Ärevad ajad suunavad meid veelgi enam koostööle – arutasime Lukašenka režiimi ohjeldamist, aga ka seda mis on meie ja meie liitlaste vastus üha kasvavatele ähvardustele ja ründavatele sõnumitele Venemaalt. Näeme lisaks vaenulike sõnumite kasvule ka Venemaa aktiivsemat sõjalist tegevust Ukraina suunal.
Me ei aktsepteeri seda, et üks autoritaarne riik sõjaliste võtete ja jõuga ähvardamise kaudu üritab sundida Ukrainat oma otsuseid muutma – näeme soovi Euroopat jõuga või selle ähvardamise kaudu mõjusfäärideks jagada. See on lubamatu ja moraalselt kõlbmatu poliitika. Ja seda tuleb Venemaale ka selgelt mõista anda.
Nii Euroopa Liit kui NATO jälgivad sündmusi tähelepanelikult. Oleme valmis reageerima agressioonile meie partnerriikide vastu – Venemaa tegevus Ukrainas ei jää meie ega meie liitlaste vastuseta. Nagu suutsime hoida kindlat joont Euroopa Liidus Valgevene sanktsioonide kehtestamisel, oleme valmis ühiselt ja kiirelt reageerima ka siis, kui Venemaa jätkab eskalatsiooni Ukraina suunal.
Kasutan täna veel võimalust külastada Leedu-Valgevene piiri Medininkai kandis. Leedu on hübriidrünnakuga hästi hakkama saanud – tutvun Leedu kogemusega koha peal ja kohtun ka Eesti politseinikega, kes on ESTPOL 5 meeskonnas saanud vahetu ja väärtusliku kogemuse hübriidrünnaku eesliinis.
Kaasaegsed ühendused on oluline osa meie energiajulgeolekust ja majanduskasvust. Lõppev aasta on olnud väga edukas Balti riikide elektrivõrkude Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisel. Uued ühendused on tekkinud nii Eesti ja Läti kui ka Leedu ja Poola vahel. Loodame, et käimasolev Euroopa ühendamise rahastu voor aitab meil selle töö tõhusalt lõpuni viia. Meil on suurepärane koostöö ka Lätiga ühise tuulepargi rajamisel Läänemerel, mille arendamist tempokalt jätkame.
Aga praegu arusaadavalt on meil kõigil kõige suurem mure elektrihindadega. Kasvavad energiahinnad sunnivad meid tegutsema kiiresti. Me peame ühiselt leidma viise, kuidas tagada stabiilsem elektrihind Balti riikides. Parim viis seda teha on investeerida uutesse tootmisvõimsustesse ja energiasäästu. Balti riigid peavad koos muu Euroopaga ühiselt pingutama, et suurenda enda varustuskindlust ja kiirendama uute elektrivõimsuste turule toomist. Elektrihinna šokid ei tohiks kujuneda uueks normaalsuseks ja on arusaadav, et inimesed ja ettevõtted ootavad valitsustelt kindlustunnet. Pean oluliseks, et energiahindade teemat arutab EL Ülemkogu Brüsselis järgmisel nädalal. Tõstatan kindlasti teema ka seal.
Mul on hea meel, et kõigis kolmes riigis edeneb ka Rail Balticu rajamine. Pingutame üheskoos, et näidata käegakatsutavaid tulemusi ja jõuda finišisse nii kiiresti kui vähegi võimalik. Eesti peab oluliseks pöörata põhitähelepanu Balti riikide vahelistele raudteeühendustele.
Taastuvenergia ja puhas transport on kaks olulist koostisosa meie tulevasest majandusmudelist, kus kestlik majanduskasv saavutatakse loodust ja inimeste tervist rikkumata. Eesseisvatel läbirääkimistel „Eesmärk 55“ ettepanekute üle Euroopa Liidus on meil Läti ja Leeduga mitmeid ühiseid huvisid ja seisukohti, mille nimel koostööd saame teha. Nii suudame saavutada rohkem kui üksinda. Teeme tööd selle nimel, et lahendused arvestaksid meie piirkondlikke eripärasid ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Nii on meil võimalik tagada ka meie inimeste poolehoid vajalikele reformidele. Üleminek kliimaneutraalsuseni pakub palju võimalusi, kuid nõuab ka raskeid otsuseid. Läbirääkimistel Euroopa Liidu partneritega peame hoidma fookuses terviklikku pilti ja üheskoos leidma võimalusi, kuidas leevendada muudatuste mõju kõige haavatamatele peredele ja piirkondadele. Ainult siis saab rohepöördest inimeste rohepööre.
Tänan teid!
