Austatud Riigikogu esimees
austatud 20. Augusti Klubi liikmed
Vabadus ei ole iseenesestmõistetav. Selle nimel tuleb pingutada. Aga see on midagi, mis on seda pingutust väärt. Ja selle säilitamiseks tuleb teha järjepidevalt ja väsimatult tööd. Vabadusega olla nagu hapnikuga, märkad tema puudumist siis, kui on juba hiljavõitu.
Iseseisvuse taastamine seadis ohtralt väljakutseid. Asusime oma riiki juhtima, taastasime vaba majanduse, lõime kaitsevõime ja kindlustasime oma koha rahvusvahelises kogukonnas.
Need ülesanded ei olnud lihtsad. Võime tohutut uhkust tunda saavutatu ja tehtud otsuste üle. Oleme tugev, demokraatlik ja kaasaegne riik, ja just sel aastal tähistasime 20 aasta möödumist Euroopa Liitu ja NATOsse astumisest.
Kuid taasiseseisvumine ei olnud ainult poliitiline saavutus. See oli eelkõige vaimne ja moraalne võit. See oli tõestus, et vabaduse janu ei saa kustutada ja et rahva kollektiivne tahe on tugevam kui ükskõik milline repressiivne režiim. See oli hetk, mil me kinnitasime oma õigust otsustada ise oma saatuse üle. Hetk, mil kinnistus õiglus vägivalla ja vale üle.
Paraku ajalugu kordab vahel justkui meeldetuletuseks oma mustemaid peatükke. Tänast päeva varjutab teadmine, et vaba ja demokraatlik maailm peab juba 909. päeva võitlust kurjusega. Pean silmas Putini režiimi sõda Ukraina riigi ja rahva vastu.
Peame andma endast kõik, et Ukraina selle sõja võidaks ja ühtlasi seisma ka Eesti inimeste kindluse ja julgeoleku eest. Ajal, kui ukrainlased võitlevad oma vabaduse ja kogu Euroopa vabaduse eest, peame ka ise astuma suuremaid samme oma julgeoleku kindlustamiseks.
Ukraina vabadussõda Venemaa vastu on toonud kaitseväele täpsemad teadmised, mida Eesti vajab, et vaenlase rünnak ära hoida või muuta see neile nii kohutavaks ja kulukaks, et sellel poleks edulootust meie ründamisel. Selle hinnangu kohaselt tuleb Eestil hankida parimad relvasüsteemid ja piisavas koguses kaasaegset laskemoona, millele vaenlasel ei ole vastust.
Ukraina sõja õppetundidest tulenevalt on vaja katta kasvavaid kaitsekulusid. Kui 2022. aasta kaitsekulutuste tase oli 2,16%, siis selle aasta kaitsekulude tase on 3,4% SKPst. Ehk kasv on juba olnud 550 miljonit eurot. Kokku soovime investeerida riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse, võrreldes sõjaeelse ajaga, viie aasta jooksul 4 miljardit eurot enam.
Eesti julgeoleku jaoks on vaja muretseda laskemoona, mis tabab kaugemale ja täpsemalt, ehitada välja piir ning luua muud vajaminevad võimed. Eesmärgiga tagada meie inimeste kindlus riigi püsimisest. Et Eesti on see koht, kus kasvab pere ja mistahes ette võetu. See on sõnum liitlastele, kes teavad meie peale loota ja vaenlasele, kes taipab mitte kahelda meie meelekindluses.
Jah, kindluse loomine on kallis – panustada tuleb kõigil, kuid ebakindlus on kulukam veelgi. Ebakindlus pärsib kasvu, paneb ootele otsused, ei hoia omasid koos, ega too siia neid keda ootame. Kindlus oma riigis, teadmine, et oleme iseseisvad ja hoitud on kõik, mida vajame selleks, et Eesti kasvaks ja areneks, see ongi see, mida peame looma.
Kutsun kõiki üles vaatama tulevikku sama lootusrikkalt, nagu meie eelkäijad on seda teinud väga pöördelistel aegadel. Üheskoos suudame säilitada ja edasi viia neid väärtusi, mis on meie rahvuse ja riigi aluseks – vabadust, õiglust ja demokraatiat.
Hoiame üksteist, hoiame oma riiki ja loome üheskoos kindlust.
Elagu Eesti! Elagu 20. Augusti Klubi!
