Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=4TDmNUXIHBs&list=TLGG-ihMTtxC5vgzMTEwMjAyNA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsuse istung on lõppenud, olulisematest teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, taristuminister Vladimir Svet ning kaitseminister Hanno Pevkur.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Sellel kolmapäeval sai meie valitsusel ühiselt täis 100 päeva. Need 100 päeva, see aeg on olnud päris keeruline, kui olla selline leebe.
Ütleme nii, et kui vaadata maailma julgeolekuolukorda, siis on näha, et maailma julgeolekuolukord on parasjagu keeruline. Euroopas on käimas suurim sõjaline konflikt peale teist maailmasõda, Ukraina sõda, kus meie määratlus on väga selge: meie nagu ka liitlased pingutame selle nimel, et see sõda lõppeks Ukraina võiduga; majanduses on keerulised ajad väga paljuski, eeskätt just intressi hinnatõusu tõttu, osalt energiamuutuste tõttu ja meie partnerturgude jahenemise tõttu.
Nii et eks need esimesed 100 päeva on olnud selles mõttes, ütleme, parajalt karastavad. Võib-olla ongi hea alustada nii.
Mida sellel ajal on tehtud? Ütleks, et need 100 päeva on olnud ikkagi ülimalt tempokad. Vaatame seda, et selle aja sisse mahtus eelarvedebatt, mis oli päris põhjalik ja samas üsna tempokas samamoodi, nii et ikkagi aeg oli kiire.
Alustasime ju neidsamu koalitsiooniläbirääkimisi ja kogu seda pilti sellelt baasilt, et kui mitte midagi ei oleks teinud, siis oleks miinus eelarves olnud umbes 5,3% SKT-st. Maastrichti kriteeriumid on miinus 3% SKT-st. Selle sisse tuli mahtuda, nii et sellest on sündinud ka valitsuse kärpeotsused, mis aastate peale kokku tulevad koos eelmise valitsuse otsustega 1,4 miljardit, sellele valitsusele umbes miljard.
Kärped avalikust sektorist. Noh, selle üle on peetud debatti, kas on piisavalt, kas on õigest kohast jne, aga vähemalt kärped tehakse. Ja nagu Ardo Hansson on Delfis ühes põhjalikumas artiklis kirjutanud, esimest korda peale 2009. ja 2010. aasta majanduskriisi riigi osakaal majanduses väheneb, samuti vähenevad tööjõu- ja majapidamiskulud. Nii et me oleme ikkagi päris suuri otsuseid teinud.
Kindlasti tänan partnereid, tänan kõiki valitsuskabineti liikmeid ja ametnikke selle töö eest. See kõik ei ole kindlasti lihtne olnud.
Eks nüüd järgnevatel kuudel tuleb parlamendiliikmetel seda debatti pidada. Vaadates ka erinevaid dokumente, millel on kaheksa samamoodi punkti peal ja mida nimetatakse alternatiivseks eelarveks, mida Kristina Kallas … Mul oli hea meel, ma eile vaatasin seda „Esimest stuudiot“, vahel ma ei vaata, et mitte tuju rikkuda õhtul hilja, aga …
[Heli katkeb]
… saab mandaadi aastateks 2025–2031 hankida täiendavalt moona 1,6 miljardi eest. See tähendab seda, et see vajadus, mis meie kaitseks on, saab rahuldatud, meie võime kaugemale ja täpsemalt vastast mõjutada on olemas.
Nüüd, teine oluline punkt on ka majanduse käivitamine ja majanduse konkurentsivõime kasvatamine, nii et majanduskabinet on nüüd olnud selle valitsuse juba peaaegu ülenädalane tegevus.
Tänagi oli majanduskabinet. Suurematest otsustest saavad kõik ministrid ka rääkida.
Üks puudutab erastamist, sellest räägib taristuminister täpsemalt. Pikem debatt oli meil selle üle, kuidas me saame kaitsetööstusi käivitada. Me oleme juba avanud kaitsefondi ja see avaneb 2025. aastast, mis on Euroopas ka küllaltki unikaalne. Tegelikult me investeerime tapvasse tehnoloogiasse, mitte ei aruta sellist kahetise kasutuse tehnoloogia pealkirja all investeeringuid.
Täna kaitseminister kirjeldas neid printsiipe. Täna oli meil esimene arutelu selle üle, kuidas Ukrainale minevat sõjalist abi, mis on igal aastal 0,25% meie SKT-st. Me oleme üks väheseid riike Euroopas, kes on otsustanud kasutada seda sellisel viisil, et Eesti kaitsetööstused saaksid sellesse panustada. Ehk siis täpsemalt oleks võimalik lokaliseerida neid hankeid, siin toota seda, mida Ukrainal on vaja selle sõja võitmiseks.
Nii et sellised 100 päeva on meil olnud. Selle käigus on palju erinevaid muid otsuseid olnud, nt suurinvesteeringute meetme avamine, mis käivitub juba järgmisest aastast. Olen majandus- ja tööstusministrilt saanud tagasisidet, et päris mitmed ettevõtted juba arutavad uute investeeringute tegemist.
Taastuvenergeetika valdkonnas leppisime eelmisel korral majanduskabinetis kokku taastuvenergeetika tuuleparkide eelisarendusalad. Nii et nii kaitses, majanduses kui paratamatult ka rahanduses on olnud sellised päris pingelised 100 päeva.
Ma olen kindlasti tänulik kõigile Eesti inimestele kaasaelamise eest. Kui see on heatahtlik, aga isegi kui see on kriitiline, me püüame alati otsida parimaid võimalikke lahendusi, teha korda eelarve, et inimestel oleks rahulik meel tuleviku suhtes, kindlus; tagada kaitse, et oleks selge: agressiivse idanaabriga Eesti riik püsib; ja astuda samme, et realiseeruks see, mida keskpank prognoosib, mida Euroopa on hinnanud ja mida kommertspangad prognoosivad, et majandus hakkab järgmisel aastal kasvama, ja et Eesti inimesed saaksid sellest täiendavat kasu ja jõukust.
Nüüd valitsuse istungist endast ka. Tänasel valitsuse istungil võtsime vastu seitse otsust, lühidalt ka neist. Esimene puudutab ettevalmistust Eesti ja Soome vahelise Estlink 3 kaabli rajamiseks. Valitsus algatas Eleringi taotlusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.
See valitsuse otsus on alles algus protsessile, selle riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav aeg on kaks-kolm aastat. Sellega nüüd võib kohe kinnitada, et midagi üleöö ei juhtu, kohalikele elanikele tutvustatakse planeeringu lahendusi ja tagasisidega arvestatakse, aga see on vajalik ettevalmistus, et me saaksime Eesti ja Soome vahele Estlink 3 rajada.
Teiseks muutsime Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Tavaliselt kaitse-eeskirja muutmine suurt tähelepanu ei omanda. Aga tegemist on ka julgeolekukaalutlustega. See tähendab seda, et Eesti inimesed saavad praegu Saatsest Värskasse minekuks kasutada teed, mis läbib Venemaa territooriumi. Kõik, kes on seal käinud, teavad seda.
Nüüd me muudame seal asuva kaitseala kaitsekorda ja teeme nii, et sinna oleks võimalik rajada Eesti-sisene ühendustee, et ei peaks enam Eestist ühest kohast teise sõitmiseks läbima Venemaa territooriumi. See on ka julgeoleku vajadustest tulenev otsus.
Ja majanduskabinet, nagu mainitud – eks kaitseminister Hanno Pevkur annab sellest pikema ülevaate ja kirjeldab kõike –, selle mõte on ikkagi selles, et kaitsetööstus käima saada.
Kaitsetööstuspargiga on kaitseministeerium ja kaitsevaldkonna inimesed väga tempokalt edasi liikunud. Seegi on hea uudis, et mõne aasta pärast võib sealt juba toodangut saada. Ja usutavasti on meil järgmisel aastal juba selge, kuidas me hakkame Ukrainat aitama ehk millised võiksid olla need Eesti tooted, millega me saame Ukrainat sõjas aidata.
Otsustasime ka Nordica erastamise, õigemini erastamise läbirääkimiste jätkamise, nii et eks siis taristuminister saab sellest rääkida. Kaua oodatud kaunikene, jõudsime sinnagi.
Nii et aitäh kõigile kaasa elamise eest!
Juhataja
Aitäh! Palun, siseminister Lauri Läänemets!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist kõigile! Lihtsalt, see on selline nädal, kus saab soovida nii mitmeid asju, näiteks head usupuhastuspüha, mõned tähistavad halloween’i, kaduneljapäeva või siis ka ette juba saabuvat hingedepäeva.
Aga tõesti, 100 päeva on meil täitunud. Mina omalt poolt tänan samuti koalitsioonipartnereid hea ja väga hea pingelise koostöö eest sellepärast, et pinget keeravad keerulised olukorrad alati peale.
Aga koostöötahe ja meelsus meil siin on väga hea. Ja loomulikult tänan kõiki ministreid, kes valitsuses pingutanud on, ja parlamendisaadikuid.
Ja tõesti, saab öelda, et sotsiaaldemokraadid, nagu lubatud on, selles valitsuses sellist nõudlikku joont on hoidnud, et fookus püsiks kõige olulisematel teemadel. Esikohal on kahtlemata Eesti inimeste toimetulek ja majanduse käekäik ning loomulikult ka julgeolekuküsimused.
Me teeme nii lubatud investeeringuid kaitsesse kui ka sisejulgeolekusse ja oleme päris arvestatavad investeeringumahud otsustanud ning oleme selle aja jooksul ka jõuliselt edasi liikunud elanikkonnakaitse ja inimeste kriisivalmiduse tõstmisega, mille kohta peagi veel uudiseid tulemas on.
Aga julgeolekukulutusi tehes peame meeles pidama, eriti edaspidi, et need ei saa tulla keskmise Eesti pere toimetuleku või pensionäride arvel ega ka selle arvel, et inimeste jaoks tähtsad avalikud teenused, nagu haridus või tervishoid, kuidagi kannataks. See ei tohi olla see koht, kust me riigikaitsesse lisavahendeid leiame, sest me ei taha, et inimesed usu kaitsetahtesse kaotavad. Lõpuks on ka oma toimetulek väga oluline väga paljude inimeste jaoks.
Loomulikult saab ette lugeda väga palju asju, mis me teinud oleme. Peaminister juba mitmeid olulisi asju mainis, aga tegelikult üks kõigi aegade suuremaid kortermajade soojustamise programme, samuti ühistranspordireformi käivitamine, ka Robin Hood ja selle jõustumine on jäänud siia perioodi. Me toetame kohalikke omavalitsusi, et koolid, samuti rahvamajad ja muud avalikud teenused toimiksid ja inimestel oleks võimalik elada väljaspool Tallinna piirkonda.
Aga tõesti, kaitsetööstusest me rääkisime täna päris pikalt ja põhjalikult, sest see on riigikaitse. Ja tegelikult ka majanduse osa on selle valitsuse üks selline kindel siht, mille me oleme kokku leppinud ja selle nimel me ka tegutseme.
Näiteks alles eile külastasin taas ühte Eesti kaitsetööstusettevõtet DefSecIntel. Rääkisime nendest loogilistest võimalustest, kuhu Eesti kaitsetööstus ja selle areng on jõudnud droonimüüri kontekstis. Meil kindlasti on huvi, et me rajasime Eesti piiridele õhuruumi kõrgtehnoloogilist turvalisust võimalikult palju, nii et seal osaleksid need ettevõtted, kes siin Eestis neid lahendusi pakuvad.
Me riigina ei taha teha ainult kaitsekulutusi, vaid tegelikult kaitseinvesteeringuid. See on väga oluline asi, sest investeeringud mitte ainult julgeolekusse, vaid ka olemasolevasse kohapealsesse tehnoloogiasse ja tootmisesse, kõrgema lisandväärtuse loomisesse [on vajalikud] sellepärast ka, et kaitsetööstuse tarneahel on tunduvalt laiem ja need ettevõtted omakorda siin ostavad muid teenuseid ja tooteid, alates IT-st, lõpetades metallelementide ja -konstruktsioonidega. Ehk kaitsetööstusesse panustamine on oluline.
Seda rõhutas tänasel valitsuskabineti nõupidamisel ka kaitsetööstuse liit, ettevõtete liit. Näiteks sisekaitseakadeemia taristu väljaehitamine, mida me teeme Väike-Maarjasse, on nende jaoks väga oluline, sest põhimõtteliselt tuleb sinna üks paremaid kohti Eestis, kus on võimalik katsetada, testida droone. Seal on olemas juba erinevad load.
Nüüd me teeme neid võimalusi juurde, et sa saad erinevatel kõrgustel, erinevatel pikkustel, metsamassiivide kohal ja piirist mitte kaugel testida kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis peavad lõpuks kas Eesti kaitsmisel, Ukraina kaitsmisel või kuskil mujal maailmas olulisi asju tegema.
Ühe asja ma tahaks igaks juhuks veel ära öelda, et ühest pealkirjast ei toodetaks juurde uudiseid, mis võib-olla on natuke vale sõnumiga. Ma vaatasin, et ühes lehes ilmus pealkiri, mis ütles, et ajutine tööränne karmistub. Aga tegelikult see ei ole nii. See eelnõu, mis liikuma läks siseministeeriumist, ütleb vastupidist. Soovitan seda vaadata täpsemalt.
Eelneva majandustegevuse nõude ajaline määr ei lisandu lühiajalise töötamise registreerimisele. Täpselt vastupidi on see olukord. Neid täpsustusi on oluline siin teha.
Ja tegelikult kõikidele alustavatele ettevõtjatele, sh iduettevõtjatele, on ka tulevikus jätkuvalt tagatud võimalus palgata välismaalasi tööle. Sellele valitsus ühtegi piirangut seada ei kavatse.
Seal on küll teatavad asjad, näiteks see, et tegeliku majandusnõude ajaline määr 12 kuud kehtestatakse töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel, mida välismaalased enamasti taotlevad juba Eestis tööl olles. Nad tulevad siia tööle, lühiajalise elamisloaga, otsustavad pikemaks ajaks jääda ja siis see protsess on selline. Selle protsessi mõte on see, et veenduda, et see ettevõte ja töökoht on päriselt Eestis olemas.
Tegelikult me teeme päris palju selliseid vastutulekuid. Teatud protsesse me kiirendame iduettevõtjate jaoks, tulevikus ei pea tööandja ja see, kes tahab tööle tulla, kümnesse eri kohta kirju saatma ja ennast registreerima, vaid on üks koht, üks keskne koht, kus kõike seda saab teha.
Nii et selliseid asju me püüame teha, et majandusel ja ettevõtlusele paremini läheks ning Eesti oleks turvalisem. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Täna oli tõesti majanduskabinet ja majanduse teemad on valitsusel regulaarselt, püsivalt [kõne all]. Meil on pikka aega kestev majanduskriis, mis on iseenesest muidugi huvitav kriis, sellepärast, et see on kriis, kus ühelt poolt palgad tõusevad ja töötuse määr ei ole väga palju suurenenud, aga samas inimeste ostujõud on teadupärast langenud aastast 2022.
See teeb loomulikult ka valitsusele muret ja me oleme majanduse olukorda kogu aeg silmas pidanud.
Nüüd, selleks, et Eesti inimeste ostujõud saaks uuesti jalad alla ja [majandus pöörduks] kasvule, isegi kui võib-olla opositsioon seda hästi uskuda ei taha, on üks selle jaoks oluline samm, mis tuleb teha, Eesti riigieelarve väga suure defitsiidi kontrolli alla saamine.
Selleks, et me riigi püsikulud, mis on pidevas kasvus olnud viimased kümme aastat kiiremas kasvus, kui on riigi püsitulud olnud, saame siiski kontrolli alla ja saame püsikulude ja püsikulude vahekorra oluliselt paremaks, on nii valitsuse kui ka Eesti 200 jaoks ülioluline, et inimeste ostujõud hakkaks taastuma ja et tegelikult hakkaksid inimeste sissetulekud kasvama kiiremini võrrelduna hinnatõusu ja inflatsiooniga.
Aga selle taga on see, et Eesti ettevõtjate usk sellesse, et Eestis on olemas tingimused, mis soodustavad ettevõtlusega tegelemist, peab olema oluliselt suurem. Seal on valitsusel ilmselge roll olemas ja see puudutab eelkõige valitsuse kehtestatavaid kõikvõimalikke reguleerimisi.
Nii et siin lähiajal, väga loodan, me planeeringute teemat ja bürokraatia reguleerimise teemasid majanduskabinetis arutame.
Aga eelarve on praegu aktuaalne. Eile oli „Esimeses stuudios“ ka väga segadusse ajav debatt eelarvest. Ma arvan, et mitte keegi lõpuks mitte midagi aru ei saanud, sest kõikvõimalikke alternatiivseid fakte lendas saates suurel hulgal.
Väga keeruline on tegelikult pareerida arutelus kõigepealt seda, et esitatud faktid on on ebakorrektsed, sest selle alusel siis sa tegelikult päriselt argumentideni nagu ei jõuagi.
Aga täpsustan siis paari asja. Järgmise aasta riigieelarve on suunatud väga selgelt inimeste ostujõu parandamisele ja majanduskasvu toetamisele. Esiteks, selle järgi, et riigieelarve defitsiidi vähendamise sammud on ette võetud. Me ei jõua veel tasakaaluni, aga me jõuame selle riigieelarve defitsiidi vähendamise poole liikuda.
Teiseks on väga suurelt planeeritud siiski investeeringud, nii Euroopa Liidu vahendite kiire kasutuselevõtt väga suurtes summades kui ka suurinvestorite toetusmeede ning täna valitsuses arutatud ka kaitsetööstuspargi arendamine, mis otseselt küll järgmise aasta eelarve tuludes ei kajastu, aga ülejärgmisel aastal ja RES-is on see korralik tulu. Eks kaitseminister räägib sellest täpsemalt.
Valitsus on väga selgeid samme astumas näiteks sellesama kaitsetööstuspargi arendamise nimel. See toob Eestisse uut ettevõtlust ja uut tootmist, see loob lisandväärtust ja sellest tuleb tulu nii riigieelarvele kui ka SKT kasvule. Nii et need sammud on astutud.
Nüüd, opositsiooni esitatud – seda ei saa nimetada alternatiivseks eelarveks –, ütleme, memo potentsiaalsetest ettepanekutest, kuidas võiks …
Kristen Michal
Ma loodan, et nad saatsid sulle oma pildi …
Kristina Kallas
[Naerab] … kuidas võiks riigieelarvet muuta. Kahjuks on tegemist, eriti Keskerakonna puhul, ainult püsitulusid kasvatavate ja päris jõhkralt kasvatavate ettepanekutega.
Lugesime kokku, et Keskerakonna ettepanekute pealt peaks riik suurendama oma püsikulusid järgmisel aastal ligi 600 miljoni võrra. Noh, see ei ole lihtsalt Eesti riigi jätkusuutlikkuse vaatest mitte kuidagi vastutustundlik. Ja teised ettepanekud täpselt samamoodi on keskendunud püsitulude pidevale kasvatamisele.
No seda praktikat, sellist lodevat riigirahanduse praktikat on siin rakendatud kümme aastat ja selle tõttu me oleme nüüd selles olukorras, kus me oleme. Nii et vastutustundlik oleks siiski opositsioonil tajuda seda vastutust, mis on seotud riigieelarve defitsiidi vähendamisega.
Ja see 2025., 2026. ja 2027. aasta kärbe on suunatud täpselt sellele, et me saaksime riigieelarve defitsiidi tegelikult kontrolli alla. Pingutus on seal oluline.
Mis on oluline majanduse kasvu soodustamisel, inimeste ostujõu parandamisel ja tegelikult ka Eesti ettevõtete tootlikkuse parandamisel? Esiteks, oskustööjõu kättesaadavus ja üldse kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
Ja ma väga loodan, et me siin lähiajal kabinetis jõuame ka aruteluni selle üle, kuidas me suudaksime ettevõtjatele oskustööjõu kättesaadavust suurendada. Teiseks, tegelikult ka energeetika hind.
Parandan siin jälle ära ühe faktivea. Eilses saates kõlanud härra Reinsalu väide, et valitsus on teinud otsuse meretuuleparkide vähempakkumiste kohta, et maksumaksja raha tõsta sinna 2,6 miljardit. See väide on lihtsalt faktiliselt ebatäpne ega vasta tõele. Ütlen, et see oleks siis ka üheselt arusaadav.
Lõpuks üks lause ka haridusleppest. Haridusleppe allkirjastamiseni on jäänud üks kuu. Siin on omavalitsusi, kes on juba asunud leppele allkirju andma, aga näen, et Eesti linnade ja valdade liidult on tulnud eksitavat informatsiooni: nad on väitnud, et õpetajate karjäärimudel puudutab 20% õpetajatest ja 80% õpetajatest ei saa kõrgemat kui alammäära ja väidetavalt see õpetajate olukorda praegusega võrreldes halvendab.
Täpsustame siis olukorra ära. Praegu on selline olukord, kus kõik õpetajad ehk 100% õpetajatest saavad alammäära. Ehk siis neile on kehtestatud alammäär. Karjäärimudeliga muutub olukord selliselt, et 20% kuni 25% õpetajatest saavad uue palga alammäära, mis on kõrgem praegusest alammäärast, nii et umbes 25%-l õpetajatest hakkavad kehtima uued alammäärad, mis on kas vastavalt 10% või 30% kõrgemad praegusest alammäärast.
Nii et õpetajate vaatest olukord siiski paraneb ja muutub teistsuguseks. Ehk siis õpetajate praegusele, 100% kõigile ühtemoodi kehtivale alammäärale lisanduvad kõrgemad alammäära astmed, nii et kindlasti ei vasta tõele väide, et õpetajate olukord kuidagi halveneb või et omavalitsuste raha kuskilt ära võetakse.
Haridusleppe kokkuleppes on väga selgelt öeldud, et õpetajate karjäärimudeli palgamudeli rakendamiseks tõuseb diferentseerimisfondi osa peaaegu 4%, nii et ligi 19 miljonit pannakse juurde selleks, et rakendada osale õpetajatest kõrgemat alammäära.
Ka siin oleks oluline, et kui me avalikkuses räägime haridusleppe karjäärimudeli elementidest, siis need faktid oleksid siiski korrektsed. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kaitseminister Hanno Pevkur, palun!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Tere! Mul on väga hea meel, et kõik ministrid tunnevad ennast kaitseministrina – keerulistel aegadel see nii peabki olema, et iga valitsuse liige on ka moel või teisel Eesti riigi kaitse eest väljas.
Seetõttu tegelikult see arutelu tänases majanduskabinetis kaitseteemadel oli väga konstruktiivne, aga hea. Ja kindlasti see, et me saime sissevaate alguses ka Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidult, oli väga silmi avav.
Mõned olulised asjad. Esiteks alustan väikese reklaamiga. Homme olete oodatud kaitseministeeriumisse, kus me tutvustame teile kaitsevaldkonna raha tagasi suunamist Eesti majandusse. Ehk me oleme nüüd kokku võtnud eelmise aasta numbrid ja need näitavad, et 2022. aastal läks kaitsevaldkonnas tagasi Eesti majandusse otse 265 miljonit, aga eelmisel aastal juba 400 miljonit.
Ehk see oli pool, jämedalt, kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest. Kindlasti on see ülioluline märk ja panus ka Eesti enda majandusse seisu parandamiseks.
Meie huvi on kindlasti see, et kaitsevaldkonna rahast võimalikult palju tuleks Eesti majandusse tagasi. Ja see oli tegelikult ka põhifookus tänasel arutelul. Aga nagu ma ütlesin, täpsemalt sellest, kuidas see raha Eesti majandusse tagasi tuleb, räägime me homme pikemal pressikonverentsil.
Nüüd kahest teemast kaitsevaldkonna vaatest majanduse kontekstis. Esiteks, kaitsetööstuspark. Mäletatavasti alles selle aasta 15. veebruaril Vabariigi Valitsus algatas eriplaneeringu kaitsetööstuspargi rajamiseks.
Me oleme väga jõudsalt sellega edasi liikunud. Me oleme praeguseks jõudnud etappi, kus neli potentsiaalset ala on välja valitud, kaks Ida-Virumaal, üks Läänemaal, üks Pärnumaal. Praegu käib nende avalikustamise periood ja me loodame jõuda planeeringu kehtestamiseni juba järgmise aasta augustis.
Sealt edasi tahaks väga loota, et meil on juba paari kuu jooksul võimalik välja anda ka ehitusload võimalikele ettevõtjatele, et me siis tõesti, nii nagu peaminister mainis, võimalikult kiiresti saaksime ka toodangut.
Ja nüüd ma tulengi toodangu teema juurde. Meil käivad hetkel konsultatsioonid kõikide soovijatega, kes sooviksid kaitsetööstusparki midagi rajada. Neid sooviavaldusi on praeguseks hetkeks, kuigi 22. novembrini on veel piisavalt aega, juba ligi 15. Nende hulgas, kes on aja kirja pannud, on nii Eesti investoreid kui ka välisinvestoreid.
Ja nende hulgas on tootjaid, kes sooviksid rajada Eestisse nii väikesekaliibrilise moona tootmist kui ka väga suurt investeeringut nõudvat suurte mürskude tootmist ehk siis 155-millimeetrine suurtükimürsk.
Sellise tehase rajamine, sõltuvalt sellest, kui suures konfiguratsioonis sa teed, maksab 100–300 miljonit. Ja selliseid ettevõtteid on meie poole pöördunud praeguseks neli.
Nii et tegelikult on päris suur huvi. Ma väga loodan, et me suudame kõikidele nendele ühel hetkel pakkuda võimaluse Eestisse reaalselt investeerida.
Ehk see protsess näeb välja selline, et kuni 22. novembrini on konsultatsioonid, siis me hakkame koostama konkreetseid konkursi tingimusi ja järgmise aasta esimeses kvartalis kuulutatakse konkurss välja. Siis on ettevõtetel kaks kuud aega esitada meile oma pakkumised ja hiljemalt juuni keskpaigaks sooviksime me välja valida need ettevõtted, kes sinna Eesti rajatavasse kaitsetööstusparki tulevad.
Ideaalmaailmas tahaks loota, et järgmise aasta septembris-oktoobris suudame me juba välja anda ka ehitusload, selleks et 2026. aastal oleks moonatootmine Eestis juba käima lükatud ja liini pealt tuleksid reaalselt ka esimesed mürsud.
Aga me liigume ka kiiremini. Meil on hetkel käimas konkurss Ämari linnakusse sellise minitööstuspargi rajamiseks, kuhu me saame lubada tulenevalt piirangutest ühe ettevõtte. Meile on esitanud kolm ettevõtet oma taotluse. Praegu konkursikomisjon vaatab neid taotlusi läbi ja loodetavasti juba järgmisel nädalal saame teha otsuse.
Kõik need kolm ettevõtet soovivad toota reaalselt moona, küll erinevat tüüpi – ma ei hakka hetkel täpsustama, mis tüüpi moona –, aga igal juhul laskemoona tootmine võiks juba järgmisel aastal ka Eestis aset leida või alguse saada.
Nii et me oleme kaitsetööstuspargiga väga jõudsalt edasi liikunud ja on hea meel, et valitsus on ka valmis edasi liikuma kiirelt, sellepärast et meil on vaja teatud tingimused kinnitada valitsuses veel lähinädalatel. Novembri lõpuks on meil soov tuua valitsusse valikpakkumise korraldus ja samamoodi peab valitsus kinnitama selle eriplaneeringu.
Teine teema, Ukraina abistamine. Ehk 0,25% [oma SKT-st], mida me oleme kahepoolselt Ukrainale [sõjaliseks abiks] lubanud. Seal leppisime täna kokku, et me teeme seda läbi konkreetse toetusmeetme. See toetusmeetme avamine võimaldab meil suunata selle abi Ukrainasse Eesti kaitsetööstusettevõtete kaudu.
Me jätkame kolmes suunas. Enamik sellest 0,25%-st ehk circa 100 miljonit aastas läheb otseseks Ukraina sõjaliseks abiks; 5% me suuname ka Eesti enda veetavasse IT-koalitsiooni – siin siseminister juba mainis IT teemasid ka –; ja 5% me jätame veel selleks, et korraldada ukrainlastele väljaõpet nii välisoperatsioonidel, EUMAM-is kui ka Interflexis – üks neist on Poolas ja teine Suurbritannias, samuti tehakse Eestis spetsiifilisemaid treeninguid.
Mõte on selles, et me korjame kokku kõik Eesti ettevõtted, kes suudaksid Ukrainale abi pakkuda, siis me esitame nende ettevõtete toodete loetelu ukrainlastele, ukrainlased saadavad meile tagasiside ja siis selle tagasiside pinnalt me paneme kokku konkreetsed hanked.
Ja nende hangete tulemusel on meie soov see, et kolme, kuue ja 12 kuu vaatest me tekitaksime sellised saatmise pakid ja saaksime juba järgmisel aastal esimesel võimalusel hakata Ukrainasse abi saatma – järgmise aasta paketi raames ja niimoodi kolm aastat järgemööda.
Nii et selles mõttes need põhimõtted loomulikult, nagu on olnud ka varasematel kordadel, tulevad valitsusse üle kinnitamisele. Ja ka see abi, mida me saadame, tuleb valitsusel üle kinnitada. See on meil alati niimoodi olnud ja samamoodi me jätkame tulevikus.
Viimane reklaam homse päeva suhtes. Homme on 1. november ja algab meeste tervise kuu. Sel aastal on meeste tervise kuu natukene erilisem sellepärast, et suuname tähelepanu eelkõige reservväelastele. Ja me suuname tähelepanu meeste tervisele ka selles vaates, et reservistid on meil ajakirjanikud siin, näite, eks, teie olete selles vanuses siin, härrasmehed, et teie tervis peab olema korras. Kui ühel päeval tekib vajadus Eesti riiki kaitsta, siis peaks teil olema kõik hästi.
Nii et homme – vist Viru keskuses – saab see kampaania avalöögi. Seekord on meeste tervise kuu koos reservistidega. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja taristuminister Vladimir Svet, palun!
Taristuminister Vladimir Svet
Aitäh! Erinevalt eelkõnelejatest ei ole ma kaitseminister ja minu valitsuskogemus piirdubki ainult 100 päevaga, aga sellegipoolest võtan kokku julguse ja luban endale, et ma parandan peaministrit, kes ütles pressikonverentsi alguses, et täna räägime erastamisest. Mina plaanin rääkida erastamistest – mitmuses.
Tahan alustada aga hoopis uudisega sellest, et täna umbes tund aega tagasi sai allkirjastatud Operaili erastamise müügileping. Juba on meedias läbi käinud, kes on uus omanik, nimelt AS Tiigi Keskus, ettevõttel [on ka omaosalus kontsernis] Tartu Mill.
Meil on hea meel, et see tehing on lõpule jõudnud. Hea meel on selle üle, et erastamisest on olnud huvitatud nii Eesti kui ka rahvusvahelised ettevõtted. Ja kui me räägime Eesti ettevõtetest, siis peab ütlema, et neid oli mitu.
Praegu on järgmine etapp enne seda, kui me saame öelda, et see protsess on täiesti lõpule jõudnud. Esitamisel on vastavad dokumendid konkurentsiametile, kes peab andma sellele tehingule oma lõpliku heakskiidu. Ja siis, kui see on tehtud, saame ka avalikustada kõik need üksikasjad.
Oluline on aga see, et lõppkokkuvõttes oleme me selle ettevõtte müünud. Eeldame, et ostja on huvitatud sellest, et ettevõte moel või teisel tegevust jätkaks ja veidi alla 20 miljoni selle tehinguga riik ka teenib.
Ma arvan, et siin tuleb tänada ka Operaili meeskonda, kes lõppkokkuvõttes on suutnud teha oma ettevõtte piisavalt atraktiivseks, et selle vastu tunnevad huvi mitu ettevõtet siin Eestis ja ka välismaa ettevõtted.
See muidugi ei tähenda seda, et Eesti riik nüüd raudteega ja raudteevedudega ei tegele. Ma arvan, et nii selle valitsuse kui ka sotsiaaldemokraatide kindel seisukoht on see, et seal, kus meil on strateegilised huvid, seal, kus me saame tekitada maksumaksja jaoks vajalikku lisandväärtust, Eesti riik ka toimetab.
Nii et Eesti raudtee kui taristu arendamisega me tegeleme edasi. Ja lähima viie aasta jooksul investeerime sellesse circa 500 miljonit eurot selleks, et meie raudteel inimesi rohkem ei hukkuks, selleks, et rongid saaksid sõita kiiremini, ja selleks, et meie saaksime lasta meie raudteele elektrirongid ka.
Aga nüüd sellest otsusest, mis täna oli arutlusel valitsuses. Me arutasime Nordic Aviation Groupi ja Transpordi Varahalduse tuleviku üle. Nagu juba varem on välja öeldud, on meil olemas üks erastamise huviline ja täna valitsus otsustas jätkata läbirääkimisi selle huvilisega ja anda talle indikatsioon, et oleme valmis temaga lepingut sõlmima.
Miks ma kasutan praegu selliseid ümmargusi fraase? Sest erastamisprotsess ei ole veel lõpule viidud. Nüüd hakkab küsimus olema selles, kas Nordical õnnestub järgmise, ma ütleksin, nädala või kümne päeva jooksul sõlmida täiendavad lepingud hetkel maal seisvate lennukite töölerakendamiseks.
Erastaja jaoks on oluline, et lõppkokkuvõttes oleks tegemist ettevõttega, kus vähemalt 60% lennukitest on mingi tegevusega hõivatud. Ilmselt järgmise nädala lõpuks me teame lõplikult, kas on õnnestunud seda tulemust saavutada ja kas on lõplik valmidus selle erastamistehinguga lõpuni minna. Siis saame rääkida ka tulemustest ja detailidest.
Oluline on siinjuures see, et lisaks varale, mis praegu on olemas nendes ettevõtetes, on meil olemas Nordic Aviationi laen, mille on andnud KredEx ja mis on koos intressidega umbes 7,5 miljonit. Ideaalis me tahaksime selle riigieelarvesse tagasi saada, õigemini KredExi eelarvesse tagasi saada.
Teame, et Nordica maksab igal aastal üle 10 miljoni eest makse, iseäranis tööjõumakse, mida on umbes 6 miljonit, ja me tahaksime, ideaalis, et peale erastamist need maksud laekuksid meie eelarvesse ka edaspidi.
Nii et täna andis valitsus minule ja kliimaministeeriumile volituse jätkata erastamisläbirääkimistega. Ja ma loodan, et juba lähiajal on selge, kas erastamine õnnestub või mitte.
Aga ma lõpetuseks siiski võtan eeskuju kaitseministrist ja teen ka reklaami, nimelt sellele, et alates esmaspäevast on välja kuulutatud Eesti ajaloo kõige suurem renoveerimismeede. Seal on terve hulk maakondi, kus ei ole veel kogu raha jaotatud, ja on olemas ka suurte majade voor, kus on veel osa rahast alles.
Seega kutsun üles tutvuma tingimustega KredExi veebilehel ja taotlema renoveerimistoetusi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun ajakirjanike küsimused. Öelge oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellele küsimus on suunatud. Meil oli siin järjekord, nii et järjekorras palun siis anna mikrofon edasi.
Sven Soiver, TV3
Küsimus Michalile, Läänemetsale ja Kallasele selles võtmes, et iga erakond saaks sõna.
Need sõnumid 100 päeva kohta on olnud jah sellised, et elanike ostuvõime kasvaks, majandus kasvaks ja ettevõtjate kindlustunne kasvaks. Kuidas selle valguses kommenteerite konjunktuuriinstituudi -- no Jürgen Ligi ei luba seda nimetada uuringuks, aga ütleme siis – küsitlustulemust, et ettevõtjate kindlustunne on madal, usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes on kukkunud rekordiliselt madalale ning hinnatõus on jälle kasvamas ja järgmisel aastal kasvab veelgi?
Tundub, et kõik läheb kuidagi vastupidi, kui valitsus on 100 päeva jooksul tahtnud.
Kristen Michal
No see nüüd ka mõni patt, kui valitsus tahab häid asju, aga läheb vastupidi. Siis ma loodan ja mina Eesti inimesena hoiaksin pöialt, et valitsus jääb peale. Seda esiteks.
Aga nüüd konjunktuuriinstituudi puhul, jah, ma eristaksin ka neid asju – seal kindlasti on sotsioloogilise väärtusega küsitlusi kuskil, aga sellised tagasivaates arvamusavaldused ei ole muidugi sotsioloogilise väärtusega, [seal pole midagi] muud kui lihtsalt see, kuidas kellelegi midagi tundub.
[Rasmus] Kattai Eesti Pangast ka kirjutas sellest, et see on varasematel perioodidel samuti erinenud reaalsusest päris kõvasti.
Nüüd, konjunktuuriinstituudi eelmise kvartali hinnang on ju igati loogiline. Ma ei oska sellele tundele isegi kuidagi neile midagi ette heita. Sellepärast, et kui ma õigesti aru saan, see on juuli, augusti ja septembri kohta. See oligi ju periood, kus oli ebakindlust kõige rohkem. Valitsus, kui mäletate, asus ametisse 23. juulil äkki. Sellel ajal käis ju suur debatt selle üle, kuidas me eelarve raamidesse saame. Olukord oli keeruline.
Nüüdseks on olukord saanud palju selgemaks, maksurahugi on aastani 2027 paigas, käis ka suur maksufestival, kõik osalesid, kõigil oli erinevaid pakkumisi.
Tänaseks on sellest maksufestivalist alles jäänud ainult nurgaala, kus inimesed üritavad pakkuda kohalikke makse. Selle kohta me oleme ka kenasti öelnud, et see valitsus uusi makse kehtestama ei hakka. Selline kokkulepe on. Kui kellelgi on maksuentusiastlikke ideid, siis ta saab neile mandaati küsida 2027. aasta valimistel.
Nii et ma arvan, et see konjunktuuriinstituudi selline meenutus peegeldab kenasti seda ajastut, et sellel ajal tunti ebakindlust. See on loogiline.
Nüüd hinnatõusud ja üldine majanduslik olukord. Ma vaatasin ka täna hommikul, oli seesama hinnatõusude pilt ja seal oli ka juurde kirjutatud, et detaile ju veel täpselt ei tea, peaks vaatama.
Aga väga palju peegeldab hinnatõus ikkagi ka palgatõuse. Noh, kui me umbes vaatame Eesti majandust, siis esimesel kvartalil oli palgatõus umbes 9% ja teisel kvartalil oli 7,2% ja sellele hinnatakse umbes 8%.
Eks päris palju tegelikult käivad palgatõus ja hinnatõus käsikäes, nii et inimestele, tahate või ei taha, palgatõus on hea asi, aga majandusele tervikuna toob see jälle kaasa hinnatõusu ja ettevõtjatele samamoodi. Nii et need kaks asja käivad koos.
Ja tööhõive on meil väga kõrge. Registreeritud tööpuudus on 2000 võrra madalam kui eelmisel aastal, isegi 2 aastat tagasi, nii et eks see tegelikult omakorda avaldab ka palgasurvet.
Tulevastes valitsuskabinettides me kindlasti hakkame arutama ka seda, millist oskustööjõudu juurde tuua ja kuidas kasutada tööjõudu võimalikult sellise kõrgema lisandväärtusega tootmistes ehk mil viisil innovatsiooni, teadus- ja arendus[tegevusse] panustada. See annab tegelikult ehk ka võimaluse sellest hinnatõusu survest, mis tuleb läbi palgatõusu, riigina veidi kõrvale astuda.
Ja kui vaadata erinevaid hinnanguid, mis, veel kord, põhinevad eeskätt tunnetel, siis need tunded näitavad, et eeldatakse ikkagi, et poole aasta pärast ja aasta pärast on see pilt muidugi parem. Nii et seda ta kirjeldab.
Aga ma ütlen siia ka sellise ääremärkuse, et kui kellelgi on kriitilisi arvamusi, uuringuid või hinnanguid, mis põhinevad ka mingitel andmetel, siis see on kena.
Aga selline konjunktuuriinstituut, nagu Jürgen Ligi kirjeldas ja millest ka tänases Äripäeva juhtkirjas on räägitud, kes üle soolab kõiki sõnumeid – ma ei ole kindel, kui palju sellest Eesti majanduse ja tarbijate kindlustunde taastumisel abi on. Pigem on see vastupidise eesmärgiga. Kaubandus-tööstuskoda peaks ka sellele otsa vaatama. Aitäh!
Kristina Kallas
Ja, no ma ei tea, ma ei hakka üle kordama peaministri analüüsi majanduskeskkonnale, selles mõttes, et nii nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, meil on hinnatõus, mis praegu prognoositult on 3% ja 4% ligi, aga meil on samal ajal ka ligi 8%-line palgatõus, ligi 6%-line pensionitõus, nii et selles mõttes mõlemad on üksteisest sõltuvad, sest palgatõus toob endaga kaasa ka hinnatõusu.
Ja mure on ettevõtjate vaatest pigem selles, et palgatõusu surve on tekitanud Eestis juba pikemat aega tootlikkuse probleemi. Ehk siis tooted, mida Eesti ettevõtjad toodavad, on oluliselt kallimad.
Ja küsimus on selles lisandväärtuses, mida nad suudavad tegelikult nende toodete pealt maailmaturul saada. Kui eksporditurud on ka natuke nõrgas seisus, siis ongi see selline kombinatsioon majanduskriisist.
Meie aga peame siin ikkagi tähelepanu pöörama Eesti ettevõtjate sisendhindadele, milleks on valdavalt energia ja tööjõud, eks ole, ja mis on valitsuse kätes teha selleks, et tootlikkus uuesti kasvule pööraks, on tööjõu kättesaadavus. Selle tööjõu kättesaadavuse olulise parandamine, piirangud maha võtta tööjõu kättesaadavuselt on väga oluline samm.
Teisalt, energiahindade regulatsioonid, et energiat tuleks turule kiiremas tempos ja rohkem. Selle taga on väga suur osa planeeringutest ja planeeringute tegemistest. Nii et need on asjad, mida valitsus peaks tegema ja need on valitsuse tööplaanis väga selgelt kirjas.
Ka teadus- ja arendustegevuse investeeringu ning ka teadus- ja arendustegevuse maksusoodustused, et oleks suuremaid investeeringuid.
Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohta -- see ei ole jah uuring, see on küsitlus. See küsitleb, annab ülevaate hoiakutest. Nii on, nagu peaminister ütles, et kui küsitlus on tehtud perioodil, mil kõik pidasid maksudebatti, väga pingsalt, eks ole, ettevõtete kasumimaksust, ettevõtete varamaksust, ettevõtete palgafondimaksust, siis see oli terve septembri esimese poole ju üks kõige pingelisemaid maksudebati perioode vist Eesti lähiajaloos.
Nii et ilmselgelt sellisel perioodil saate te küsitlemisel vastuseks selle, et ettevõtjatel on väga suur ebakindlus selle koha pealt, mis on valitsuse maksupoliitika. Iseenesest on see väga oodatav vastus, mis sealt tuli. Aitäh!
Lauri Läänemets
Jah, aitäh! Põhiline jutt on ära räägitud. Ma ütlen, et ega me ju oleme näinud ka ette, et kõigil neil tegevustel on mõju, niisama valitsus pealt ei saa ju vaadata seda, kui lõpuks riigieelarve olukord hakkab inimeste ja ettevõtete intresse mõjutama.
Seda me ju teame, et Eesti krediidireiting oleks allapoole läinud, kui me pikalt nii oleks jätkanud, siis oleksid läinud ka laenud kallimaks, kõigil, see oleks majandusest jälle raha ära võtnud. Nii et selle eesmärgiga[, et seda kõike vältida,] me neid samme oleme astunud.
Me oleme teinud ka ju mitmeid vastusamme, et leevendada neid probleeme. Ja neid oleks ka õiglane kajastada. Inimeste sissetulek on kindlasti teatud piirkondades selline, millega, ma arvan, me kõik oleme nõus, ei saagi rahul olla, see peakski olema kõrgem. Inimesed igal pool Eestis peaksid saama ka sellest palgatõusust osa. Kuigi me räägime, et palgad tõusevad, siis kahjuks loomulikult mitte igal pool. Ja see on see, mida me püüame ka siin lahendada.
Näiteks alampalga tõstmine on üks koht, kus peaks andma leevendust. Me räägime näiteks järgmisest aastast, hinnakallidusest ja praegu sellest alampalga leppest, aga ma olen saanud aru ja meil on ka sellekohane kokkulepe, et alampalk peaks tõusma rohkem kui keskmine palk riigis. See peaks mõjutama paljusid inimesi, eriti neid, kellel on väiksem sissetulek.
See, et me oleme võtnud suuna ja teeme seda, me oleme ära otsustanud Euroopa Liidu vahendite jagamisel, meetmete jagamisel, et peab raha minema ettevõtlusesse, töökohtadesse, mis lõpuks on jälle inimeste palk ja elamisvõimalused, see peab minema väljapoole kuldseid ringe, vähemalt 40% sellel on mõju.
See, et me oleme suurinvesteeringute meetmes otsustanud, et kui sa lood töökohad väljapoole Harjumaad või kuldset ringi, siis sa saad suurema investeeringutoetuse. Ja me suuname neid töökohti sinna, kus leevendust on rohkem vaja. Sellel on mõju.
Ma arvan, et neid asju siin on päris palju. Ja täpselt, nii nagu Kristina Kallas ennist ütles, energeetika on väga oluline küsimus. Tal muidugi võib-olla ei tule kohe homme seda mõju, aga see mõju ühel hetkel tuleb, me püüame teha nii, et võimalikult kiiresti ja võimalikult soodne saaks energia olla. See mõjutab jälle majandust, sisendihindasid ja eksporti, aga ta lõpuks on töökoht ja ta on inimese palk.
Selles mõttes me teame seda, et on Eestis neid inimesi, kellel ei lähe hästi, ja me proovime nii palju kui võimalik seda olukorda ka leevendada. Hoiame riigi töös, hoiame majanduse kasvukursil ja hoiame ka Eesti inimest. Aitäh!
Katre-Liis Võhma, Delfi
Tere! Tahaks samuti kolmest parteist vastust küsimusele, millal on kõige tagumine aeg algatada see põhiseaduse muutmine Venemaa ja Valgevene kodanikele hääleõiguse äravõtmiseks? Enne seda, kui on liiga hilja ehk siis järgmise aasta kohalike valimisteni.
Kristen Michal
Kõige viimane aeg? Sellele on mõneti keeruline vastata sellepärast, et ega maitse järgi või sihukese õigusloogika järgi on nii, et mida varem seda teha, seda parem.
Aga selline võimalik viimane n-ö [aja]aken tõenäoliselt on lähema kuu jooksul, kui ligikaudselt hinnata, millal peaks parlamendis menetluse algama selleks, et jõuaks nendeks valmisteks enam-vähem kõiki reegleid ja ajakava arvestades Venemaa ja Valgevene ehk agressorriikide kodanike hääleõiguse äravõtmiseni, et nad siin otsustamises ei osaleks.
Nii et jah, seda ajaakent arvestades koalitsiooni sees praegu see arutelu käib. Ja esmaspäeval on siis koalitsiooninõukogu siinsamas. Siis saavad kõik siia tagasi tulla ja küsida, kuidas meil see arutelu siis läks.
Positsioonid vist on selged. Reformierakonna eelistus on Venemaa ja Valgevene ehk agressorriikide kodanike hääleõigus meie asjades kaasarääkimisel lõpetada. Eesti 200 on samal positsioonil. Sotsiaaldemokraatidel on teine mõttekäik, et võiks registreerida välismaa valijaid.
Kõiki neid me arutame ja suhtume kõikidesse ettepanekutesse viisakuse ja lugupidamisega. Loodame jõuda tulemuseni.
Katre-Liis Võhma
Ja teised parteid?
Kristina Kallas
Ei, noh, siin ei ole parteiline maailmavaateline küsimus, et mis see ajaraam on. Ajaraam on ajaraam. Ja ajaraam näeb ette seda, et lähima kahe nädala jooksul ehk novembrikuus peab see eelnõu sees olema riigikogus. Nii ta on, jah.
Lauri Läänemets
Jah. Ma rõhutan selle igaks juhuks üle, nii nagu me alati oleme öelnud, et kui on neid inimesi, kes kuidagi võivad mõjutada Eesti julgeolekut, siis siin on meil ühisosa kogu aeg olemas olnud: nad arvatavasti ei peaks kohalikel valimistel osaleda saama. Siin küsimust ei ole. Küsimus on nendes inimestes, kes positiivselt Eestile kaasa elavad, aga ei ole Eesti kodanikud.
Meie seisukoht on, et meil ei ole mõtet neid Eestist eemale lükata, sest mõlemad on väga tähtsad asjad: kui ühtne on Eesti ning kui tugev on Eesti julgeolek ja kui hästi on Eesti turvalisus tagatud. Mõlemad asjad tuleks saavutada koos. Sellest lähtuvalt me oleme oma ettepaneku teinud.
Aga ma vastan niimoodi, et Kristina Kallasel selles mõttes oli õigus, et see ei ole mingisugune selline sisetunde küsimus, et seadused on paika pandud.
Ma vaatan, et Hendrik Johannes Terras on meile saatnud paar paberit. Ma kohe ütlen teile[, mis nende sisu on]. Hiljemalt võiks juhtuda 2. juulil 2025 see põhiseaduse muudatus, kui sellega kohe tegelema hakata. Ja siis teine paber ütleb, missugune on praktika, riigikohtu praktika põhiseaduse muutmise kohta.
Ja tsiteerin, siin on siis kirjas nii: „Põhiseaduskolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.“
Ja see tehti siis otsuse pealt, kus toona jõustus – rõhutan: jõustus – nii, nagu siin ka praegune jõustumise aeg oleks, kolm kuud enne valimisi. Mõlemad on täpselt samas ajahorisondis.
No me võime kõik arvata, mida siis lõpuks põhiseaduskolleegium sellest arvab, kui täpselt sama tulemust korda minna. Ma arvan, et härra Terras on selle väga hästi ära analüüsinud. Mul rohkem polegi midagi lisada. Aitäh!
Katre-Liis Võhma
Ma jätkaksin ka Hendrik Terrase öelduga. Ta heidab sotsiaaldemokraatidele ette, et teil pole n-ö piisavat poliitilist tahet, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõigust ära võtta.
Ja siis teie see vabandus, et liiga kitsas ajaraam on põhiseaduse muutmiseks, tema arvates ei päde. Kuidas te vastate?
Lauri Läänemets
Aitäh! Kõigepealt, kui ma enne valitsusse tulekut kaitseliidus kompanii ülem olin, siis me võtsime seal Hendrik Terrase rühmaülemaks. Tegemist on väga sellise … [elevus saalis]. Ei, no päris ausalt, tegemist on väga hea väljaõppe saanud tubli mehega. Mina tema mõtteid alati olen austanud.
Nüüd, ma vastasin tegelikult ära, et muidugi põhiseaduskomisjoni esimees ise on selle analüüsi meile saatnud ja ta ise on põhimõtteliselt kirjutanud, mis see ajaraam on ja milline see tõenäosus on. Ma soovitan tutvuda sellega, siis saab sealt vastused ka.
Aga see vastab samuti tõele, et me oleme öelnud. Noh, öelda, et kõik inimesed on julgeolekuoht … Kellel on kodakondsus … No see ju päriselus ei ole tõestust leidnud. Kui keegi suudab seda tõestada ja usub sellesse, siis seda tuleks teha. Meie räägime ikka nendest inimestest ... Ma olen seda näidet toonud. Eestis elavad pikaajalise elamisloaga kohalikel valimistel valimisõigusega Vene kodanikud.
Arutasime Eerik-Niiles Krossiga. Tema mure oli täpselt samasugune. Vene opositsiooni esindajad. Meile teadaolevalt Vene opositsiooni esindajad Eestis ei ole Eestile julgeolekuoht.
Või siis näiteks perekond – ma olen seda näinud korduvalt toonud –, kus üks lapsevanem on Vene kodanik, üks lapsevanem on Eesti kodanik ja laps või lapsed on Eesti kodanikud. Selliseid perekondi on päris palju. Suure tõenäosusega selle perekonna vaade – kõigil perekonnaliikmetel -- on rohkem ikka Eesti-meelne kui Vene-meelne. Neid perekondi on väga palju.
Meie küsimus on alati see, et tõesti, mis see lahendus on. Me oleme pakkunud omalt poolt välja võimaluse selle valimistel registreerimise näol. See jõustuks oluliselt kiiremini kui põhiseadus. Seda oleks võimalik teha. See tugineb Eesti seaduseruumis praegu kasutusel olevatel põhimõtetel.
Näiteks, kui sa soovid kodakondsust saada Eestis, siis sa pead kinnitama Eesti põhiseadust, pead kinnitama lojaalsust, et Eesti põhiseadust tuleb austada, on ju, et Eesti suveräänsus on oluline ja nii edasi, edasi, edasi. Me ei ole passinud niisama, aga me oleme seda küsimust küsinud.
Nüüd, mis puudutab härra Terrast, siis kuigi me tunneme juba vanadest aegadest, ta minuga veel pole suhelnud. Ma ei oska öelda täpselt, millele tema need tunded tuginevad, aga vastuse, päris vastuse saab ta tegelikult nendest paberitest ja analüüsidest, mis ta meile saatis. Aitäh!
Kristen Michal
Lisan siia juurde selle ka, kui lubate, et lahenduse otsimine selles koalitsioonis, kui keegi ei ole märganud, ja meie suhtlusstiil selle 100 päeva [jooksul] on olnud – vähemalt valitsuse tasandil ja partnerite vahel – selline, et me püüame koos orienteeruda lahenduse otsimisele, mitte üksteise uste sisse löömisele. Selle tulemusena me oleme leidnud päris hulga lahendusi ka keerulistes küsimustes.
Mul on tunne – vahel küll tunne petab, aga ehk siiski mitte –, et me leiame sellestki lahenduse, isegi kui me alati kõiges ühel nõul ei ole.
Ja mis puudutab Vene kodanikke siin, siis muutunud julgeolekuolukorras vastaks ma sellele, et Lauri tsiteeris meie erakonna liiget Eerik-Niiles Krossi, meie erakonna liikme Jürgen Ligi sõnadega, kes ütles, et sellises olukorras Vene kodanik olles pead sa arvestama, et sa ikkagi kohapealsetes asjades tingimata kaasa rääkida ei saa.
Nii et me vahetame mõtteid lugupidavalt ja kindlasti põhiseaduskomisjoni esimees peaks seda samamoodi suutma teha, see oleks tark tegu.
Juhataja
Aitäh! Kuigi pressikonverentsi aeg on läbi, võtame viimase küsimuse.
Kristen Michal
Üks pressikonverents oli üks tund ja kolm minutit. Me peaksime pingutama veel vähemalt kaks minutit, siis me oleme selle ületanud.
Juhataja
Kui me kiiremini lõpetame, siis jääb aega ka eraintervjuudeks. Nii et palun viimane küsimus.
Aleksander Krjukov, ERR
Kiire lisaküsimus Lauri Läänemetsale samal teemal. Kui läheb riigikogus hääletamiseks selle põhiseaduse muutmise teemal, siis kuidas sotsiaaldemokraatlik fraktsioon hääletab?
Lauri Läänemets
Teate, no kui te mõtlete näiteks Isamaa algatatud eelnõu, siis seda ei ole võimalik toetada sellepärast, et tast ei saa ka kunagi põhiseaduse muudatus, sest ainukene põhjendus, mis puudutab julgeolekut, on seal üks lause: Vene kodanikud on julgeolekuoht. Kõik. Seda põhiseaduses eriti põhiseaduse muutmisel kuidagi ei loeta argumenteerituks ja see mitte kunagi ei jõustu, see Isamaa esitatud eelnõu. Ta on tehniliselt või kvaliteedilt suvaliselt kirjutatud paber.
Nüüd, mis edasi saab ja kuidasmoodi? Nii nagu peaminister ütles, me arutame esmaspäeval koalitsiooninõukogus ja siis me näeme.
Aga meie eelistus on alati olnud see, et me ei tõukaks teatud inimesi eemale, kes Eestiga on oma mõtetes siin elades, kes siia panustavad. Ja me teame ju, et teatud inimestel ei ole neil mitte kunagi võimalik, ükspuha kui suur Eesti patrioot keegi oma hinges võib olla, loobuda Vene kodakondsusest.
Eriti, kui sa häälekalt oled väljendanud oma arvamust Venemaa ja Vladimir Putini režiimi tegevuse suhtes, siis Venemaa lihtsalt ütleb sulle, et tule Venemaale, siis me anname sulle võimaluse kodakondsusest loobumiseks. No ja me teame, et tavaliselt, kui tegemist on meesterahvaga, siis ta leiab ennast natukese aja pärast Ukraina rindelt või siis või siis lihtsalt kongist. Täpselt nii ta on
Nii et neid nüansse me tegelikult peame arvestama. Ja ERR-i intervjuu Arnold Sinisaluga oli väga hea. Kui te vaatate seda sisu, siis ma arvan, et sellest sisust te leiate selle tsitaadi üles. Ta ütles, et küsimus oli õige, aga kes tagajärgedega tegelema peab? Kas kohalik omavalitsus, kaitsepolitsei või politsei?
Ja ta ei mõelnud kaitsepolitsei ja politsei all tagajärgi, et kellelegi inimesel kuskil on lihtsalt sotsiaal-majanduslikud probleemid, vaid ta mõtles konkreetselt tekkivat julgeolekuolukorda ja seda, et Venemaal on lihtsalt võimalik seda meelsust teatud moodi ära kasutada. See kõik oli selles intervjuus kenasti olemas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on aeg intervjuudeks.
