Ühendekspeditsiooniväe riikide liidrite avalik arutelu: Murettekitavad ajad Euroopa julgeolekus
16.12 kell 17.30
JEF tippkohtumise järgne peaminister Kristen Michali pressikonverents
17.12 kell 12.15
Kogu JEF 2024 tippkohtumise videomaterjal



Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Kriisides ja sõjaolukorras on JEF-i esmane ülesanne kiire reageerimine merel, maal ja õhus nii Läänemerel kui ka Põhja-Euroopas, aga ka Kaug-Põhjas.
Ühendekspeditsiooniväel on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus ning JEF-i raames välja töötatud kriisireageerimismeetmed täiendavad NATO tegevust. JEF-i mõte on olla esmareageerija enne NATO artikkel 5 väljakuulutamist. Ühenduse moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on valmis panustama kiiresti ja paindlikult erinevatesse operatsioonidesse humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni.
JEF-i kriisireageerimismeetme kasutamise otsustab Ühendkuningriik, kuid iga liikmesriik otsustab ise, kas osaleb või mitte. Panustamiseks läheb vaja parlamendi heakskiitu.
Meediale
JEF-i liidrite tippkohtumisel Tallinnas 2024
- Fookus piirkondlikul julgeolekul: Tippkohtumine keskendub JEF-i rollile Läänemere regiooni ja Põhja-Euroopa julgeoleku tagamisel, arvestades Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja sellega kaasnevaid ohte.
- Koostöö tugevdamine: Liidrid arutavad, kuidas süvendada koostööd JEF-i raames, et tõhusamalt reageerida julgeolekuväljakutsetele ja heidutada potentsiaalseid agressoreid.
- Heidutus ja kaitse: Tippkohtumisel arutatakse, kuidas tugevdada JEF-i riikide heidutus- ja kaitsevõimekust, sealhulgas kaitsekulutuste suurendamise ja kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamise kaudu.
- Ukraina toetamine: Tippkohtumisel kinnitatakse toetust Ukrainale ja arutatakse, kuidas JEF saab aidata kaasa Ukraina võidule sõjas Venemaa vastu.
- Pikaajaline strateegia: Arutelu JEF-i pikaajalise strateegia üle, arvestades muutuvat julgeolekuolukorda ja geopoliitilisi väljakutseid.
- JEF-i 10. aastapäev: Tippkohtumine langeb kokku JEF-i 10. aastapäevaga, pakkudes võimalust hinnata selle sõjalise koostöö koalitsiooni seniseid saavutusi ja seada eesmärke tulevikuks.
Hiljaaegu

- Ühendekspeditsioonivägi viis läbi 2024. aasta suvel kaitsvate sõjaliste tegevuste seeria Nordic Warden, mille eesmärk oli tugevdada Põhja-Atlandi ookeanist kuni Läänemereni paikneva kriitilise veealuse taristu julgeolekut.
- 2023. aasta novembris otsustasid Ühendekspeditsiooniväe kaitseministrid võtta esmakordselt kasutusele Ühendekspeditsiooniväe kriisireageerimisvõimekuse. Otsuse tulemusel julgestasid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Ühendkuningriik oma patrull-laevade, fregattide, merepatrull-lennukite, helikopterite ja miinijahtijatega Soome lahe merealust taristut kahjustanud intsidendi järel olukorda Läänemerel.
Tutvu Ühendekspeditsiooniväega!
Kust JEF alguse sai?
Pärast 2014. aasta NATO tippkohtumist kohtusid Londonis seitse JEFi asutajariiki (Taani, Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra ja Ühendkuningriik) ning allkirjastasid koostöölepingu, millega loodi Ühendekspeditsioonivägi.
JEF-i liikmesriigid
JEF-i kuulub kümme riiki, kes kõik on ka NATO liikmed. Need riigid on valmis kiirelt ja otsustavalt reageerima tekkivatele kriisidele.
Püsi kursis!
Jälgi Ühendekspeditsiooniväe ametlikke kanaleid, kust leiad värsket infot JEF-i tegevuste kohta.
Viimati uuendatud 17.12.2024