Juba praegu tunneme Eestis kliimamuutuste mõju: ilmastik on ebastabiilsem, tormid tugevamad, suved kuivemad ja kuumemad. Ka talved on keskmisest soojemad, kuid samas lumerohked. Tunneme kliimamuutuse negatiivseid mõjusid juba täna ja kui me midagi ei tee, hakkab see ohustama meie kinnisvara, loodust ja toiduvarustuse kindlust. Näeme, kuidas sõltuvus fossiilkütustest paisutab meie arveid, rääkimata selle negatiivsest mõjust keskkonnale ja riskist, et seda kasutatakse rahvusvahelise mõjutusvahendina.
Tarbime loodusvarasid liiga intensiivselt ja mitte heaperemehelikult, põhjustades nende seisundi halvenemist ja jäätmeteket. Seeläbi seame ohtu meie majanduse tuleviku ja järgnevate põlvkondade heaolu. Lahendus on liikuda ringmajanduse suunas, et luua eluks vajalik, kasutades selleks samas võimalikult vähe ressursse. See võimaldab Eestil suurendada konkurentsivõimet, edendada kestlikku majanduskasvu ja luua uusi töökohti.
Kuidas meie kliima muutunud on :
- ilmastik on ebastabiilsem
- tormid tugevamad
- suved kuivemad ja kuumemad
- talved keskmisest soojemad
- sagedasemad lumeuputused
Oleme Eestis ja Euroopa Liidus seadnud sihiks saavutada kliimaneutraalne ja keskkonnasõbralik majandus aastaks 2050. Tahame sel teekonnal juba järgmise kümne aastaga oluliselt vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale, sest mida kauem me sellega ootame, seda rohkem jääme muust maailmast maha. Möödapääsmatud eesmärgid tuleb saavutada viisil, mis arvestab meie hetkeseisu ja eripärasid, hoiab meie kultuuri ja traditsioone ning tagab meie majanduse konkurentsivõime ega jäta kedagi maha. Peame tegema seda üheskoos ja üksteise vajadusi arvestades.
Eesti tugevusteks on edukalt ja enne teisi tehtud digipööre, leidlikud ja ühtehoidvad kogukonnad, innovatsioonile suunatud ettevõtlus, avatus uutele tehnoloogiatele ning tugevad teadmised loodusteadustes. Saame neid kasutada keskkonnasõbralikule majandusele liikudes edu saavutamiseks ning enda näoga rohepöörde vormimiseks.
Rohepöördega seotud eesmärgid aastaks 2035
Kasvuhoonegaaside heitkogus
Taastuvenergia osakaal
Olmejäätmete ringlussevõtt
Kestlike liikumisviiside osakaal
Tervena elada jäänud aastad
Säästva arengu indeks
Uudised
Rohepööre mõjutab meid kõiki igal tasandil
Inimene
Kas sinu ja su laste tervis ja elukvaliteet on piisavalt väärtuslik vara, et viia end kurssi keskkonna- ja kliimapoliitikaga ning selles olulisi muutuseid eeldada? Ehk oled valmis selle nimel tegema kohandusi oma harjumuspärases elustiilis – tarbida vähem ja teadlikumalt?
Ettevõte või asutus
On selge, et üleminek keskkonnahoidlikumale majandusmudelile eeldab uusi mõtteid ja investeeringud. Samas näitab suurem osa analüüse, et muutuste edasi lükkamine või tegemata jätmine läheks meile veelgi kallimaks maksma. Seetõttu on juba täna võimalik ettevõtjatel aina keskkonnasõbralikumaid lahendusi ja teenuseid pakkuda.
Kohalik omavalitsus
Igal Eesti piirkonnal on oma nägu, oma tööhõivestruktuur ja arenguvajadused. See tähendab, et üleminek saab toimuda vaid tihedal ja edukal koosloomel kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus teab täpsemalt oma piirkonnas esinevaid väljakutseid ja võimalusi ja on elanikele kõige lähem abistaja ja suunaja. See aitab teha valikud, mis aitavad vältida kliimaprobleemide süvendamist, parandavad meie elukeskkonda ning loovad samas ka uusi töökohti valdkondades, mis kestavad ja arenevad ka tulevikus.
Riik ja maailm
Kliima- ja elurikkusekriisi ohjeldamine ei saa kunagi olla kunagi vaid ühe riigi vastutada. See nõuab ülemaailmseid jõupingutusi. Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Elurikkuse osas seisab maailma riigijuhtide arutelu veel ees, kuid loodetavasti on ka sealt oodata uusi lubadusi.
Haridus ja teadus
Loodussõbralikud innovatsioonid muutuvad meie argielu lahutamatuks osaks ainult teadlaste ja ettevõtjate tihedas koostöös. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse sisaldavad riske, ent õnnestumine kasvatab meie eksporti ja aitab täita kliimaeesmärke. Riik loob omakapitali instrumente, et aidata kaasa teadusmahukate ja rohepööret toetavate ettevõtete arengule Eestis. Ka õiglase ülemineku fondi ja taasterahastu meetmetest on suur osa suunatud innovatsiooni toetamisele ja targa majanduse kasvule.
Inimene
Ilmselt oleksime kõik valmis kasvõi natukene rohkem keskkonna nimel tegema, kui ümbritsev maailm seda soodustaks. Kui ühistransport oleks mugavam ja sõidutaks su last turvaliselt koolist huviringi, et sul poleks vaja niigi kiirel päeval autojuhi rolli täita. Kui väiksema keskkonnamõjuga toit oleks taskukohane ja kättesaadav või kui pakendikonteinerid poleks nädala lõpuks ülekuhjatud ning asuksid sinu koduukse lähedal.
Kust saab tuge, kes Sind aitab
Keskkonnaministeeriumi kodulehel leiab infot pea kõikidest valdkondadest, mille tegevus on nii või teisiti seotud rohepöördega, olgu see ringmajandus, keskkonnakasutus, kliima või looduskaitse. Seal saab teada ka, kuidas on võimalik nendes küsimustes kaasa rääkida. Keskkonnaministeeriumi juures on alates 2019. aastast töötab nõuandva kojana ka Noorte Keskkonnanõukogu.
Keskkonnainvesteeringute Keskus on kaasaegsete, tarkade ja mõjusate lahenduste elluviija Eesti keskkonnamaastikul.
Viimaste 20 aasta jooksul on KIK olnud olnud Eesti keskkonnavaldkonna projektide keskne rahastaja, kelle kaasabil on ellu viidud üle 20 000 keskkonnaprojekti toetuste kogusummas enam kui 2 miljardit eurot.
Lisaks annab KIK laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks, nõustab potentsiaalseid taotlejaid EL üleste toetuste saamiseks (LIFE, Innovatsioonifond) ning korraldab roheideede konkurssi Negavatt.
Koroonaviiruse pandeemiast taastamiseks käivatatud Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on muu hulgas toetada rohepööret, aidates kaasa 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele.
Siia kuuluvad näiteks kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, elurikkus, energia- ja ressursitõhusus, jätkusuutlik liikuvus, hoonete renoveerimine, ringmajandus jne. Täpne toetusmaht Eestile selgub juunis 2022.
Hetkel on meil paigas pakett 70% ehk 759,7 miljoni euro ulatuses. Esimene eelmakse mahuga 126 miljonit eurot jõudis Eestisse juba 2021. aasta detsembris. Taasterahastust toetatakse pea 45 miljoni euroga korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja tagada tervislik sisekliima. Investeeringu tulemusel rekonstrueeritakse vähemalt 2600 eluaset, eelkõige maapiirkondades. Lisaks suunatakse enam kui 2 miljonit eurot väikeelamute rekonstrueerimiseks.
Keskkonnaameti lehel leiab praktilist teavet keskkonnakasutusega seotud küsimustes nagu näiteks keskkonnaalased infosüsteemid ja registrid, vajalikud registreeringud ja load, jäätmed (sh rahvusvaheline vedu), kalandus, keskkonnarikkumised ja abi hätta sattunud loomadele.
Alates jaanuarist on EAS ja KredEx ühendorganisatsioon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning lõplik ühinemine toimub 2022. a jooksul.
KredEx pakub erinevaid toetusi korterühistutele ja omavalitsustele korterelamute renoveerimiseks. Samuti on KredEx koostöös partneritega viinud läbi erinevaid uuringuid, et saada infot elamufondi seisukorrast ning vanade majade rekonstrueerimiseks vajalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, millega saab tutvuda asutuse kodulehel ning pakub ka tööriistu energiatõhususe mõõtmiseks.
Rohetiiger on valdkondade ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor ja vabakond. Üksikisikutele pakub Rohetiiger võimaluse arendada oma teadmisi rohelise ülemineku teemal, mõõta oma keskkondliku jalajälge ning edasijõudnutele ka ise muutuste eestvedajaks hakata.
Kuhuviia.ee on jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendus, kust saad infot kuidas vabaneda sulle ebavajalikest asjadest nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavatest jäätmetest nagu taara, vanapaber, pakendid, ehituspraht jms.
Rakenduse eesmärgiks on lahendada probleem, mis paratamatult tabab meid kõiki – mida teha tekkivate jäätmete ja kasutuseta jäänud asjadega. Kaardirakendusse saab sisestada mõne spetsiifilise asja nimetuse millest soovitakse vabaneda (nt. katkine televiisor), kuid seda võib kasutada ka infoplatvormina kui tahetakse olla teadlikumad jäätmekäitlusvõimalustest enda ümber. Üheks oluliseks eeliseks Kuhuviia.ee rakenduse puhul on info ajakohasus. Kutsume siinkohal kaasa ka kasutajaid endeid - igaühel on võimalus avaldada arvamust ja anda teada kas pakutavatest andmetest oli kasu või teavitada kui ilmneb ajutisi muudatusi näiteks mõne jäätmejaama töös. Kuhuviia.ee keskkonna valmimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2021. aasta sügisel saime esimest korda valusalt kogeda seda, kui kalliks lähevad tavatarbijale maksma ebapiisavalt arenenud taastuvenergia võimalused. Mida varem alustame üleminekut kestlikumale majandusele, seda paindlikumad oleme tulevikus. Kui hakkame aegsasti tegutsema, loome uusi rohepöördega kokku sobivaid töökohti kõigile ning anname selgema perspektiivi noortele, kellel seisab elukutse valik alles ees. Üha enamate jaoks on oluline see, kui hea mainega ja vastutustundlik nende tööandja on.
Et rohepöördest saaks inimeste rohepööre, peame õppima mõtlema ja elama uutmoodi. Riik ja organisatsioonid, kes on sel teekonnal edasi jõudnud, on sinu jaoks olemas abi ja nõuga ning valmis rääkima. Aitame leida vastuseid su küsimustele, mõõta jalajälge, mida su valikud looduses jätavad, ning õpetame kasutama abimeetmeid, mis lubavad inimeste elu juba praegu paremaks ja mugavamaks teha.
Ettevõte ja asutus
Roheüleminek aitab lahendada Eesti majanduse madala ressursitõhususe ja tootlikkuse probleemid. Suure tõenäosusega paranevad töötajate tervis ja produktiivsus. Sektoreid, kes suudavad madala süsinikuheitega toota, ootab suurim kasv, kuna keskkonnahoidlikumad tooted aitavad saavutada häid positsioone uutel turgudel.
Avanevad uued perspektiivid olemasolevatele sektoritele. Näiteks hoonete energiatõhususe tõstmine tähendab suure hulga ehitiste renoveerimist. See loob soodsaid tingimusi nii ehitussektorile ja ehitusmaterjalide tootjatele kui ka linnaplaneerijatele, arhitektidele ja rohealade hooldajatele. Juba täna tegutsevad paljud Eesti idufirmad transpordi, logistika, ringmajanduse, tarkade linnade arendamise ning digitaliseerimise vallas ja turustavad oma oskusteavet ka rahvusvaheliselt.
Uusi võimalusi leidub kõigile, nii suurtele kui väikestele, kuid peamine on see, et tegutsetakse kestlikult. Selle tagamiseks tulevad riik ja Euroopa Liit appi oma nõu ja abimeetmetega. Töö käib ka selle nimel, et pakkuda ettevõtjatele selgemat tulevikuperspektiivi ja seeläbi soodustada jätkusuutlikke investeerimisotsuseid. Riigi, teadlaste ja ettevõtjate koostöös saame mõnes valdkonnas muuta Eesti Eesti rohepöörde eestvedajaks.
Kust saab tuge, kes Sind aitab
EAS ja KredEx liideti aasta algul üheks asutuseks aitamaks ettevõtetes läbi viia digi-, rohe- ja innovatsioonipööret. EAS on juba aastaid toetanud ettevõtjate jätkusuutlikku arengut läbi Eesti-Norra koostööprogrammi „Green ICT“. Mitmetes EASi rakendusuuringute programmi projektides on kestlikkuse element tugevalt sees ning plaanis on uus rohefookusega taotlusvoor.
Lisaks korraldab EAS tööstusettevõtetele arendusmaratone, kus fookusteemaks on digitaliseerimisega ettevõtte kestliku arengu võimendamine. Juba mitmed aastad on EAS soodustanud ettevõtjate ja teadusasutuste koostööd läbi innovatsiooni ja arendusosaku, tänu mille on ettevõtjad turule toonud uudseid kestlike ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaid tooted. Plaanis on välja töötada täiesti uued roheteenused, neist esimesena tootmisettevõtete ärimudelite rohepööramise toetus.
Turismiettevõtted saavad taotleda digi- ja rohepöörde läbiviimiseks tootearenduse toetust, kesksete digilahenduste toetust, ärimudelite mentorteenust, osaleda teenusedisaini meistriklassis ning digikoolitustel.
Koroonaviiruse pandeemiast taastamiseks käivatatud Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on muu hulgas toetada rohepööret, aidates kaasa 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele.
Siia kuuluvad näiteks kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, elurikkus, energia- ja ressursitõhusus, jätkusuutlik liikuvus, hoonete renoveerimine, ringmajandus jne.Täpne toetusmaht Eestile selgub juunis 2022. Hetkel on meil paigas pakett 70% ehk 759,7 miljoni euro ulatuses. Esimene eelmakse mahuga 126 miljonit eurot jõudis Eestisse juba mullu detsembris.
Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika uus rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega. Eestis on selleks piirkonnaks Ida-Virumaa.
Õiglase ülemineku fondi vahendid, mille maht on 354 miljonit eurot, on plaanis rakendama hakata juba 2022. aasta esimeses pooles. Ülemineku fondi raha jaotub kahe tegevussuuna vahel: "Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng" (80%) ning "Atraktiivne elukeskkond" (20%).
Keskkonnainvesteeringute Keskus on kaasaegsete, tarkade ja mõjusate lahenduste elluviija Eesti keskkonnamaastikul. Viimaste 20 aasta jooksul on KIK olnud olnud Eesti keskkonnavaldkonna projektide keskne rahastaja, kelle kaasabil on ellu viidud üle 20 000 keskkonnaprojekti toetuste kogusummas enam kui 2 miljardit eurot.
Lisaks annab KIK laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks, nõustab potentsiaalseid taotlejaid EL üleste toetuste saamiseks (LIFE, Innovatsioonifond) ning korraldab roheideede konkurssi Negavatt.
Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid arendavad liikmesriikide majandust, et vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel, ning toetavad ühist viisapoliitikat, piirihaldust ning kuritegevuse tõkestamist.
Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks. Sellelt lehelt saad lugeda perioodi 2021-2027 kohta, sh Rohelisem Eesti.
Keskkonnaameti lehel leiab praktilist teavet keskkonnakasutusega seotud küsimustes nagu näiteks keskkonnaalased infosüsteemid ja registrid, vajalikud registreeringud ja load, jäätmed (sh rahvusvaheline vedu), kalandus, keskkonnarikkumised ja abi hätta sattunud loomadele.
Keskkonnaministeeriumi kodulehel leiab infot pea kõikidest valdkondadest, mille tegevus on nii või teisiti seotud rohepöördega, olgu see ringmajandus, keskkonnakasutus, kliima või looduskaitse. Seal saab teada ka, kuidas on võimalik nendes küsimustes kaasa rääkida.
Keskkonnaagentuuri kodulehel leiab infot keskkonnaseire, ajakohase ja usaldusväärse keskkonnateabe, prognooside ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste kohta. Keskkonnaagentuuri põhitegevus loob eeldused tasakaalustatud otsusteks poliitika kujundamises, ettevõtluses ja elanike igapäevaelus. Lisaks on võimalik pöörduda nende poole vajaliku info saamiseks detailsema infopäringuga.
Rohetiiger on valdkondade ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor ja vabakond. Ettevõtjale pakub Rohetiiger teadmisi ja tööriistu rohemuutuse läbiviimiseks, aitab kaardistada probleeme ja pidada dialoogi riigiga nendega likvideerimiseks.
Kohalik kogukond ja omavalitsus
Igal Eesti piirkonnal on oma nägu, oma tööhõivestruktuur ja arenguvajadused, kuid roheülemineku eesmärgid mõjutavad meid kõiki. See tähendab, et üleminek saab toimuda vaid tihedas ja edukas koosloomes kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus teab täpsemalt oma piirkonna väljakutseid ja võimalusi ja on elanikele kõige lähem abistaja ja suunaja. See aitab teha valikud, mis aitavad vältida kliimaprobleemide süvendamist, parandavad meie elukeskkonda ning loovad samas ka uusi töökohti valdkondades, mis kestavad ja arenevad ka tulevikus.
Kust saab tuge, kes Sind aitab
Keskkonnainvesteeringute Keskus on kaasaegsete, tarkade ja mõjusate lahenduste elluviija Eesti keskkonnamaastikul. Viimaste 20 aasta jooksul on KIK olnud olnud Eesti keskkonnavaldkonna projektide keskne rahastaja, kelle kaasabil on ellu viidud üle 20 000 keskkonnaprojekti toetuste kogusummas enam kui 2 miljardit eurot. Lisaks annab KIK laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks, nõustab potentsiaalseid taotlejaid EL üleste toetuste saamiseks (LIFE, Innovatsioonifond) ning korraldab roheideede konkurssi Negavatt.
Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid arendavad liikmesriikide majandust, et vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel, ning toetavad ühist viisapoliitikat, piirihaldust ning kuritegevuse tõkestamist.
Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks. Sellelt lehelt saad lugeda perioodi 2021-2027 kohta, sh Rohelisem Eesti.
Eesti erinevate regioonide arengu parandamiseks rakendatakse erinevaid toetusprogramme, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamiseks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. Regionaalpoliitika elluviimiseks rakendatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi.
Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika uus rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega. Eestis on selleks piirkonnaks Ida-Virumaa.
Õiglase ülemineku fondi vahendid, mille maht on 354 miljonit eurot, on plaanis rakendama hakata juba 2022. aasta esimeses pooles. Ülemineku fondi raha jaotub kahe tegevussuuna vahel: "Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng" (80%) ning "Atraktiivne elukeskkond" (20%).
Keskkonnaameti lehel leiab praktilist teavet keskkonnakasutusega seotud küsimustes nagu näiteks keskkonnaalased infosüsteemid ja registrid, vajalikud registreeringud ja load, jäätmed (sh rahvusvaheline vedu), kalandus, keskkonnarikkumised ja abi hätta sattunud loomadele.
Keskkonnaministeeriumi kodulehel leiab infot pea kõikidest valdkondadest, mille tegevus on nii või teisiti seotud rohepöördega, olgu see ringmajandus, keskkonnakasutus, kliima või looduskaitse. Seal saab teada ka, kuidas on võimalik nendes küsimustes kaasa rääkida. Keskkonnaministeeriumi juures on alates 2019. aastast töötab nõuandva kojana ka Noorte Keskkonnanõukogu.
Keskkonnaagentuuri kodulehel leiab infot keskkonnaseire, ajakohase ja usaldusväärse keskkonnateabe, prognooside ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste kohta. Keskkonnaagentuuri põhitegevus loob eeldused tasakaalustatud otsusteks poliitika kujundamises, ettevõtluses ja elanike igapäevaelus. Lisaks on võimalik pöörduda nende poole vajaliku info saamiseks detailsema infopäringuga.
Rohetiiger on valdkondade ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor ja vabakond. Kohalikule omavalitsusele pakub Rohetiiger teadmisi ja soovitusi kohalikuks kestlikuks arenguks.
Inimeste pikaajalise ja stabiilse rahuolu jaoks on oluline tagada, et elu- ja töötingimused ei areneks loodusliku mitmekesisuse arvelt. Et puhtama transpordiga oleks võimalik liikuda nii kiiresti, mugavalt ja soodsamalt, et nii mõnigi auto jääks ostmata. Et jäätmete sorteerimine oleks kättesaadav igale majapidamisele ja korduvkasutuslahendused (nt asjade parandamine) oleksid käepärast ja toetaksid kohalikku ettevõtlust.
Kohalikku taset mõjutab oluliselt ka tõsiasi, et Eesti energiatootmine lähiaastatel peab oluliselt mitmekesistuma. Olles teadlikud sellega seotud võimalustest ja väljakutsetest, saavad omavalitsused soodustada taastuvenergia tootmist ja kasutamist ning optimeerida energiakasutust oma territooriumil. See ja paljud teised lahendused aitavad vältida kliima- ja elurikkuse kriiside süvendamist, parandada meie elukeskkonda ning luua uusi töökohti perspektiivikates valdkondades. Riik tagab erinevate rahaliste meetmete olemasolu, kuid initsiatiivi ja julgust tulevikku vaadata on vaja kohapeal.
Riik ja maailm
Mitmed suured riigid on viimastel aastatel oma keskkonnalaseid lubadusi oluliselt tugevdanud ja enamik maailma suurriikidest on seadnud kliimaneutraalsuse saavutamise tähtaja. Samas ei piisa ohtlike muutuste pidurdamiseks vaid lubadustest ja palju sõltub sellest, kas neid muutusi ka ellu viiakse. Töö selle nimel jätkub.
Euroopa Liidu kasvustrateegia on sõnastatud roheleppes. Sellest lähtuvalt oleme viimastel aastatel võtnud vastu mitu olulist keskkonnastrateegiat, loonud ambitsioonika kliimamääruse ja töötanud selle nimel, et muuta rohepööre jätkusuutlikuks ja õiglaseks, tugevdada läbi selle majandust.
Vahesammuna kliimaneutraalsuse suunas suurendasime ka oma 2030. aasta kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid selleks ajaks vähemalt 55% (seni plaanitud 40% asemel) võrreldes 1990. aastaga. Seni on Euroopa Liit vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid 31%. Uus elurikkuse strateegia soovib võtta 30% EL-i maismaast ja merealast kaitse alla ja 10% range kaitse alla. Täna on EL-is kaitse all ca 26% maismaast ja 11% meremaast.
Praegu käivad liikmesriikide vahel läbirääkimised paketi „Eesmärk 55“ raames. Vaatame läbi Euroopa Liidu kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et viia kehtivad õigusaktid kooskõlla 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega. Tulemas on ka kestliku tootepoliitika algatus, mis oluliselt muudab nii tootmist kui tarbimist.
On oluline, et lepime ELi tasandil kokku ühised raamid ja mängureeglid, kuidas kliimaneutraalse majanduse poole liikuda. Selge on ka see, et iga riik peab leidma oma mudeli, võttes arvesse enda eripärasid ja stardipunkte. Eesti lähtub siin keskkonnaministeeriumi tellitud põhjalikest mõjuanalüüsidest.
Eesti jaoks on kliimateemad väga olulised. Seda kinnitab muuhulgas ka fakt, et 2020. aasta alguses loodi välisministeeriumis kliima- ja energiapoliitika erivolitustega diplomaatilise esindaja ametikoht. Eesti esimene kliimasaadik on Kaja Tael. Roheteemad on tihedalt põimitud näiteks ka Eesti brändi projektiga, Tallinn Euroopa roheline pealinn 2023, Tartu Euroopa kultuuri pealinn 2024 projektiga ning on oluline osa Eesti kui turismiriigi mainest. Alustades väga keeruliselt positsioonilt 1990. aastal oleme suure muutuse läbi teinud, vähendades oma heitkoguseid üle 70%, ning oleme valmis ka teisi aitama.
26. ÜRO kliimamuutuste konverentsil Glasgows mullu novembris tutvustasime oma uut globaalset algatust Data for the Environment Alliance ehk DEALi, mille eesmärk on teha keskkonda puudutavad kvaliteetsed andmed kõigile, sealhulgas arenguriikidele, hõlpsasti kättesaadavaks. Algatuse ametlik käivitamine on kavas ÜRO keskkonnaassambleel veebruaris 2022.
Kust saab tuge, lisainfot?
Pariisi kliimakonverentsil võtsid 195 riiki vastu siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks.
ELi rohepöörde kava ja Eesmärk 55Paketi „Eesmärk 55“ raames vaatab EL läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid.
DEALEesti loodud algatuse eesmärgiks on teha keskkonda puudutavad kvaliteetsed andmed kõigile hõlpsasti kättesaadavaks.
Tallinn - Euroopa Roheline Pealinn 2023
Tallinn kuulutati nelja finalisti hulgast 2023. aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks.
Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024Tartu koos Lõuna-Eestiga on 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn.
Eesti brändEesti või siinsete valdkondade tutvustamiseks loodud visuaalsete tööriistade kogum.
Haridus ja teadus
2022. aasta riigieelarves kasvas teadus- ja arendustegevuse rahastamine ligikaudu 324 miljoni euroni, mis moodustab 1 protsendi SKP-st. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava prioriteedid aastani 2035 on selgelt seotud kliimaneutraalse, digitaalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamisega, mis aitab tõsta inimeste heaolu ja suurendada majanduse konkurentsivõimet.
Roheline mõtlemine algab lapsepõlvest. Keskkonnaalane haridus on tähtis igal haridustasemel. Eesti noorte teadmised looduteadustes on maailma ühed parimad, kuid keskkonnahoidliku käitumise juurutamine vajab veel tööd. Järjest rohkem tähelepanu vajab ka rohepöörde elluviimiseks vajalike spetsialistide ettevalmistus: vajaliku väljaõppega inimeste nappus on Eestis pudelikaelaks pea kõikides võtmevaldkondades.
Tulevikku vaadates peame arvestama rahvastikutrendidega, inimeste muutuvate eelistuste ja eluviisiga, kliimamuutuste, globaliseerumise ja tehnoloogia arenguga. Kõik nimetatud toovad kaasa muutusi meie elukorralduses ja töös ning eeldavad ka uusi arenguid hariduses. Eri õppetasemete ja -liikide sidusus ja paindlikkus peab tulevikus oluliselt suurenema, toetades inimeste valmisolekut elukestvaks õppeks, sh kiireks ja paindlikuks ümber- ja täiendusõppeks.
Rahvusvahelisel tasandil paistame silma jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamise poolest. Eesti oli üks esimesi riike, kus jätkusuutlik areng kirjutati läbiva teemana riiklikku õppekavasse. See teema hõlmab ka klassivälist tegevust, erinevaid projekte ja huvikoole.
Kust saab tuge
Kõik taasisiseseisvunud Eesti riiklikud õppekavad on tähtsustanud keskkonna ja jätkusuutliku arengu temaatikat. Kui 1996. aasta riiklikus õppekavas oli läbiva teemana ainult keskkond, siis 2002. aastast juba keskkond ja säästev areng. Loe lähemalt Haridus- ja Noorteameti veebist.
Seosed säästva arengu põhimõtetega ja panus nende saavutamisse on selgelt välja toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade strateegilistes dokumentides.
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 näeb ette Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamise, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.
Ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng on üks põhimõtteid, millest on lähtutud haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 koostamisel.
Üheks oluliseks Eestis rakendatud raamdokumendiks on UNECE (Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjoni) säästva arengu hariduse strateegia.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi koostöös on valminud keskkonnahariduse tegevuskava aastateks 2019-2022.
Loe lähemalt HTMi veebist: jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamine kui riiklik prioriteet.
Kutsekoja veebilehel saab tutvuda tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringute ja analüüsidega, kus muuhulgas on kirjeldatud ka rohepöördeks vajalikke oskusi.
Tallinna Tehnikaülikool soovib olla rohepöörde eestvedaja Eestis. See tähendab eelkõige kõrgeid sihte kliimanutikuse ja energia säästmise valdkonnas, linnaku ressursitõhusat haldamist, kliimaneutraalse ülikooli staatusse jõudmist aastaks 2035 ning tegevust tuleviku linna testkeskusena. Ülikool lõimib säästva arengu põhimõtted nii õppekavadesse kui ka muudesse tegevustesse, arendab ringmajanduse strateegiat ja sellest lähtuvaid õppekavasid ning teeb tihedat koostööd teiste ülikoolide, era- ja avaliku sektoriga ning rahvusvaheliste võrgustike kaudu. 6. septembrist 2021 on Tallinna Tehnikaülikoolis ametis ka rohepöörde prorektor. Praegu peab seda ametit professor Helen Sooväli-Sepping
Eesti Maaülikoolis tegelevad rohemajandusega rohkemal või vähemal määral kõik uurimisrühmad ning neid teemasid käsitlevad kõik õppekavad. Ülikooli kuus fookusvaldkonda – põllumajandus, keskkond, säästlik metsandus, tervis ja toit, tehnika ja tootmine ning maamajandus – on kõik seotud otseselt rohe-, ring- ja biomajanduse temaatikaga ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega. Samuti tegeleb maaülikool aktiivselt taastuvenergeetika, jäätmemajanduse ja jäätmevaba toidutootmise ning veepuhastustehnoloogiatega, samuti keskkonnaprobleemide ennetamise uurimisega. Ülikooli uurimisvaldkondade kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt: https://www.emu.ee/et/teadus/teadus--ja-arendustegevus/
Tartu Ülikooli teadlased ja üliõpilased aitavad ühiselt kaasa ülemaailmse kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Pakutakse mitmekülgset tasemeõppekavade (nt Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes, Bioloogia ja ökoinnovatsioon, Muutuste juhtimine ühiskonnas jpm) ja täienduskoolituste valikut. Uute teadmiste omandamiseks on ülikool loonud inspireeriva õppekeskkonna ja paindlikud õppevõimalused. Eesmärk on arvestada õppijate individuaalsete huvidega ning arendada nende loomingulisust, ettevõtlikkust, kriitilist mõtlemist, koostöö-, digi- ja muid tulevikuoskusi, mis toetavad õppijate edaspidist vastutustundlikku käitumist nii tootjate kui tarbijatena, aidates sellega kaasa ühiskonna kestlikule arengule.
Tallinna Ülikool toetab Eesti jätkusuutlikku arengut kõrgetasemelise teadus- ja õppetöö, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse arendamise kaudu. www.tlu.ee
Juhtkomisjon
Komisjon töötab valitsuse otsused läbi enne valitsuse istungeid ning töö tulemusena saavad ministrid senisest paremini koordineerida mitut valitsemisala puudutavaid küsimusi ja ülesannete täideviimist.
Juhtkomisjoni juurde on loodud ka ekspertidest koosneva rühm, kelle ülesanne on teha valitsuskomisjonile ettepanekuid, mille põhjal koostab valitsus tegevuskava rohepoliitika edukaks elluviimiseks Eestis.
Komisjoni ülesanded on:
- kujundada Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes rohepöördega seotud poliitilisi seisukohti
- leida valdkondadeülesed lahendused rohepöörde elluviimiseks Eestis
- kiita heaks tegevuskava rohepöörde elluviimiseks ja hinnata selle elluviimise tulemusi
- hinnata rohepöörde elluviimiseks vajalikke tegevusi ja teha ettepanekud nende rahastamiseks
- koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust rohepöörde elluviimisel
- täita muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid
Kaja Kallas
peaminister
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Tõnis Lukas
haridus- ja teadusminister
Madis Kallas
keskkonnaminister
Urmas Kruuse
maaeluminister
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Annely Akkermann
rahandusminister
Riina Solman
riigihalduse minister
Lauri Läänemets
Siseminister
Rohepoliitika eksperdirühm
18. oktoober 2021 kinnitati ametisse rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud eksperdirühm, kelle ülesandeks on teha valitsusele ettepanekud kliimapoliitika sotsiaalselt vastutustundliku elluviimise kohta. Eksperdirühm analüüsis Eestis juba tekkinud keskkonnasõbraliku majandusega seotud oskusteavet, samuti rohepoliitikaga seotud eesmärke ja aluspõhimõtteid, kaardistas kehtivad ja ettevalmistamisel olevad meetmed, tegevused ja ressursid, takistused ja puudujäägid ning pakkus välja viisid, kuidas raskused edukalt ületada ning edasiliikumist tõhusalt mõõta. Kogu tööprotsessi vältel vahetas eksperdirühm informatsiooni avaliku ja erasektoriga ning organisatsioonide ja asjatundjatega väljastpoolt komisjoni koosseisu.
2022. aasta aprilli alguses valmis eksperdirühma lõpparuanne, mida arutatakse etapiviisiliselt rohepoliitika juhtkomisjoni kuluvate valitsuse liikmetega:
Eksperdirühma koosseisu kuuluvad:
- Tõnis Arjus
- Ivar Dembovski
- Aveliina Helm
- Marti Hääl
- Arno Kütt
- Priit Lepasepp
- Taavi Madiberk
- Margus Muld
- Marek Rannala
- Helen Sooväli-Sepping
- Anne Sulling
- Madis Toomsalu
- Eva Truuverk
- Ants-Hannes Viira
Viimati uuendatud 27.01.2023
