„Eesti on korduvalt näidanud, et meie hääl loeb ja suudame olla Euroopa Liidus eestvedaja enda jaoks olulistel teemadel. Seda tööd ka jätkame,“ rõhutas Michal. „Meie peamine eesmärk on tugevam ja jõukam Euroopa. Selleks peame jätkama pingutusi Euroopa kaitse- ja kriisivalmiduse tugevdamiseks, et tulla toime ka kõige tõsisemates olukordades,“ selgitas peaminister.
Michali sõnul on julgeoleku- ja välispoliitikateemade kõrval Eesti teiseks suuremaks sihiks konkurentsivõimeline majanduskeskkond. „Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamiseks on vaja õiguskeskkonda lihtsustada. Peame arvestama, et iga uus regulatsioon toob kaasa halduskoormuse ja kulude kasvu nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Seega peab iga uue õigusakti vajalikkus olema selgelt põhjendatud,“ rääkis peaminister. „Eesti võtab ELi õigust üle lähtudes kokkulepitud miinimumist,“ toonitas ta.
Ühtlasi on alanud arutelud järgmise pikaajalise eelarve raamistiku üle. „Seisame oma lähimate partneritega selle eest, et ühine eelarve panustaks rohkem ühishüvedesse nagu kaitsevalmidus, välispiiri tugevdamine ning piiriüleste ühenduste väljaehitamine,“ selgitas peaminister. „Samuti peab uus eelarve olema valmis ELi laienemiseks ja Ukraina jätkuvaks toetamiseks,“ lisas Michal.
Teiste valdkondadena on Eesti jaoks tähtsal kohal veel Euroopa energiajulgeolek, digimajandus ja side, põllumajandus ja kalandus ning kliima-, keskkonna-, sotsiaal ja tervisepoliitika. Samuti transport, kriitilise taristu kaitse, turvaline sisepiirideta ala, tõhus piiriülene õigusalane koostöö, haridus, noored, teadus, kultuur ja meedia.
Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027: Eesti Euroopa Liidu poliitika | Riigikantselei
