Austatud Riigikogu, head kuulajad
Ameerika riigimees Thomas Jefferson on öelnud, et kui soovid midagi, mida sul varem pole olnud, pead olema valmis tegema midagi, mida sa varem pole teinud. Muutunud majandus- ja julgeolekukeskkonnas on olulisem kui kunagi varem, et suudaksime ise kohapeal uusi kriitilisi võimeid kasvatada. Ainus viis praegustest kriisidest võitjana välja tulla on muuta oma ühiskond ja majandus oluliselt teadmispõhisemaks.
Nõustun ettevõtja Ivo Suursoo antud hinnanguga, et Ukraina sõja ja sellest mõjutatud inflatsioonilainega on üks ajastu Eesti majanduses lõplikult möödunud – soodsate sisendhindadega tootmise ajastu. Venemaa alustatud sõda on lõhkunud väljakujunenud tarneahelad, piiranud pakkumist ja tõstnud hinnad Euroopas enneolematule tasemele.
Kõik see on põhjustanud maailmamajanduses šoki, mis on eriti valusalt löönud meie avatud ja ekspordist sõltuvat majandust ning vähendanud regiooni atraktiivsust välisinvesteeringutele. Need arengud ei ole olnud meie kontrolli all, ent nad pakuvad meile võimaluse, nii nagu suured kataklüsmid sageli, kiireks struktuurseks muutuseks.
Jõudsime juba harjuda mõttega, et meie jõukus ja tootlikkus aina kasvavad. Paraku langesid need sõja puhkedes paari aasta tagusele tasemele. Meie tootlikkus hõivatu kohta langes 2022. aastal võrdluses Euroopa Liidu keskmisega 84-lt protsendilt 81-le protsendile.
Tööturul aktiivsete inimeste hulk on teinud rekordeid, ka sõjapõgenike tõttu, samal ajal kui ettevõtted on töövoogude vähenedes häid töötajaid hoidnud. See kõik on pehmendanud majanduses toimuva mõju inimestele ja seetõttu see ei ole läbinisti halb. Ent tulemus – oleme nüüd jõukamate riikidega samal kulutasemel, kuid neist veelgi madalama tootlikkusega.
Austatud saadikud
Praegustes raskustes peituvad ka uued võimalused arenguks ja innovatsiooniks.
Meie siht jõuda teadus- ja arendustegevuse mahtudelt kolme protsendini SKPst on nendes keerulistes oludes tähtsam kui kunagi varem. See on ka põhjus, miks vaatamata erakordselt keerulisele eelarveseisule otsustasime kasvatada teadus- ja arendustegevusele eraldatud vahendeid riigieelarves.
Alanud aasta riigieelarves eraldasime teadusele ja innovatsioonile 409 miljonit eurot, mida on 23 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Nende vahendite abil on võimalik kasvatada nii teaduse baasrahastust ja uurimistoetusi kui ka ettevõtete innovatsiooni toetavaid teenuseid. Teadusmahukama ühiskonnani jõudmiseks on see äärmiselt oluline.
Samas veab teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu juba mitmeid aastaid erasektor ja nii see peabki olema. Kui möödunud aastal rõõmustasime, et erasektor investeeris teadusesse läbi ajaloo suurima summa, 308 miljonit eurot, siis aasta hiljem kasvasid ettevõtete investeeringud vaatamata keerulistele aegadele 361 miljoni euroni. Raskel ajal investeeringuteks vahendeid leidnud ettevõtetel on suuremad võimalused ka kriisist võitjana välja tulla.
Positiivset muutust kinnitab ka see, et tõusime üleilmses innovatsiooniindeksi edetabelis. Kui ülemöödunud aastal tõusime maailma 20 innovaatilisema majandusega riigi hulka, siis lõppenud aastal parandasime oma positsiooni veelgi, jõudes 16. kohale. Neljas hinnatavas valdkonnas hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses.
Need arengud teevad rõõmu mitmel põhjusel. Esiteks saame neist järeldada, et üha rohkem Eesti ettevõtteid näeb teadus- ja arendustegevuses võimalust oma konkurentsivõime parandamiseks ja globaalsete väljakutsetega toimetulekuks. Teiseks näitavad need, et 1 protsendi teadusraha raames ettevõtete toetuseks suunatud riigieelarve vahenditega on võimalik ettevõtteid võimestada ja innovatsiooni panustama panna.
Selles valguses on loomulik, isegi sümboolne, et möödunud aasta ettevõtteks valiti Icosagen Cell Factory– üks teadmusmahukamaid ettevõtteid Eestis. Teadlaste loodud Icosagenis on välja arendatud unikaalsed bioloogiliste molekulide arendamise ja tootmise tehnoloogiad, mille abil on võimalik luua bioloogilisi ravimeid. Aastas annab ettevõte sisse kaks-kolm patenditaotlust, valmimas on ka uus ravimitehas. Selliseid ettevõtteid vajame Eestis rohkem.
Selleks et aidata ettevõtteid innovaatiliste toodeteni jõudmisel, tugevdab riik teenuseid ja toetusi, millest oleme varemgi rääkinud. Rakendusuuringute programm aitab ettevõtetel hajutada arendustegevusega seotud riske. Rakendusuuringute keskus pakub püsivamat tuge kõige suurema ettevõtluse potentsiaaliga valdkondadele.
Erinevad ärikiirendid, nagu näiteks NATO DIANA või Creative Destruction lab, pakuvad arenguks vajalikku tuge varase faasi tehnoloogiaettevõtetele. Innovatsioonitrepp annab ettevõtjale võimaluse enda arengu hetkeseisu hinnata, riigile aga võimaluse mõista, milliseid innovatsiooniteenuseid ettevõtjatel just praegu enim vaja on.
Head Riigikogu liikmed
Ka Eesti teadlased on üha konkurentsivõimelisemad. Eelmisel aastal rääkisin teile kolmest uuest Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandist. 2023. aastal tuli neid Eestisse veel neli, sealhulgas üks tippteadlase ja üks kogenud teadlase grant. Ülikoolid on selleni jõudmiseks pakkunud teadlastele nii mentorlust kui ka administratiivset tuge ja see on viinud sihile.
Akadeemilises teaduses on just nüüd uute alguste aeg – käivitumas on kümne uue tippkeskuse töö. Esmakordselt hinnati nende valikul ühena kolmest kriteeriumist nende mõju ühiskonnale, mistõttu on nende töösse kaasatud nüüd rohkem ettevõtteid, riigiasutusi ja teisi partnereid.
Varem on rahvusvahelistes võrdlustes meie teaduse nõrga kohana esile toodud selle vähest seost ühiskonna ja majandusega. Rääkisin sellestki oma aastataguses ettekandes. Just see on praegu nähtavalt muutumas. Kuigi tulemusi saame näha aastate pärast, on alus süsteemseks nihkeks pandud.
Loomulikult kõige hea kõrval ei saa me vaikida ka sellest, kus lahendused alles tuleb leida.
Meie ambitsioon kasvatada teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 3 protsendini SKPst tähendab ka seda, et vajame tulevikus teadusesse palju rohkem inimesi. Ometi seisame silmitsi olukorraga, kus meie enda noored ei soovi enam teadlaseks saada. Lahendusi sellele vajame kiiresti.
Teadus- ja Arendusnõukogu teaduse tulevikupäeval küsisime noortelt teadlastelt endilt, miks see nii on. Üllatuslikult ei olnud põhjuste hulgas esmane üldsegi raha, vaid hoopis see, et meie ühiskondlik arvamus ja teadusasutuste töökeskkond ei paku noortele vajalikku tuge, töö- ja puhkeaja tasakaalu ning arenguvõimalusi. See pole sugugi ainult Eesti probleem, ka teadusasutused mujal on sarnases olukorras.
Näib, et oleme oma teadussüsteemi üles ehitanud selliselt, et kogenud ja tugeval teadlasel on selles hea olla. Alustav teadlane on aga õppetööst ja administratiivsetest ülesannetest nii üle koormatud, et teadustööks aega ei jää. „Akadeemiline vabadus on see, kui saad ise valida, millised 20 tundi ööpäevas töötad,“ ütlesid noored ise.
Heameel on tõdeda, et kõrghariduse rahastamise kasv on probleemi lahendamisele kaasa aitamas, sest õppetöö on sageli just nooremate teadlaste kanda.
Näiteks suurendab Tallinna Tehnikaülikool lisaks insenerierialade vastuvõtu kasvatamisele õppetöö eest makstavaid töötasusid. Sarnaseid samme on astumas ka teised kõrgkoolid ja see on õige suund, mis aitab noorte töö- ja puhkeaega tasakaalustada.
Teadlaste lahkumine ülikoolist ei oleks traagiline, kui oskaksime nende teadmisi ka väljaspool parimal võimalikul moel kasutada. Ometi selgub OSKA teadus- ja arendustöötajate vajaduse uuringust, et viimasel viiel aastal on erasektori teadus- ja arendustöötajate arv suurenenud peamiselt esimese astme kõrgharidusega töötajate arvelt. Doktorikraadiga töötajate osakaal erasektoris ei ole viimasel kümnendil kasvanud.
See ei ole ainult Eestile omane vastuolu. Mujal on seda nimetatud ka akadeemilise kraadisüsteemi paradoksiks, sest mida kõrgem on töötaja kraad, seda vähem kvalifitseeritud ta paljude era- ja avaliku sektori juhtide silmis näib.
Kui tahame päriselt saada teadmispõhiseks ühiskonnaks, siis peame muutma nii doktoriõppe sisu kui ka tööandjate mõtteviisi. Nii ettevõttes, ülikoolis kui ka avalikus sektoris peab doktorikraad andma karjääritõuke, mitte seda pidurdama.
Oma kohta teadussüsteemis on leidmas teadusrahade jaotamine ministeeriumite kaudu. Kui kuulata teadlasi, siis need rahad peaks ministeeriumitelt lihtsalt ära võtma ja otse teadlastele andma.
Olen aga seda meelt, et ka riik ise peab toimima selle järgi, mida teistelt ootab. Kui ootame ettevõtetelt ja teadusasutustelt teadus- ja innovatsioonivõime kasvu, peame astuma ka samme teadmispõhisuse kasvatamiseks avalikus sektoris. See ei teki üleöö.
Selleks et vähendada ministeeriumite teadusrahade killustatust ja suunata neid strateegilisemate probleemide lahendamisele, oleme liikumas ministeeriumite ülese, ühtsete reeglitega teadusprogrammi suunas. Loodame selle abil toetada suure ühiskondliku mõjuga probleemidele lahenduste otsimist teadlaste ja praktikute koostöös.
Lõppenud aastal alustasime Riigikantseleis avaliku sektori innovatsioonifondiga, millest toetame uuenduslikke lahendusi ja nende katsetamist riigi, teadlaste ja ettevõtjate koostöös. Näiteks arendavad Siseministeerium ja Häirekeskus uue põlvkonna hädaabiühendust. Täna suheldakse abivajajaga kas kõne või SMSi teel, see aga igas olukorras ei sobi. Mõelgem näiteks erivajadustega inimestele ja koduvägivalla ohvritele.
Julgus uusi asju proovida peab avalikus sektoris kasvama.
Austatud Riigikogu
Kindlasti on teie seas neid, kes arvavad, et vajame ka teadus- ja arendustegevuses suuremaid muutusi. Majandus on raskustes ja valitsus peaks tegutsema kohe ja otsustavalt. Teaduses ja innovatsioonis saavutab dramaatiliste pööretega aga vähe. Eesti majanduse praegused probleemid tulenevad suuresti alanud sõjast, ent ka valikutest ja investeeringutest, mida riik ja ettevõtted jätsid viis või kümme aastat tagasi tegemata.
Viimastel aastatel oleme olnud positiivsel kursil. Eesti teadus on jätkuvalt tugev ja konkurentsivõimeline ning võtnud suuna suuremale ühiskondlikule mõjule. Riigina oleme taganud teaduse rahastamise stabiilsuse ja innovatsiooni võimestavad teenused erasektorile.
Suurenevad teadus- ja arendustegevuse mahud lubavad uskuda, et muutus ettevõtjate mõtlemises ja ärimudelites on toimumas ning see aitab ka majandusel tugevamana sellest kriisist väljuda.
Eesmärgid, mis me endile 2035. aastaks oleme seadnud, ei ole oma olulisust kaotanud, pigem muutunud tähtsamaks, mis viitab heale tööle sihtide seadmisel.
Teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi on lisandunud aina uusi elemente, nagu innovatsioonitrepp, rakendusuuringute keskus või ühiskonna vajadustest lähtuvad teadusprogrammid. Kõik need täidavad mingit strateegilist puudujääki ja loovad tingimusi homseks kasvuks.
Veel kord tagasi algusesse ja Thomas Jeffersoni ütluse juurde, et kui soovid midagi, mida sul varem pole olnud, siis pead olema valmis tegema midagi, mida sa varem pole teinud. Võiksin tsiteerida ka Rootsi suusakuulsust Gunde Svani, ma ei ta, kui paljud teist teda mäletavad: „Kui sa teed kõike nii nagu teised, ei saa sa kunagi teistest paremaks.“ Me peame julgema teha uusi asju uut moodi ja me peame olema avatud maailma kogemustele.
Mulle isiklikult on alati tohutult imponeerinud Singapuri kogemus. Kas teate, mis oli selle pisikese riigi üks aluspõhimõte nende iseseisvumise esimesest päevast 1965. aastal? „Täiuslikkus kõiges“. Kõiges – nii hariduses, teaduses kui ka kõigil muudel elualadel. Ei mingit ülejala laskmist, ei mingit haltuurat, ei mingeid tänaste probleemide nügimist meie laste kaela. Ainult nii võime unistada sellest, et kunagi oleme mitte ainult kõige edukam postsovetlik maa, vaid üks edukamaid riike kogu maailmas.
Õpime teistelt, lisame juurde omaenese nutikust ja talupojatarkust, hoiame kokku ja siis saavutame kõik, mis endale rahva ja riigina eesmärgiks seame!
Lõpetuseks tahan tänada kõiki teid, kes te iga päev tegelete teaduse ja selle tulemuste rakendamisega. Teie töö, olles sageli varjus ja märkamatu, aitab muuta meie elukeskkonda paremaks ja majandust konkurentsivõimelisemaks.
Tänan teid kuulamast!
