Eelnõu kohaselt muudetakse 14 seadust, et ühtlustada politseiametnike, päästeteenistujate, vanglaametnike ja tegevteenistujate teenistusregulatsioonide ning siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Samuti muudetakse politseiametnike palgasüsteemi.
Eelnõu näeb ette vabatahtlike hukkumise või vigastuse korral saadava hüvitise võrdsustamise avaliku teenistuse seaduses ette nähtud hüvitistega.
Eelnõu kohaselt luuakse kriisirolliga abipolitseinike regulatsioon. Kriisirolliga abipolitseinike loomise eesmärk on tagada politsei-ja piirivalveametile vajalik lisatööjõud erakorraliste sündmuste lahendamisel.
Päästeteenistujatel jätkatakse vanaduspensioni suurendamist ja vanaduspensioni oote toetuse maksmist, mis muidu kaotaks kehtivuse 2023. aastal. Samuti võimaldatakse päästeteenistujatel töötamise ajal väljateenitud aastate pensioni saada. See õigus lõppeks muidu alates 2025. aastast pensionile minevatel päästeteenistujatel.
Politseinike palgasüsteem viiakse samadele alustele avaliku teenistuse palgasüsteemiga. Praegu koosneb politseiniku põhipalk astmepalgast, teenistusastmetasust, regioonitasust ja tasandustasust. Edaspidi sisaldab politseiniku põhipalk kõiki nelja komponenti. Sellest tulenevalt muudetakse ka politseipensioni arvutamise aluseks olevat palka.
Väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatuse kohaselt jätkub politseinike, päästeteenistujate ja vanglaametnike väljateenitud aastate pensioni staažiarvestus kuni 2036. aastani. See tähendab, et kõigil, kellel on selleks ajaks 25-aastane teenistusstaaž, on sellele pensionile õigus. Väiksema staažiga teenistujad seda ei saa.
Eelnõu rakendamise täiendav kulu on riigile järgmise kümne aasta jooksul umbes 40 miljonit eurot.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2022. aastal. 1. märtsist 2023. aastal on plaanitud jõustuma päästeteenistujate vanaduspensioni oote toetuse ja vanaduspensioni suurendamise jätkamine, mis muidu sellest ajast kehtivuse kaotaks.
