„Eesti jaoks on CERNi täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti meie suhtes enam hangetes osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. „Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Praegu puudub Eesti ettevõtjatel ligipääs hangetele, mille aastane rahavoog ületab liikmemaksu, ning limiteeritud on ka hankelepingute ning personalikulude kogusumma.“ Minister lisas, et CERNi täisliikmesus annab Eestile hääleõiguse, mille kaudu saame osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides.
Eesti on 2021. a veebruaris jõustunud assotsieerumislepingus lubanud saavutada CERNi täisliikmesuse pärast kaheaastast assotsieerunud liikme perioodi ja hiljemalt viie aasta jooksul. CERNi konventsioon ja selle juurde kuuluv finantsprotokoll jõustuvad kuupäeval, mil Eesti annab UNESCO peadirektorile hoiule oma ühinemiskirja. Sellest päevast saab Eesti CERNi täisliikmeks. CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokoll jõustub 30 päeva pärast ühinemiskirja hoiuleandmist.
CERN asutati 29. septembril 1954. a, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, organisatsiooni peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki, sh enamik Euroopa Liidu liikmesriike.
