Negatiivse lisaeelarvega ei tehta kärpeid riigikaitse kuludelt. Küll aga peab ka kaitseministeerium solidaarselt teistega üle vaatama oma personali- ja majandamiskulud ja suunama kokkuhoiuga saadud vahendid kaitsevõime parandamisse. Siseministeeriumi haldusalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvelt, suurusjärgus ca 3 miljonit eurot.
Eelarve kokkuhoiumeetmed ei puuduta seekord muuseume, teatreid ja kontsertasutuste sihtasutusi.
Haiglad peavad tegevuskuludelt panustama 1%lise kokkuhoiuga.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) investeeringud säilivad kokkulepitud 1% SKPst tasemel. Kuna aga majandusel läheb arvatust kehvemini arvestatakse kokkuhoiu hulka see summa, mis ületab kevadprognoosi järgi ühte protsenti SKPst ehk kulude taset vähendatakse 19 miljoni euro võrra.
68 miljoni euro ulatuses on lisaeelarves planeeritud täiendavaid tulusid, näiteks planeeritust suuremate dividendide väljavõtmine riiklikelt ettevõtetelt Elering AS ja RMK.
Suuri investeeringuid valitsus ära jätta ei plaani, küll aga mõjutab eelarvepositsiooni mõningate investeeringute nihkumine, näiteks nihkuvad edasi IT-lahendustega ning hoonete ja rajatiste ehitamisega seotud investeeringud.
Lisakokkuhoid saavutatakse nii valitsuse sihtotstarbeta kui ka sihtotstarbelise reservi vähendamisest 39 miljonit eurot, sellest 10 miljonit on siseministeeriumi Idapiiri väljaehitamise osaline ajatamine ja 6,6 mln TAI kulude vähendamine ja ülejäänud on valitsuse reservide kokkuhoid.
Lisaeelarve eelnõu on avaldatud rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarved#item-1
