikidesse ressurssidesse heaperemehelikult.
Me oleme energiasõjas. Me oleme sattunud sinna erinevate kriiside tõttu, aga kõige hullema pitseri on tõepoolest pannud agressioon Ukrainas, kus meie vastu rakendatakse hübriidsõda, infosõda, ja selle tagajärjel on kokkuvõttes ka energiasõda käimas.
Tegelikult nii nagu igas sõjas loeb iga okas ehk iga tegu. Iga tegu, mida me ka energia kokkuhoiu nimel astume, aitab meil paremini Putinit alistada ja tema sõjamasinalt tulusid mitte toota.
Kogu Euroopa on praegu energiasõjas Venemaaga ja me anname endale aru, et kurja juur on õiged hinnad. Just sellepärast on valitsus toetanud Isamaa erakonna ettepanekut. Me oleme valitsusega juba ellu viimas elektriturureformi, mis tagab ka kodutarbijatele, eratarbijatele madalamad hinnad.
Kuna me oleme energiakriisis kõik koos ja riigiasutused ehk avalik sektor ei ole siin mingisugune erand, siis on tõepoolest väljatöötamisel pakett, mille eesmärk on vähendada keskvalitsuse energiatarbimist perioodil sügis 2022 kuni kevad 2023. Kogu riigiasutuste elektri- ja küttekulud olid eelmise aasta esimeses pooles hinnanguliselt 20 miljonit eurot. Ja siia ei ole juurde arvestatud kaitsevaldkonna kulusid.
Kui palju tegelikult õnnestub kokku hoida, seda on pisut keeruline päriselt välja arvutada, aga seda näitab ka aeg. Siin on erinevad tegurid. Tõepoolest, enamik energiast tarbitakse väljaspool valitsussektorit, aga kokku tuleb hoida igalt poolt. Ja avalik sektor ehk riigiasutused saavad siin olla eeskujuks. Paljudel peredel on juba kõik selleks tehtud ja kõik meetmed tarvitusele võetud, seega paljud ei saa enam kokku hoida, see käib üle jõu. Aga siin tuleb tõepoolest riik oma toetusmeetmetega appi.
Aga ikkagi, abiks on alati ka see, kui inimesed, kellele elektriarve üle jõu ei käi, vaataksid ikkagi, kuidas saab soojust ja elektrit kokku hoida, sest üheskoos me oleme sadade tuhandete peredega ja ka kümnete tuhandete ettevõtjatega väga suur jõud. Kui me vaatame need tõhustusmeetmed üle, kuidas kokku hoida saab, siis see on kokku väga suur võit. Säästuvõimalusi on palju. Teised riigid on tegelenud eelkõige valgustuse ja toasoojuse vähendamisega oma asutustes ja avalikes ruumides. Väga täpse meetme, millised need suunised tulevad, me loodame anda järgmisel valitsuse kabinetiistungil nädala pärast.
Hetkel me veel kaardistame olukorda. Me oleme kontakti võtnud kõikide omavalitsustega ja saanud nendelt tagasisidet. Omavalitsustega ma kohtusin viimasel nädalal, väga mitmeid toredaid ja konstruktiivseid kohtumisi oli. Nad on olnud juba väga tublid ja jagasid ka oma energia kokkuhoiu võtteid.
Näiteks, avalike hoonete temperatuuri alandamist on juba teinud 15% ja kavandamas on 60% kohalikest omavalitsustest. Tänavavalgustuse vähendamist on teinud 38% ja kavandamas on seda 40% vastanud kohalikest omavalitsustest.
Hooneid on energiatõhusamaks muutnud 15% ja kavandamas 66% omavalitsustest. Kaugtööd rakendab 32% ja kavandatakse samasuguses mahus kohalikest omavalitsustest. Ja nii edasi, ja nii edasi.
Aga nüüd nendest meetmetest, mis võib-olla konkreetselt lähevad suunisteks meie avalikele asutustele, veidi täpsemalt. Ma lihtsalt nimetan aja kokkuhoiu mõttes teile need teemad ära. Mul on siin ka igasugune lahtikirjutus sellest, nii et huvi korral saab seda ka hiljem jagada ja saan teie küsimustele vastata.
No kõige klassikalisem on temperatuuri reguleerimine kontorihoonetes, kus inimesed tööl käivad. Saksamaa on siin näiteks juba teinud oma suunise ja kirjutanud ette 19 kraadi temperatuuri ülempiiri. No me teame, et meie oleme harjunud kõrgemate temperatuuridega, keskeltläbi 22–24 kraadi on meie kontorihoonetes, nii et siin tegelikult tagasitõmbamise ruumi oleks.
Me vaatame ümber töökorralduse, lepime kokku samamoodi kaugtööpäevad ja nendel päevadel saab jälle energiakuludelt kokku hoida, st kas üks või mitu päeva asutuse sees ei töötata kontorites.
Kuna kriisiaastad juba näitasid, et me suudame oma tööelu ümber korraldada ka kaugtöö vormis, mitte küll kõikides ametites, aga siiski väga paljudes, siis jääb tühje kohti asutustes üle ja kasutuseta ruumides me saame kütte- ja ventilatsioonisüsteemide töö viia miinimumini, nii, et me ei kahjustaks kinnisvara.
Väike meede küll, aga annab tegelikult tulemust – see on pinnakasutuse tihendamine ja optimeerimine. Me kaalume, milliseid osi saab hoonetes üldse kasutusest välja jätta. Näiteks meil superministeeriumis, kus on koos väga suur hulk ministeeriume, saab ruumikasutust veelgi tihendada. Me plaanime majutada meie hoonesse veel ühe ministeeriumi või vähemalt ühe asutuse juurde tuua.
Valgustuse vähendamine hoonete välisfassaadidel ja riigimaanteedel. Seda me kaalume koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning transpordiametiga. Tegelikult juba eelmisest talvest saadik, kui energiahinnad tõusid, on teatud kohtades valgustust vähendatud.
Saksamaa näite ma toon taas teile ette: seal on juba hoonete ja monumentide valgustamisest loobutud. Meie muidugi osaliselt soovime sedasama teha, aga riiklikel pühadel ja tähtpäevadel ning oluliste sündmuste puhul siiski soovime, et meie uhked esindushooned ja monumendid oleksid valgustatud.
Ventilatsiooni saab ümber seadistada. Kuna kell juba liigub, siis ma nimetan veel paar pealkirja, mida nagu teha kannataks. Näiteks, soojast tarbeveest loobumine ühiskasutatavates ruumides annab päris märgatava kokkuhoiu. Kasutame lihtsalt külma vett, nii nagu mõned restoranid juba teevad. Ja kõik säästlikumad lahendused hoonetes. Igasugused energiaauditid, mõni nendest nõuab lisavahendeid, aga suure kokkuhoiu eesmärgi nimel on seda kõike võimalik rakendada.
Kuna me oleme energiasõjas ja sääst on ülioluline, siis me peame arvestama seda, et riigisektori töö ja võimekus ei saa suures energiasäästutuhinas ka langeda. Me peame arvestama, milleks avalik sektor eksisteerib. Me peame hakkama saama ilma kriitilisi teenuseid ja tegevusi suurelt kärpimata, et meie süsteemid oleksid toimepidevad. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Nüüd palun küsimused. Ja nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Karoliina, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on ministritele Kallasele ja Solmanile. Eile käis Lauri Läänemets välja mõtte, et äkki võiks rahapuuduse leevendamiseks mõelda uue maksu peale, see on riigikaitsemaks. Mis teie sellest ideest arvate?
Kaja Kallas
Aitäh! Me kõik maksame sõjamaksu hetkel ja seda me maksame inflatsiooni näol.
Samal ajal, kui me räägime ettevõtete toetamisest, inimeste toetamisest, minna ütlema, et me paneme teile uue maksu peale, ei tundu mulle nagu kuidagi mõistlik olukorras, kus, nagu ma ütlesin, inflatsioon juba on sõjamaks ja see on päris kõrge.
Riina Solman
Jaa, ma täiendan omalt poolt. Isamaa ei ole kunagi maksude tõusu pooldanud. Me soovime anda inimestele maksurahu, aga meie programmiline seisukoht on riigikaitselaenu võtmine ja selle eest kogu meie riigikaitsevõimekuse tagamine. See on tegelikult kõige suurem heidutus selle agressiivse sõjanaabri vastu.
Lauri Läänemets
Ma täpsustan ka. Me käisime välja kas riigikaitselaenu võtmise või maksu kehtestamise, st kas üks neist kahest või nende kombinatsioon. See ei pea olema kindlasti maksu kehtestamine.
Maksu kehtestamine ainuüksi ei ole eesmärk, vaid küsimus on jätkuvalt selles, nagu ma enne ütlesin, et riigieelarves puudub praegu raha vajalikeks palgatõusudeks, sellepärast et me oleme suunanud selle riigikaitse investeeringuteks. Kui me teeme riigikaitse investeeringuid kas laenuga või saab panustada kogu ühiskond näiteks 1%-lise maksuga riigikaitse investeeringutesse, siis on võimalik tõsta õpetajate palka, päästjate ja politseinike palka täpselt sellele vajalikule kriitilisele tasemele, mis on eesmärgiks seatud. Kui me ühte neist kahest variandist ei tee, siis riigieelarves seda raha ei ole.
Ma ikka jätkuvalt kasutaks sedasama väljendit, et raha ei tule seina seest. Kui keegi arvab, et me riigikaitsesse miljardi paneme ja lihtsalt kuskilt on seda võtta, siis [ütlen, et nii] ei ole. Praegu see miljard võetakse päris paljude ühiskonna jaoks oluliste inimeste palkade arvel. Aus oleks seda teha nii, et riigikaitsesse saab panustada kogu ühiskond. See oli see mõte. Aitäh!
Laura Saks, Äripäev
Te olete sellest laenust juba ammu rääkinud. Mis see plaan siis on? Kas seda suurendada kuidagi või mis idee teil on?
Lauri Läänemets
Hetkel me pole milleski kokku leppinud, meie ettepanek on seda arutada. Me läheme nüüd kaheks päevaks istungile ja seal me neid küsimusi arutame.
Ma pole välistanud, et võib-olla tuleb mingisugune parem mõte, kuidas seda olukorda olukorda lahendada, aga me ei saa ka lõpetada niimoodi, et jääb ainult see riigikaitsesse panustamine nende inimeste palgatõusu arvel. Ma arvan, et see ka lahendus ei ole. Eks me seda lahendust nüüd otsima hakkame.
Laura Saks
Ja veel küsimus Riina Solmanile. Te ütlesite, et riigihanked on kallimad. Millest see kallim hind tuleb? Kas see tuleb inflatsioonist ja toorme hinna kallidusest?
Riina Solman
Jah, vastus on see, et see on üldine elukalliduse tõus, mis on ka väga paljud hanked tegelikult nurja ajanud. Seetõttu ka vähem hanked on sõlmitud. See on nii.
Laura Saks
Ja esitan veel ühe küsimuse, kes iganes oskab vastata.
Kuressaare haigla siin tõi välja, et nemad mõtlevad juba lahendustele, kuidas energiat kokku hoida, sest see käib neile ikka väga üle jõu. Kuidas te plaanite selliseid elutähtsaid teenuseid toetada? Ja kas üldse plaanite?
Riina Solman
Loomulikult riik ei jäta oma kriitilisi teenusepakkujaid hätta. Energia kokkuhoiu tingimused puudutavad ennekõike neid asutusi, kus saab kokku hoida.
Me oleme kaalunud siiski seda, et sotsiaalobjektide ja haiglate puhul selliseid äärmuslikumaid meetmeid mitte tarvitusele võtta, neile mitte seda soovitada.
Riigi kinnisvara puhul meie hallatavates hoonetes me sealt veel ülevaadet ootame. Aga kui teie küsimus puudutab seda, mis juhtub haiglatega, kus on kriitilised teenused, siis siin on riigi koht otsustada, kuidas neile õlg alla panna. Aga hätta me neid kindlasti ei jäta.
Lauri Läänemets
Lihtsalt, kui tohib, täpsustan. Esimese asjana tuleb vaadata nüüd seda, et sotsiaalmaksu laekumine tegelikult rahandusministeeriumi prognooside järgi tuleb ka väga suur. Sotsiaalmaksu laekumine on ka koht, kust selliseid kulusid katta. Ilmselgelt see on esimene koht, kus tuleb vaadata, kas võiks mingisuguseid ümbertõstmisi teha.
Aga haiglad ja kõik sellised elutähtsad teenused peavad jätkuma.
Kaja Kallas
See on lihtsalt üks suur küsimus, mida ma esitasin ka riigihalduse ministrile, miks haiglad ei ole hindu fikseerinud. Kui RKAS seda korraldab, siis seal on ju teada, et hinnad tõusevad. Juba eelmisel detsembril ma rääkisin sellest, et tuleb fikseerida need hinnad, sellepärast et see [olukord] läheb hullemaks.
Ja miks ei ole riigi hallatavad asutused seda tegelikult teinud? Kuidas me oleme olukorras, kus tegelikult hind sõltub endiselt börsihinnast?
Nii et mul on küll siin palve … Ma olin tegelikult üllatunud, et seda ei ole tehtud, kuna me ise oleme riigi tasemel ju rääkinud, et see oleks mõistlik.
Nii et muidugi, üks asi on see, et me saame minna toetustega appi. Aga teine pool on see, et see toetus läheb kõik elektritootjale, me maksame lihtsalt seda hinnavahet kinni.
On sellised tööriistad, ma tean, nagu seesama hinna fikseerimine. Sellest on pikalt olnud juttu, et tuleb tuua hindu alla suurte tarbijate puhul, kus ei ole võimalik kokku hoida.
Ma olen nõus, et haiglate, ma ei tea, lasteaedade ja muude selliste kohtade puhul ei ole võimalik elektrit kokku hoida. Aga siis tuleb teha mõistlikumad lepingud, tegelikult, vähemalt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts peaks seda vedama ja sellel hoidma silma peal, et riigi kulud oleksid kontrolli all.
Riina Solman
Jaa, siin me saame tõepoolest RKAS-ile anda suuniseid, et tegemist on riigi äriühinguga, kes saab seda selle koha pealt appi tulla.
Juhataja
Nii. Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Järgmise korrani.
