"Mul on hea meel, et tänaste otsustega saame Eesti riigi rahanduse veidi paremasse seisu," ütles peaminister Kaja Kallas. "2024. aastal on meie majanduse seis olnud kehvem, kui algselt prognoosisime. Oleme viimastel aastatel kõvasti pingutanud, et eelarvet paremasse korda saada, kuid kuhjunud kriisid ja suurusjärkude võrra uusi investeeringuid nõudev julgeolekuolukord, on riigi rahanduse seisukohalt väga suured väljakutsed. Sellepärast peame me tõmbama ka keset aastat riigi kulusid koomale. Hoides jooksvalt aastalt kokku suurusjärgus 175 miljonit eurot, mahub Eesti eelarvepuudujääk ligikaudu 3 protsendi sisse ja meil on pisut lihtsam teha järgmiste aastate suuremahulisi kokkuhoide. Kolm nädalat keerulisi ja põhjalikke läbirääkimisi tõestas, et kui eesmärk on ühine, siis jõuame ka tulemuseni."
100 miljoni euro ulatuses on plaanis hoida kokku riigi jooksvaid kulutusi ehk majandamis- ja tegevuskulusid, kaasa arvatud personalikulusid, samuti ministeeriumite allasutuste kulusid ja riiklike sihtasutuste, näiteks EISA eelarvet. Haiglatele antakse suunis vähendada tegevuskulusid 1% ulatuses. Muuseumid, teatrid ja kontsertasutused jäävad hetkel kokkuhoiuülesandest välja. Lisaks ei puuduta kokkuhoid julgeolekuvaldkonda. Teadus- ja arendustegevuse raha summat korrigeeritakse ühele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuna SKP on langenud, siis see summa on väiksem 19 miljoni võrra.
70 miljoni euro ulatuses on kokku lepitud riigi täiendavaid tulusid, näiteks plaanib riik suurendada dividenditulu RMK-st ja AS Eleringilt. Samuti vähendab valitsus nii valitsuse sihtotstarbeta kui sihtotstarbelist reservi.
Eesti200 valitsusdelegatsiooni juht Margus Tsahkna märkis, et negatiivne lisaeelarve on riigi rahanduse parandamise seisukohalt samm õiges suunas. „Olen rahul, et kõik ministeeriumid panustavad bürokraatia kärpesse, vohama läinud sihtasutuste tegevuskulud saavad üle välja kärpeülesande ning valdav osa kokkuhoiust kandub üle järgmistesse aastatesse. Eesti 200 on seisukohal, et lisaks kärpepoliitikale tuleb ellu viia majandust elavdavad meetmed, investeerida tootlikuse tõusu ning ekspordivõimete kasvu,“ sõnas Tsahkna.
SDE valitsusdelegatsioonijuht Lauri Läänemets tõstis esile julgeoleku rahastamise prioriteetsust: „Saavutasime lisaeelarvet tehes kokkuleppe, et julgeolekut tänavu tehtavad püsivad kärped ei puuduta ja seda lisaks kaitseministeeriumile ka siseministeeriumi puhul. Tänases olukorras lihtsalt ei saa mitte kuidagi anda järele tegevustes, millel on ülisuur mõju meie sisejulgeolekule või inimeste elule, tervisele ja üldisemale turvatundele ning kuhu tegelikult tuleks hoopis suunata lisaressursse. Siseministeeriumi panus negatiivsesse lisaeelarvesse, kolm miljonit eurot, on ühekordne kärbe erinevatelt arenduskuludelt ega puuduta haldusala inimeste töötasusid ning sellega ei kaasne niigi õhukeseks lihvitud sisejulgeoleku töötajate koondamist.“
Rahandusminister Mart Võrklaev märkis, et lisaeelarve eesmärk on hoida riigi rahandus jätkusuutlikul rajal, nii nagu koalitsioonis eesmärk seatud on. „Riigi rahanduse tänavune kevadprognoos oli mõnevõrra pessimistlikum kui sügisene, mille alusel 2024. aasta eelarvet koostasime. Majanduse taastumine on aeglasem ja seega maksulaekumised väiksemad. Kui riigile laekub vähem tulusid, peame ka täiendavalt kuludega püksirihma pingutama. Lisaks sellele, et püsime eelarvereeglites, on kulude ja tulude üksteisele lähemale toomine eeltöö järgmise aasta eelarve tegemiseks. See on juba keerulisem ülesanne, sest otsuseid tuleb teha palju suuremate summade eest ja nende sisu arutamist oleme koalitsioonipartneritega juba aasta algusest eelarve ettevalmistava protsessi käigus alustanud,“ ütles Võrklaev.
Valitsus plaanib lisaeelarve heaks kiita ja parlamenti saata järgmisel nädalal.
