„Tehtav muudatus on samm edasi selleks, et paremini hoida ja kaitsta meie inimesi ning tagada elutähtsad teenused ja riigi toimimine igas olukorras, ka ulatusliku kriisi ajal. Nii koroonapuhang, ilmast tingitud väiksemad kriisikolded kui ka muutunud julgeolekupilt on näidanud, et meie igapäevaeluks vajalikud ja elementaarsed teenused on haavatavad ning neid tuleb kaitsta. Direktiivi ülevõtmine ja seadusemuudatused loovad ühtse õigusliku raamistiku, mida järgides saavad teenusepakkujad enda toimepidevuse paremale tasemele viia,“ ütles riigisekretär Taimar Peterkop.
Elutähtsate teenuste ring laieneb
CER direktiivi ülevõtmine ei nõua Eesti õigusruumis suuri muutusi, kuna kehtiv hädaolukorra seadus reguleerib elutähtsaid teenuseid suuremas osas juba praegu direktiivi nõuete kohaselt. Küll aga laieneb elutähtsate teenuste ja nende osutajate ring. Lisaks praeguses hädaolukorra seaduses juba nimetatud 14 elutähtsale teenusele loetakse elutähtsaks teenuseks ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja üldarstiabi teenuse toimimine ning ravimite ja toiduga varustamine. Näiteks on edaspidi elutähtsa teenuse osutajad ka lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.
Kui seni loeti elutähtsa teenuse osutajateks vee- ja kaugkütteettevõtjad ning teede korrashoidjad, kes osutasid teenuseid üle 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses, siis edaspidi on elutähtsa teenuse osutajad kõik nimetatud ettevõtted olenemata tegutsemiskoha elanike arvust. Pärast eelnõu jõustumist on elutähtsaid teenuseid kokku 21 ning elutähtsat teenust pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra ehk 422ni.
Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada kriisiõppus ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatutud nõudeid. Muuhulgas tuleb tagada ka elutähtsat teenust osutavate töötajate usaldusväärsus, selgitades välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ning hinnates inimeste sobivust neile tööülesannetele, tehes vajadusel töötajatele taustakontrolli. Samuti peavad teenusepakkujad olema edaspidi valmis läbima sõltumatu auditi teenuse toimepidevuse hindamiseks.
Eelnõu puudutab ka elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavaid asutusi. Kehtiva seaduse järgi on korraldavaid asutusi 37, nende hulgas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium ja sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 kohalikku omavalitsust. Eelnõuga saavad korraldava asutuse ülesande ka regionaal- ja põllumajandusministeerium ning 46 kohaliku omavalitsuse üksust.
CER direktiiv jõustus läinud aasta 16. jaanuaril ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt selle aasta 17. oktoobriks.
Taustainfo:
- Elutähtsaks teenuseks loetakse teenuseid, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele. Need on teenused, mille katkemine ohustab muuhulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju.
- Samuti loetakse elutähtsa teenuse kriteeriumiks seda, kui teenuse katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
