„Kõrgharidus on olnud pikalt alarahastatud ning praeguse valitsusega oleme teinud olukorra parandamiseks väga olulisi otsuseid. Suurendasime kõrghariduse riiklikku rahastust järgmisel neljal aastal 15 protsenti aastas. Samas peaks meie kõrghariduse maailmatasemel hoidmiseks rahastus kasvama veelgi,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Kõrghariduse kestlikkuse töörühm tegi ettepaneku kaasata eraraha. See on ettepanek, mille peame ühiskonnana läbi arutama."
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul ei tohi kõrghariduse rahastamise mudel vähendada kõrghariduse kättesaadavust. „Kindlasti tuleb jätkata tasuta eestikeelse kõrgharidusega, et Eesti noored õpiksid Eesti ülikoolides. Kõrghariduse rahastamismudeli asemel tuleks muuta tingimusi, millal saab omandada tasuta kõrgharidust, kindlustades seejuures ligipääsu kõrgharidusele suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele ja samas suunates neid tegema erialavalikut vastutustundlikult.“
Kõrghariduse omandamisel mõõduka omaosalustasu kehtestamise ettepaneku esitas teadlastest ja ekspertidest koosnev töörühm, kes analüüsis, kuidas tagada kõrgharidussüsteemi kvaliteeti ka 15 aasta pärast. Marek Tamme juhitud töörühm toob välja, et õppekohatasu kehtestamine annab võimaluse paremini suunata tudengite erialavalikuid ning näiteks riigile olulistel erialadel võiks loobuda õppekohatasu nõudmisest. Selleks, et õppekohatasu kehtestamine ei vähendaks kõrghariduse kättesaadavust, tuleb töörühma ettepanekul välja töötada uus õppelaenu ja -toetuste süsteem. Õppelaenusüsteem peab olema selline, mis võimaldab tudengil katta täiel määral õpingute omaosalustasu ja elamiskulud.
Töörühm tõi muu hulgas võrdluse, et kuigi Eesti avaliku sektori kõrghariduskulutused osakaaluna SKT-st on sarnased ELi keskmisele tasemele, siis võrreldes Eestit riikidega, kus kõrgharidus on enamikele tudengitele õppemaksuvaba, kulutavad kõrgharidusele Eestist vähem vaid Küpros ja Kreeka.
TANis otsustati, et töörühma raporti ettepanekuid arvestades peab haridus- ja teadusministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi ja teiste partneritega välja töötama kõrghariduse rahastamise mudeli ning esitama selle TAN-ile aruteluks järgmise aasta septembris.
Teistest teemadest arutas TAN ka Eestile sobiliku rakendusuuringute keskuse mudeli üle, mille põhieesmärk on tegeleda ettevõtete vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevusega. Töörühma ettepanek on luua iseseisev asutus, mis esialgu keskenduks viiele valdkonnale: biorafineerimine, droonitehnoloogia, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia ja terviseandmed .
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on innovatsiooniliidrites ja märkimisväärse majanduskasvuga riikides rakendusuuringute keskustel selge roll ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisel. „Rakendusuuringute keskuse ülesanne on anda ettevõtetele teatud valdkondades hoogu juurde, et olla globaalsel turul konkurentsivõimelised ja tagada, et Eesti majandus tervikuna muutuks nutikamaks.“
Tänasel TANi istungil arutleti ka teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise trendide üle.
Teadus- ja arendusnõukogu on valitsust nõustav kogu, mis keskendub eelkõige teadus- ja innovatsioonipoliitika strateegilistele küsimustele.
TANi kõrghariduse töörühma raport: https://valitsus.ee/media/5611/download
Fotod tänaselt nõupidamiselt: https://flic.kr/s/aHBqjAh9rq
Loe lisaks TANi kohta: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/teadus-ja-arendusnoukogu-tan
