Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=s_X0TjOxOk4
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, terviseminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Kristen Michal, palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Tervist, austatud ajakirjanikud! Head vaatajad-kuulajad! Alustame pressikonverentsi, juba päris mitmendat sellele nädalal.
Aga tööd on ka palju tehtud. Täna siis on kogu selle valitsuse nagu põhipingutus läinud selles suunas, et eelarve saaks tehtud. Andsin riigikogule eelarve ka pidulikult üle koos avaldusega ja nelja aasta eelarvestrateegia. Riigikogu hakkab seda nüüd menetlema.
Ma südamest loodan sisulisi debatte selle eelarve erinevate punktide üle. Kindlasti valitsuse nimel ja isiklikult luban samuti, et ükskõik kes mingisuguse sisulise argumendi esitab, saab sellele ka sisulise vastuse, olenemata selle esitajast. See on väga tähtis printsiip.
Tänan partnereid veel kord ja ilmselt tänan ka tulevikus eelarve menetlemise eest ja selle konstruktiivse suhtumise eest, samuti tänan kõiki teisi, kes oma ettepanekuid tegid.
Meenutan lihtsalt, et kohe parlamentaarse eelarvedebati alguses juba kõlasid parlamendis erinevad mõtted sellest, kuidas lahenduseks oleks suur, kiire ja kallis laen, pensionisamba lõhkumine või mis tahes muud otsused. Noh, need tegelikult lükkaks eelarveprobleemid tulevikku edasi, need kahjuks ei lahenda ühtegi tänast ega ka homset eelarveprobleemi.
Eesti Pank, kellega ma sel nädalal kohtusin, on ju ka avalikkuses päris pikalt kirjeldanud, et see kibe rohi, mis tuleviku jaoks on vajalik, tuleb ikkagi täna ära võtta. Ehk siis eelarve asjad tuleb korda teha. Vastasel korral me ei saa eeldada oma majanduse pikemat kasvu.
Nii et soovin riigikogule suureks tööks jõudu. Ja veel kord: loodan, et see debatt saab sisuline.
Mõni märksõna veel eelarvest. Ma olen juba märkinud, aga kindlasti kutsun üles ka ajakirjandust ja vaatajaid-kuulajaid tutvuma nüüd rahandusministeeriumi pingutusega selle eelarve läbipaistvuse huvides.
Tutvuda tuleks sellega mitte üksnes sellepärast, et üksiti on tehtud üsna korralik töö, saab vaadata iga ministeeriumi personali ülevaadet – mul on endal see siinsamas olemas, aga see on veebis ka, siin on kulude majanduslik sisu kuni kinnisvaraportfelli ja tähtsamate projektideni ning see, kuidas raha jaguneb erinevate programmide vahel – vaid ka sellepärast, et järgnevatel aastatel rahandusministeerium saaks tagasisidet, mida nad saaksid teha veel paremini, et eelarve oleks kõigile loetav ja läbipaistev ning et kõik tükid oleksid kättesaadavad.
See on alus selleks, kuidas me saame oma raha, meie kõigi ühist raha mõistlikult kasutada. Nii et see materjal on veebis olemas. Postitan ise, nagu jaksan, seda sotsiaalmeediasse, aga ütleme nii, et minu kanal on tõenäoliselt väike võrreldes keskajakirjandusega, nagu öeldakse. Nii et loodan teie pingutusele ka selles.
Nüüd valitsusest endast. Meil oli täna istung, kus kiitsime heaks 13 otsust.
Esiteks olid tolliseaduse muudatused, ajakohastasime juriidiliste isikute trahvimäärasid – trahvimäärad kehtisid alates 2001. aastast. Ja kuna rahvusvahelise kaubanduse kütuseäri kasumid on suured, siis nad on kaotanud oma hoiatava mõju, nüüd need veidi suurenesid.
Teiseks võtsime tagasi riigikogust eelmise valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu. Seda tuntakse ka suhkrumaksu nime all. Minu kolleegid saavad seda kommenteerida.
Meil on ilmselt erinevaid arvamusi selle maksu vajalikkuse suhtes, võib-olla isegi tulevikus kokkulangevaid, aga selle valitsuse printsiip, nagu ma ka täna eelarvet üle andes ütlesin, on ikkagi maksurahu. Ainukene maks, mille meie kehtestame, on lai julgeolekumaks.
Ja kõikide muude mõtetega saab iga maksuentusiastlik inimene minna 2027. aastal valimistele ja siis küsida oma toimetamistele mandaati.
Nüüd veel mõni märksõna, millele ma juhiksin tähelepanu, eelarve kohta. Ma loodan, et meie pressibüroo jõudumööda saadab selle ka laiali. Kärbetest on siin üksjagu juba juttu ja ma olen näinud, et Kristina Kallasel on ka sihuke pikem lugu sellest, ilmselt teistest valdkondadest on need lood veel tulemas.
Meil on väga põhjalikud materjalid selle kohta, milline ministeerium millises valdkonnas ja kus täpselt kärbib. Üldises määras, ma lihtsalt ütlen erinevate juhtkirjade kirjutajatele – muuhulgas lugesin täna näiteks Postimehe juhtkirja –, soovitaksin ma ikkagi rahandusinimestega konsulteerida. Sest kui eelarve kasvab vähem kui üldine majandus ja prioriteetsed valdkonnad kasvavad teistest valdkondadest rohkem, siis iga majandusloogikat mõistev inimene saab aru, et ülejäänud valdkondades tõmmatakse päris hoolega koomale. Ja seda riik teeb.
Nii et eks siin eelarvedebati käigus saame kõik need numbrid ka täpsemalt üle käia. Ja ma loodan, et pressibüroost tuleb ka täpsem iga ministeeriumi prioriteetide ja kokkutõmbamiste tabel.
Meil on olemas see ka sellisel kujul, et on näha, kuidas kõik on aastate peale ilusti laiali jagatud, nii et see aitab kõigil, ka ajakirjandusel ja avalikkusel, sellest ülevaadet saada.
Ja lõpetuseks selline võib-olla pehmem teade. Käesolev nädal on rahvusvaheline kurtide nädal. Pühapäeval tähistatakse rahvusvahelist kurtide päeva, et juhtida tähelepanu viipekeele kui olulisele keelegrupile.
Maailmas on teadaolevalt enam kui 300 erinevat viipekeelt, eesti viipekeel samamoodi, keeleseadus tunnistas selle iseseisvaks keeleks 2007. aastal. Viipekeelt kasutab maailmas üle 70 miljoni inimese.
Ja selleks, et viiplejad saaksid pressikonverentsidest osa, on needki jälgitavad viipekeelsena. Nii et märkame ja tunnustame inimesi meie ümber. Head nädala jätku kõigile! Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kuna sotsiaalkaitseminister peab täna varem lahkuma, siis annaksin sõna talle. Palun!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Aitäh! Lisaks sellele, et on kurtide päev, on meil tegelikult september ka dementsuse kuu. Dementsusega inimeste hulk meie ümber kasvab. See on seotud demograafiliste muutustega, aga ka inimeste pikenenud elueaga.
Hinnatakse, et umbes veerandsaja aasta pärast on Eestis 50 000 dementsusega inimest. Täna toimub koos dementsust põdevate inimestega ka konverents Kumus, nii et me püüame teha ka omalt poolt nii, et inimesed, kes on ise sihtgrupp, oleksid kaasatud.
Aga mina räägin täna hoopis sellisest teemast nagu ulatuslik vältimatu sotsiaalabi ja seda kriisiolukorras. Me teame, et vältimatu sotsiaalabi on kohaliku omavalitsuse ülesanne, tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest, ning see hõlmab toitu, riietust ja majutust nendele inimestele, kes on ajutiselt hätta jäänud.
Aga kui me tuleme nüüd kriisiolukorda, me oleme näinud siin viimastel aegadel ka Euroopa riikides üleujutusi ja muid selliseid sündmusi, siis loomulikult ka kõige hullemate riigikaitseliste kriiside puhul jääb kohaliku omavalitsuse üksinda toimetamisest tegelikult väheks.
Seetõttu on meie ministeeriumi juhtimisel koostöös teiste asjaomaste osapooltega, aga eeskätt kohalike omavalitsustega pandud paika plaan, sh seadusemuudatused, mis aitavad kohalikul omavalitsusel kriisis oma ülesannetega toime tulla.
Meil riik teadupärast valmistub põhjalikult ulatuslikeks kriisideks ja ka riigieelarveläbirääkimistes natuke üle 200 miljoni laiapindsele riigikaitsele ka ressursse eraldati. Sotsiaalministeerium sellest sotsiaalkaitse valdkonnas lisa ei saanud, küll aga varasemalt kasutuses olevad ressursid me saime ka enda eelarvebaasi, mis tähendab sisuliselt mõne inimese ametikohta.
Ja tegelikult, kui on kriisiolukord, siis sotsiaalkindlustusametil on oma sisemine plaan, inimesed lähevad üle teisele, kriisitööle ja ametnikud siis hakkavad täitma kriisiaja ülesandeid.
Riigikantselei veab ka tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse valmimist. Ja sellesse seadusesse või sinna paketti on meil ette valmistatud ka seadusemuudatused.
Protsessis me tegime ka uuringu, kus 55% kohalikke omavalitsusi osales. Koostöös siseministeeriumi, päästeameti, regionaalministeeriumi, Eesti varude keskuse, loomulikult sotsiaalkindlustusameti, Eesti linnade-valdade liidu ja ka kohalike omavalitsustega, kes on olnud meie partnerid.
Oluline on, et igal kohalikul omavalitsusel oleks kriisiplaan ja et ta saaks selle kriisiplaani tegemisel, aga vajaduse korral ka rakendamisel juhendamist.
Samamoodi on hästi oluline, et me oleme sotsiaalteenused ümber mõtestanud, juhuks, kui on kriis, muu hulgas evakuatsioon, sest meil on hästi ranged reeglid teenusel viibivate inimeste arvule, töötajate arvule jne. Kriisis tõepoolest tuleb lõdvendada – ja seda saab teha ainult seadusega – kõiki neid kvaliteedinõudeid.
Sotsiaalministeerium on võtnud ka selle vastutuse sotsiaalkindlustusameti kaudu, st et kui kõigil osapooltel on oma tegevused, siis me tõepoolest ka jälgime [ülesannete] täitmist ja hindame nende tõhusust. Seda seiret sotsiaalkindlustusamet koostöös kohalike omavalitsuste ja peaasjalikult päästeametiga ka edaspidi tegema hakkab.
Selline on olnud ettevalmistusprotsess ja nüüd me oleme tegevuste faasis. Juhuks, kui peaks viibima jääma ka tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse menetlus, siis meie oleme ka oma eelnõu osadega valmis neid eraldi menetlema, et me tõepoolest kriisiks valmis oleksime. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Ei saa ka mina üle ikkagi paarist teemast, mis on seotud riigieelarvega. Eile sai see ju valitsuses kinnitatud ja täna ka riigikogule üle antud.
Kuigi võib ju öelda, et me oleme selle riigieelarve jätkusuutlikule rajale viimisega poolel teel, oleme me siiski õiges suunas liikuma hakanud. Ja see on väga oluline. Kõike korraga, prauhti, üheaastase eelarvega teha, et me suudaksime ka selle defitsiidi väiksemaks tõmmata, 3%-st väiksemaks, tõenäoliselt ei ole Eesti ühiskonnale ja majandusele praegu mitte kuidagi jõukohane.
Me oleme jätkuvalt veel selles mõttes majanduslikult raskes olukorras, nii et selle tõttu on valitsus minu hinnangul teinud eelarvet ikkagi väga nutikalt, jättes selles mõned olulised prioriteetsed valdkonnad puutumata.
Ja siit ma jõuan ka sellesse seni kõrvu kostnud kriitikasse valitsuse aadressil, et miks eelarve 3,5% kulude poole pealt võrreldes eelmise aastaga kasvab.
See kasvab sellepärast, et me ei ole kärpinud pensione, pensionid järgmisel aastal kasvavad. Me oleme kasvatanud kaitsekulusid. Need kaks elementi moodustavad suurema osa eelarve kasvust.
Kui on ettepanek ja tõesti ühiskonnal ka ootus, et me neid kulusid vähendame, et eelarve kulu poole peal absoluutselt ei kasvaks, siis ütlen, et minu arvates see ei oleks lihtsalt mõistlik.
See on olnud väga tark tegu, et me pensionite kasvu sellel korral ei pidurda. Täpselt samamoodi on meie jaoks oluline olnud kaitsekulude ja julgeolekukulude kasvatamine.
Nii et see on see koht, mille tõttu eelarve tegelikult järgmisel aastal kasvab.
Ja näiteks hariduse valdkonnas on eelarve kasv 70 miljonit. Lisa sellest on nii eestikeelsele õppele ülemineku kulu kui ka kõrghariduse toetuse kasv, mis on juba eelnevalt kokku lepitud. Kõrghariduse toetus kasvab küll vähem, kui algselt oli kokku lepitud – 15%-lise kasvu asemel on kasv 13% –, aga see siiski kasvab.
Kuna valitsuse prioriteet on olnud igas mõttes lisaks kaitsele ka hariduse hoidmine sellisel kõrgel tasemel, kus ta Eestis on, siis me ei ole hakanud kärpima kõrghariduse ja teaduse poole pealt neid fundamentaalseid alustalasid, mille peal meie hea haridus tegelikult püsib.
Nüüd, valitsus vähendas 2025. aasta eelarvedefitsiiti 2,4% ulatuses SKT-st. Meil oli 5,4%-line eelarvedefitsiit ees. Tänase otsusega – õigemini eilse otsusega – on valitsuse eelarves, mis riigikogu poole teele läks, eelarvedefitsiit 3% SKT-st ja järgnevatel aastatel see väheneb veelgi.
Nii et see on olnud väga suur pingutus, et tuua defitsiit 5,4% pealt 3% peale. Saate isegi aru, kui suurt pingutust see nõuab ka kärpe mõttes.
Nii et kui keegi siin ütleb, et kärped ei ole piisavalt jõhkrad, siis mina ütlen, et samal ajal igal juhul ministeeriumid ja ministrid kuulevad ukse taga ikkagi väga suurt kisa selle üle, kui jõhkrad on kärped ja kui ebaõiglaselt kõik neist pihta saavad.
Praegu on küll igas mõttes tegemist ilmselt ühe suurema kärpeülesandega, mis Eestil viimase 30 aasta jooksul on tulnud teha.
Aga selle eelarve puhul on oluline ka Eesti majanduse toetamine sellest kriisist väljumisel. Nii suurinvestorite toetusmeede, mille me oleme valitsuses kokku leppinud, kui ka järgmised sammud, mis on seotud investeeringutega – investeeringute maht on suur, ligi 2 miljardit eelarvest, me ei ole investeeringuid kärpinud – kindlasti annavad majandusele tõuke ja hoogu juurde.
Hariduse valdkonnas on investeeringud seotud Euroopa Liidu vahendite väga kiire kasutuselevõtuga teaduses, aga täpselt samamoodi koolimajade ehituses. Alustame viie uue koolimaja ehitust Ida-Virumaal, uue põhikooli ehitust, mis annab kindlasti ettevõtetele ja majandusele ressurssi peale.
Nüüd hariduse valdkonnast. Täna on valitsuskabinetis arutelu õpetajate karjäärimudeli üle. Homme on haridusleppe läbirääkimised.
Minul on igatahes väga suur lootus ja optimism, et me õpetajate karjäärimudeli suhtes saavutame kokkuleppe selles, milline hakkab olema aastast 2026 Eesti õpetajate neljaastmeline karjäärimudel koos erinevate palgaastmetega. Ehk vanemõpetaja ja meisterõpetaja tasemel õpetajad, kes on saavutanud kõrgema kvalifikatsiooniastme, saavad ka kõrgemat tasu.
See on kaua tehtud kaunikene. Õpetajate karjäärimudeli kokkuleppe tegemine on olnud selles mõttes erakordne harjutus, et me oleme seda teinud tavapärasest seaduseelnõust ja kooskõlastusringist erinevalt, täiesti teistmoodi. Me oleme läinud koolipidajatega ja õpetajatega laua taha pidama pikki läbirääkimisi selle üle, milline peaks olema õpetajate järelkasvu vaatest õpetajate tasustamine ja karjääriastmestik.
Selle pika töö, juba jaanuarist alanud pika töö tulemusena me loodetavasti nüüd oktoobris-novembris saavutame ka allkirjalise kokkuleppe ja hakkame seda karjäärimudelit rakendama 1. jaanuarist 2026, kui osal õpetajatel palgamudelis tegelikult toimub astmeline muutus.
Nüüd, üks oluline aspekt on veel see. Eestis on hästi palju debatti peetud selle üle, et meil suureneb kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal. Ja siin on oluline üks asi ära klaarida. Tõepoolest on too osakaal suurem, meil kogu aeg suureneb õpetaja ametikohal olevate inimeste arv. Vaatamata sellele, et meil on ka ametist väljujaid, on meil ametisse sisenejaid rohkem, kui meil on ametist väljujaid. Ehk siis õpetajate arv kasvab.
Ja kasvab nende inimeste arv, kes ei ole omandanud pedagoogilist haridust või on selle omandanud varem ja tulnud nüüd tagasi õpetajaametisse.
Aga Eestis on erinevatel ajaloolistel põhjustel kvalifikatsiooninõue väga kitsalt defineeritud. Kui me võrdleme ennast väga paljude teiste riikidega, siis meil näiteks need inimesed, kes on omandanud õpetaja pedagoogilise kvalifikatsiooni enne 2013. aastat ega ole vahepeal õpetajana töötanud, ei ole kvalifikatsioonile vastavad õpetajad. Ehk siis meil on ta väga kitsalt defineeritud.
Me oleme nüüd õpetajatega debatis ka haridusleppe läbirääkimistel ikkagi jõudnud ühisele arusaamisele: meil ei ole mõistlik nii kitsalt defineerida seda, kes on kvalifikatsioonile vastav õpetaja, puhtalt seetõttu, et nii me võtame karjääripöörajatelt ära võimaluse tulla tagasi kooli, sest kuigi nad on omandanud pedagoogilise kraadi, peaksid nad teoreetiliselt minema justkui ülikooli tagasi magistriõpinguid tegema selleks, et õpetaja kraadi saada.
Nii et tõenäoliselt me hakkame muutma ka õpetajate kvalifikatsiooninõudeid, et kõik, kes on omandanud pedagoogilise kraadi, isegi kui nad ei ole vahepeal õpetajana töötanud, on siiski kvalifikatsioonile vastavad õpetajad. Neile tekib täienduskoolituse kohustus, loomulikult, aga nad on ikkagi kvalifikatsioonile vastavad õpetajad.
Teine kategooria, kes on tulevikus kvalifikatsioonile vastavad õpetajad, on need, kes on omandanud doktorikraadi. Kuna doktorikraadiga inimene automaatselt kvalifitseerub ülikoolis õpetama, siis ta tõenäoliselt kvalifitseerub ka koolis õpetama. Lihtsalt tal on samuti vajalik mikrokraadi ulatuses pedagoogiline täienduskoolitus.
Aga see kindlasti lahendab meil Eestis ära selle probleemi, mis on seotud karjääripöörajatega. Meil on väga palju karjääripöörajaid valinud just õpetajaameti ja selle tõttu statistiliselt nad suurendavad kvalifikatsioonile mitte vastavate õpetajate osakaalu, kuigi tegemist on tõenäoliselt väga pühendunud ja väga heade õpetajatega.
Nii et minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, terviseminister Riina Sikkut!
Terviseminister Riina Sikkut
Aitäh! Nii nagu peaminister ütles, tõesti, täna kiitis valitsus heaks minu ettepaneku võtta menetlusest tagasi magusa joogi maksu eelnõu (418 SE), mis oleks muidu liikunud teisele lugemisele.
Laste ülekaalulisus on selgelt probleem ja kõik me peaksime vähem suhkrut sisse jooma. Samuti tuleb järjest tõendust magusa joogi maksu puhul juurde.
Aga tõepoolest, meil valitsuskoalitsiooni moodustades oli kokkulepe, et me kehtestame ühe uue maksu, see on lai julgeolekumaks, mis nii tõstab käibemaksu, mis kehtib ka magusatele jookidele, kui ka hakkab maksustama ettevõtte kasumit, mida loodetavasti teenivad ka ettevõtted, kes kes neid magusaid jooke toodavad.
Nii et eraldi maksu kehtestamist me seekord kokku ei leppinud ja seetõttu selline otsus. Aga ma olen samamoodi nõus, et ega seda ebatervisliku toitumise trendi ümber ei pööra muul viisil, kui tulevikus täiendavaid instrumente kasutades.
Ja kui meil tuleb lähiriikidest tõendusmaterjali rohkem, siis ehk me jõuame kokkuleppele ka selles, et magusa joogi maksu tulevikus Eestis rakendada.
Aga lisaks magusa joogi maksu teemal saavutatud üksmeelele, ma tõesti ka seda kärpeteemat käsitleksin. Ma tegelikult ei oota, et keegi, kes ise eelarve koostamise juures ei ole, saakski mõista, kui keeruline nende otsuste tegemine on. Ja alati tundub, et kärbitakse liiga vähe ja tõstetakse liiga palju maksu.
Aga näiteks tervishoius suveprognoosi järgselt oli tervisekassa miinus 210 miljonit eurot. Ehk siis, kui me toimetame samamoodi edasi nagu seni, siis inimestele arstiabi tagamiseks oleks vaja teha kulusid 210 miljoni võrra rohkem, kui sotsiaalmaksust tulusid laekub.
Nüüd, see eile heaks kiidetud tervisekassa puudujäägi reservidest katmine on 167,6 miljonit eurot. Ehk 42 miljonit eurot on tegelikult kärbe, sest midagi tuleb teha vähem, teistmoodi, tõhusamalt.
Teine pool on see, et inimesed maksavad visiiditasu, retseptitasu ja voodipäevatasu rohkem. Meil on võimalik vähendada omaosalust seal, kus omaosalus on kõige kõrgem ja tõesti inimesed keskmiselt maksavad üle 800 euro statsionaarse õendusabi eest. Seal me saame vähendada omaosalust 260 euro võrra, mis on väga oluline nende 14 000 inimese jaoks aastas.
Aga see 42 miljonit eurot positsiooni parandust on kärbe. See on raha, mida me tervishoiust sellelt, kes muidu saaks jätkata nagu seni, võtame ära.
Seega, kõik need arvutused, et ei tule sadat miljonitki kokku – järgmise nelja aasta peale juba tervishoius positsiooniparandus ületab kaks korda seda hinnangut, mis ajakirjanduse kaudu on antud.
Ma arvan, et vaatamata sellele, et mina teiste valdkondade pingutust ei tea, on need suurusjärgud umbes samasugused.
Nüüd, kuna pensionid tõepoolest järgmisel aastal kasvavad ligi 6% ja sellega seoses ka kulud, siis ma eraldi rõhutan: vaatamata sellele, et me pikalt arutasime, ei ole kuidagi õige ega õiglane pensione külmutada, vähendada, kärpida või indeksit muuta. Sest see, et laskemoona on vaja soetada ja kulusid kasvatada, on selge. Seetõttu me laia julgeolekumaksu kehtestamegi. See tuleb lisaks nendele kuludele, mida me teistest maksutuludest katame.
Nüüd, mina, peaminister ja Kristina Kallas, lisaks vabariigi president saime selle nädala alguses pöördumise paljudelt laste tervise, eriti vaimse tervisega tegelevate spetsialistidelt, kes tõid välja, et järgmise õppeaasta alguseks riik võiks omalt poolt anda selge suuna, kuidas nutiseadmete kasutamist õppetöö väliselt piirata.
Täna ma ka vastan pöördujatele ning koos haridus- ja teadusministeeriumiga on meil on ettevalmistamisel määrus, millega järgmise aasta septembrikuust tõesti põhikoolis õppetöö väliselt piirata nutiseadmete kasutust.
Reeglid on kooli enda kokku leppida, kas lihtsalt lepitakse kokku või kasutatakse mingisuguseid tarku telefonikotte iga lapse jaoks, nagu Tõrvandist on näide teada.
Aga see, et lapsed vahetunnil liiguksid ja suhtleksid omavahel, mitte ei istuks paigal nina telefonis, ja ka tunni ajal keskenduksid õppetööle, mitte ei vaataks helendavat ekraani, on tegelikult nii õpitulemuste kui ka laste vaimse ja füüsilise tervise jaoks vajalik. Nutiseadmed on uus rahvatervise risk, millega rahvusvaheliselt tegeletakse.
Ja kodus igaüks kahtlemata pingutab ka laste nutiseadmete kasutuse jälgimisega, aga koolides me annaksime riigina selge suuna, et koolis me keskendume õppetööle ja arendame erinevaid pädevusi, ka digipädevusi, aga selleks koolis ette nähtud vahendite ja õppevaraga, mitte oma isiklikus nutiseadmes või või sotsiaalmeedias.
Nii et ma tõesti tänan pöördujaid. See on õige osundus, et on laste tervisele tekkinud risk, millega me ei ole seni tegelenud. Selle suuna me järgmisest õppeaastast anname. Aga juba on mitmed koolid ise reeglid kodukorras kehtestanud. Nad saavad seda ka praegu teha, seega, nii nagu pöördumise tegijad ma julgustan ka, et koolid saavad neid reegleid kokku leppida ja seada juba praegu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Asume küsimuste juurde, öelge oma nimi ja toimetus, keda esindate.
Sven Soiver, TV3
Küsimus on eelkõige Riina Sikkutile, aga palun pärast kommentaari ka peaministrilt ja Eesti 200 esindajalt, teemal haigekassa.
Kui nüüd need reservid on ikkagi plaanis õhukeseks viilida, siis mis teie arvates oleks see lahendus, et teenuseid ei peaks igal aastal hakkama kärpima? Sellepärast, et surve on ju pigem sellele, et teenuseid võiks rohkem olla, elanikkond vananeb ja järjest haigemaks jääb.
Mis see lahendus kolme erakonna arvates peaks olema?
Riina Sikkut
Jaa, aitäh! Ühelt poolt tervisekassas kogunenud reservid on nii seadusest tulenev kohustus kui ka koroona ajal tehtud ühekordsete siirete mõju. Neid reserve tervisekassa ei kogu selleks, et hoiu-laenuühistuna tegutseda ja neid kellelegi välja hakata laenama. Neid ongi vaja kasutada, et inimeste arstiabi rahastada.
Praegu on täpselt see koht, kus reservid kasutusele võtta, et hoida senist teenuse taset. Aga muidugi, see on n-ö plaaster. Ka kabinetiaruteludes tegelikult kõik osapooled mõistavad, et see on ajutine lahendus, et leppida kokku selles, kuidas me tervishoius raha kasutamist tõhustame ja kuidas me suuname lisavahendeid tervishoidu.
Mina olen oma ettepaneku teinud, et tõesti laste eest hakata sotsiaalmaksu maksma ehk üldistest riigieelarve tuludest suunata veel raha tervishoidu. Ja need arutelud jätkuvad.
Aga vähemalt järgmiseks aastaks, ma arvan, selle kindluse loomine, et me ei jäta 200 000 inimest ravita, vaid me võimaldame reservide kasutuselevõttu, oli praegu mõistlik ja vajalik.
Ja pikaajalise rahastamise üle me saame veel arutelusid edasi pidada. Aitäh!
Kristen Michal
Jah, nagu Riina ütleb, me oleme seda tervisekassa ja sotsiaalsüsteemi rahastuse puudujäägi debatti pidanud, ma arvan, juba koalitsioonikõneluste teisest või kolmandast päevast peale. Tegemist on väga olulise valdkonnaga, sellest puudutatud inimeste ring on ju tohutult suur.
See, mis me praegu oleme kokku leppinud, nagu terviseminister ka kirjeldas, on ju see, et tervisekassa tõmbabki koomale, esiteks, tegevuste tõhustamise toel, ja teiseks, hangib lisaraha, mis puudutab retseptitasu, eriarsti visiiditasu jne.
Sellest üksi muidugi ei piisa. See tähendab seda, et kasvõi tervisekassa enda tegevused tuleb mõnevõrra tõhusamaks muuta. See tähendab, et tuleb üle vaadata, milliseid teenuseid millises mahus saab osutada. See kindlasti on üks viis.
Teine on sinna valdkonda raha juurde saamine, kas mingite samasuguste valikutega, nagu me juba oleme teinud, või mingil muul moel eraraha juurde saamine.
Kolmandaks on teatud funktsioonide väljavõtmine – selliste, mis võib-olla ei peaks tervisekassa sees olema.
Seda me arutame kõigepealt valitsuskabinetis. Seejärel on meil kokkulepe, et me arutame sotsiaalpartneritega ehk kaubandus-tööstuskoja, tööandjate ja ametiühingutega läbi need valikud. Ja siis on valikud ja reformi alus olemas, millega tulla ka avalikkuse ette. Nii et eks nii see pilt saab kokku.
Aga jah, ma seda, mida terviseminister ka kirjeldas, et tervisekassa positsiooni parandamine või kärbe on päris ulatuslik ja palju suurem, kui võib-olla isegi mõni arvaja oleks arvanud. Aitäh!
Kristina Kallas
Jaa. Oleme pikalt nii mõnigi kord juba ka eelmises valitsuses ja koalitsioonilepingu läbirääkimistel seda tõesti arutanud. Aga kuidas meie näeme, et me peaksime tegelikult seda tervikuna arutama, see pole seotud mitte ainult tervisekassa kuludega, vaid see on seotud tegelikult sotsiaalkindlustuse kuludega laiemalt Eestis.
See ei ole ainult tervisekassa, see on pension ja muud sotsiaalkindlustuse kulud, mis teadupärast ühelt poolt on Eestis SKT-na, protsendina suhteliselt madalad võrreldes teiste riikidega, aga teiselt poolt oleme meie ka üsna kiiresti vananev ühiskond. Ja meil on pikas plaanis väga korralik väljakutse.
Nüüd, kui tervisekassat tõhustada, siis seal tulevad mingil hetkel piirid ette. Selle tõhustamisega on võimalik mingi tükike probleemist ära lahendada. Täna me 210 miljonist lahendasime tõhustamisega 40 miljonit ära, aga 168 miljonit jäi võrrandist lahendamata. See on vaja lahendada ikkagi teistsuguste struktuursete muutustega.
Ja nii nagu pensionisüsteemide puhul nii ka tervisekulude puhul me peame pikas plaanis ette nägema ikkagi seda, et mingi osa inimese enda vastutusest pidevalt suureneb.
Nii nagu pensionikulude puhul me teame, et teise samba ja kolmanda samba lisandumine on see, mis tegelikult järgnevatele põlvkondadele on selge sõnum, et riigi tugi, ühistest solidaarsetest maksudest tulev pensioni osa on 1/3 sellest, mida te saate, ja 2/3 on tegelikult erapanus.
Ma arvan, et tervishoius ootavad meid ees tegelikult sarnased süsteemid: inimene oma tervisefonde luues, tervisefondi erinevaid panuseid tehes tegelikult garanteerib oma tervisekulude katet. See on see viis, milles meie tegelikult lahendust näeme.
See ei ole järgmise viie aasta teema, aga see on kindlasti teema, kui me peame rääkima oma lastele sellest, mismoodi nemad tulevikus, oma vanaduspõlves tervise- ja pensionikulusid katavad.
Nii et pika plaani nimel on meil vaja juba praegu teha need otsused ja öelda, mis meid ootab ees 20 või 25 aasta pärast. Sellepärast, et 25 aastat tervisekassat tõhustada ei ole lihtsalt võimalik.
Sven Soiver
Natuke sellega seotud küsimus veel terviseministrile. Suhkrumaksust. On teil kahju, et koalitsioonikõnelused nüüd kuni tänase otsuseni välja on läinud nii, et suhkrumaksu ei tule?
Riina Sikkut
Mul on hea meel, et me koalitsiooniläbirääkimistel kokkuleppele jõudsime. Ja ausalt öeldes ma ise olin skeptiline, kas me eelarves suudame tegelikult sellises tempos kokku leppida, arvestades seda ülesande mahtu.
Minu jaoks oli positiivne üllatus, et me suutsime. Nii et vaatamata sellele, et isiklikult ma muidugi oleksin soovinud magusa joogi maksu kehtestada, ma kuidagi ei näe, et see koalitsioonikokkulepe oli halb või need otsused, mida me pärast seda oleme teinud.
Aga nüüd kommentaariks Kristina Kallasele, tõepoolest, siin oli näha praegu nii maailmavaatelisi erinevusi kui ka valdkonna tundmist. Kui näiteks hariduses me saame väga selgelt välja arvutada, millised on keskmised kulud inimese kohta, on need üldhariduses või kõrghariduse omandamises, siis tervishoiu puhul ei saa.
Sellepärast me seda sotsiaalset kindlustust ehk tervisekassat vajamegi, et seal me võime kõik koguda ja juhtubki nii, et aasta jooksul see 1% inimestest kulutab ära 30% tervisekassa eelarvest. Kujutage ette, kui tõsised haigusjuhud need on.
Ja siis, kui me kõik kogume, jääb 99%-l midagi alles, koguneb ja koguneb ja koguneb. Ja siis on see 1% igal aastal, kes läbib füüsilise isiku pankroti, sest ta ei suuda tervisega seotud kulusid kanda.
Nii et tervisekulud ja nende dünaamika on väga erinev teiste valdkondade kuludest. Ja just seetõttu seal seda solidaarset kindlustust, mida tervisekassa pakub, on meil väga vaja. Aitäh!
Kristen Michal
Lisaksin siia pool mõtet. Üldiselt tervisekassa meil kunagi sai tervisekassaks just sellepärast, et tema nimi ei oleks haigekassa. Kogu selle kontsepti ja kogu selle loogikamuutuse taga on ka see printsiip, mille üle ma arvan, et me valitsuses kindlasti debateerimine.
Ja mida mul on hea näha ka olümpiakomitee käimasolevate valimiste puhul, on see, et suurenema peaks inimeste tervena elatav eluiga.
Mõned valitsuse pressikonverentsid tagasi ma soovitasin tutvuda strateegia „Eesti 2035“ interaktiivse materjaliga. Ma ei tea, kui paljud teist sellega tutvusid. Nägusid vaadates on sihuke tunne, nagu kontrolltöö eel keegi midagi küsiks ja keegi ei ole tutvunud materjaliga. Aga soovitan. Pott võib-olla tutvus, ta vaatab mind üllatunud pilguga.
Seal on muuseas ka ülevaade sellest, kui kaua inimesed oodatavalt tervelt elavad. Ja see näitab nii Ida-Virumaa kui ka Kesk-Eesti kohta päris hirmuäratavaid numbreid. Nii et tasub tutvuda.
Ja ma arvan, et see on ka päris oluline pingutus, mis annab meile hoopis parema perspektiivi, kui me saame oma inimesed liikuma, võib-olla nutiseadmetest eemale, kuidas iganes see võiks käia tänapäeval, ja tervemana elama.
See tõstab elukvaliteeti, nagu haridus tõstab elukvaliteeti, tegelikult liikumine ja ette hoolitsemine ehk ennetamine tõstab elukvaliteeti.
Nii et see kindlasti peab olema ka selle reformi saatel tegevus käsikäes, et me ei arutaks ainult selle üle, kuidas me saame ravi tõhusamalt korraldada, vaid räägiksime ka sellest, kuidas inimesed elaksid kauem tervena.
Kristina Kallas
Ja kuna on spordinädal, siis soovitan kõigil liikuma minna.
Riina Sikkut
Jaa, ja siia huvitav, et kui me 1990-ndate algusee haigekassa nime valisime, siis me võtsime ju eeskuju Saksamaalt, kus olid Krankenkassen, haigekassad. Aga nüüd meie oleme muudatuse teinud, selle tervisekassaks ümber nimetanud, ja ma saan aru, et Saksamaal arutatakse Krankenkasse nime muutmist Gesundheitskasse’ks. Nii et ka nemad näevad, et rõhk ennetusele on vajalik ka rahastaja poolel.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents ... Aa, no siis viimane küsimus siit.
Karoliina Vasli, Delfi
Muidu on imelik. Küsimus on peaministrile. Sellel nädalal on kultuuritöötajad väga palju pildile tulnud oma palga küsimusega. Näitlejad käisid ka Stenbocki maja ees. Mis on nendele sõnum, kui nad ütlevad, et nende palk peaks ikkagi tõusma? Aitäh!
Kristen Michal
No sõnum on lihtne: me oleme nendega ühel poolel. Valitsus töötab selle nimel, et majandus kasvaks.
Selle koalitsiooni tegemisel meil oli neli prioriteetset valdkonda, mitte et ülejäänud valdkonnad oleksid vähem tähtsad. Esimene oli kaitse, teine oli eelarve korda tegemine, kolmas oli majanduse kasv ja konkurentsivõime ning neljas oli inimeste toimetulek.
Majanduskasvuga on ikkagi tihtipeale nii, et tõusev vesi tõstab kõiki paate. Ja 2026. aastaks oleme planeerinud, nagu minu kolleegid on erinevatest valdkondadest juba välja öelnud, võimalused palgatõusuks.
Aga see palgatõusu eeldus täitub ikkagi sellisel juhul, kui me suudame ära teha kärped ja muud sammud, mis on selleks vaja, et eelarve püsiks raamides.
Nii et kultuurivaldkonda ei jäeta kuidagi üksi ega külma kätte, kõiki valdkondi kärbitakse solidaarselt. Veel kord: nagu öeldud, kui asjad lähevad juba paremaks, siis tuleb valdkondi kohelda ka palgatõusus solidaarselt.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on läbi.
