"Kuigi viimasel ajal on energiajulgeoleku ja energiahindade kontekstis räägitud eeskätt energeetikast, siis tegelikult puudutavad roheküsimused kõiki eluvaldkondi. Nii keskendusime täna liikuvusele, ruumiplaneerimisele ja ehitusele, kus on tohutult potentsiaali keskkonna säästmiseks. Olen tänulik eksperdirühmale nende pühendunud töö eest," ütles rohepoliitika juhtkomisjoni esimees, peaminister Kaja Kallas. "Asume nüüd analüüsima, milliseid ettepanekuid, millises järjekorras ja ajakavas saame hakata ellu viima. Eesmärk on, et meie inimeste elu- ja töökeskkond oleks parem, meie majandus jätkusuutlikum ja tugevam ning keskkond puhtam ja hoitud."
Eksperdirühma hinnangul on problemaatiline kahaneva rahvastiku tingimustes kiire asustusalade laiali valgumine. See on omakorda loonud pinnase eelkõige autokesksetele investeeringutele, jättes tahaplaanile ühistranspordi, jalgsi ja rattaga liikumise arendamise. Suurte linnade stiihiline levik maapiirkonda koormab keskkonda, tingib sundliikumise kasvu, põhjustab ebavõrdsust avalike teenuste kättesaadavuses ja ruumi kvaliteedis. Puudulik on ka omavalitsuste koostöö ruumilises planeerimises.
"Suurobjektid on tänapäeval seda tasuvamad, mida rohkem sinna autoliiklust prognoositakse. Suunamuutus tähendab seniste prioriteetide asendamist ökonoomsemate ja kestlikemate lahendustega," ütles eksperdirühma transpordi valdkonna ettepanekuid tutvustanud liikuvusekspert Marek Rannala. "Strateegiates ja arengukavades on olulised rohepöörde suunad, teemad ja eesmärgid sees, aga miskipärast on probleeme strateegiates sätestatu järgimisega igapäevastes otsustes nii riiklikul kui ka omavalitsuste tasandil. Selle tendentsi muutmine on suuresti liikuvuse valdkonna rohepöörde võti, midagi uut ei ole selleks vaja leiutada," lisas ta.
Transpordilahenduste areng on osa kvaliteetsest elukeskkonnast ja peab toimuma käsikäes ruumiplaneerimisega, rõhutavad eksperdid. "Terviklikum ja andmepõhine planeerimine aitab pidurdada valglinnastumisest tingitud sundliikumiste kasvu – läbi ruumilise planeerimise nõuete on võimalik seada rangemaid keskkonnaalaseid piiranguid, reguleerida omavalitsuste piiriülest otsustusprotsessi ja koostööd," ütles eksperdirühma liige, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.
Et transpordisüsteem oleks mugav ja säästlik ning aitaks kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, pakuvad eksperdid välja luua motiveeriv regulatiivne mehhanism keskkonnasõbralikumat liikuvust toetavate strateegiate sidumiseks eelarve pikemaajalise planeerimisega. Tuleb minna üle lähenemisele, mis näeb ette terviklikku ühistranspordi lahendust suurematele regioonidele ja kasutab enam nõudepõhist teenusmudelit ning lisaks bussiliiklusele võtab arvesse ka rongiliiklust ja teisi liikuvusteenuseid. Riigile on vaja plaani kogu Eestit hõlmava elektriautode laadimisinfrastruktuuri loomiseks, et laadimisvõimalused oleksid ka korterelamutes ning väljaspool linnu ja põhimaanteid. Välja tuleb töötada tulevikukindel transpordi maksustamise süsteem, mis soodustaks kestlikke valikuid, oleks õiglane nii linna- kui ka maaelanike suhtes ja tagaks vajaliku tulu investeeringuteks infrastruktuuri.
Kohalike omavalitsuste koostöö ja ühine planeerimine lubaks ennetada probleeme nii erinevate avalike teenuste kättesaadavuse osas kui ka vähendada nende osutamisega seotud keskkonnajälge ning luua paremat, funktsionaalsemat elukeskkonda toimivate ökosüsteemidega. Omavalitsustele ette nähtud rahaliste instrumentide kättesaadavus peab olema seotud kliimaeesmärkide täitmisega. Ruumilises arengus tähendaks see muu hulgas olemasolevate asulate tugevdamist, hoonete kohandamist uuteks funktsioonideks ja säästvate liikumisviiside toetamist investeeringute kaudu. Samuti pakuvad eksperdid kasvatada renoveerimistegevuste mahtu kolm korda, eraldades selleks lisavahendeid, ühtlustades nõutavat dokumentatsiooni ja pakkudes korteriühistutele sisulist abi projektide koostamisel.
Kogukondade toetamiseks ning parima sünergia loomiseks riigi ja omavalitsuste vahel pakutakse välja ka rida seadusemuudatusi ja meetmeid, kuidas parandada osapoolte koostööd ja koordinatsiooni ning suurendada mõjude analüüsi võimekust.
Ülejäänud eksperdirühma aruande peatükid, mille tutvustamist valitsuse liikmetele jätkatakse lähinädalatel, on pühendatud kestlikule toidusüsteemile, ringmajandusele ja jäätmetele, elurikkusele, maakasutusele ja bioressursside väärindamisele, kliimamuutustega kohanemisele ning õiglasele üleminekule Ida-Virumaal ja sotsiaalmajanduslike riskide ennetamisele üle kogu Eesti. Aruande täistekst avaldatakse valitsuse veebis.
Oma eelmisel istungil tutvus valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon energeetikaalaste soovitustega: https://www.valitsus.ee/uudised/rohepoliitika-eksperdid-julgeolekukriisis-meie-kohustus-kiirendada-rohepooret
Eksperdirühma koosseis: https://www.valitsus.ee/uudised/tana-sai-kinnitatud-rohepoliitika-eksperdiruhma-koosseis
Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjzHBu8
