Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/4OtL3_7vMg8?si=ozg_1O2_hUsYxcrm
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Valitsus pidas täna e-istungi. Peaminister Kristen Michal on Põhjamaade ja Balti riikide peaministrite kohtumisel, nii et ülevaate valitsuse teemadest annavad teile täna rahandusminister Jürgen Ligi, terviseminister Riina Sikkut ja välisminister Margus Tsahkna.
Jürgen Ligi, palun!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Mainin siis selliseid teemasid. Kõigepealt, valitsus kiitis heaks ja saadab Riigikokku välismaalaste seaduse muudatused, millega ajakohastatakse rändemenetlust ja tugevdatakse kontrolli rände üle. See on konkreetselt Eestisse elama ja tööle asumise andmete esitamise menetluse lihtsustamine.
Praegu on menetlus väga koormav, aga nüüd pakutava regulatsiooni järgi toimuks Eesti asutustega suhtlemine ühe akna põhimõttel. Näiteks Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente hakatakse politsei- ja piirivalveameti kaudu edastama ka maksu- ja tolliametile, tööinspektsioonile ja töötukassale.
Samuti luuakse õiguslik alus, et haridus- ja teadusministeeriumi andmekogud vahetaksid välismaalaste Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.
Ajakohastatakse ka elamisloa taotlemist, et ka seda saaks teha paberivabalt.
Kiitsime heaks ja saadame riigikogule meresõiduohutuse seaduse muudatused, millega põhiliselt uuendatakse riigilaevastiku tegevuse regulatsiooni. Lisaks luuakse mereinfosüsteemi juurde punkerdajate register. Eesti vetes sõitvad laevad saavad registriinfot punkerdajate kohta, kellelt saab osta nõuetele vastavat laevakütust.
Ja seadusemuudatusega soodustatakse ka keskkonnasäästliku laevakütuse kasutamist sellega, et vabastatakse sellised laevad veeteetasudest.
Veel muutsime riigi teaduspreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna komisjoni koosseisu. Riigi teaduspreemiate komisjoni kinnitasime akadeemik Krista Fischeri, professor Anna Rebase ja professor, akadeemik Andres Metspalu.
Komisjon koosneb vähemalt 12 teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlasest. Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president.
Wiedemanni keeleauhinna praeguse komisjoni volitus lõpeb tänavu. Komisjonis on üheksa liiget ja uus kinnitatakse järgmiseks kolmeks aastaks. Komisjoni hakkavad kuuluma haridus- ja teadusminister, haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik, Arne Merila, Arvi Tavast, Marju Himma-Kadakas, Mart Noorma, Merilyn Meristo, Piret Kriivan ja Raul Rebane.
Omalt poolt tutvustasin valitsusele aruannet Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.
See on mäletatavasti euroala alaline kriisilahendusasutus.
Hea meel on üle rõhutada, et kogu see paranoia selle süsteemi üle on nüüdseks ümber lükatud praktikaga, et see mehhanism on väga hästi töötanud. Riigid, kes sealt abi said, on oma rahanduse korda saanud. Ja euroala võlakriis on loomulikult ammu möödas. Turud on maha rahustatud, riigid on teinud oma reformid. Ja seda juttu, et Ligi viis raha Kreekasse, ei tasu enam rääkida. Kreeka on ka ennast reforminud, rahanduses vastutustundlikkust saavutanud, ja need laenud kõik töötavad korralikult. Samuti on need riigid kõik pääsenud juba turule ja neid laene juba mitte ainult ei teenindata, vaid makstakse ka tagasi.
Mis veel? Erikontroll. Võib-olla siis, jah, kui küsimusi on, eks ma siis [vastan]. Võib-olla on rohkem olnud siin sel nädalal juttu varustuskindlusest ja keskkonnanõuetest. Kinnitan üle, et Balti elektrijaamade turule tulemises mingeid takistusi ei ole. Eesti Energia on esitanud ka keskkonnaametile keskkonnaloa täpsustamise soovi, seda menetletakse.
Ja loomulikult varustuskindlus on tagatud. See ongi meie vanemate katelde ülesanne. See, et nad on keskkonnale koormavad, kuna nad pidevalt ei tööta ja on ka vana tehnoloogia peal, ei muuda seda, et varustuskindluseks on need praegu vajalikud ja töökorras.
Õlitehaste kohta sama lugu. Õlitehas sulgemisel ei ole, aga loomulikult kogu põlevkivienergeetika, sh õlimajandus, vajab investeeringuid, mis muudaksid nad keskkonnasõbralikumaks. Ja kaugeltki kõigil neist ei ole ka probleeme. Enefit 240-l või Auverel ei ole nii tõsiseid probleeme kui teistel selle tööstuse osadel. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Terviseminister Riina Sikkut, palun!
Terviseminister Riina Sikkut
Jaa, aitäh! Minul oli istungil vaktsiinikindlustusmakse määra kinnitamine järgmiseks aastaks. Kui me muidu oleme harjunud sellega, et kõik asjad tõusevad, siis vaktsiinikindlustuse maksemäär, mis praegu on 15 senti ühe vaktsiinipurgi kohta, see on järgmisel aastal null, sest ka käesoleval aastal kogutud kindlustusmaksete kaudu on võimalik need mõnikümmend hüvitist maksta välja ka järgmisel aastal, nii et lisaraha vaktsiinidoosidele selle 15 sendi lisamise näol koguda ei ole vaja.
Nüüd, kindlustus on tervishoius kuum teema juba viimased pool aastat. Patsiendikindlustus tõesti rakendus 1. novembrist ja tegelikult on hea meel, et praeguseks on suur osa teenuseosutajaid – tõesti, rohkem kui pooled teenuseosutajad – lepingu sõlminud, perearstide puhul vist ligi 70% juba. Tähtaeg on 1. detsember.
Aga tõesti, nii nagu terviseamet järelevalveasutusena on avalikult kinnitanud: kui läbirääkimised kindlustuslepingu sõlmimiseks käivad, pakkumised on võetud, siis kahtlemata antakse aega selle lepingu sõlmimiseks, st 1. detsembri keskööl midagi automaatselt ei lukustu, kao ega tühistu.
Nii et soovin jõudu kõigile läbirääkimiste pidamiseks. See on suur muudatus Eesti tervishoius tervikuna. Tuleb see, mis tervishoiuteenuse osutamisel ei lähe plaanipäraselt, kirja panna ja sellest õppida ning tekkinud tervisekahju ka hüvitada.
Kiirabi puhul, kahtlemata, mina mõistan ja olen kiirabijuhtidele ka isiklikult väljendanud juba ma arvan, et rohkem kui kuu aega tagasi, et tegemist on teenusega, mille osutumisel ei ole valikut, seal ei ole võimalik patsiendilt tulu koguda, näiteks patsiendikindlustuse lepinguga seotud makse kulude katmiseks. See on täiesti mõistetav. Seetõttu sellise ülemineku jaoks tervisekassa kõigile teenuseosutajatele umbes poole kuludest hüvitab niikuinii. Kiirabi puhul lisaks tõusevad kiirabiteenuse hinnad järgmisel aastal. Seal on kahtlemata tegemist erakordselt vajaliku teenusega ja tõesti, me oleme pingutanud, et ka uus kindlustuskiirabi jaoks ei tähendaks tõsiseid tagajärgi.
Aga see, et tervishoiuteenuse osutamine toimub ka kiirabis, kindlustust on vaja ja tervisekahjude esinemisel tuleb ka seal hüvitisi välja maksta, on selge. Mingisugust erandit rakendamisel teha ei saa. Aga kulude katmine selle kasvava eelarve raames peaks olema siiski võimalik.
Teine teema, mis sel nädalal sotsiaalministeeriumi jaoks on olnud tähtis, on tõesti alkoholipoliitika ettepanekud. Kui rohkem kui kümme aastat tagasi viimati peeti laialdaselt osapooltega arutelusid, mis on need muudatused, mis on alkoholipoliitikas vaja teha, et sellega seotud kahjusid ühiskonnas vähendada, siis need plaanid, mis omal ajal paika said, on suuresti realiseeritud – reklaamipiirangud, alkoholi paigutamine poodides eraldi nurka, seina taha jne. Need muudatused on tehtud.
Samas, naaberriigid on mitmel viisil juba meil eest ära läinud. Seetõttu sotsiaalministeerium koos partneritega – siseministeerium, rahandusministeerium ja teised osapooled – tõesti arutas, mis on olukorras, kus kaugmüük on tulnud, noored saavad endiselt alkoholi kätte, dokumente ei kontrollita, need muudatused, mida Eestis võiks kaaluda.
Ja selline ettepanekute pakett, mida oleks võimalik samm-sammult järgmise kümne aasta jooksul rakendada, on nüüd läinud avalikult kooskõlastusringile, et saada osapooltelt ametlik tagasiside, millised ettepanekud on sellised, mille rakendamist nemad esmajärjekorras potentsiaalikaks peavad.
Kui tagasiside on kokku kogutud, siis lõplik versioon peaks aprillikuus sotsiaalministeeriumis valmis saama ja seejärel saab pidada valitsus ka poliitilisi arutelusid. Aitäh!
Jürgen Ligi
Ma lisan midagi, selle koha pealt, et mind on hakanud väga häirima, eriti viimastel päevadel, jälle see arvamus, et aktsiis on ainult eelarve tulu. Loomulikult on ta ikkagi mõeldud ka tarbimise vähendamiseks või piiramiseks, aga eelarve laekumised ei ole ainus kriteerium, mille tõttu neid määrasid kehtestatakse.
See paanika piirikaubanduse teemal on nüüd jälle üles kerkinud. Aga võtke rahulikult, aktsiis ongi kaheotstarbeline ja otsitakse seal vahel kompromissi, üks on tarbimise piiramine ja teine on maksulaekumine. Just tarbimise piiramine ehk see, kui tarbimine väheneb, ei tähenda tingimata seda, et aktsiisipoliitika on läbi kukkunud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Välisminister, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Mul on mõned head teemad. Kõigepealt, mul on hea meel, et Euroopa Parlament andis oma mandaadi uuele Euroopa Komisjonile. Seda on väga vaja, et Euroopa Liit saaks edasi liikuda. Muidugi on mul ka väga hea meel, et endine peaminister Kaja Kallas saab nüüd täie jõuga oma ametit hakata pidama.
Ja tegelikult on järgmisteks sammudeks tehtud päris palju ettevalmistustööd. Just vaadates seda rahvusvahelist olukorda, kus president Trump ja tema administratsioon tuleb siis jaanuari keskel Valgesse Majja ametlikult tööle – sõna otseses mõttes –, on väga hea, et see nii-öelda poliitiline kemplemine ja pinge on Euroopas maas saab ja saab hakata seda tööd tegema.
Tegelikult me elame ikkagi päris keerulisel ajastule ja mitte ainult seetõttu, et Venemaa viib läbi agressiooni Ukraina vastu, vaid ka kõik erinevad transatlantilised suhted, alates majandussuhetest, kaubandussuhetest jne – on hea, kui meil on olemas väga selge poliitilise mandaadiga komisjon, ja meil on olemas plaanid, mida ellu viiakse.
Mina soovin neile kõigile jõudu. Ja kindlasti ka paratamatult meie enda jalajälg on natukene suurem selles uues komisjonis kui senimaani, vähemalt välispoliitika võtmes.
Teine tore asi oli see, mida te võib-olla ka märkasite, et Eesti Vabariigi välisministeerium sai 106-aastaseks. Igal aastal me anname välja ka tunnustusi ja see aasta said esimese klassi teeneteristi Kaja Kallas, keda me kõik tunneme, Jens Stoltenberg, kes oli pikalt NATO peasekretär ja meiega väga heas koostöös, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, kes on nüüd lahkumas ametist uue valitsuse ja valimistejärgse olukorra tõttu, kes on meie regioonile teinud väga palju Ukraina toetamiseks, ning ka Tobias Billström, kes on Rootsi endine välisminister – meile oli kaheldamatult väga tähtis see, et Rootsi liitus NATO-ga, ja tema oli üks nendest, kes seda päris keerulist protsessi ikkagi eest vedas ja Põhja-Balti koostööd innustas. See Põhja-Balti koostöö NB8 vormis on praegu, ma arvan, üks kõige mõjusamaid poliitilisi gruppe, kus me kuulume muidugi peale NATO ja Euroopa Liidu.
Eelmisel aastal sai sellesama kõige kõrgema klassi teeneteristi Dmõtro Kuleba, kes oli pikalt Ukraina välisminister. Nad kõik viibisid ka Eestis. Ja ma võin öelda, et minul ja meie inimestel oli selle üle väga hea meel.
Nüüd paar head asja veel. Venemaa jäi alla ühes olulises organisatsioonis oma positsiooni kindlustamise ja kandideerimisega, see on keemiarelvade keelustamise organisatsioon, selle täitevnõukogu valimistel Venemaa tahtis saavutada endale täitevnõukogu kohta. Tundub võib-olla kauge teema, aga tegelikult keemiarelvad, nende kasutamine või nende hukkamõistmine ja nendega tegelemine on väga praktiline teema.
Me lõime siin ühiseid koalitsioone ja lõpuks oli niimoodi, et Venemaa ei saanud, tema asemel said Põhja-Makedoonia ja Tšehhi. Nii et me võime öelda, isolatsioonipoliitika võtmes, et ei ole ainult tagasilööke, vaid on ka eduelamusi.
Nüüd lähemad asjad, mis tulevad. Järgmisel nädalal on väga oluline kohtumine, NATO välisministrite kohtumine.
Oleme ausad, NATO on ka selles ootuses, et Ameerika Ühendriikide uus president tuleb ametisse. Kindlasti on üks tähtis teema kaitsekulude tõstmine, ma arvan, seda võetakse tõsisemalt kui kunagi varem. Ja Eesti positsioon on selge: miinimum peaks olema kõigile 2,5% SKT-st.
Aga teine teema, mis seal kindlasti on fookuses, on jätkuv Venemaa-oht, kogu see strateegiapaber, mida NATO Washingtonis otsustanud koostada järgmiseks Haagi tippkohtumiseks. Aga tegelikult ka see, et Põhja-Korea võitleb Euroopas, on saanud väga suure ja olulise fookuse, mitte ainult sellepärast, et täiendada Venemaa sõjalist jõudu, vaid ka sellepärast, et Venemaa agressioon Ukrainas on muutunud hoopis teistsuguseks, ta on ikkagi selgelt globaalsem.
Põhja-Korea ei ole seal üksinda, seal taga on terve rida mõjuriike, toetust, majanduskoostööd. Ma arvan, et see on see teema, mis on saanud – vähemalt minu kogemus senimaani seda näitab – ka USA-s kõikidel tasemetel hoopis teise tähelepanu.
Kui vaadata ajalukku tagasi, siis on näha, et Põhja-Korea on ikkagi olnud üks suurimaid kurjuseriike ka Ameerika Ühendriikide [silmis]. Mul on tunne, et see võib pöörata ka teistsuguse tähelepanu Venemaa agressioonile Ukrainas. Nii et see on teema, mille me kindlasti seal tõstatame.
Ja mina ise olen järgmisel nädalal peale NATO välisministrite kohtumist veel visiidil Kataris ja Bahreinis, kus on äridelegatsioonidega kahepoolse koostöö allakirjutamised, investeeringute maksustamise lepingud. Nii et me teeme ka äridiplomaatia koostööd.
Ja tänasel valitsuse istungil oli üks minu arvates väga oluline punkt, mida iga liikmesriik peab ka läbi käima ja kinnitama, nimelt Moldova majanduskasvu kava. Nimelt, kui te mäletate, siis vaatamata Venemaa väga agressiivsele mõjutustegevusele suutis Moldova rahvas referendumil otsustada, et nad liiguvad Euroopa Liiduga liitumise suunas, sellele oli 50,4% toetust.
Eraldi õppetunnid, mida me nüüd koos moldovlastega analüüsime, on need, mida kõike, võiks öelda, Venemaa ei kasutanud, et mõjutada reaalselt valimistulemust, kuni häälte ostmiseni välja kõige uuematel digirahastu platvormidel, rääkimata võltsinformatsioonist jne.
Aga tänu selle referendumi otsusele avaneb Moldovale nüüd majanduskasvuplaan ja see on kokku siis 1,785 miljardit eurot järgmisteks aastateks, kuni 2027. aastani kaasa arvatud.
Ja nagu meiegi mäletame, kui me olime liitumas Euroopa Liiduga, alles selles protsessis, siis see raha – meil olid need summad küll tollel ajal väiksemad – oli see, mis aitas meid majanduslikult edasi, see aitas teha reforme.
Seesama päris mõjukas pakett saab nüüd nii-öelda heakskiidu liikmesriikidelt ja läheb käiku. See koosneb siis sellisest jaotusest: 1,5 miljardit eurot sooduslaene ja 285 miljonit eurot tagastamatut rahalist toetust.
Muidugi, Moldovale on väga konkreetsed ülesanded pandud peale, kriteeriumid, millele peab vastama, kuni selleni, et nende välis- ja julgeolekupoliitika peab ühtima 100%-liselt ka Euroopa Liidu omaga, näiteks sanktsioonid ja kõik sellised hoiakud.
Meile ei tähenda see täiendavaid sissemakseid eelarve võtmes, kuna see on Euroopa Liidu ühine otsus ja see läheb Euroopa Liidu eelarvest, see on kaetud meie n-ö näomaksuga – või kuidas iganes, Jürgen, me seda nimetame? –, mida me Euroopasse maksame. Nii et praeguses mehhanismis ei ole seda ära otsustatud. (Keegi pakub: „Pearaha.“)
Lühidalt on kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun ajakirjanike küsimused. Öelge oma nimi, toimetus ja kellele küsimus on suunatud. Palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus terviseministrile ja rahandusministrile teemal alkoholiaktsiis. Aivar Sõerd mõni nädal tagasi andis intervjuu ja ütles, et piirikaubandus on kasvanud, seda näitavad sealsed müüginumbrid kui ka tootjate andmed, mida Eestist Lätti saadetakse, selleks et seal ilmselt eestlastele siis maha müüa.
Kas see tähendab, et aktsiisid on liiga kõrged, kui nad piisavalt tarbimisel ikka ei mõju? Ja milline plaan on siis neid aktsiise edasi tõsta, inflatsiooniga siduda, nagu siin juttu on olnud – kas see nüüd läheb käiku või ei lähe?
Jürgen Ligi
No kui Aivar Sõerd ütleb siis, järelikult on. Ametlikud andmed küll ei näita seda, aga kui tema ütleb ja ekraanile pääseb – ja kindlasti pääseb, kui ta midagi sellist ütleb.
Aga noh, reaalsus on see, et meie eesmärk ei ole mitte võidelda piirikaubandusega, vaid tagada optimaalne aktsiisitase, kus tarbimine on piiratud ja eelarvelaekumised siiski toimuvad. Ka eelarve laekumised toimuvad.
See loogika, mida siin sotsiaalminister või tervishoiuminister on öelnud, et peaks olema sünkroon inflatsiooniga, on abstraktselt loogiline, aga just nimelt see, et kui kõik samamoodi ei käitu, siis me kaotame ju tegelikult tarbijaid Lätile, mitte ei piira alkoholi, vaid kaotame tarbijaid Lätile ja Soomele. See on see kaalutluse koht seal.
Automaatsete indekseerimistega tuleb olla hästi ettevaatlik. Kuigi käibemaks on automaatne indekseerimine, siis aktsiisi puhul tuleb iga kord ikkagi vaadata ...
Aga jah, meie ostujõud viinapudelites ja õllekastedes on väga kiiresti kasvanud. Igal juhul mina olen kõrgema alkoholiaktsiisi pooldaja ja loodan, et riigikogu ei tee siin pealiskaudseid otsuseid, mis lähtuvad ainult sellest, et äkki mingi kopikas läheb Lätti.
Me tegelikult arutasime teemat eile ka Läti ministriga. Nad vaatavad tähelepanelikult, mida Eesti teeb, ja tahaksid ka tegelikult tõsta. Aga noh, väike sihuke rehepapp ka, et äkki saaks ikkagi meie maksud endale.
Aga no see ei ole midagi võrreldavat sellega, mis oli kuus aastat … või 2017. aasta suvest, kui see jõustus. Siis läks asi pööraseks ja protestiliikumiseks ja see oli tõesti selline…
Aga soovitan kõigil … Tegelikult võiks ühe kalkulaatori teha, et teada saada, mitu pudelit on mitu kilomeetrit, kui kaugele tasub sõita. Tegelikult on see üsna mõttetu trall ju, niimoodi käia üle piiri, välja arvatud päris piiriäärsetel asukatel.
Üldiselt see vahe, mis meil on olemas või ka plaanis, ei ole võrreldav toonasega, ja see ei tasu sõitu ära. Kilometraažiga õllpudelites viinapudelites – palun proovige igaüks – kõige kõrgem aktsiis, kaugelt kõige kõrgem aktsiis on praegu ikkagi Leedus. Ja ma olen selles mõttes rahul, et nad julgesid selle otsuse teha vaatamata Poola naabrusele, kus alati on maksud sellised, nagu nad on. Aitäh!
Riina Sikkut
Aitäh! Tõesti nõus rahandusministriga. Praegused numbrid ei kinnita, et toimuks või kasvaks piirikaubandus. Tõesti, umbes 3% inimestest on praegu või ka eelmise aasta jooksul üldse käinud alkoholi järel Lätis spetsiaalselt. Ja tõepoolest, eks [need, kes käivad], on põhiliselt piiriäärsed elanikud.
See hinnang, et kaugel sõit ei tasu ära, on kahtlemata pädev. Ka sotsiaalministeeriumil on teadmine, et Läti soovib alkoholiaktsiisi tõtta. Me proovime hoida enam-vähem samasugust sammu. Sest kümne aasta jooksul keskmise palga teenija saab nüüd 60 liitri asemel osta 90 liitrit viina, aga tervis ei võida sellest küll kuidagi.
Ja aktsiis on selline eriline maks. Me näeme, et ükskõik, kas seda langetada veerandi võrra või tõsta, ma ei tea, 50% võrra, raha laekub ikkagi enam-vähem sama palju.
Seal need käitumuslikud mõju ja see on niisugune, et me kogume 230 või 250 miljonit alkoholiaktsiisi sõltumata sellest, mis me aktsiisimääraga teeme.
Ja kahtlemata tervise seisukohast ei ole vajalik mitte see, et juuakse võimalikult palju ja makstakse selle pealt madalat aktsiisi, vaid see, juuakse vähem ja makstakse kõrgemat aktsiisi. Aga et aktsiisitase on selline, et ta ei soodustaks ülemäärast piirikaubandust, see mõni protsent inimesi, kes praegu käib piiri taga – sellepärast meie aktsiisimäärade langetamist küll ette ei peaks võtma. Aitäh!
Jürgen Ligi
Ja muidugi ka majanduse seisukohalt sama, samuti maksumaksmise koha pealt. Purjus maksumaksja on kehv maksumaksja, samamoodi töötaja.
Ikkagi tarbimise piiramise eesmärk, ärge seda kunagi unustage, kui te jälle mõne negatiivse arvamusliidri kaamera ette tirita. See eesmärk tuleb alati meelde tuletada: asi ei ole ainult maksulaekumistes.
Siiri Ottender-Paasma
Küsin ka siis. Kas teil on mõni mõte veel, kuidas seda surnuksjoomist ohjeldada? See ligi 100 liitrit keskmise palga eest on ikkagi päris raju number. Lisaks aktsiisidele, ma mõtlen.
Riina Sikkut
Erinevalt mitte tõenduspõhisustest ettepanekutest, mida ministrid välja pakuvad, on eksperdid ligi aasta aega tööd teinud, ning tõepoolest, olles vaadanud nii Eesti tarbimise suurust kui ka müügikohtade arvu, ja analüüsinud eelmiste muudatuste tulemusi, on välja tulnud ettepanekutega, mis ühelt poolt ütlevadki, et aktsiis peaks ikkagi pidevalt järk-järgult tõusma, et alkohol ei muutuks suhteliselt odavaks sissetulekute suhtes ja teiste kaupade suhtes.
Teisalt, müügikohtade arv on meil väga suur ja alkoholi saab tellida pakiautomaati, seda saab tellida äpi kaudu koju ukse taha. See on aga uus risk just noorte tervist silmas pidades. Kui me ühiskonnana oleme väga tõrksad täiskasvanud inimeste käitumist reguleerima, siis noorte puhul, kes on leidnud uued kanalid alkoholi kättesaamiseks, ka isikut tõendavat dokumenti esitamata, me peaks küll ühiskonnana järele mõtlema, kas me seda tüüpi tarbimise kasvu tahame soodustada.
Läti näiteks kaalub seda, et äpi kaudu kiirmüük ei oleks võimalik. Nii, nagu sa tellid toidukaupa, et see tuuakse sulle nt homme koju ukse taha, peaks olema ka alkoholi puhul võimalik ainult samamoodi, mitte nii, et koos nuudlitega 20 minuti pärast tuuakse sulle kaup koju kätte.
Tegelikult on need täiesti tervemõistuslikud ettepanekud, mida me Eestis peaksime arutama ning just noorte tervist silmas pidades rakendama.
Teine ettepanek, mis minu enda jaoks on väga sümpaatne ettepanek, on litsentsisüsteem. Kui praegu alkoholimüügipunkti võib samamoodi avada nagu kohvikut, või ma ei tea, võilillepoodi, eraldi luba pole vaja, sa lihtsalt võtad kätte ja hakkad majandustegevusega tegelema, müüd näiteks ainult alkoholi, siis [edaspidi peaks olema nii, et] kohalikul omavalitsusel oleks tegelikult õigus ikkagi otsustada, et lasteasutusest peab see pood olema kaugemal või mänguväljakust kaugemal ja tuleb öörahureegleid austada või järgida, neid silmas pidada, kui on soov alkoholi müüa ja seda litsentsi omada.
Nii et ühelt poolt see võimestab kohalikku omavalitsust, teisalt piirab ka nende kohtade arvu, kust alkoholi soetada saab.
Sest ka eile ma sain ajakirjanikult väga huvitav küsimuse. Tõepoolest, miks peab nüüd õlle järele siis hakkama kaugemale minema? Aga kui sa juba toidupoodi piima järele lähed ja retseptiravimi järele sõidad suuremasse [kaubanduskeskusesse, kus on apteek], siis alkohol on praegu ikkagi kõige lähemal.
/…/
Ei, vastupidi. Vastupidi, alkoholi tuleks müüa samasugustes punktides, kus müüakse toitu või ravimeid. Ei pea alkoholi müügikohti olema [tihedamini], aga selle asemel, et riiklikult reguleerida, võiks see olla omavalitsuse otsus, kuidas tema territooriumil on alkoholimüük korraldatud või mitmes asukohas seda teha saab.
Minu arust need on sellised tähelepanuväärsed [ettepanekud]. Aga kahtlemata tuleb tegeleda ka sõltuvuses olevate inimeste raviga, madala lävega teenuste kättesaadavuse parandamise jms-ga.
Nii et see ettepanekute ring on lai. Ja iseenesest on nii, et võib-olla kaugmüügi puhul on inimesed leebemad, sest see ei ole nii sageli kasutatav teenus täiskasvanute puhul.
Ja müügi kellaajad põhjustavad väga suurt avalikku arutelu. Kui müügi kellaaega lühendada, Läti arutab seda, kas teha see kella kaheksani õhtul nädala sees, nädalavahetusel kuueni; ja Leedus pühapäeviti müüakse alkoholi ainult kella kolmeni.
Margus Tsahkna
Me viisime sisse erinevaid piiranguid, on ju need kellaajalised ja siis on see variant, et alkohol on eraldi nurgas kuskil, ja igasuguseid asju viisime sisse. Aga kas sellel tegelikult mingi mõju on olnud ka?
Mina olen ka Jürgeniga sama meelt, et hind on tegelikult see, mis kõige rohkem laiemalt mõjutab. Aga see tekitab emotsioone siin, nagu sa ütlesid, kuus aastat tagasi toimus juba nagu meelsusvärk, mitte isegi enam praktiline viinaralli.
Aga me oleme teinud ju erinevad meetmed, kas siis mingi mõju on olnud või see on nagu selline, kuidas ma ütlen siis, …
Riina Sikkut
Eelmist ettepanekute rakendamine toimus perioodil 2014–2018, sealhulgas tõusis alkoholiaktsiis. Ja tõesti, tarbimine vähenes.
Aastal 2019 langetati alkoholiaktsiisi veerandi võrra, nii kange kui ka lahja alkoholi puhul. Ja nüüd on viis aastat tarbimine kasvanud.
Jürgen Ligi
Ja kui nüüd … Küsime kõigepealt spetsialistidelt alkoholi teemal. Aga ma ei ühine nendega, kes räägivad alkoholi puhul vabast turumajandusest. Küll aga on meil siin probleem ikkagi poodide ellujäämisega. Tallinnas on lihtne, sa võid kuhugi natukene edasi sõita, aga maapoodide puhul on ikkagi käive see, mis hoiab neid elus. Kui käivet ei ole ...
Nii et see on väga mitmeharuline probleem, kahjuks. Kuigi jah, visuaalselt võib arvata, et maapoodides on ka see alkoholi mure suur. Aitäh!
Siiri Ottender-Paasma
Ma ühe küsimuse küsiksin härra Tsahkna käest veel.
Aga enne lihtsalt repliigi korras ütlen, et teatavasti vanarahvas teadis rääkida, et see valitsus, kes tõstab alkoholi hinda – sellega juhtub … teate küll, mis.
Aga ma küsin selle kohta, et Kon Tiki Reisid on jätnud väidetavalt ühe seltskonna eestlasi Keenias lõksu. Kas välisministeerium tegeleb sellega? Aitäh!
Margus Tsahkna
Jaa, me oleme sellest teadlikud. Inimesed on ühenduses meie inimestega. Ma võin öelda, et seal kellegi elu ohus ei ole, see pilt on dramaatilisem natuke kaugemalt.
Aga tõepoolest, ega see ei ole ka normaalne, et inimesi, kes on oma kohustused täitnud – nemad on oma tasud ära maksnud selle hotelli eest –, ei lasta nüüd hotellist välja. See on ühte ühtepidi kindlasti selle reisiagentuuri probleem. Nemad väidetavalt on ülekanded teinud ja raha ei ole kohale jõudnud.
Aga kindlasti me ei jäta seda tähelepanuta. Meie kodanikke ei saa niimoodi piirata, et nad ei tohi lahkuda hotelli territooriumilt seetõttu, et kuskil on mingi rahaline vaidlus.
Küll ma võin öelda, et nende olukord on hea, nende eest hoolitsetakse, nad saavad seal oma öömajad ja lennud.
Aga jah, see on selline täiesti kummaline olukord. See ei ole pantvangi olukord hetkel, need inimesed saavad ka veel aru sellest, aga põhimõtteliselt sellist asja ei [tohiks] juhtuda, et meie kodanikke, kes on oma kohustused täitnud – nemad ei ole otseselt ju võlgu sellele hotellile –, ei lasta siis tulla koju.
Meil on see tähelepanu väga kõvasti seal.
Juhataja
Aitäh! Ametlik osa on läbi. Aitüma!
