Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti ja Norra Venemaa naabrid ning see aitab meil mõista julgeolekuolukorda sarnaselt „On selge, et Venemaa esitatud nõudmistele Euroopa julgeolekualuspõhimõtete muutmiseks me mitte mingil juhul järele ei anna,“ rõhutas Kallas. „NATOs ei toimu Venemaaga läbirääkimisi, see on dialoog ja igasuguste edasiminekute eelduseks on Venemaa sõjalise surve ja ähvardustega lõpetamine,“ lisas ta.
Eesti peaminister märkis, et Venemaale ei ole sõnaõigust selle üle, millised riigid võivad NATOsse kuuluda ega ka selle üle, kuidas NATO oma liitlaste territooriumi kaitsmist korraldab. „Samuti on NATO sõjaline heidutus küsimus, mille üle otsustavad üksnes NATO liikmesriigid ja seda ei arutata kolmandate riikidega,“ märkis Kallas.
Peaminister Kallas rõhutas vestluses ka seda, et praeguses olukorras on vajalik suurendada NATO kaitse- ja heidutushoiakut meie regioonis. „NATO idatiiva tugevdamine peab jätkuma kiirendatud tempos,“ ütles Kallas. „Töötame selle nimel pingsalt ning oleme tihedas suhtluses kõigi liitlastega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega,“ lisas ta.
Samuti tänas Kallas Støret Norra panuse eest Balti riikide julgeoleku tagamisse. „Hindame kõrgelt kaitsekoostööd Norraga ning teie kohalolu Balti õhuturbes ja meie piirkonnas paiknevates NATO lahinggruppides,“ rõhutas Kallas.
Peaminister Kallas märkis vestluse lõpetuseks, et peame hoidma meeles, et oleme tänasesse olukorda jõudnud Venemaa vägivalla ja jõuga ähvarduste tõttu – Venemaa okupeerib Krimmi ja sõdib Ida-Ukrainas ning ähvardab kasutada jõudu, kui nende edasisi nõudmisi vastu ei võeta. „See nädal on täis diplomaatilist suhtlust ja saame näha, kas Venemaa on valmis pingeid maha võtma. Hetkel neid märke veel ei paista,“ ütles ta. Kallas lisas, et peame olema valmis ka selleks, et Venemaa laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu. „Seetõttu vajab Ukraina rohkem kui kunagi varem meie igakülgset toetust – nii poliitilist kui sõjalist,“ tõdes Kallas.
